Eile oli võim Balti turgudel karude käes – Tallinn (<span style="color:red;">-0.40%</span>), Riia (<span style="color:red;">-0.02%</span>) ja Vilnius (<span style="color:red;">-0.27%</span>). Tehingute arvu poolest oli tegemist ühe suhteliselt aktiivse börsipäevaga – kokku sooritati Balti põhinimekirjas olevate aktsiatega 413 tehingut koguväärtuses 493 tuhat eurot, millest ligikaudu 135 tuhat eurot (101 tehingut) tehti Tallinna börsil ja 341 tuhat eurot (295 tehingut) Vilniuse börsil.<br/><br/>Enim kaubeldud aktsia oli eile Klaipedos Nafta (<span style="color:red;">-1.67%</span>), millega sooritati kokku 134 tehingut kogumahus 162 tuhat eurot. Klaipedos Naftale järgnesid Šiauliu Bankas (<span style="color:green;">+0.34%</span>) ja Tallinna Kaubamaja (<span style="color:red;">-1.74%</span>) vastavalt 52 ja 51 tuhande euroga.<br/><br/>Suurimateks tõusjateks olid eile Baltika (<span style="color:green;">+2.95%</span>, käive EUR 1,3k), SAF Tehnika (<span style="color:green;">+2.73%</span>, käive EUR 3,9k) ja Tallinna Vesi (<span style="color:green;">+0.68%</span>, käive EUR 13,2k). Enim langesid Olainfarm (<span style="color:red;">-2.63%</span>, käive EUR 1,1k), Rokiškio Suris (<span style="color:red;">-2.19%</span>, käive EUR 1,1k) ja PRFoods (<span style="color:red;">-2.11%</span>, käive EUR 893).
Eesti tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes märtsis 2% eelmise aasta märtsiga võrreldes<br/><br/>Eesti Statistikaamet: <a target="_blank" href="http://www.stat.ee/277475">Tööstustoodangu tootjahinnaindeks märtsis tõusis</a><br/><br/><i>Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -2,0%, teatab Statistikaamet.<br/><br/>Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja metalltoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus elektriseadmete tootmises.<br/><br/>2015. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.</i>
Eesti ehitushinnaindeks langes I kvartalis 0.7% eelmise aasta I kvartaliga võrreldes<br/><br/>Eesti Statistikaamet: <a target="_blank" href="http://www.stat.ee/277399">Ehitushinnaindeks I kvartalis langes</a><br/><br/><i>Ehitushinnaindeks langes 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 0,7% ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga samuti 0,7%, teatab Statistikaamet.<br/><br/>2015. aasta IV kvartaliga võrreldes kujundas indeksit enim ehitusmaterjalide maksumuse 1,2% langus. Kulutused tööjõule kasvasid 0,1% ja ehitusmasinate kasutamise maksumus tõusis 0,2%.<br/><br/>Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga enim materjalide hinna 2,0% langus. Kulutused tööjõule kasvasid 1,9% ja ehitusmasinate kasutamise maksumus langes 1,6%. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi langus oli 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 0,5% ja 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 0,9%.</i>
Perede hoiused kasvasid mullu Baltimaades enim Leedus - SEB (<a target="_blank" href="http://SEB: perede võimekus ootamatute kulutustega toime tulla paraneb">Link</a>)<br/><br/><i>SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et perede hoiused kasvasid eelmisel aastal Lätis 6,3 protsenti, Eestis 7,4 protsenti ja Leedus 7,9 protsenti.<br/><br/>"Hoiuste mahu kasv on märk sellest, et perede võimekus ootamatute kulutustega toime tulla on järk-järgult paranemas. Seda toetavad ka üle-euroopalise sissetulekute ja elamistingimuste uuringu andmed, mille järgi vähenes nende leibkondade hulk, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama 2015. aastal Eestis 39 protsendilt 37 protsendini, Lätis 67 protsendilt 60 protsendini ja Leedus 55 protsendilt 53 protsendini,” ütles SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor pressiteates.</i>
Uuringufirma Gfk analüüsi andmetel kasvas eelmisel aastal Balti riikidest enim Läti ostujõud, kus näitaja tõusis 6,6%.<br/><br/>Leedu elanike ostujõud kasvas uuringu andmeil mullu 4,9% ning Eesti tarbijate ostujõud 5,2%. Gfk esindajad märkisid, et kasvava tööhõive tõttu ulatus Läti keskmise elaniku ostujõud mullu 6527 euroni. Euroopa Liidus tervikuna kasvas tarbijate ostujõud keskmiselt 3,7 protsenti 15 948 euroni elaniku kohta. Näitaja arvestab päevakulusid, üürihindu, hoiseid ja pensionimakseid, vahendab BNS.