14 Märts 2002 - 11:39 <br />Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise rippsilla mudeli <br /><br /><br />Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla. <br />Tallinna tehnikaülikooli katselaboris aasta aega sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina kohe ehitama hakata. <br /><br />Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotidest ja trossidest ehitatud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 44 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla. <br /><br />“Katsetasin erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi kui rippsild üldse valitakse,” rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti Maanteametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekti paljudest vedajatest. <br /><br />Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni. <br /><br />“Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,” rääkis Kuhlabch. “Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.” <br /><br />Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsihenduse küsimusega tegelev teede-ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida. <br /><br />Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel. <br />Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet. <br /><br />Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb. “Ega siis minul ei lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,” sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel. <br /><br />Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud juba viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada sillaehitamiseks vajalik raha. <br /><br />Emeriitprofessor Kulbachi rippsild <br /><br />Pikkus: 6100 meetrit <br />Laius: 13 m, kaks sõidurida ja lisaks kummalgi pool rada jalakäijatele ja ratturitele. <br />Maantee kõrgus merepinnast: kuni 40 meetrit <br />Kõrgeim tipp: 77 meetrit <br />Ehituse hind: 1,5 miljardit krooni pluss käibemaks <br />Ehitamise aeg: 3 aastat. <br /><br />Püsiühenduse rajamine võimaldaks väinaületamiseks kuluvat aega vähendada keskmiselt 1 tunni võrra. <br /><br />Kuhu tuleb sild? <br /><br />Regionaalminister näeb silda aastaks 2010 <br /><br />Regionaalminister Toivo Asmer ütles eile Postimehele antud intervjuus, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis saab vähemalt kaheksa aasta pärast mandrilt Saaremaale mööda silda sõites. <br /><br />On öeldud, et sild peaks valmis olema 2010 aastaks, kui reaalne see tähtaeg on? <br /><br />Tegelikult on juttu olnud veel varasemast tähtajast, 2008. Aga vahepeal läks üks aasta natuke lõdvemalt ning siis arvasime, et 2009 või 2010 oleks reaalne. <br />Kui nüüd valitsuskoalitsioon aktiivselt eeltööga tegeleb, siis miks ka mitte. Spetsialistid väidavad, et see tähtaeg on täiesti võimalik. <br /><br />Millised sammud on silla ehitamiseks tänaseks astutud? <br /><br />Eile näiteks sain paraja pataka uuringuid Saarte Instituudilt, et millised sotsiaalmajanduslikud mõjud püsiühenduse loomisel Saaremaale on. Selliseid töid on pidevalt tehtud ning tulevad uued uuringud, sest saarlased ise on püsiühendusest väga huvitatud. <br />Praegu näiteks on kooskõlastamisel küsimustik, mida saarlaste seas korraldada. Inimesed, kes pole nii väga püsiühendusega kursis, tahavad teada, et mis see täpselt endaga kaasa toob. See oleks siis täna esimene samm. <br />Teiseks tuleb koostada tegevuskava, mis eeldab seda, et lähiajal tuleb läbi viia konkreetne hange silla projekteerimiseks. Aga et hanget välja kuulutada, selleks peab läbi viima kompleksuuringu. <br />Osa uuringuid on juba ka tehtud, täiendavalt on veel vaja keskkonnauuringud, et teada kuidas sild mõjutab kalavarusid, hülgeid või kas on ohtu Suure väina täiskasvamisele ja nii edasi. Kõigeks selleks on hea tahe olemas ja ka raha leitakse. <br /><br />Kas siis kindlalt sild või hoopis tunnel? <br /><br />Eksperdid väidavad, et igal juhul on sild vastuvõetavam. Inimestel on tunneli ees vanad hirmud, et mis kõik seal juhtub ning kellel on klaustofoobia, et ei ei taha pikka torusse minna. <br />Ehitusmaksumuselt on tunnel küll isegi mõnevõrra odavam, kuid ekspluatatsioon tulevikus on sillal odavam. Täna kaldub vaekauss vägisi silla kasuks. <br /><br />Marko Püüa, <br />Postimees <br />Meie Maa<br />