airBaltic börsile
Postitusi kokku 162
Street

Võimalik on AB pankrotistumine ja sel juhul on Eestil küll probleem, sest piisavalt sihtkohti on neid, kuhu keegi teine ei lenda otse: Amsterdam, Brüssel, Riia, Vilnius, Genf, Pariis, ainus ymberistumistega Londoni lennujaam Gatwick, osa aastast Kopenhaagen.

Sügavalt kahtlen, et keegi neid vähegi võrreldavate sagedustega, kui üldse, üle tahab võtta. hetkel naudime kõik AB dumpingliine, aga tulevikus tuleb korralikult peale maksta.

Draax   →  Street

Kõiki liine pole vajagi. Air Balticu puudumisel ma olen kindel, et SAS võtaks üle Kopenhaageni ja KLM Amsterdami.

Eesti ametnike personaalne tragöödia oleks Brüsseli liin, aga peale euroametnike see liiga paljusid ei mõjuta. Tundubki, et kusagil ministeeriumis löövad häirekellad kohe kui paistab, et äkki peab hakkama Brüsselisse ümberistumisega lendama. Sellepärast põhjendati Estonian Airi vajalikkust viimase hetkeni ja nüüd räägitakse, et mingi "plaan" peab olema kui Air Baltic ära kaob.

Mulle endale tundub, et olulisematest sõlmlennujaamadest on just Londoniga (Heathrow) ühendusi puudu. Sealtkaudu oleks ilmselt paljudesse sihtkohtadesse üle Atlandi mugav edasi lennata, aga eks Ryanairi ja teiste odavlennufirmadega keeruline konkureerida ka.

opex

@Street Küll tahetakse üle võtta, AB lennud pigem täis olnud, kes ei tahaks 6 milli pot. klienti. TLL puhul asi äkki ka slottides ja hindades, kui kunagi vb tehti mingid imehead variandid AB-le kui järjekordne kohalike riigikapitalistide katsetus pekki läks. Vaadates palju AB Malaga liinil lüpsab, a la 300€/suund siis oleks konkurentsi küll vaja. Riiast saab Ryanairiga 40€-ga.

sigala

Meie täname küll lätlasi, sellekski möödunud suveks sai ostetud 8-12 inimesele (peamiselt Aasiast) mahuka Euroopa ringreisi jaoks 3 kuni vist isegi üle 15 edasitagasi lendu, olenevalt reisijast, igaüks 4 segmendiga hindadega selgelt alla 100 euro, Balti lähiregioonides ka alla 50. Novembri 2023 kampaania ajal.

Lisaks statusmatchisime umbes iga teise reisija niiet kõik koosreisijad said alati lounged ja osa siis ka fast trackid. Sellega kaasnes ka hulk tasuta äriklassi upgrade segmente.

Ainuüksi maapealsete teenuste lennujaamamaksud, loungede pääsmed ja fast trackid kui need arvestada hinnanguliselt poole hinnaga avalikest hindadest, tootsid BTle märkimisväärse kahjumi. Lisaks veel toimunud lennud ja mõnel neist siis ka kerge pardateenindus, mis oli küll algeline Aasias äriklassiga harjunutele, aga sai vähemalt naerda.

Ajaloos on midagi sellist ainult üle-eelmisel kümnendil Air Asia tasuta piletitega korraldada saanud.

mai_kuu

AirBaltic boss: No plans to reduce operations at Tallinn Airport. Hea intervjuu AB tegevjuhiga inglise keeles ERR-is Ragnar Kondilt, suht pikk kuulata, aga naljakas lõik perioodil 08:00-10:00, kus Gauss ütleb välja oma arvamuse meie lennundusekspertide kohta, kelle avalikke väljaütlemisi ta peab pidevalt lahendama.

Visahing

Äripäevas teine artikkel juba ja ikka sama nali:

Air Balticu omanikud on Läti riik 97,97 protsendi ja Taani ärimehele Lars Thuesenile kuuluv ettevõte Aircraft Leasing 12,03 protsendiga..

Kas lätlastel on 6 varvast ja osalus saab kokku olla üle 100%?

sigala

Äripäevas saab.

Kristel_Avaronist

Võlakirja hind kukkus täna ära, tootlus tähtajani üle 30%...

image

Kristel_Avaronist

YTM graafik...

image

M29

Lendan olude sunnil AirBalticuga tööasjus 50+ lendu aastas ja mõningate eranditega on kõik lennud suht 80+%, enamasti 90+% täis ning piletihinnad pole odavad. Lugesin seda artiklit AB probleemidest ja mul kui lennundusvaldkonnaga mitte kursis oleval inimesel tekib küsimus, et kuidas see trend saaks muutuda? Lennukid on täis, hinnad pole odavad, st "lagi" on nagu ees

gooligan

Airbaltic oli muutumas maksejõuetuks ja küsib riigilt erakorralist likviidsuslaenu laenu 30 miljonit.

Enamik lennufirmasid on oma kütusekulud hedge'nud ca 60-80% ulatuses, AB vaid 10%. Seega lisaks muudele probleemidele on nad väga valusalt pihta saanud ka Iraani-sõjaga.

AB võlakiri Veel enne viimast riigilaenu müüdi võlakirju juba 65% allahindlusega.

Tarbijana ja tiheda lendajana olen täheldanud, et odavkampaaniate vahele jääb vaid 1-2 päeva. Nende nina on hoidnud veepeal vaid tulevaste lendude ettemüük.

Lätis on sügisel parlamendivalimised ning istuv valitsus ei soovinud ega plaaninud AB'le lisaraha anda, sest poliitilselt on see erakordselt ebapopulaarne. 30milkune likviidsuslaen peaks neid välja vedama kuni suveni, mil uus tegevjuht peaks välja tulema uue strateegiaga.

Juba räägitakse, et ka eelmine riigilaen tuleb kas maha kanda või restruktueerida (see anti lubaduse peale, et firma siseneb uutesse kõrgustesse ja kaasab strateegilise investori või siseneb börsile. Sisuliselt pole kumbagi juhtunud ja reaalselt midagi ju börsile viia praegu ei ole).

Airbalticul on hetkel 54 lennukit, kuid on võtnud ostukohustuse Airbusilt kasvatada oma lennuparki 2030aastaks 100 ühikuni. See tundub isegi Läti valitsuse jaoks olema liiga suur tükk - mõne lihtsa veaga on võimalik sadu miljoneid aastas uugama panna.

Viimaste uudiste kohaselt on Läti seim aga riigilaenule veto pannud ja olukord on segane ning võib kiirelt eskaleeruda. Võimalik laen tuleb seimis uuesti arutlusele 14.04. https://www.db.lv/zinas/saeimas-budzeta-komisija-aizdevums-airbaltic-negust-atbalstu-525863

Kutsun üles ettevaatlikusele ja võimalusel kaitseks reisikindlustusega oma puhkusereise.

Vanaema

Lubamatut riigiabi kasutades ajasid Estonian Airi põhja ja nüüd tahavad, et me neile appi läheks. Njah, eks nende riigiabiga oleme soodsalt sõita ka saanud. Plekkigu edasi.

matisj

Tundub, et ongi lõppmäng. Eestil ja Leedul ei ole küll kummagil just kõige terasemad poliitikud, aga õnneks tundub, et on piisavalt mõistust hoida eemale AB projektis osalemisest. Lätlastel ka ilmselt mõõt täis. Summad mis AB'sse sisse taotud on meeletud. AI väidab, et viimase 20 aasta jooksul miljard EURi kas omakapitali, laenude või garantiidega. Ilmselt küll mingi osa neid laene ja intressi küll tagasi saadud, aga summad on sellegi poolest tohutud. Meie seiklused Eesti Õhu ja Nordica-ga on sellega võrreldes kommiraha.

Tallinna lennuühenduste koha pealt jääb vaid loota, et üleminek tuleb sujuv. Parim lahendu oleks kui peale SMS laenude (14,5% võlakirjad! jeezus!) ümberstruktureerimist (loe: olulise osas korstnasse kirjutamist) ostaks Lufthansa Grupp AB 1 EURi eest ära. Oleks lootust, et Tallinnast enamus otseliinid säiliks ja vb isegi täieneks. Vaevalt, et AB meile erilist heategevust tegi, s.t. enamus Tallinna liine on ilmselt kasumlikud või vähemalt OK kasumilootusega + suure gruppi mastaabisääst peaks olema suureks eeliseks.

Arvestades, et Lufhansa juba võttis ABs vähemusosaluse ja on parasjagu ostuspriil, olles hiljuti omandanud ITA Airwaysi ja on konkureerimas ka Portugali "lipukandja" enampakkumisel ning olles juba pikalt Austria, Belgia ja Šveitsi "lippude" omanik, siis paistaks AB nende strateegiasse hästi sobituvat.

Samas olen ehk Lufthansa püsikundena natuke erapoolik. :smiley:

TNT

Huvitav kuidas Baltimaadel järgmise superprojektiga läheb? Rail Balticuga? Palju miinust hakkab taguma aastas?

pahurik   →  TNT

no see ei saa enne 10a valmis, seega jooksvad kulud on minimaalsed kui keegi ei sõida :D

peeter82

ilmselt on "hästi", kui alla 100 miljoni aastas pealemaksmist tuleb. Jube jama selles mõttes, küll oleks hea kui oleks saanud ehitushinna eest midagi muud kasutut teha, mis hiljem miinust ei tooda. Näiteks palgata inimesi 5000 eurose kuupalga eest labidaga maasse auke kaevama. Järgmine tiim tuleb ja ajab need jälle kinni. Küllap huvilisi leiduks, ja sisenõudlus koos SKP-ga kasvaks mis mühinal. Ei pea välisriikidest masinaid ja materjale importima ega midagi.

nier   →  matisj

Sellele lennundusele on väga üheülbaline lähenemine! Ja peab nentima, et ka paraku Eestis. Ei pea toetusi väga üheselt ka võtma. Arvestame, et keskeltläbi 2000 töötajat (praeguse seisuga 2700), nüüd võtame umbes keskmise palga 6000, kokku siis aastas 2000 x 6000 x 12=144 000 000, kui siit maksudena 40 % riigile siis 57 milli. 20 aasta peale teeb see miljardi. Kui arvestada, et enamus töötajaid Lätis, siis kulutavad ka seal ehk siis käibekas ka jääb Lätti. Lisaks sellega kõik kaasnev: MRO Lätis remondib neid lennukeid, turismindus, tuntus maailmas jne, lennundusalase kompententsi ülevalhoidmine, lennukoolid, kaasnev väljund Läti, aga ka Eesti ja Leedu pilootidele, stjuardessidele, kes ei pea kaugetele maadele rändama ja endi riikidest kaugenema jne.....

matisj   →  nier

Muidugi on igal toetusel ja "investeeringul" tulupool, s.h. ka kellegi eelpool mainitud augu kaevamisel ja järgmine päev kinni ajamisel. See ei tähenda, et sellised toetused või investeeringud mōistlikud on.

Esiteks on su palga arvutus kergelt optimistlik. Mingi hulk lennuki kapteneid, vaneminsenere ja keskastmejuhte vb teenib ABs täna 6000 EURi kuus, aga suur osa staffi on ikka pigem erinevad klienditeenindaja (s.h. stjuardessid) jm lihtsama töö rahvas, kes teenib ehk veidi ûle riigi keskmise. Läti keskmine palk oli eelmine aasta 1800 EURi ja 20 aastat varem 320 EURi. Pakuks, et su arvestus ülehindab AB viimase 20 aasta tööjõumakse circa 5x.

Teiseks ei ole mõistlik arvata, et kõik need otsesed või kaudsed töötajad oleks muidu töötud olnud. Tallinnas on täitsa tubli MRO tööstus (per capita võrreldav Riia/Lätiga) ka ilma nö. lipukandjata. Ilmselt enamus Riiga minevaid lende teenindataks AB olemasoluta muude lennufirmade poolt ja ka neil oleks samammoodi Lätis baseeruvaid töötajaid vaja. Tõsi, ilma AB-ta oleks ilmselt vähem "ööbivaid" lennukeid ja seega mõnevõrra vähem töökohti, aga tõenäoliselt oleks erinevus mõnesajas töökohas, mitte tuhandetes.

Sealjuures tasub ka küsida, et kui sellest miljardilisest riigiabist oleks kasvõi ainult 20% AB asemel investeeritud Riia lennujaama ja turupõhistesse (vähempakkumisel jagatavatesse) liinitoetustesse, siis kui palju oleks tegelikult Riiast vähem otseühendusi ja kas "ära jäänud" liinid oleks väga kriitilised?

Lõpuks on oluline arvestada ka alternatiivkulu. See minu näites lennundusektorist ülejäänud 80% oleks saanud siis kas investeerid mõnda teisse majandussektorisse või elavdada majandust üldisemalt läbi maksulangetuste, mis omakorda tekitaks ka rohkem töökohti ja tarbimist. Kui raske oleks leida investeeringuid mis oleks kasumlikumad kui AirBaltic?

nier   →  matisj

Vaatan nende aastaaruandest, et see personalikulu eelmine aasta ~167 miljonit ja kui arvestada, et maksudeks läheb sealt rohkem kui 40%,vaid ~43%, siis kokkuvõtvalt keskmiselt ei ole mitte teps üle pakutud

opex

Lufthansa link: "In full-time the basic salary is 2.375,21 € gross, plus a shift allowance of 16.3% of the basic salary."

Tuttava jutust mäletan, et lisasotte teenid kui 'valveid' (standby) hoolega teed. AB palgad nkn madalamad kui Lufthansal jmt.

PeaLiK

Warren Buffett: Never Invest In Airline Stocks

The worst sort of business is one that grows rapidly, requires significant capital to engender the growth, and then earns little or no money. Think airlines. Here a durable competitive advantage has proven elusive ever since the days of the Wright Brothers. Indeed, if a farsighted capitalist had been present at Kitty Hawk, he would have done his successors a huge favor by shooting Orville down. :D The airline industry’s demand for capital ever since that first flight has been insatiable. Investors have poured money into a bottomless pit, attracted by growth when they should have been repelled by it. And I, to my shame, participated in this foolishness.

-- Berkshire Hathaway 2007 Annual Letter

Vanaema

Lätlased lasid ebaseaduslikku riigiabi kasutades Estonian Airi põhja, nüüd tahavad, et me neile appi läheks . otsige teist lolli.

kasutaja468   →  Vanaema
Vanaema09/04 21:09

Lätlased lasid ebaseaduslikku riigiabi kasutades Estonian Airi põhja,

Ahsoo. Et Estonian Air'i kuulsusetu lõpp oli hoopiski lätlaste süü? Mitte küündimatute visioonide, helesiniste unistuste, ebakompetentse juhtimise ja olematu omanikujärelvalve tulemus?

Draax   →  kasutaja468

Ma näen Estonian Airi ja Air Balticu puhul sarnaseid jooni.

Mõlema lennufirma puhul räägivad juhiks palgatud sektori eksperdid, et teha tuleb suurelt, sest muidu ei teki mastaabisäästu. Lihtsalt kui uljad laienemisplaanid on suuremad kui kasumi teenimise võimekus, siis kõrbemine tuleb samamoodi.

Lätlased on lihtsalt asja veel suurema mastaabiga ette võtnud kui meie, nende krahh tuleb selle võrra suurem.

Teine sarnane asi mõlema lennufirma puhul tundub olevat, et allhanke müümine on kasulikum kui oma liinidel lendamine. Nordica ajal vist ka need välja renditud lennukid teenisid tulu, Tallinna liinilennud mitte nii väga.

MannyEric

Möödunud reedel teatas AB, et tühistab mu maikuise lennu Tallinnast Berliini. Täna saatis "MEGA SALE" uudiskirja, kus teatas, et mina kui lojaalne klient kuulen sellest esimesena ja saan ruttu imeodavaid pileteid sügis-talveks soetada :rofl: "otsi lolli", nagu vanasti öeldi

Vanaema   →  kasutaja468
kasutaja46813/04 14:20

Ahsoo. Et Estonian Air’i kuulsusetu lõpp oli hoopiski lätlaste süü? Mitte küündimatute visioonide, helesiniste unistuste, ebakompetentse juhtimise ja olematu omanikujärelvalve tulemus?

Eks oli mõlemat. Taskila oli muidugi katastroof. Aga riigiabi osas lasti lätlastel teha seda, mida EA-l ei lubatud ja kui neid oleks võrdselt koheldud, siis EA pankrotti poleks siis olnud, kui see tuli.

Vanaema

Ma meenutan, mis oleks juhtunud, kui EA-le antud riigiabi oleks tunnistatud lubatuks (nagu Air Balticuga analoogsel juhul tehti):

"Riigile kuuluva lennufirma Estonian Air omanikuks võib saada Tallinki suurim aktsionär Infortar. Estonian Airi juhi Jan Palméri hinnangul on erainvestori huvi tähtis argument ka Euroopa Komisjonile, kes hindab lennufirmale antud riigiabi lubamist.

Riik on raskustes lennufirmale ostjat otsinud aastaid. Huvilisi on olnud mitmeid, kuid läbirääkimistest kaugemale asjad ei jõudnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Infortar tundis Estonian Airi ostmise vastu huvi juba 2007. aastal, kuid siis jäid asjad soiku. Nüüd on osapooled lõpuks kokkuleppele jõudnud.

Infortari juht Ain Hanschmidt kinnitas, et raskustes lennufirma on võimalik kasumisse viia. Võimalusi, kuidas Tallink ja Estonian Air koos tööle panna, on tema sõnul palju." https://www.err.ee/523268/palm-r-erainvestori-huvi-on-hea-uudis-ka-euroopa-komisjonile

nier

Täiesti imekspandav, kuidas meeldib naabrite ettevõtet kottida. Lätlased on kõiges meie EA-ga juhtunus süüdi. Meenub, kuidas nüüd riigikogus kükitav mees omal ajal kiitles, et oh kuidas meie Estonian Air's oleme nii targad ja ajame tarka lennupoliitikat ja lätlased on lollid, ostes liiga suuri lennukeid, ajades valet lennupoliitikat jne. Käib nende pidev kritiseerimine ja igast nende halbadest juhtumites kipume kohe pasundama. Kui palju lende tühistab SAS, kuidas toimuvad pidevalt ärajäänud Lufthansa lennud, hädad ryanair jne...? Jääb mulje, et ükskõik kuidas, teeme lõunanaabreid maha ja soovime et lätlastel läheks kehvasti. Tegelikult on tegemist päris korraliku lennufirmaga ja peaksime soovima, et too kuskile ei kaoks.

kasutaja468   →  Vanaema
Vanaema15/04 19:18

Infortari juht Ain Hanschmidt kinnitas, et raskustes lennufirma on võimalik kasumisse viia. Võimalusi, kuidas Tallink ja Estonian Air koos tööle panna, on tema sõnul palju." https://www.err.ee/523268/palm-r-erainvestori-huvi-on-hea-uudis-ka-euroopa-komisjonile

Siin tasub parafraseerida Hanschmidti ennast, kes küll pisut teises kontekstis on öelnud: "Eks ajad olid teised".

See kõik oli siis, kui Tallink ennustas endale peatset saabuvat 15M reisijatehulka, renoveeris mõttes Linnahalli ja ehitas Lasnamäele Eesti suurimat kaubanduskeskust... ja meri oli üleüldse põlvini.

smith   →  kasutaja468

"Kaubanduskeskus" on töös. Tuleb sinna Depo teine ja suurem(?) pood. Mis järgmiseks nimekirjast? :)

gooligan

AB põleb heleda leegiga edasi. Ma ei kujuta ette kui kaua Euroopa Komisjon lubab valitsusel sinna raha juurde valada.

Fitch places airBaltic on negative rating watch

Riga, July 9, LETA. International credit rating agency Fitch Ratings has placed both the rating of Latvia's national airline airBaltic and the company's secured bonds on negative watch, according to a commentary published by Fitch Ratings on the rating situation.

The watch status is set for airBaltic's long-term issuer default rating of "CCC-", as well as for airBaltic's long-term senior secured bond rating of "CCC-" in the amount of 380 million euros. The recovery ratio is "RR4".

As the agency explained, the negative rating watch status reflects airBaltic's increasingly weak financial flexibility and acute liquidity pressures. "Without additional external support, this could lead to a liquidity crisis or a form of debt restructuring that could meet Fitch's criteria for distressed debt swaps," the statement said.

"The long-term issuer default rating reflects airBaltic's "weak financial profile with unsustainably high lease-adjusted debt and weaker financial performance in 2025, which we expect to persist into the remainder of 2026," Fitch said in a statement.

Fitch analysts have raised the likelihood that Latvia's national airline will not be able to meet its obligations this year. On June 26, airBaltic failed to fund its bond reserve account to the required balance, which would have required approximately EUR 21 million. The decision not to fund the account has led to a higher quarterly interest payment on August 14, at 16.5% compared to 14.5% previously. According to Fitch, such actions by the company indicate the company's increasingly weak liquidity and a possible default this year.

Without additional financing, the company may need to restructure its debt this year, and rising fuel prices are increasing pressure on the company's liquidity, according to Fitch's assessment.

Analyzing the state's short-term loan of 30 million euros to airBaltic, which was granted in April, Fitch experts have concluded that its impact is limited. A possible additional investment in the company from owners the Latvian state and German airline Lufthansa would also be of limited sustainability. Fitch also recalls that European Union regulations make it difficult to make timely and substantial state investment in the company.

LETA already reported that the losses of the airBaltic Group in the first quarter of this year were 70.064 million euros, which is 2.4 times more than in the first quarter of 2025. In turn, the turnover of the airBaltic Group increased by 12.3% and amounted to 149.086 million euros.

airBaltic representatives explained that the airline's loss in the first quarter was affected by foreign exchange rate fluctuations, financing-related costs, reduced commercial support and ongoing cost-increasing pressure in several categories.

The turnover of the airBaltic Group last year, compared to 2024, increased by 4.2% and amounted to 779.344 million euros. In turn, the losses of the airBaltic Group last year were 44.337 million euros, which is 2.7 times less than in 2024.

The airline carried a total of 5.2 million passengers in 2025, up 1% from 2024.

Last summer, the German national airline Lufthansa became a shareholder of airBaltic. Currently, the Latvian state owns 88.37% of airBaltic's shares, Lufthansa - 10% of the shares, the financial investor, Danish businessman Lars Toussen's company Aircraft Leasing 1 - 1.62%, and 0.01% - others. The company's share capital is 41.819 million euros.

Following the initial public offering (IPO) of airBaltic shares, the size of Lufthansa's stake will be determined by the potential IPO market price. The deal also stipulates that Lufthansa will own no less than 5% of airBaltic's capital after the potential IPO. The Latvian government agreed on August 30, 2024, that the state must retain at least 25% plus one share in the company's capital after the airBaltic IPO.

Last August, the government decided that Latvia, like Lufthansa, would make a co-investment of 14 million euros in airBaltic ahead of a potential IPO.

Taking into account the 2025 financial results and the market situation, airBaltic has suspended a possible IPO and currently does not consider it a potential source of capital in 2026, according to airBaltic's annual report.

The report notes that despite the expected improvement in operational and commercial performance, the airline will operate with negative free cash flow in 2026, and based on current forecasts, management expects an additional cash injection of EUR 100 to 150 million to finance operations for the 2026/2027 winter season.

vipvalve   →  Draax
Draax13/04 14:30

Nordica ajal vist ka need välja renditud lennukid teenisid tulu, Tallinna liinilennud mitte nii väga

renditud lend on vast pigem charter st tervenisti välja müüdud mölemad otsad vs liinilend sageli pooltühi..

Vanaema

Air Baltic jäi kunagi ellu tänu sellele, et nendele ja Estonian Airile antud riigiabi koheldi erinevalt. Aga praegu on kummaline see, et eestipoolsed kommentaatorid väidavad, et kui AB pankrotistub, siis osa liine võetakse teiste poolt üle aga mitte kõiki. Miks on AB lennanud liinidel, mida keegi teine ei taha ja kust kasumit ei tule? See börsile mineku jutt on algusest peale olnud absurdne - miks peaks keegi tahtma neid aktsiaid osta ja miks peaks keegi tulema suurosanikuks? (Ma ei väida, et Lätile tervikuna pole AB-kuga nihverdamine võib-olla kasuks tulnud, aga reeglid peaks olema kõigile samad. Võimalik, et reegleid uleks muuta).

Draax   →  Vanaema

Sama loogika nagu Rail Balticu puhul? Et kui ühendus olemas, siis küll tulevad ka reisijad.

Aga tegelikult tundub, et see on segu kahest tegurist. Esimene on see, et nagu Sakkov eile AKs ütles, siis 30% lennufirma kuludest on liising. Kui lennukid olemas, püütakse need panna sellisesse graafikusse, et need oleks võimalikult hõivatud. Sealjuures juhtub, et kõik liinid ei ole samavõrra kasumlikud, aga vähemalt overhead tasandub ära.

Teine on see, et lennufirmad igal hooajal katsetavad mõne liiniga. Näe, Finnair proovib nüüd Helsinki-Kuressaare käima saada, mis on kahesuunaline - soomlased Saaremaale puhkama ja saarlased (nii palju kui neid on) ette vedada Finnairi teistele liinidele. Võib olla tasub ära, võib olla ei tasu. Minu takeaway siit oleks see, et igal ajahetkel kui suvaline lennufirma tegevuse lõpetab, on tal mingid liinid, mis ei ole kasumlikud ja kuhu sulgemisel konkurendid asemele ei tule. Selles ei ole midagi ainult spetsiifiliselt Air Balticule omast.

gooligan

Kas keegi on kuulnud kallimast laenust? 25% intressi küsimine paneks isegi SMS-laenukontorite bossidel silmad häbenema.

Raha annavad Londonis tegutsev varahaldusettevõte Polus Capital Management ja Iisraelis registreeritud investeerimisfirma Klirmark Capital 4. Uues võlakirjaemissioonis võivad proportsionaalselt osaleda ka praegused võlakirjaomanikud, sealhulgas Läti riik.

airBaltic kavatseb saadud raha kasutada lennukite ja mootoritega seotud kohustuste refinantseerimiseks ning jooksvate kulude, sealhulgas remondi-, hooldus- ja lennujaamatasude katmiseks.

Lennufirma nõukogu esimees Andrejs Martinovs tunnistas, et 25-protsendine intress on kõrge, kuid tema sõnul parim pakkumine, mida airBalticul on praegu võimalik saada. Ta põhjendas seda sellega, et lühiajaline sildfinantseerimine on teistest rahastamisviisidest kallim.

Ehk laen on mõeldud mitte investeeringuteks vaid igapäevasteks kuludeks.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120608273/airbaltic-maksab-hadavajaliku-rahasusti-eest-ranka-intressi

Draax   →  gooligan

Intress vastab täiesti riskitasemele

decibel

Ei vasta. Seal peavad mingid lisatagatised olema.

romet

Ma olen võibolla sinisilmelt rumal, aga miks pole Airbaltic ikka veel avaldanud teise kvartali tulemusi?

Et nagu avalik ettevõte ja riigifirma. Samuti küsimus Läti äriregistri kohta, et kuidas see saab olla võimalik, et esimese kvartali seisuga negatiivse omakapitaliga ettevõte on ikka veel registris. et -247 miljonit eurot on ok? Kas Läti on Nigeeria?

RailBalticu ja Riia jaama osas ilmselt saavad inimesed aastakümneid lugeda lätlaste juhmust ja raha raiskamise lollust stiilis tühjad ei kusagil lennujaamad Hispaanias.

havoc

Mida muud see ch11 on kui pankrott? Ja kuidas see üldse saab rakenduda läti ettevõttele?

2korda2

Ma tahaks seda õiguslikku analüüsi näha, mille järgi Läti ettevõte võib ise suvalt valida, millises õigusruumis oleva korra järgi ta restruktureerimist teeb. Järgmiseks hakkab mõni "Lumumba"-maa pakkuma "restruktureerimise teenust". Stiilis "meie õigusruumis jagatakse olemasolevad varad pooleks juhtkonna ja Lumumba päikesejumala vahel, võlausaldajatele jäävad näpud".

8ball

Kas mõni corporate finance bro ehk oskab toimunud sündmusi ja loogikat natuke selgitada.

Before the filing, airBaltic's bondholders had been due to vote on the company's plan to raise up to €257 million through new super-senior debt due in February 2027, at a rate of 25%. Latvian Prime Minister Andris Kulbergs said the Chapter 11 proceedings were initiated after bondholders with over 70% of the value of the debt decided to opt for liquidation instead.

Reedel oli laual 257m€ @ 25%, millega senised võlakirjaomanikud oleks konkreetselt välja loptutatud. Võlausaldajad sellest huvitatud ei olnud ja eelistasid tagatiste rahaks tegemist, so tehniliselt võlakirja defaulti ja varade likvideerimist, aga sellist valikut ilmselt päevakorras ei olnud ega pakutud.

Miks selline tsirkus, kui CH11 oleks saanud nii või naa välja kuulutada? Tundub ebarealistlik, et 350m€ @ 12% mahus rahastus suudeti kokku ajada nädalavahetuse jooksul ning paralleelselt koostada CH11 avaldus. Eriti huvitav tundub muidugi see, et kui varasemalt ei tulnud sellistel juhtudel kvoorum kokku, siis nüüd oli selge indikatsioon, et üle 70% võlausaldajatest olid ettepanekule vastu.

Kristel_Avaronist

Reedel kirjutasime Avaroni blogis airBalticu võlakirjadest ja sellest, mida kogu see kaasus võlakirjainvestorile õpetab. Tegemist on võlakirjamaailma mõttes erakordselt põneva juhtumiga – ja juba esmaspäevaste uudiste valguses ei jäänud meil muud üle, kui teha loole vol 2.

Veel reedel oli laual kuni 257 miljoni euro suurune uus finantseerimine 25% intressiga, mille üle pidid otsustama senised võlakirjaomanikud. Esmaspäeval teatas airBaltic aga hoopis Chapter 11 menetluse alustamisest USAs ja uuest 350 miljoni euro suurusest finantseerimisest ligikaudu 12% intressiga.

Mis vahepeal juhtus, mida tähendab Chapter 11 senistele võlakirjaomanikele ja kas reisija peaks millegi pärast muretsema?

airBalticu kaasus näitab väga hästi, kui kiiresti võivad võlakirjainvestori jaoks mängureeglid muutuda – ja miks ettevõtte päästmine ei tähenda tingimata tema võlakirjainvestorite päästmist.

Loe airBaltic vol1↓ https://avaron.ee/airbalticu-uus-volakiri-25-intress-viib-vanad-volakirjainvestorid-tagapingile/

Loe airBaltic vol 2 ↓ https://avaron.ee/airbalticu-uus-poore-chapter-11-ja-volakirjainvestorid/

8ball

no tänan tänan : )

Vanaema

Läti pätid tõmbasid investoritele koti pähe.

Vanaema

AI: See on võimalik, sest USA Chapter 11 ei ole piiratud ainult USA-s registreeritud ettevõtetega. Välismaa ettevõte võib seda kasutada, kui tal on USA-s kas või piisav varaline või äriline seos.

airBalticu puhul on mehhanism järgmine:

  • Chapter 11 menetluse algatasid otse kolm Läti äriühingut: Air Baltic Corporation AS, Air Baltic Training SIA ja Baltijas Kravu Centrs SIA – mitte mõni fiktiivne USA tütarettevõte.
  • USA pankrotiseaduse § 109(a) lubab võlgnikuks olla ettevõttel, kellel on USA-s elukoht, tegevuskoht või vara. See nõue võib olla üsna minimaalne. USA pankrotiseaduse § 109
  • airBalticu kohtudokument ütleb konkreetselt, et ettevõtetel on New Yorgis asuval JPMorgan Chase’i kontol advokaadibüroo Milbank jaoks makstud ettemaksed ehk retainers. Need loetakse ettevõtte varaks New Yorgis. Sama dokument tunnistab, et valdav osa varast asub tegelikult väljaspool USA-d. airBalticu finantsjuhi kohtudeklaratsioon
  • Sellest tekkis formaalne seos New Yorgiga ja alus esitada avaldus New Yorgi lõunaringkonna pankrotikohtule. USA kohtupiirkonna valikut reguleerib eraldi 28 USC § 1408.

Miks just Chapter 11?

Peamine põhjus ei paista olevat „Ameerikasse kolimine”, vaid Chapter 11 pakutav restruktureerimisvahendite komplekt:

  • ettevõte jätkab tegevust senise juhtimise all;
  • võlausaldajate nõuded külmutatakse või koondatakse ühte menetlusse;
  • lennukirendi- ja muid kahjulikke lepinguid saab kohtu kontrolli all ümber korraldada;
  • osa võlast saab muuta omakapitaliks;
  • kohtu kinnitatud plaan võib teatud tingimustel siduda ka vastu hääletavaid võlausaldajaid;
  • võimalik on saada erilise prioriteediga debtor-in-possession ehk DIP-finantseerimist.

airBalticu dokumentide järgi oli just ligikaudu 350 miljoni euro suurune DIP-laen kättesaadav ainult Chapter 11 menetlusega seoses. Ettevõte hindas ka Läti menetlust, EL-i riigiabi ja Inglismaa Companies Act’i Part 26A skeemi, kuid valis Chapter 11 variandi, sest see võimaldas saada vajaliku uue rahastuse ning käsitleda korraga võlakirju, lennukiliisinguid ja muid lepinguid. Menetluse ja rahastamise kokkuvõte

Oluline piirang on see, et USA kohus ei võta üle Läti riigi ega Läti ametiasutuste rolli. Läti äriõigus, lennutegevusload, tööõigus, maksud ja riigi omandiosalus jäävad endiselt asjakohase Läti ning EL-i õiguse alla. Samuti ei pruugi USA kohtu automaatne nõuete peatamine väljaspool USA-d iseenesest täielikult jõustuda – vajaduse korral tuleb USA otsuseid teistes riikides tunnustada või saavutada võlausaldajatega lepinguline kokkulepe. airBaltic ise tunnistab kohtudokumentides, et USA menetluse kaitse jõustamine USA-ga vähese seosega välismaiste tarnijate suhtes võib olla piiratud.

Seega lühidalt: Läti ettevõte saab kasutada Chapter 11 menetlust tänu USA-s asuvale varale; Chapter 11 valiti peamiselt rahastamise ja rahvusvahelise võlgade ümberkorraldamise vahendina, mitte sellepärast, et airBaltic oleks muutunud USA ettevõtteks. Lennud ja piletid peaksid menetluse ajal jätkuma tavapäraselt.