BIG-i võlakirjad
Postitusi kokku 157
neto

pigem võiks seal lühiajaliselt hoiustada summasid kuni 313 000 krooni per hoiustaja, sest erinevalt võlakirjadest on hoius kindlustatud. omavastutus võib jah halvemal juhul kaotsi minna. usutavasti peavad ikka aasta ehk isegi kaks vastu, enne kui asi jamaks kisub. minu arust nad alles tegid mingi suunatud võlakirjaemissiooni ühise kaudu @ 12%. järgmine ilmselt nii soodsa intressiga neile kätte ei tule.

Kuldar1

leid, kui nii optimistlik oled ,tee omanikele otsepakkumine...<br />Ma ei saa aru, kust tuleb see optimism, et probleemlaenud - see on aina erakorraline kasum intresside ja trahvide näol.<br />Majandusbuumi ajal on probleemlaen täiendav kasum - tagatisvara hind on tõusnud, realiseerimisega pole probleeme ja küll see klient kuskilt raha saab. Halvematel aegadel ei pruugi tagatis katta põhivõlgagi, klient võib olla aastaid töötu või üldse välismaale paremat elu otsima minna jne.<br />Ma olen kindel, et omanikud võtavad just selle pärast korralikult dividende, et ega nad isegi tea, mis sest ärist tulevikus saab.

stefan

Kiire kasv Lätis kus BIG alates novembrist 2006 pakub oma tooteid läbi postkontorite.<br /><br />Laenuportfell Lätis (umbkaudsed numbrid):<br />31 dets 2005: 60 MEEK<br />31 dets 2006: 240 MEEK<br />31 dets 2007: 900 MEEK<br />Keskmise laenu suurus 31 dets 2007: 15 tuhat EEK<br /><br />Lätis on BIG-il 60 tuhat laenulapingut, Eestis 46 tuhat. (tundub et lepingute arv on umbes 10% suurem kui klientide arv).<br /><br />Järelikult:<br />Väääga suur osa elanikkonnast nii Lätis kui Eestis on antud finantsasutuse klientideks. Ja vääääga suur osa neist ei suuda &#239;geaegselt tagasi maksta. Ja selle eest nad maksavad vääääga k¨rgeid intressid. Teatavasti kaotavad Eesti ja Läti elanikud ka suhteliselt väääga palju raha kasiinodes. Mulle tundub et siin on tegemist mingisuguse sotsiaalse probleemiga, millest peaksid poliitikud rääkima.<br /><br />Lisagu siia Hansa/SEB/Sampo/Nordea jt jt sarnaseid laenulepinguid - ja päris paljud inimesed elavad (minu meelest) vääääga ebatervislikus majanduslikus seisus.

HansaPanda

Teemaväline, aga riivas silma. Stefan, sinu tahe ja edusammud eesti keeles väljendamises on tähelepanuväärsed, tahaks aga paar parandust teha: väga kõrgeid intresse, mitte intressid. Ja mitmesuguste (mitmus) sotsiaalsete probleemidega.

Krüptoinvestor

Minu arvates on BIG-i pankrotistumise tõenäosus aasta jooksul väga väike. Isegi kui see peaks juhtuma, siis hoiustaja eriti ei kaota. Riski-tulu suhe on hea, arvestades 8% intressiga.<br /><br />Hoopis suuremaid riske võtavad aga kohalikud pensionifondid, kes omavad BIG-i võlakirju. Näiteks:<br />SEB Konservatiivne Pensionifond (2,6% varade mahust BIG-i võlakirjades)<br />SEB Progressiivne Pensionifond (2%, mõlemad andmed jaanuari lõpu seisuga)

stefan

Jah, ühelt poolt peaks pankrotirisk olema väike. Et mõni pank läheks pankrotti ongi sisuliselt vaja, et piisavalt suur osa tema klientidest lähevad pankrotti, aga kuidas saaks 20 000 EEK laenanud eraisik minna pankrotti. Kui tal on ikka kuupalka olemas, siis suudab ta 20-30% intressi aastas maksta, ja niimoodi võibki laen pikeneda ja pikeneda. Et see inimene on väga majanduslikult ebatervislikus seisus on kurb, aga omaette asi.<br /><br />Aga võtmesõna on ilmselt kiirus. Probleemkrediitide laekumised peavad ikka olema piisavalt suured ja kiired. Muidugi võib 100% portfellist olla tähtajaks tasumata laenud, eeldusel et raha ikka sisse jookseb (intressid ja trahvid). Administratsioonikulud peakski ka olema päris kõrged kui tegeleda tuhandete probleemlaenudega suurusjärgus 20 000 EEK.<br /><br />Loodetavasti on Eesti majandus piisavalt paindlik et siin ei teki suur töötus isegi negatiivse majanduskasvu juures. Siiski, võimalikud toetused riigi poolt sel juhul oleksid ilmselt päris madalad, ja äkki peitub sellises stsenaariumis BIGi suurim risk.

stefan

HansaPanda<br />Paraku on mu keelevigu liiga palju, et hakata neid üldse kommenteerima :) Püüan aga pidevalt õppida.

yanek

stefan<br />kui võtta aluseks see 20 000 keskmine laen ja arvestada, et 440 miljonit on probleeme, millest 300 miljonit on üle 180 päeva probleemid), siis tähendab see mitte tuhandete vaid kümnete tuhandete probleemlaenudega tegelemist :) <br />et big pankrotti läheks ei ole vaja, et laenanud eraisikud pankrotti läheks, lihtsalt nende käest raha kättesaamine võtab aega rohkem, kui su võlausaldajad ootavad sinu käest neilt laenatud raha<br /><br />samuti on ekslik arvata et probleemlaenude tagasisaamine mingi tulus äri oleks - eestis on viivse määr piiratud seadusega - kuna see on seaduse järgi väiksem, kui bigi laenude intress, siis klient maksab ka viivist samas suures määras kui oli intress, seega isegi kui klient jääb võlgu, kaasneb sellega talle täiendavalt vaid trahvide (peaks olema bigi lepingu järgi 20% laenusummast) ja kohtukulude tasumise kohustus - ja see pisku (trahvid) lisaraha peab bigile ära katma selle juristide armee ülalpidamise kulu (tegelikkuses ilmselt tegelevad inkassod)<br /><br />lõputult pole võimalik kapitali kaasamise eest ka rohkem maksta, kuna klientidele antud laenude keskmine intress tuleb varsti vastu<br />

stefan

yanek<br />Lihtsalt üritasin aru saada kuidas ükski pank saab tegutseda selliste laenuviivitustega nagu BIG. Ja mu ainukene seletus oleks, et ärimudel on hoopis selline, et hea küll inimesed ei suuda esialgse laenulepingu järgi maksta, aga siis tehakse tagantjärgi aeglasema (ja ebasoodsama) tagasimaksegraafiku, mida inimesed siiski saavad täita. Aga jah, näen et kasum eriti ei tõusnud 2007 aastal, laenukahjumid tõusid, finantseerimisintressid tõusid jne - nii et ma ka ei väidaks et pilt oleks roosiline.<br /><br />Ja fakt et mõne aasta jooksul on suudetud sõlmida Lätis 60 000 laenulepingut on minu meelest päris murettekitav. Aga see on äkki pigem Läti riigi poole suunatud mure.

leid

keegi siin ütles, et näe võtavd dividende, sest ise ka ei tea, kui hulluks=pankrotti võib asi minna. jeerum - nii lollid nad nüüd ka ei ole, maksavad intressidelt tulumaksu ja siis pärast bruttosumma pankrotihaldurile ?<br />aatom - miks nad peaksid tulema 20%-te võlakirjadega? sellistel paberitel on ikka oma turuhind ja ma arvan kahjuks, et nad ei tule, sest nad saavad jätkuvalt läbi pankade suunatud emissioonid tehtud ja see on lihtsalt kiirem ja odavam variant re- ja finantseerimiseks.<br />siin foorumis on ehk keegi targem fin.haridusega persoon, kes võib jooksupealt välja kirjutada nn põhivalemi, kus portfelli maht/hapuks läinud/maha kantud jms parameetrid sees, kus on võimalik tuletada, millal muutub hapuks läinud laenude osakaal kriitiliseks?<br />samas - loll väljend hapuks läinud - minu arvates on küsimus selles, kui suur osa on tõesti lootusetud saadaolevad, millised peab kahjumisse kandma?<br />see aga sõltub juba BIG sisemisest kultuurist ja ärimudelist, isegi audiitor ei aita siin hädast välja - kui BIG on turul ka 5 aasta pärast alles, siis järelikult ei püüdnud kirvega kurge!<br /><br />

Kuldar1

leid, selgita palun lauset "jeerum - nii lollid nad nüüd ka ei ole, maksavad intressidelt tulumaksu ja siis pärast bruttosumma pankrotihaldurile ?" <br />ei saa aru, millest jutt...<br />

leid

keegi Kuldar1 kirjutas kord ....Ma olen kindel, et omanikud võtavad just selle pärast korralikult dividende, et ega nad isegi tea, mis sest ärist tulevikus saab...<br />minu arvates võetakse ettevõttest dividende siis, kui võõrkapitali pakkumine/hind on vastuvõetav ja omakapitali tootlikus hakkab alla jääma omanike ootustele või on seda kuhugi mujale mõttekam investeerida või lihtsalt tahaks natuke rahakotivahet tuulutuda ja on mida tuulutada.<br />kui omanikud võtavad praegu raha välja, kuna nad ei tea, mis tulevikus juhtub, siis nad saevad oksa, millel ise istuvad - nad poleks kunagi nii kaugele jõudnud, kui on praegu ehk minu arvamus on, et nad ei ole nii lollid.<br />oletame, et ettevõte läheb nüüd järgmise 2 aasta jooksul pankrotti - eelkõige tänu sellele, et kahjum on söönud omakaitali sellise piirini, et refinantseerimine enam ei õnnestu mingi hinnaga - sellisel juhul eksisteerib võimalus, et pankrotihaldur kuulutab tänase dividendimaksmise otsuse raskeks juhtimisveaks ja hakkab seda läbi juhatuse omanikelt kohtu kaudu välja pressima (juridiiline konstruktsioon pole ehk väga korrektne, pigem sisuliselt illustreeriv).<br />kuna summad on suured, siis pankrotihaldurite kaarnaparv selle laiba kohal on väga tihe.<br />ja mingid skeemid siin ei aita - võta kasvõi Bergmanni näide - kui ikka süsteemi hammaste vahele jääd, siis õudukas kestab lõpmatuseni...<br />

Kuldar1

leid, vot sellepärast nad võtavadki ainult 20Mio dividendi, mitte kogu kasumi ulatuses (mis oli midagi üle 100Mio). Sellise käitumise puhul ei suuda ükski pamkrotihaldur tõestada, et tegemist oli raske juhtimisvega või, et te nägite pänkrotti juba ette.<br />P.S. võrdlus Bergmanniga on kohatu (sul pole Bergmanni skeemidest tõenäoliselt õrna aimugi)

yanek

täna oli uudis, et üle 60 päeva võlgnevuses laenude maht on 0,8% laenuportfellist<br />bigil on laene kuskil 2,1 miljardit ja üle 60 päeva võlas laene ca 400 miljonit<br /><br /><br />

leid

nojah, eks see Bergmann läheb teemast välja kah, ega ma suurt ei tea,mäleta ka enam, sorry

2korda2

leid, mitut reaalset "raske juhtimisvea" juhtumit, kus hiljem on makstud dividende välja nõutud, sa tead?<br />Viited oleks teretulnud - mind täitsa huvitab, kuidas sellist asja tõestatakse...

leid

2X2 - kohtulahendite kohta on avalik register, jõudu tööle!<br />ja võiks teema juurde, so BIG-i võlakirjad tagasi pöörduda?

2korda2

/offtopic<br />leid, väga lame võte! Sinu väide oli, et seda on tehtud. Tõesta siis! <br />Kui ma praegu ütlen, et vaatasin kõik kohtulahendid läbi ja ei leidnud ühtegi sellist kaasust, kas siis on mul õigus?<br />offtopic */<br /><br />8% on hea pakkumine küll, kui samal ajal on käes raha fikseeritud intressiga <5%.

leid

2X2<br />mis kärbes sind hammustas? mis lame võte? sa tahtsid näidet, konkreetset kohtulahendit, mina pole väitnud, et selline on olemas, mina:<br />tsiteerin ise-ennast:...sellisel juhul eksisteerib võimalus, et pankrotihaldur kuulutab tänase dividendimaksmise otsuse raskeks juhtimisveaks ja hakkab seda läbi juhatuse omanikelt kohtu kaudu välja pressima (juriidiline konstruktsioon pole ehk väga korrektne, pigem sisuliselt illustreeriv). <br />kuna summad on suured, siis pankrotihaldurite kaarnaparv selle laiba kohal on väga tihe. <br />juhin tähelepanu, väitsin... eksisteerib võimalus...<br />audiitorid kirjutavad oma märgukirjades omanikele, mitte audiitorotsustes, sellisel juhul - maksurisk.<br /><br />ma ei saa aru, mis teil harja punaseks ajas? <br />Kuldar1 kirjutas - a la - võtavad raha välja, sest isa ka ei tea, mis homme saab...<br />Leid kirjutas - a la - võtavad raha välja, sest väga hästi saavad aru, et seda pole seal mõtet hoida ja võib võtta...kuigi riskantne võte minu hinnangul<br /><br />ja 8% on suht hea tõesti, mina isiklikult ei uskunud, et Eestis intressid nii ruttu ülesse hüppavad, kuigi igaksjuhuks tegin ühe kinnisvara liisinguga aastal 2004 fiks.intressiga lepingu - paar aastat vaatasin mossis näoga kukkuvaid intresse, nüüd on nägu juba sutsu naerul:)<br />päikest kõigile!<br /><br />

2korda2

/offtopic..viimast korda :P<br />kui ma küsisin näidet, viitasid kohtulahendite registrile, nagu sa teaksid, et seal selline esineb. Samahästi oleks võinud vastata JFGI. Kui näidet ei tea, siis oleks korrektsem viidata seaduseparagrahvile, kus selline võimalus kirjas.<br />Minu küsimuse iva oligi selles, et seadustes on kirjas asju, mille reaalne rakendamine võib olla lihtsalt võimatu.<br />offtopic*/<br /><br />Vaatasin nüüd ka BIG-i lehel olevat hoiuseintresside tabelit. Kummalisel kombel ei paista isegi mingit konksu ( "ainult hoiused alates 10M saavad 8%" vms). Tõsi, võib ju tõlgendada seda lauset kavalasti:<br />Kampaaniahoiuse intressimäär (kampaaniaperiood: 03.03.2008-31.05.2008)<br />Ehk siis paned aastase hoiuse ja saad 8% ainult viidatud perioodi eest :D Kui nii, siis tegemist analoogse mulliga, mida vist Sampo üritas mõni aeg tagasi.

mimto

Soomes hoiused eilse seisuga ja Islandi päritolu pankades 10 protsensi tuuris. Äkki saab maailmast raha igalt poolt otsa.

momentum

Islandi pangad ei pruugi olla parim indikaator. Islandi majanduses on mõnda aega probleeme ja keskpank on olnud sunnitud intresse tõstma. See peaks olema pigem üks peamistest põhjustest. <br /><br /><img src="http://img235.imageshack.us/img235/5967/icelandre8.png" alt="Image Hosted by ImageShack.us"/>

yanek

siiski big üritab saada raha 12%ga nagu tänasest pakkumisest selgus<br />seekord ilmselt märgitakse veel ära kardan, kuna probleemide tõsidus pole veel investoriteni jõudnud ja 12% tundub ahvatlev

kristian

Kas keegi teadja teab seda kui pank see BIG on ehk siis kas hoiuse tagamise seadus ka tema pihta käib? <br />Praegusel ajal 8% tm vabalt ja 100% garantiiga polekski ju paha...

kallo

20 000 euro ulatuses on hoius tagatud 90 prossa ulatuses. Isiklikult arvan et üle sellise summa sinna aastaks hoiustajad on ikka VÄGA julged inimesed. Ja väga julge hundi rinnas on rasva asemel pigem haavlid.

vums

Osa rahast olen hoidnud BIGis(Liivimaa Lombard) 1996-st aastast. Absoluutselt korrektne vahekord.

klutt
  • 8,0% kehtib kampaania käigus kuni maikuu lõpuni. link intress.ee
aeropostale

kas siis 8% arvestatakse maikuu lõpuni või saab lepingu sõlmida maikuu lõpuni 8%ga?

neto

Tagatisfondi seaduse kohaselt ei hüvitata hoiuste tagamise osafondi arvel hoiuseid, mille intressimäär on oluliselt kõrgem muude sarnaste tingimuste ja suurusega hoiuste intressimäärast selles samas krediidiasutuses. Intressi piirmäära, millest kõrgema intressimääraga hoiuseid ei hüvitata, määrab igal hoiuste hüvitamise juhtumil Tagatisfondi nõukogu.<br /><br />Kui nii, siis see BIGi 8% eripakkumine võib kvalifitseeruda hüvitamisele mittekuuluva hoiusena. BIGi kodulehel intressimäärade tabelis on aastane hoius ikka 6,4% või igakuise tagasimaksega variant 6,35%. Igatahes mulle see asi ei meeldi. Plaanisin esmaspäeval mõned hoiused tagatud ulatuses teha, kuid nüüd vist loobun. Parexi 6,5% on turvalisem tagatisfondi seaduse mõttes.<br /><br /><br /><br />

myygiguru

keegi võiks BIGilt selle viimase kommentaari valguses arvamust küsida... Hei äripäeva ajakirjanikud, kus te olete???

BIG_Pank

Tere,<br /><br />Meeldiv on tõdeda, et BIGi 8%-lise hoiuse kampaania on portaali kasutajate elavat huvi pälvinud. Kuna samas on tekkinud teatud küsimusi, siis selgitan veidi antud teemat. <br /><br />Viimasel ajal on kõik pangad kergitanud korduvalt oma deposiitide intresse ja seda tavaliselt 0,1-0,3% kaupa, mistõttu on hoiustajal olnud keeruline aru saada, kes turul parimat tootlust pakub. Seepärast on BIG otsustanud tõsta seekord intressimäära sel määral, et see hoiustajale ka tuntav oleks. 8%-lise intressiga hoiuselepingut saab sõlmida kuni 31.05.2008-ni. Tegemist on 1-aastase hoiusega, mille intressid makstakse välja perioodi lõpus. Ja 8%-list intressi arvestatakse loomulikult kogu perioodi eest, mitte mõne kuu vms ulatuses. <br /><br />Vastuseks kasutaja neto kommentaarile kinnitan, et kõik BIG-i hoiused on tagatud hoiuste tagamise osafondiga. Pooleteisepunktist intressimäära erinevust ei saa kindlasti pidada oluliseks tagatisfondi seaduse mõttes. Pealegi on antud juhul tegemist BIG-i standardpakkumisega kõikidele isikutele, ilma kedagi eelistamata. Muide, ka kampaaniavälisel ajal on BIG-i hoiustajatel võimalus uue kliendi soovitamise teel teenida lisaintressina kokku näiteks 8%-list intressi ja see ei ole BIG-i jaoks ebatavaline. <br /><br />Lisaks peame oluliseks mainida, et BIG (Balti Investeeringute Grupi Pank AS) on krediidiasutusena Finantsinspektsiooni järelvalve all ja täidab pidevat aruandluskohustust ja krediidiasutustele esitatavaid usaldatavusnõudeid. Samuti on BIG avalik emitent, millega kaasneb täiendav avalik aruandluskohustus. <br /><br />Kaido Saar<br />turundus- ja müügivaldkonna juht<br />Balti Investeeringute Grupi Pank AS<br /><br />

martinhold

Tundub, et Big on keskendunud ainult hoiustele<br />Mis võiks olla selle põhjuseks?<br />

TaivoS

Mis oleks alternatiiv raha paremaks kaasamiseks? Pangalitsentsi taotlemise üks eelis peitubki hoiuste võtmise võimaluses. Võlakirjadega raha kaasamine oleks BIG-i jaoks kindlasti märksa kallim kui hoiuste näol.

deepsky

Ootaks veidi ajakohasemat pakkumist<br />

Blink

Kuivõrd siin mitmetes teemades kõlab pikemat aega juba statement, et BIGi deposiit on riskivaba investeering, siis paar argumenti tegelastele, kes sellega isiklikku kogemust on plaanimas:<br /><br />Vaatasin kõigepealt non-performing laene võrdluses laenuportfelli ja omakapitaliga. <br /><br />31.12.2005:<br />0-30 päeva: 1m<br />30-60 päeva: 1m<br />Üle 60 päeva: 21m<br />Omakapital: 145m <br />Loan book:474m<br />Provisjonid 2005 (net): 6m<br /><br />31.12.2006:<br />0-30 päeva: 7m<br />30-60 päeva: 3m<br />Üle 60 päeva: 118m<br />Omakapital: 312m<br />Loan book: 1012m<br />Provisjonid 2006 (net): 21m<br /><br />31.12.2007<br />0-30 päeva: 12m<br />30-60 päeva: 15m<br />Üle 60 päeva: 414m, s.h.<br />- 60-90p: 12.5m<br />- 90-180p: 97m<br />- Üle 180p: 305m<br />Omakapital: 472m<br />Loan book: 2087m<br />Provisjonid 2007 (net): 90m<br /><br />30.06.2008:<br />0-30 päeva: 7m<br />30-60 päeva: 5m<br />Üle 60 päeva: 686m, s.h.<br />- 60-90p: 7m<br />- 90-180p: 114m<br />- Üle 180p: 565m<br />Omakapital: 529m<br />Loan book: 2219m<br />Provisjonid 2008 H1 (net): 65m<br /><br />Ehk teisisõnu: Täna ületavad BIGi üle 180 päeva vanused nõuded ettevõtte omakapitali juba. Uurisin ka aastaaruannetest, et kuidas nende allahindlus käib. Viimane info oli selle kohta 2004 a. (2005 MAA polnud kodukal kätte saadav): <br />Üldine laenude allahindluse määr on 2% laenujäägilt. Tasumisega hilinenud laenude allahindluse määr on sõltuvalt viivisepäevade arvust:<br />- Hilinemisel kuni 30 päeva: 20%<br />- Hilinemisel 31-60%: 50%<br />- Hilinemisel üle 61 päeva kuni 100%<br /><br />Edasistes aruannetes oli allahindluste tegemise jutt minu jaoks juba üsna arusaamatu. 2007 aruanne keskendus juba selgitamisele, et vanad nõuded ei olegi tegelikult vanad ja hakkavad tulevikus laekuma. Siiski on selle aasta esimese 6k jooksul hinnatud neid alla veel 65m võrra. See on rohkem kui 10% omakapitalist poole aasta jooksul (!). Kui ettevõte, mis on viimased 15 aastat ajanud samasugust äri, kasutaks jätkuvalt printsiipe, mida kasutati 2004 aastal, siis tuleks 61+ päeva vanad nõuded nulli hinnata. See tähendaks, et BIGi omakapital oleks umbes 150 miljoniga miinuses. <br /><br />Märkimisväärne on ka see, et praegusest 2.2B loan bookist on 2B ehk ca. 90% antud sissetuleku või käenduse vastu. Märkimisväärne on minu jaoks ka see, et 2006 algusest tänaseni on loan book kasvanud 474m --> 2,219m ehk 4.7 korda. Skeptikud arvaksid, et äkki mindi laienemise ja turuosa hankimisega natuke üle piiri. Huvitav on ka, et BIGi audiitor on BIG4 ehk KPMG. Ja BIGil on pangalitsents, mis tähendab FI, Eesti Panga jt. järelvalvet ning ette nähtud kapitali adekvaatsuse määra. Juba see viimane on väga hea põhjus mitte provisjonidega liiale minna.<br /><br />Ma isegi ei taha mõelda, mis intress peaks olema, et BIGi depo teeksin. <br /><br /><br />

henryko

Moody's changes outlook on BIG Pank's B1 ratings to negative<br /><br />London, 03 September 2008 -- Moody's Investors Service today changed the outlook on the B1 long-term local and foreign currency deposit ratings of Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG Pank) to negative from stable. Moody's affirmed the E+ bank financial strength rating (BFSR) and Not Prime short-term deposit rating with a stable outlook. <br /><br />The change in outlook on BIG Pank's deposit ratings reflects Moody's concern with regard to the deteriorating asset quality trends in its loan portfolio, with the bank having reported a significant increase in problem loans in the first half of 2008. <br /><br />Over the past couple of years the bank, which specialises in consumer finance, has demonstrated rapid growth largely supported by a boom in consumption. In this context, Moody's cautions that the recent weakening in consumer confidence in conjunction with the general economic slowdown in the Baltic region could exert pressure on the overall debt service ability of households -- which could in turn adversely affect BIG Pank's asset quality. In addition, given the bank's high dependence on market funding, a deterioration in its liquidity could also have adverse rating implications. <br /><br />The rating agency acknowledges that to date the bank has continued to report good results but believes that the deterioration in its asset quality and the higher cost of provisioning are likely to increase the pressure on its profitability. <br /><br />The most likely drivers of a downgrade of BIG Pank's B1 deposit ratings are a further deterioration in the bank's asset quality. Weakening capitalisation, profitability and/or deterioration in liquidity could also add negative pressure.

TaivoS

Blink,<br /><br />äkki selgitad oma mõtet teemal BIG4 ehk KPMG?<br /><br />Ja ühtlasi tänan, et töö minu eest ära tegid. Plaanisin mingil määral raha BIG-is hoiustada ning oli plaan ülalolevate andmetega ka esmalt tutvuda. Muuseas, ega ei tea keegi, kas BIG-ile on Soomes pangalitsents antud (väga ebatõenäoline) või reklaamitakse BIG-i hoiust Soomes siiski Eesti pangana?<br /><br />Kui nii, siis kas ka välismaalaste hoiused kompenseeritakse Eesti vastavast fondist kui BIG-iga midagi juhtuma peaks?

Aatom

Hea analüüs. Hetkel tundub, et neid on paljuski päästnud pangaks saamine, ehk hoiuste kasutamise võimalus. Hoiused on 2q seisuga 20% kohustustest, ehk 400m, kasvades kvartaliga 100%, ehk senikaua kuni neile 8% raha sisse antakse pole vast hullu. Kui aga ühel hetkel peaks see lõbu neil lõppema - paar ÄP artiklit oleks abiks -, siis võib asi nutuseks minna...<br /><br />Iseenesest võib ju nende argumentidega nõustuda, ehk stabiilses majanduskliimas ja Balti õigusruumis saavad nad pikas perspektiivis ilmselt tõesti 90% laenudest tagasi, aga... Põhiline aga ongi see, et mis saab siis kui neil cash otsa saab ehk kui keegi neile seda isegi 20% hinnaga ei taha anda.. Siis ei ole aega oodata paari aastakest majanduskliima paranemist jne.<br /><br />PS hetkel on nende keskmiseks võõrkapitali hinnaks ca 11% (2q järgi arvutades)<br />PPS kuna hetkel on neil ühed madalaimad laenuintressid klientidele, siis kui kliendil on mitu võlgnevust, siis üldjuhul makstakse teistele enne, sest ülejäänute puhul tiksub võlg kiiremini juurde.<br />PPPS Kahjuks pole nad välja toonud võlakirjade intresse ja tähtaegu. Mulle tundub küll, et võlakirjade ülerullimisel peaksid nad hetkel pakkuma vähemalt 15% ?

Erki_Kert

BIG4 ehk Big Four all mõeldakse reeglina maailma 4 oluisemat audiitorbürood:<br />- PricewaterhouseCoopers<br />- Deloitte<br />- Ernst & Young<br />- KPMG

Aatom

kuna hetkel on neil ühed madalaimad laenuintressid klientidele<br />Võrreldes muidugi mitte teiste pankade, vaid SMS Laen, Monetti jms, kellega BIG siiski rohkem sarnaneb.

aurora

Aatom,<br /><br />BIGi bilansi peamine tugevus seisneb minu arvates hetkel hoopis kohustuste poolel ehk erakordselt õnnestunud võlakirjaprogrammis, mille käigus laskis BIG eelmisel aastal välja üle EUR 80m väärtuses võlakirju (euribor + 7,5%, tähtaeg vist kevad 2011). See on umbes 1,3 miljardit krooni pikaajalist raha. Mõni ime siis, et nende võõrkapitali keskmine hind praegu kuskil 11% kandis ning tõe hetk ehk võlakirjade refinantseerimise vajadus alles ees.<br /><br />Muide, kui mu mälu mind ei peta, siis BIGi bondid "kauplesid" viimati Stocki börsil umbes 10% discountiga. <br />

SmartID

Tehtud, 50 000 EUR, 100% tagatud tagatisfondi poolt.

stefan

SmartID<br />Minu arust jäi su intressi tagamata. 50 000 on koos intressiga minu arust...(www.tf.ee)

Blink

Katsu kusagilt Tagatisfondi CDS ka saada. Kui Swed või SEB defaultivad, siis TF-i ca. 1.8 miljardilisest omakapitalist ei jää BIG-i vastu olevate nõuete tagamiseks suurt järgi.

marek84

Kui asi hapuks läheb, siis keerab BIG enne kõhu üles poole, kui SEB või Swed - seega võivad BIG-i kliendid isegi paremas seisus olla, kuna saavad oma rahad enne suuremate crash-imist kätte.

SmartID

stefan: sul on õigus. investeerimisel (nt aastaks) tuleb arvestada sisse ka intress ning vaadata, et hoiuse põhiosa ja intress koos ei ületaks 50 000 EURi. Täitsa õige märkus. X krooni x Y% < 50 000 EUR.

stefan

BIG Saksamaal: www.big.de<br />BIG Austrias: www.big.at<br /><br />Meenub Parexist kes korjas igalt poolt hoiuseid. Pole iseenesest mingi viga, Euroopa Liit peaks olema avatud turg, samas ongi see küsimus milline riik tagab neid hoiuseid.

stefan

parandus:<br />www.bigbank.de<br />www.bigbank.at