Decibel, sul on miskit EEK-EUR arvestusega sassis ja lisaks oli 2010 20:1 vmt reverse split.
Decibel, sul on miskit EEK-EUR arvestusega sassis ja lisaks oli 2010 20:1 vmt reverse split.
Lenzer11/05 11:11lisaks oli 2010 20:1 vmt reverse split.
Seda ma silmas pidasingi.
Siis on sul õigus, Arcot enam 39.40 eest ei saa.
Ma võin müüa kui keegi tahab selle hinnaga osta :D
Fondi osaku puhasväärtus (NAV) kasvas 2026. aasta aprilli lõpu seisuga 0,4033 euroni osaku kohta (31.03.2026: 0,4022 eurot). Fondi osak kaupleb ligikaudu 50% allahindlusega NAV-i suhtes, mis minu hinnangul ei ole põhjendatud. Turg kujundab ajas oma seisukoha, kuid olen arvamusel, et NAV-i ja osaku turuhinna vahe väheneb tulevikus.
Jah, paljud arvavad sama, et NAV langeb tulevikus :wink:
Raske midagi positiivset siin jätkuvalt näha. Tänases vääringus net yield 5,7%, umbes ~2% madalam (loe 25% kallim) kui peerid. Samal ajal intressimäärad tõusmas, väliskapitali naasmist silmapiiril näha pole, pigem vakantsuste kasv. Ma ei kujuta ette kuidas uus juhatus saaks portfelli ümber pöörata selliselt, et lähituleviku (3 a) perspektiivis õnnestuks portfelli kõrgemalt hinnata, rääkimata selliselt tasemelt kunagi realiseerimisest. Füüsikaseadused on vastas. Balti (eelkõige Eesti ja Läti) ÄKV väljavaated laiemas plaanis kehvad ning sellises keskkonnas võib olla ka 7,5% kallis. Oleneb mida teevad intressimäärad ning EU yieldid.
Ka allakäigu trepist on võimalik ülespoole liikuda.
Pendel liigubki alati kahe äärmuse vahel – äärmuslik optimism ja tänane äärmuslik pessimism. Vaidleks vastu väitele, et Eesti ärikinnisvara väljavaated on kehvad. Argumenteeriksin, et Tallinna A- ja B-klassi prime kinnisvara väljavaated on tõenäoliselt viimase 15a parimad. Eelkõige seetõttu, et ostuhinnad on langenud ja ostjatel on palju võimalusi. On ju näha, et tark raha teeb tehinguid – näiteks Solarise ostmine. Osta südalinna kaubanduskeskus ajal, mil "veri on tänavatel", oli tõenäoliselt hea diil.
Arvamused, nagu oleks Tallinn kohe-kohe välja suremas ja kontorid sootuks surnud, on ilmselgelt ekstreemsed. Ajalugu on korduvalt näidanud, et normaalsus taastub: tarbijakindlus taastub ja majanduslik väljavaade paraneb. Sõjad lõpevad ning rasked ajad ei kesta lõputult. Mäletan, kuidas 2009. aastal räägiti, et Swedbank läheb pankrotti ja pangandus ei taastu kunagi. Täna tagasi vaadates: ostes Swedbanki aktsiat 2009. aastal oleks see tänaseks raha 15x tagasi toonud. See ei ole ostusoovitus Baltic Horizonile, vaid pigem alternatiivne vaade, et äärmuslik pessimism ei kesta igavesti ja täna on ostjatel kindlasti rohkem võimalusi leida häid diile.
Suures plaanis on ju küsimus nõudluses ja pakkumises. Kui uue ärikinnisvara supply vaibub – mida on täna selgelt näha –, siis mõne aastaga turg normaliseerub ning üürihinnad pöörduvad jälle kasvule. Juba praegu on näha, et üüri osakaal ettevõtete kulubaasis on viimase 5 aastaga oluliselt langenud, kuna palgad ja muud kulud on oluliselt kasvanud.
Kas on ikka kohane rääkida äärmuslikust pessimismist, kui turud on kõigi aegade tipus või selle lähistel? BHF sarnaseid aktsiagraafikuid leidub igast maailma otsast ja põhjused on ikkagi konkreetse ettevõtte põhised, mitte seetõttu et veri tänavatel on?
octopus19/05 08:38Kui uue ärikinnisvara supply vaibub – mida on täna selgelt näha
Kuidas seda näha on? Pigem on näha, et jätkuvalt järjest ehitatakse (Ülemiste linnakus kaks hoonet, Fahle kvartalis, uus Eesti Energia hoone, Talsink, Hipodroomi ja Krulli piirkonnad, uued autokeskused (näiteks Mercedes ja Amserv), teine Depo jne) ja lisaks planeeritakse jätkuvalt ka uusi hooneid (Keskturg, Maakri kvartali uued hooned jne). Uut pinda tuleb igas segmendis juurde ning tootlused lähevad pigem alla ja eriti veel vanemate pindade omanikel.
Noh kõik miljonärid uute omanikuga? Kuidas olukord on? Teatepulk õigetes kätes?
ootame mis saab pärast S27/Sky/Pirita keskuse müügist. See võiks vähemalt lühiajaks positiivselt mõjutada hinda
Miljonär just mitte, aga tuju veidi parem küll. Kui pool aastat tagasi agoniseerisin selle üle kas visata "head raha halvale järgi" ja märkimisel osaleda, siis halvimal hetkel näitas mu positsioon LHVs vist -70%. Täna on asi oluliselt parem.
Olen otsast natuke ära müünud, aga ajaloolisest keskmisest ostuhinnast (peale märkimist), oli tänane sulgemine -13.7%. Edasiminek on tajutav :D
Aga ootame ära esimese post-Karotamm kvartali aruande. Olin positiivselt üllatunud, et nad nii kiirelt Sky'sse uue ankru leidsid, aga tänaseks vist ei ole veel infot tingimuste kohta. Sama muude tänasel koosolekul välja hõigatud "edusammude" kohta.
SKY osas. ega kliendid ole turult otsa saanud. Karotam lihtsalt otsis oma Atlantist. Kahju, et nii pikki aastaid.
Ostsin-müüsin-kahetsesin ja paari protsendi võrra juba plussis omadega. Kui nüüd osaku hind on kahekordistunud (aasta lõpuks?) siis saan püstirikkaks.
Uue juhtkonna jaoks on nüüd üks selgemaid võimalusi investoritele oma tegelikku võimekust tõestada. Võtmekohad on tulemuslikud varade müügid (S27, Sky ja Pirita), LTV ehk võlakoormuse vähendamine ning finantskulude alla toomine. Just intressikulude vähenemine ja madalam võimendus annaksid kõige nähtavama mõju nii rahavoogudele kui ka osakuomanike väärtusele.
Kui varade müügist laekuv kapital suudetakse suunata võla vähendamisse, oleks see minu hinnangul üks esimesi käegakatsutavaid tõendeid, et uus juhtkond suudab lubadused ka tulemusteks vormida.
Kui osak kaupleb täna ligikaudu 50% allahindlusega NAV-i suhtes, peegeldab see minu hinnangul üsna pessimistlikke ootusi. Isegi juhul, kui turg hindaks riske ümber ning allahindlus väheneks näiteks 50%-lt 40%-le, tähendaks see osaku hinnale juba ligikaudu 20% tõusupotentsiaali. Seetõttu on minu jaoks lähikvartalite kõige olulisemad märksõnad varade realiseerimine, võlakoormuse vähendamine ja finantskulude langus.
Üldkoosolekust jäi seekord pigem positiivne mulje. Hea oli näha fondivalitseja nõukogu liiget ja suurosanikku rääkimas 2024 ja 2025 keerulisest olukorrast. Sellist otsekohest vaadet on meile investoritena vaja, eriti pärast viimaste aastate segadust.
Kõige olulisem sõnum oli minu jaoks soov lahendada võlakirja probleem eelkõige varade müügiga, mitte uue emissiooniga. Praeguste osanike jaoks on see selgelt parem lahendus. Varade müük ei paista olevat lihtsalt jutt, vaid konkreetsete objektide osas käivad konkreetsed läbirääkimised: Pirita Keskus, Hipokrata SC (endine Sky) ja North Star. Tundub, et varad on valitud nii täituvuse kui ka objekti laenukoormuse järgi. Q3 peaks siin rohkem selgust tooma. Kui kõigi kolme müük õnnestub, võiks lisaks võlakirjast vabanemisele ka portfelli LTV 50% lähistele jõuda.
Samuti tundub, et nõukogu tugevnemine annab fondile usaldusväärsust juurde. Uue nõukoguliikmega sai fondi pintsak kuldsed nööbid külge ja BHF mõjub Baltikumi vara- ja fondihalduritele ning pankuritele jälle rohkem parketikõlbulikuna. Lisaks on meil peale leedukate veel kellelegi otsa vaadata, kui tekib hirm, et väikestele tublidele Eesti investoritele tahetakse liiga teha.
Probleemid ei ole kadunud, aga suund tundub vähemalt õige. Ma aasta lõpuks osaku hinna kahekordistumist ei oota :) Aga kui nad plaanitu ära teevad, siis 2027 lõpuks võiksime praeguse 0,2 pealt 0,3+ juurde küll sõuda. See 50% oleks mulle juba hea :)
LTV-st (loan to value) value osa on küll tuletatud objekti rahateenimise võimekusest, kuid see on siiski kaudne, hilinev ja laias skaalas subjektiivsust sisaldav näitaja. Samuti ei kajasta LTV intressikoormust ning kinnisvaraomaniku jooksva elu-olu maksumust. LTV on omakapitali mõõt, mis on aluseks otsuseks "kas üldse tasub täpsemalt seda ettevõtet analüüsida".
BHF lähimineviku aastad on õpikunäide, kuidas muidu täitsa okey LTV osutus petlikuks intresside tõustes. Tuleviku eeldatavad rahavood ehk finantsprognoos on investeerimiotsuste alus. Ka kinnisvaras.
On keegi siinsetest optimistidest BHF eeldatavaid muutustejärgseid rahavooge püüdnud prognoosida? Missugune on BHFi alles jäänud ja peatselt alles jäävate varade eeldatav rahateenimise võimekus? Osaku õiglane hind tuleb sealt, mitte LTV-st.
Fenton03/06 17:17On keegi siinsetest optimistidest BHF eeldatavaid muutustejärgseid rahavooge püüdnud prognoosida? Missugune on BHFi alles jäänud ja peatselt alles jäävate varade eeldatav rahateenimise võimekus?
Õige küsimus ja enda koduseks tarbimiseks olen prognoosinud - muutustejärgsed kvartaalsed rahavood ca 620k ja täituvuse tõstmisel ning indekseerimise mõjul 2028 alguses ca 830k. Mida sinu klaaskuul ja excel näitavad?
Viskaks õhku ühe stsenaariumi, mis peaks minu arvates järjest tõsisemalt olema fondi omanike (osakuomanike) laual.
Kui vaadata Baltic Horizon Fundi praegust seisu, siis portfellis on järel veel 11 objekti. Kuna fond müüb järjepidevalt varasid kohustuste vähendamiseks, siis tekib ühel hetkel väga pragmaatiline küsimus: kas fondi on sellises kokkutõmbuvas mahus üleüldse mõistlik ja kuluefektiivne edasi majandada? Halduskulud ju söövad väiksema portfelli pealt tootlust veelgi isukamalt.
Alati on võimalus, et asi läheb lõpuks nn sihitud likvideerimisele.
Suurim käärkoht on hetkel ootustes:
Minu arvates on üsna selge, et kui bilansilisest väärtusest tehtaks ostjatele reaalsed allahindlused, oleksid kosilased ukse taga ja tehingud toimuksid. Keeruline küsimus ongi selles, millal jõuab kätte reaalsuskontroll: kas hoida kümne küünega kinni paberil olevatest hindadest ja vinduda, või võtta see allahindlus vastu, realiseerida portfell sihitud likvideerimise käigus ja tagastada allesjäänud kapital investoritele.
pikk04/06 11:11Õige küsimus ja enda koduseks tarbimiseks olen prognoosinud - muutustejärgsed kvartaalsed rahavood ca 620k ja täituvuse tõstmisel ning indekseerimise mõjul 2028 alguses ca 830k. Mida sinu klaaskuul ja excel näitavad?
Ma ei ole enam ammu omanikeringis ja seetõttu ka prognoose enam ei tee.
Võtsin kahjumi vastu siis, kui Karotam järjest mulle üllatavaid otsuseid tegi ning nende meeldivaks mõtlemine mulle järjest keerulisemaks muutus.
Aga kiitus, et mõni väikeaktsionär ikka püüab ise mõelda ning seda fondi käekäiguga võrdleb.
Jälgin huviga, kas uued omanikud oma väljakäidud agenda tegelikult ellu viivad. Või vähemalt püüavad viia. Kui nii läheb, siis kahetsen ja kadestan sisse jäänuid.
# Baltic Horizon Fond avaldas osaku puhasväärtuse 2026. aasta mai seisuga
Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta mai lõpu seisuga kasvas 0,4042 euroni osaku kohta (30. aprill 2026: 0,4033). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 91,6 miljoni euroni (30. aprill 2026: 91,4 miljonit eurot).
Mais oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 1,0 miljonit eurot (30. aprill 2026: 0,9 miljonit eurot).
Mai lõpus moodustasid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,5 miljonit eurot (30. aprill 2026: 10,0 miljonit eurot), millest 3,1 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. 2026. aasta mai jooksul tasus Fond ennetähtaegselt mitu laenu kogusummas 1,3 miljonit eurot.
Mida neist madala intressimääraga laenudest tagastada kui kõrge intressimääraga võlakiri jätkuvalt bilansis istub?
Sinu tähelepanek on põhimõtteliselt õige. Samas on võimalik, et tagasimaksed on seotud laenulepingutes sätestatud eritingimustega.
Seisuga 31. märts 2026 vastas Fond 8. mail 2023 kehtestatud ning 26. septembril 2024 ja 12. juunil 2025 muudetud võlakirjaemissiooni tingimustes sätestatud DSCR-kordaja nõudele. Avaliku info põhjal täitis Fond ka kõik pangalaenulepingutes sätestatud finantskovenandid ja muud kohustused, välja arvatud ettevõtete BH Galerija Centrs SIA ja BH Europa UAB puhul.
Võimalik, et nende varadega seotud pangalaenude kovenandid on rikkumises või piirväärtuste lähedal. Sellisel juhul võivad pangad olla kehtestanud täiendavaid piiranguid rahavoogude kasutamisele, mistõttu nendest hoonetest laekuv rahavoog on sisuliselt pankade kontrolli all ega ole vabalt teiste kohustuste teenindamiseks kasutatav.
Keda huvitab, siis Karotam on viimase Kinnisvarajuttude külaline.
Isegi üllatavalt huvitav podcast oli, kuidas Karotam ettevõtet juhtis ja pidi toimetama nii nagu põhjamaalt soov tuli, aga lõpuks kõik riskid realiseerusid ja oleme nüüd olukorras nagu oleme. Ma saan aru, et hetkel osteti kinnisvara haldamist sisse, aga leedukad soovivad seda nüüd pigem ise teha. Osakute omanikutele soovituslik kuulamine.
Lõpude lõpuks jõudis Baltic Horizon üle pika aja poolaastaga kasumisse! https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b8ae07e16d42d3b7ea84d842d6bee1c23
... The turn came mainly from the EUR 12.3 million equity injection completed in March and the EUR 7.5 million of bonds repaid ahead of schedule, which cut the Fund's interest cost for the rest of the period: financial expenses fell to EUR 4,049 thousand from EUR 5,068 thousand....
see on õige ning kui ma õigesti aru saan aasta lõpuks ülejäänud bond osa planivad tagasi maksta ka. Ning see tähendab et 2027 aasta võiks juba teenida kasum ning loota et see jagatakse osanikutele.

Suures plaanis ehk väikesed tähelepanekud, kuid olulised sammud helgema tuleviku suunas:
Europa (Vilnius) – külastatavus taastub (+15%). Fondi ühes suurimas valulapses (bilansis ~32M €) on teenuste ja toitlustuse osakaalu tõstmine toonud esimese poolaastaga külastatavuse kasvu +15% (nädalavahetustel lausa +30%) ja üürnike käibekasvu +7,5%. See on kriitiline samm, et pangakovenante parandada ja hoone puhast renditulu (NOI) kasvatada.
S27 (Riia) – uus rahvusvaheline üürnik. I kvartalis kõigest 64,5% täituvusega konutanud S27 büroohoonesse võeti sisse rahvusvaheline veoautopargi haldur E100 (320 m²). Hoone vajab veel tööd, aga miinusest liigutakse välja.
Hipokrāta (Riia) – 2000 m² ankurüürnik avatud.Pärast SKAI Baltija pankrotti kukkus täituvus 79% peale. Nüüd avati ametlikult ABRANDS Cash&Carry (2012 m²), mis viib hoone täituvuse taas 100% lähedale ja taastab igapäevase kliendivoo.
Lincona / L/NK (Tallinn) – 10-aastane leping + laiendus. Swedbanki lahkumise tõttu 61,2% peale kukkunud hoones pikendas ankurüürnik Lincona lepingut 10 aastaks ja võttis terve korruse lisaks.
Keegi ostmas isuga 0,2 pealt juba teist päeva.
NAV kasvas kuuga 0,4077 € pealt 0,4323 € peale! Fondi puhasväärtus kasvas kokku 92,4M € pealt 97,9M € peale (+5,5 mln eurot). Vastupidiselt esialgsele plaanile vahehindamisi mitte teha, viis sõltumatu hindaja läbi uue ümberhindluse kolmel Eesti objektil (Postimaja, Apollo Plaza ja Pirita ostukeskus). Nende varade väärtuse kasv lisas NAV-ile lausa ~0,0224 eurot osaku kohta! Operatiivne kasv: Isegi ilma selle ümberhindluseta oleks NAV tegevuskasumi arvelt kasvanud 0,4099 euroni (mis ületab kergelt meie varasemat 0,406–0,408 € ootust).
Teates märgiti selgelt, et kolme Eesti objekti ümberhindlus viidi läbi "seoses käimasolevate refinantseerimise kaalutlustega". See kinnitab, et juhtkond on Postimaja/Apollo Plaza ja/või Pirita objektide baasil pangalaenude refinantseerimist või täiendavat tagatispõhist finantseerimist lauale panemas. Kõrgemad hindamisväärtused Eesti tippasukohtadega objektidel (Postimaja/Apollo) annavad pankadega läbirääkimistel märgatavalt parema positsiooni (LTV ehk laenu ja vara väärtuse suhe paraneb) ja võimaluse täiendavat likviidsust vabastada.
Neto renditulu (NOI) tõusis 1,2M € peale (augustis 1,1M €). Uute üürilepingute ja täituvuse paranemise efektid hakkavad numbritesse jõudma. Kogu raha kasvas 8,3 miljoni euroni (augustis 7,7M €). Vaba (piiranguteta) raha kasvas 4,9 miljoni euroni (8,3M – 3,4M piiratud kasutamisega; augustis oli vaba raha 4,7M €). Rahapositsioon pöördus seega üle pikka aja kuupõhiselt kasvu!
Laenude refinantseerimine võiks minu hinnangul anda umbes 3–4 miljonit eurot võlakirjade tagasimaksmiseks. Võlakirju on alles 11,5 miljoni euro eest, vaba raha on 4,9 miljonit ja igakuised rahavood on positiivsed. Seega võiks osa puudujäävast summast katta neljanda kvartali rahavoogudega ning ülejäänu peaks tulema kinnisvara müügist.
Europa keskuses suudeti avada umbes 1000 m² suurune spordikeskus, mis on positiivne areng. Q2 aruande järgi oli keskuse täitumus vaid 80,8%. See tähendab, et 17 447 m² üüripinnast seisis tühjana ligikaudu 3350 m².
Hea meel on ka selle üle, et fondi juhatusse lisandub eestlane.
Põnevusega ootan milliseid kinnisvaramüüke suudetakse veel sel aastal teha ja milliseks kujuneb L/NK keskuse väärtus pärast neljanda kvartali lõpu ümberhindlust.
Ma saan aru, et BHF käekäik on nukker ja võivad olla sunnitud mõne objekti realiseerima aga mis põnevust see pakub? Kas üürikinnisvara fondi eesmärk ei peaks olema üüritulu kasvatamine ja uute objektide arendamine/ostmine?
Juhtkonnal on mitu olulist ülesannet, et fondi käekäik positiivses suunas pöörata ja osanike usaldust taastada. Esmalt tuleks refinantseerida kõrge finantskuluga võlakiri ning vähendada LTV määra. Kui need eesmärgid saavad täidetud, tekib juba rohkem ruumi ja kindlust, et mõelda ambitsioonikamalt järgmistele sammudele.
Baltic Deal of the Year at BREL Forum. - Grinvest’s acquisition of Baltic Horizon’s management company.
Äripäev, jätke te ka oma naljad :).

Osakuomanik tahab dividende. Kas fondi varal on potentsiaali, et renditulust jätkub enamaks kui laenude teenindamine?
Minu järeldus on, et dividendide ehk väljamaksete taastamise potentsiaal on olemas, kuid see sõltub eelkõige võlakoormuse vähendamisest, vakantsuse langetamisest ja püsiva vaba rahavoo tekkimisest. Praeguses faasis oleks minu meelest mõistlikum kasutada vaba raha bilansi tugevdamiseks, mitte hakata seda osakuomanikele välja maksma. Ka fondi 2025. aasta auditeeritud aruandes on juhtkond öelnud, et 2026. aastal väljamakseid ei tehta.
Seega pole minu jaoks põhiküsimus enam ainult see, kas kinnisvaraportfell suudab intressikulud katta. 2026. aasta esimese poolaasta põhjal on see juba võimalik. Olulisem on, kui palju jääb raha alles pärast investeeringuid ja laenude põhiosa tagasimakseid ning kui kiiresti suudetakse võimendust vähendada. Alles siis saab rääkida jätkusuutlikust väljamaksete taastamisest.
Vabandage veel lolle küsimusi - mis objektid vajavad tänaste teadmistega investeeringuid sedavõrd suures mahus, et need oluliselt rahavoogu mõjutavad?
Karotam investeeris kogu oma allakäigu aastad “teeme need investeeringud ära ja siis hakkab raha üle ka jääma”.
Karotame investeeringuid tehakse ümber?
Minu hinnangul on NOI olnud pigem stabiilne ja näitab nüüd isegi kerget tõusutrendi. Seetõttu näen ma probleemi eelkõige mitte niivõrd objektide rahateenimisvõimes, vaid kapitali struktuuris – liiga suur laenuvõimendus koos kõrge intressikuluga on neelanud suure osa teenitud rahavoost.
Võlakoormus ja intressikulu on ettevõtte jaoks määrava tähtsusega.
Kuigi ametlikud uudised on olnud positiivsed, siis aktsia oktoobri algusest circa -15%, isegi pärast viimase kahe päeva väikest taastumist. Euribori tõus on muidugi vastutuul, aga praegu on see isegi madalam kui oktoobris. Kas keegi teab midagi mida ma ei tea?
matisj29/10 15:51.... Kas keegi teab midagi mida ma ei tea?
Muud sinust eriti rohkem ei tea aga seda tean, et tegemist pole aktsia vaid fondiosakuga.
Q3 tulemused on juba päris head. Samuti on 9 kuu puhaskasum 2,1 miljonit eurot väga hea saavutus https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b16ee10c90dabb7db7d3605274e310c3e&lang=en&src=listed
Sellist fondi ei hinnata kasumi järgi, vaid tegevusest genereeritud rahavoo. Objekte võid üles-alla hinnata kaks korda aastas.
2,1M oligi viimase 9 kuu vaba rahavoog, kui lugeda viimast aruannet
Ma arvan, et TauriA mõtleb AFFO'd ehk genereeritud neto rahavoogu, mis oli siis 778kilo, 2025 aastal -665kilo. Samm ikka paremuse poole. See 2,1 miljonit näitab ka midagi, aga rohkem vast trendi lihtsalt. Muidugi 778kilo AFFO on ikka suht väike kogu võlakoormuse kõrval, et vabast rahavoost võlgu tagasi makstes me LTV vähenemist talutavale piirile (ütleme 48%) ei näe vast veel niipea, kuna see tähendaks ca 20 miljoni eest võlgade tasumist. Keskmine täitumuse määr on ikka veel üsna väike, et ehk enne kui rohkem midagi maha müüakse või omakapitali kaasatakse annab seda ehk parandada.