AS Storent Holding võlakirjad
Postitusi kokku 30
Telia

Tootlikus hea aga võlakoorem väga suur. Lühiajalised võlad - 32 000 000 eur Pikaajalised võlad - 32 000 000 eur

https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=1352802&lang=et

Refinantseerivad: Bond with ISIN LV0000850089 – 15 000 000 eur Bond with ISIN LV0000850345 – 10 000 000 eur

Prospektist seda välja ei loe aga tundub et soovivad USA turule laieneda ja osta 70% Texases asuvast ettevõttest, kui see just fake news ei ole, et investoritele mett moka peale määrida jutuga et USA turul rendi tootlikus kõrgem.

https://www.internationalrentalnews.com/news/storent-holding-eyes-us-expansion-with-bond-offering/8054904.article?zephr_sso_ott=9ZriSb

Kaasavad 35 mil millest 25 mil refinantseerivad/pikendavad ja 10 millioniga lähevad USA-st 70% Texasest asuvast ettevõttest soetama kui kõigest õigesti aru sain.

Samas 10% 35 mil pealt on 3 500 000 eurot aastas.

Koguvõlg 2024 oli 55 mil mis suureneb siis 65 mil peale ja kui selle pealt 10% maksta on see 6 500 000 eurot aastas ainuüksi laenu protsendi teenindamiseks.

Tekib küsimus millest laenu põhiosa tagasi makstakse kui ettevõte ei teeni piisavalt, et isegi intressi makseid teenindada? Ilmselt järgmiste võlakirjadega? Sorry aga see tundub selline ühe smslaenu maksmine järgmise smslanuga skeemi moodi.

Kokkuvõtvalt on ettevõte minu silmis tugevalt üles ehitatud võlgadele ja investorid võtavad päris suure ehitusturu riski järgmiseks kolmeks ja pooleks aastaks. Igaüks võib ise ette kujutada mis juhtub kui ehitusmahud 20-30% kukuvad selle aja jooksul.

Ettevõttel puudub rasv mille pealt see üle elada aga eks alati saab varasid müüa mida on lausa 122 miljoni eest.

Mina jätan selle ettevõtte võlakirjad märkimata aga huvitav oleks siin lugeda ka süvaanalüüsi kelleltki kes plaanib märkida. Võib-olla jäi mul midagi märkamata või sain valesti aru.

CarmenVariksaar

Kas keegi saab aru, kuidas see olemasolevate vahetamine uute vastu käib? Lugesin, et peab andma mingi vormi kaudu teada? Kuidas kellele?

Menace   →  CarmenVariksaar

sain vastus: Hetkel seda sündmust veel ei ole avatud aga see tuleb lähimal ajal. Me saadame selle kohta eraldi kirja, kui selline võimalus on avatud.

CarmenVariksaar

sain tehtud, korporatiivsete sündmuste all oli

TNT

miks vahetada 11% võlakiri 10% se vastu?

MartinSaar77   →  TNT

Et teenida 0,3%? Mina isiklikult ei vaheta, on ilmselgelt liiga lahja pakkumine. 10% versus risk, tundub täna lahja selle seisu kohta milles Storent on. Pigem väljuks detsembris.

buck

Noh, lisa siia veel paegune geopoliitiline risk ja ei ole vist raske mõista miks äri on võlgadele üles ehitatud. Sellist ärimudelit on ju ennegi nähtud kus mees ajab äri aga endal osalus null.Kui võidab võidavad kõik ja kui kaotab, siis kaotab ainult investor. Pole paha mis? 10% preemia juures. Varad aga on lihtsalt üks rida paberil, mis kannatab kõike. PS! Mul on endal ka storenti väike kogus ja ka juurde ei plaani võtta, väljun detsembris või isegi varem

taala

2024 lõpuks ikka miski 2,7 milli on raha kontol olnud ja võlad on kõik teenendatud ning paarsada tuhhi ka paberil kasumit isegi, et pole nagu kõige hullem seis, küll aga küsimusi on omajagu nende aastaaruande kohta, eriti mis asjad on varade all: Rights of use assets 40 milli, immateriaalne soft 4 milli ja mingi goodwill ka jäänud ülesse 10 milli ning laenud oma aktsionäridele 2,9 milli, et need kõik võtaks julgelt vast reaalsete varade hulgast maha. Rahavoogude aruannet vist kuskilt eraldi leida ei ole, et veidi raske on aru saada, kas siis makstakse intresse reaalsetest tuludest või võlgadest. Kui võtta, et amorti on maha kantud 2024 miski 8 milli, intresse makstud 4,8 milli ning EBITDA on olnud 13,2 milli siis pole vast eriti hullu, amordi jagu on reaalset cashi reservi veel liikumas äritegevusest intresside makseteks või olen valel teel udusse :)?

CarmenVariksaar   →  MartinSaar77

Bonds maturing at the end of 2025 are offered an additional exchange premium of 1%, while bonds maturing in 2026 are offered a 0.5% premium based on the nominal value of the exchanged bonds.

pm saad ju ikka sama % kätte? või sain asjast valesti aru?

Telia

TURUÜLEVAADE: Storendil on konkurente omajagu Eesti. Siin on mõned välja toodud aga peab arvestama et see ei ole koguturu ülevaade vaid Eesti näitajad mis annavad mingi ülevaate ja võrdlusmomendi Storendiga.

Storent OÜ on alates 2014 kuni 2023 ehk 10 aastat iga aasta keskmiselt tootnud kahjumit (- 1 300 000 eurot/aastas). Vaata teatmik.ee ehk 10 aasta jooksul pole kasumit teenitud Eestis.

Investorina ma vaatan et see on justkui kooma patsient keda elus hoitakse aga kui ma sooviksin tehnikat rentida siis järeldaksin, et Storendist saab kõige soodsamalt sest juba viimased 10 aastat nad maksavad peale oma ärile ja rendiksin neilt.

Cramo Estonia vaade on aga nagu peegelpildis kus sama 10 aasta jooksul on teenitud keskmiselt kasumit ( 3 300 000 eurot/aastas) ja kasumi marginaal on pidevalt üle 10% ja sellise ettevõtte investoriks julgeks hakata ilma silmagi pilgutamata.

Ramirent Baltic AS vaade on veelgi ilusam kus sama 10 aasta jooksul on teenitud keskmiselt kasumit ( 8 000 000 eurot/aastas) ja kasumi marginaal on pidevalt üle 10% ja sellise ettevõtte investoriks julgeks hakata ilma silmagi pilgutamata.

Ma ei ole Eesti ehitusturuga väga kursis aga numbrite järgi ütleks, et Soomlaste omandis olevad Cramo ja Ramirent riisuvad ehitusturult koore ja ülejäänud tiksuvad niisama.

Avesco Rent pidevas kahjumis

Multivara OÜ kasumis aga ei midagi erilist

Rentland mõnituhat aurot aastas kasumit

Arsenal Industrial suht nulli poiss

Trigent Ehitustehnika OÜ kesmiselt 80 tuhat/aastas kasumit.

Hea oleks kuulda ka ehitusturuga väga hästi kursis olevate inimeste arvamust siin.

metroo   →  taala

Imagoloogiast - Saksa kunstnik Stowasser saavutas maailmakuulsuse, kui tõlkis oma nime slaaviliku esiosa saksa keelde - tulemuseks Hundertwasser. Hundertrent ei kõla sugugi halvasti, eriti saksakeelses ruumis.

network

Ma kogu ehitusturuga ei ole küll väga hästi kursis aga saan tiba kaasa rääkida masinate rentimisest. Eesti turul on väga selged tugeva nõrkuse märgid. Tööde mahud on tugevalt kukkunud. Eelmise aasta kevad oli ka suht nõrk. Oli täitsa tavaline, et esimese poolaasta iga kuu käibed eraldi võetuna 2023a. sama ajaga võrreldes kukkusid kusagil 1,8x. Mingi kosumine hakkas 2024a. teises pooles, kui aasta kokkuvõttes jäi müügitulu poolest 2023a. tiba alla. Siiski võib öelda, et 2024a. tuli veel isegi hea aasta. Käimasolev 2025a. aga tuleb juba päris kole. Arvan, et tegemist võib tulla juba katastroofi aastaga. Maksin firma viimase veel liisingus oleva masina liisingu ennetähtaegselt kinni. Ei näe enam mingit võimalust Eestisse investeerida ja polnud seega enam mõtet lasta intressidel joosta. Masinaid turul mõistliku hinnaga müüa on võimatu. Vaatan, et auto24.ee-s on juba ühte teatud masina marki ohtralt müüki tulnud, mida varasematel aastatel ei ole märgata olnud. See on viide sellele, et meestel pole tööd enam ja hakkavad enda tehnikast loobuma seetõttu. Samas on turule tulnud päris palju müüki mingeid Hiina miniekskavaaatoreid, millede hind on müstiliselt madalad a la 5000.- +km. Võimalik, et mingid talunikud võivad neid isegi osta. Professionaalset teenust nendega pakkuda ilmselt ei saaks aga mõned pisemad kraavid võid kodus sellega ise sisse visata küll. Ehk, et sama trend nagu kogu Euroopas, et odav Hiina saast vallutab turge. Ja nii jäädki enda vana masina otsa rõõmsalt edasi istuma, sest normaalse hinnaga sellest lahti ei saa. Seega Storendi bilansis varade väärtus on totaalne BS. Turg on nii nõrk, et väga raske on midagi üldse müüa. Näiteks mäletan, et aastal 2007 oli Ramirendi 1,5 t massiga miniekskavaatori päeva rendi hind koos käibemaksuga euri ümber pannes 108.-, siis täna 18 a. hiljem on juba samat masinat raske rentida 100.-+ km. Tarbimist ei ole. Mida aga hinnad on Eestis viimase 18a. jooksul teinud, teab juba igaüks ise. Seega ennustan katastroofi. Tallink ju ka müüb enda ülearuseid laevu maha isegi,kui mõni on veel uuem, sest seda veel kannatab müüa. Ja panedki enda vanade saradega edasi, midagi teha ei ole. Kõik maksutõusud Eestis pole veel see aasta täies mahus rakendunudki.

camouflage

täitsa nõus networkiga, küll suuremate roomikmasinate vallast ning kui varem oli premium klassi masinate ostu puhul argument nende jääkväärtus, mille puhul tasus masinaid vahetada ka 10 000 töötunni pealt, siis hetkel oled vana masina müügil hädas, nagu #¤#"#" lapsega... ehk siis on variant osta kohe mingit Hiina kärakat või siis üritada premium masinast viimane välja kangutada ja proovida 25000 tunnini töötada, aga siin on probleem, et hooldus ja remont on ikka sama kallid kui uuel premium masinal... hetkel on seda lootusetuse tunnet kõvasti, teid ei ehitata, RB puhul käib üks mulla kantimine ja betoonitehaseid pannakse kinni...

Telia   →  taala

Jah kõik on õige et 2023 oli 4,7 miljonit aga tuleb pöörata tähelepanu kuhu see 4,7 miljonit on kadunud 2024 aastal kus kasum vähenes lausa 94%

Ok tööjõukulud suurenesid 2 miljonit, amort 2 miljonit ja finantskulud 2 miljonit (ilmselt laenu protsent), seega ei ole tegu ühekordsete kuludega vaid jäädavate kuludega mis võivad isegi tõusta. Töölisi palgatakse juurde ja palgatõus hindade tõusu najal ilmselt igapäevane teema ettevõtetes kus töölised küsivad palka juurde. Finantskulud samuti suurenevad kuna laenu võetakse võlakirjadega juurde. Kõik see sööb kasumit.

Ma hetkel ei näe mis on see võluvits, mis kasumlikkust kasvataks ja prospektist ka seda välja ei lugenud peale USA võimaliku laienemisplaani. Keegi ehk teab?

taala   →  Telia

Sa ei vaadanud eile live webinari ära, üks peamisi eesmärke ongi töölisi vähendada, 2024 vähendati neid 280nelt 250le. Amort loomulikult suurenes kui kogu võlakirjade eesmärk ongi ju olnud algusest peale seadmete juurde ostmine ja vanade maha kandmine. Finantskulude suurenemine ongi võlakirjade intresside kulu mis tuli juurde. Aga amort on ju kulu paberi peal ja selle arvelt on küll ruumi veel reaalseteks rahavoogudeks kasvavateks intressi makseteks, kahju et ei ole otsest rahavoogude aruannet kuskilt saada. Kasv tuleb sealt rõhutati just, et enamus 2024 juurde ostetud uued vahendid saabuvad alles 2025 ja hakkavad alles tulu tootma. Turuosa nii Lätis kui Leedus on küll veel juurde võtta tulude kasvuks. US'a asi oli müstiliselt kasumlik arvudega, aga hetkel veel letter of intend tasemel. Nad ostavad seal 70% osaluse, et mitte peksa saada nagu Soomes, kus ostetud vennad tegid kõrvale konkureeriva putka. Peale 2028 on plaanis tõenäoliselt IPO. Ega riskivabat investeeringut ei ole, aga tõenäosus et pange lähevad järgmise kolme aasta jooksul on mu arvates üsna väike. Läti ja Leedu kus on nende põhiturg elavad ka üsna teises hingamise kui Eesti ja skandinaavia majandus.

Motiv8

Kellelgi Storendiga reaalset kogemust ka on kliendi või partnerina olnud, milline tunne jäi?

network

Mul aastaid tagasi oli nendega kogemus partnerina. Rentisid minu firmalt masinat, et seda edasi rentida. Esitasin arve peale renti. Loomulikult läks tähtajast mitu kuud üle enne, kui raha kätte sain. Ei leidnud nad esitatud arvet üles ja pidin jälle uue arve saatma.Head muljet asi ei jätnud. Teine juhtum oli see, et minu firmast renditi masin objektile sel põhjusel, et Storendist võetud masin läks katki. Kuna tegemist oli laupäevaga, siis keegi ei võtnud isegi telefoni vastu, et tulla vaatama, mis masinal viga on. Klient aga oli arvestanud, et saab enda tööd nädalavahetusel ära teha ja siis pöörduski minu poole. Sain ta hädast välja aidata. Mul on võimekus teha tööd ka nädalavahetusel ja olla enda klientide jaoks piisavalt paindlik.

EM

Storent tänab arvamuste ja küsimuste eest ning vastame kõigepealt võlakoormuse osas. Seadmerendi valdkond on väga kapitalimahukas, kuna ettevõtted peavad regulaarselt investeerima seadmepargi hooldusse ja arendusse, mistõttu on neil suhteliselt kõrge võla/EBITDA suhe. Seda eriti kiiremini kasvavate rendiettevõtete puhul. Näiteks seadmerendi juhtivatel ettevõtetel nagu Loxam ja Boels on sarnased finantsvõimenduse suhtarvud, vastavalt 5,0 ja 3,5. Võla/EBITDA suhtarv kuni 5,0 on kiire kasvuga ettevõtte jaoks mõistlik, kuna finantsvõimendus kipub pärast investeerimistsükleid ajutiselt ületama EBITDA-d ning tootlus realiseerub 12–15 kuu jooksul. Võla netokasv on väiksem, kuna osa uutest võlakirjadest saadavast tulust suunatakse vanade võlakirjade vahetamiseks uute vastu (mis ei muuda üldist võlakoormust). Osa tulust läheks ühinemiste ja ülevõtmiste rahastamiseks, kus tegu peaaegu võlgadeta ja kõrge kasumlikkusega äridega, mis tõstaks oluliselt üldist EBITDA-d. Kõik investorid on oodatud veebiseminariga liituma täna, 3. aprillil kell 15:00, otselink: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/7017429809521/WN_E0wr83sGSVKUdZ2BaoHiFQ#/registration

peeter82   →  Motiv8

Mõne aasta tagune kogemus ehitustehnika rentimisega. Kontoris tööl on neil venelased ja lätlased vms, suhtlemine nendega keerukas, lubadusi väga ei peeta. Nende argument on odav hind. Pigem väldiksin nendega asjaajamist kui vähegi võimalik. Ilmselt midagi lihtsat - nagu jupp tellingut vms võib neilt rentida.

EM

Kallid investorid! Suur tänu kõigile veebiseminaril osalejatele! Salvestust saad vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=7FkSIo-y8j8&list=PLeOLX3TaNx_-bcSL1eAWpu4sOpyODwgj5. Kui teil on täiendavaid küsimusi Storent Holdingu juhatuse esimehele Andris Pavlovsile ja ettevõtte juhatuse liikmele Baiba Onkelele, siis postitage need siia foorumisse (eesti või inglise keeles) ja me vastame neile.

Dear investors, Many thanks to all participants of the webinar! You can watch the recording here: https://www.youtube.com/watch?v=7FkSIo-y8j8&list=PLeOLX3TaNx_-bcSL1eAWpu4sOpyODwgj5. If you have any further questions to Andris Pavlovs, Chairman of the Board of Storent Holding, and Baiba Onkele, the company’s Member of the Board, please post them in this forum (in Estonian or English) and we will provide answers.

Lugupidamisega, Storent Holding

EM

Investorid on kohtumistel küsinud, et kuidas Storent plaanib kasutada võlakirjaemissioonist laekunud kapitali. Emissiooni tulusid kasutame üldisteks ettevõtte vajadusteks, võimalikeks tulevasteks omandamisteks ning praeguste võlakirjade lunastamiseks. Ettevõtte juhtkonna hinnangul läheb umbes kolmandik emissioonist võlakirjade vahetuseks, samas kui ülejäänud kaks kolmandikku on uus kapital ettevõtte edasiseks arenguks. Märkimisväärne osa sellest uuest kapitalist on plaanitud suunata ettevõtte osaluse omandamisse USA-s. Juhul kui USA tehing ei peaks teoks saama, siis kasutame võlakirjaemissiooniga kogutud vahendeid olemasolevate, 2025. aasta detsembris lunastatavate võlakirjade eest tasumiseks ning liisingukohustuste katmiseks.

EM

Siinkohal kommenteeriks Storenti poolt klienditeenindust, mida siin foorumis mainiti.

Klienditeeninduse taset kinnitavad majandusnäitajad: Storenti ettevõtete võrdluses kasvas kogu renditulu 2024. aastal kõige kiiremini Eestis – 44%. Eesti äritegevus moodustas 2024. aastal ligikaudu 13% AS.i Storent Holding konsolideeritud müügituludest. Eesti äri paistab silma ka kliendirahuloluga, kuna Net Promoter Score (NPS) ehk soovitusindeks on meil kõigi turgude lõikes kõrgeim, ulatudes 83 punktini.

EM

Investoreid huvitab, kuidas võlakirjaemissioon ja kavandatud tehing USA-s mõjutavad Storent Holdingi finantsseisu. Storentil on hetkel pantimata põhivara 51,6 miljoni euro eest (õiglases väärtuses) ning 40,2 miljonit eurot liisingu ja tootjalaenu kaudu finantseeritud põhivara. Kokku ulatub põhivara 91,8 miljoni euroni ning võlakohustuste maht on 55,3 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul toob võlakirjaemissioon sisse ligikaudu 25 miljonit eurot kapitali ning 10 miljonit eurot läheb võlakirjade vahetamiseks. USA-s planeeritav ettevõtte osaluse omandamine lisab eeldatavalt ligikaudu 18 miljonit eurot põhivara õiglases väärtuses. Seega pärast võimalikku USA rendifirma omandamist on põhivara umbes 110 miljonit ja võlg 80 miljonit eurot, EBITDA umbes 21 miljonit. Lisaks prognoosime praegustel turgudel orgaanilist kasvu: müügis 10-15% ja EBITDA-s 15-25%.

EM

Storenti juhtkond soovib veel selgitada, kuidas ettevõtte varade väärtuse hindamine ja võlatase on kooskõlas üldlevinud standarditega.

Esiteks põhivara hindamise põhimõtted: Õiglase väärtuse kasutamine pole Storent Holdingi puhul uus asi, kuna ettevõte kasutab seda 2023. aastast ning investorid olid sellest teadlikud juba meie eelmise võlakirjaemissiooni ajal 2024. aastal.

Oleme seda hindamispõhimõtet esitanud oma aruannetes, mis on kõik börsisüsteemi kaudu avalikud. 2022. ja 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanded auditeeris KPMG Baltics SIA, vastavalt IFRS-ile (International Financial Reporting Standards). See kinnitab, et metoodika vastab õiglasele aruandlusele. Vastavalt IFRS-ile on korrapärased ümberhindlused vajalikud, tagamaks et bilansiline maksumus ei erineks oluliselt vara õiglasest väärtusest.

Varade õiglane väärtus määrati atesteeritud sõltumatute hindajate kaasamisel. Avalikus aruandes on kirjas, et seisuga 31. detsember 2023 tekitas ümberhindamine rendipõhivara osas 46,4 miljoni euro suuruse ümberhindluse reservi, mis kajastus ettevõtete omakapitalis. Selle olulise erinevuse põhjuseks oli kõrge inflatsioon ning uute ja kasutatud seadmete veelgi olulisem hinnatõus, igal aastal 10–20%. Märkimisväärne osa väärtuse kasvust tulenes eelkõige metalli hinna tõusust.

Teiseks vajab selgitamist Storent Holdingi võlatase: Nagu oleme investoritele mitmel korral öelnud, on seadmete rendiäri väga kapitalimahukas, kuna ettevõtted peavad regulaarselt investeerima seadmepargi hooldusse ja arendusse. Selle tulemusena on ettevõtetel tavaliselt suhteliselt kõrge võla/EBITDA suhe, eriti kiire kasvuga ettevõtetel.

Võrdluseks 2023. aasta põhjal Euroopa rendituru liidrite suhtarvud. LOXAM SAS (sinna kuulub Ramirent ) oli võla/EBITDA suhe 4,7, Boels Groupil (sinna kuulub Cramo) 3,5 ning Põhjamaade juhtival seadmete rendifirmal Renta Group 4,1. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Storentil see 3,96. Kiiresti kasvava ettevõtte puhul peetakse võla/EBITDA suhet kuni 5 mõistlikuks, kuna finantsvõimendus kipub pärast investeerimistsükleid ajutiselt ületama EBITDA-d, kusjuures tulu saabub 12–15 kuu jooksul.

Storenti võla netokasv jääb väiksemaks, kuna osa uue võlakirjaemissiooni tulust läheb seniste võlakirjade vahetamiseks uute vastu (mis ei muuda üldist võlakoormust). Lisaks suunatakse osa tulust minimaalse võla ja kõrge kasumlikkusega ettevõtete omandamiste rahastamiseks, mis tõstab oluliselt ettevõtte üldist EBITDA-d. Storenti potentsiaalne laienemine USA turule on kaalutletud samm, mis põhineb andmete analüüsil ja pikaajalisel strateegial. Praegu hindab Storent 70% osaluse omandamist Texases asuvas seadmete rendiettevõttes – piirkonnas, mis on hinnatud turule sisenemiseks sobivaks. Oluline on rõhutada, et potentsiaalne koostöö kavandatakse koos olemasolevate omanikega, tagades kohaliku turutundmise ja kontaktide säilimise.

Menace

Järjekordne väljapressimine LHV poolt. Avastasin täna midagi sellist oma kontolt - **Üldkoosoleku elektroonilise hääletusjuhise edastamine - STOH100028A -3.00. Summa on naeruväärne, kuid esiteks hääletasin mõlemal korral algselt Storenti enda veebilehel ja alles seejärel LHV lehel, arvates, et tegemist on mingi lisategevusega, mis ilmus nagu alati mitte kohe, vaid mõne päeva pärast. Seejuures ei olnud LHV kodulehel märgitud, et see on tasuline. Kunagi varem pole midagi sellist olnud.

CarmenVariksaar

kuidas käib olemasolevate võlakirjade vahetamine uute vastu? Existing investors will have the opportunity to exchange their current bonds for the new issue and receive a 1.0% exchange premium.

taala   →  CarmenVariksaar

Tundud rahul olevat nendega ? Kas nad on oma amortisatsiooni arvestuse korda teinud, et arvestavad nüüd raamatupidamuslikult jääkväärtuselt, mitte ei tee pidevaid ümberhindamisi, üldjuhul ülespoole ? Nad vist arvestavad ka täna veel edasirenditavat vara bilansis kui enda vara ? Majandusaruannetes on vist LTM ka US käive ja tulu sees, kuigi nad pole vist seda veel 12 kuud omanud