Bigil ja Kagul peaks olema küll piisavalt rasva eelmistest aastatest, et see kriis ületada. <br />Suurim oht on siiski mõni kaugel istuv svensson, kes ütleb "ei" ja kogu lugu. See, kas ettevõte toodab paberil või reaalselt 37,8M kasumit mängib väikest rolli. Sisuliselt bank run.<br /><br />Täna, kui tuleb avalikuks, et mõni meie pensionifond on nende võlakirju ostnud siis põletatakse fondijuht tuleriidal.<br /><br /><br />
JP76,<br /><br />BIGi probleem ei ole refin täna. Tagatisfond pakub seda piiramatult. Piisab vaid depo intressi tõsta nats ja agressiivne kampaania teha. Probleem on asset quality. Sama, mis Jaapanis oli peale kinnisvarakrahhi.
JP76,<br /><br />vaadates, kuidas nii SEB kui Hansa on oma debt fondidega piki päid ja jalgu saanud, siis võiks ju prognoosida, et selliste instrumentide osas on vastuseis ka siin kasvav<br /><br />Kagu Investi ning BIG-i võlapaberid on kohalike inst. investorite skoobis olnud vist küll?
neimann,<br /><br />ma ei tea, palju see kontor seal muudab. Vaevalt, et kohapeal ära regada ning Soome vihmavarju alla saada üritavad, äkki see pigem selleks, et rohkem "legit" tunduks. Kauppalehtis on BIG-i deporeklaame juba ammu näha olnud.
Blink, sul on absoluutselt õigus, refinni probleemi täna ei ole :) <br />See on probleem 2011. kevadel. Ja vbl on see 1,2mlrd krooni jagu vaba raha leidmine juba järgmiste omanike/juhatuse probleem. <br />
Eesti vana tagatissüsteem kus ainult 90% hoiusest oli garanteeritud oli tegelikult päris tark. Au talle kes sellea välja mõtles, ja loodetavasti minnakse sinna tagasi. See idee võiks Eesti eksportida muule Euroopale ka.
Kagu mured olid pigem seotud swedist, kes ei tihanud laenu pikendada. Portfell toimis neil ikka ja teenis kasumit. Teistel põhimõtteliselt samad mured. Bigil finantseerimisega probleeme ei tohiks olla. Ülelahe mindigi ilmselt selleks, et saada svenssonite papp odavalt kätte.
Mul on selline küsimus kõikidele hoiustajatele kes ei hoiusta BIGis vaid ntx. SEBs või Swedis. Miks te seda teete? Kas te:<br />1. Ei usalda Eesti Vabariiki ja lubadust, et hoiused on 100% garanteeritud<br />2. Teil on suva intressivahest?<br />3. Mõni muu põhjus.<br /><br />Lihtsalt oleks huvitav teada. Sama teema võib Parexi puhul ka tõstatada aga noh, ma oletan, et Läti tagatisfond kõlab veidi riskantsemalt.
Olen minagi seda mõelnud (eelkõige vast Parexi kampaaniaid arvestades), aga probleemide korral kaotab klient intressid ning raha kättesaamisega võib päris mitu aastat aega minna. Need ehk põhiargumendid.
myygiguru, kuidas nad siis 100% garanteeritud on? Tagatud on ainult hoiusesumma (mitte teenitud intressid) ning sedagi vaid 50 000 EUR ulatuses.
Alo:<br />Big-st saab raha kätte paari päevaga (uuritud).<br />Inresse ei kaota kui hoiustad igakuise hoiusena, intressaastaks 7,2%.
Tähtajaline hoius igakuiste intressimaksetega*<br />
TRX: Mõtlesin probleemide korral ja raha saamist garantiifondist. Kogu risk ei ole siiski Eesti riigi ja garantiifondi kanda.
Just probleemide korral saabki paari päevaga agarntiifondist.<br />Tähtaja lõppedes saad ju kohe kätte.
See paari päeva jooksul kätte saamine on teoreetiline. Tegelikult on kogu see tagatisfondi idee üsna varesejalgadel üritus, sest tõsise defaulti korral puudub neil võimekus midagi teha. Kui BIG esimesena läheb, siis suudetakse kindlasti raha leida ja ilmselt kiirelt. Aga kui Swed läheb? <br /><br />Vastates küsimusele - Ma ei hoiusta üldse raha, sest olen liiga ahne ja tahan paremat tootlust. Ja mul puudub pime usk riigiga seotud institutsioonide lubadustesse. Arvestades riigi käitumist ja antud lubadustest kinni pidamist (II sammas, Telekomi tüng väikeaktsionäridele, eluasemelaenude intressi tulumaksuvabastuse kaotamine jne) on igati mõistetav kui ühel hetkel riik ütleb, et võetud kohustusi ei suudeta mõistuse piires täita ja need tuleb defaultida kõigi paremast huvist lähtuvalt.
Blink, kas sinu "ahnus" on kõrgete hoiuseintresside ajal ka ennast õigustanud?
Täpsustused eelnevasse arutellu:<br /><br />Hüvitatakse ka kogunenud intressid:<br />Tagatisfondi seadus:<br /> § 25. Hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus<br /><br />(2) Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 50 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.<br /><br />Hüvitamise aeg on reaalselt kuudes:<br />§ 41. Hüvitamise tähtajad<br />(1) Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt 30 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast.<br /><br />(2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kolme kuu jooksul, alates hoiuste peatamise päevast. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui üheksa kuud. <br />
ja kasum muudkui jookseb...
oluline on siiski täpsustada ka hoiuste peatamise päeva tähendust<br /><br />Fondi kohustus hüvitada hoiustajate hoiused tekib hoiuste peatamise päeval. Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama.<br /><br />Hoiuste peatamise päev Tagatisfondi seaduse tähenduses on varaseim järgmistest päevadest:<br /><br />krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise päev; <br />krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev; <br />välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev; <br />kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev;<br />
zombie,<br />Ilmselt on see teema kontekstis ebaoluline. Aga ma ise usun, et on jah. Viimase aasta jooksul pole mul olnud kroonigi investeerimiseks mõeldud raha, mida oleks kasvõi 3 kuuks tahtnud kinni panna. Kogu raha teenib kas aktsiaturul tulu või kulub väärtuslike investeerimisalaste õppetundide eest tasumiseks.
Intressitulud kasumiaruannes Q1-Q3: 450 MEEK<br />Laekunud intressitulud (rahavoog) Q1-Q3: 310 MEEK<br /><br />Intressitulud kasumiaruannes Q3: 150 MEEK<br />Laekunud intressitulud (rahavoog) Q3: 92 MEEK
=>Aina suurem osa klientidest ei saa isegi intresse maksta<br />=>BIG siis lihtsalt tõstab nõude ja bookib tulu<br /><br />Ikka kirjutatajse Q3-aruandes "Klientide maksekäitumine kolmadas kvartalis paranes". Ütleksin pigem, et BIG mahakirjutamise käitumine pisut paranes.<br /><br />Laenuklientide arv langeb, nõuded laenuklientidele tõuseb => vähem (ja "halvemaid") kliente kannab rohkem võla.<br /><br />Eestis 84 tuhat töötut. BIGil 42 tuhat klienti. Tõenäoliselt katuvus päris suur. Ma küsin analoogselt myygiguruga "Teie kellel on töö, miks te laenate BIGilt)<br /><br />Positiivne aga: BIGil on marginaale omakapitali suhtes. <br /><br />Loodetavasti 1) Läheb BIGil hästi, Eesti riik ei pea sekkuda aga 2) lõpeb inimeste laenuvõtmine selliste kuludega. Arvata võib et Eesti perekonnades on palju "kiirlaenukatastroofe" aga väge vähe tahavad sellest rääkida.
Parandus, nõuded klientidele langes qoq: 2 130 MEEK => 2 106 MEEK
Laenusumma/klient siiski tõusnud: 20,5 tuhat EEK => 21,3 tuhat EEK qoq.
Laekumised kokku pikematelt viivislaenudest paranes: q1: 162 MEEK, q2: 137 MEEK, q1: 154 MEEK
Parandus:<br />q3: 162 MEEK, q2: 137 MEEK, q1: 154 MEEK
BIGil on märkimisväärne võimalus kulude kokkuhoiuks mida pole seni kasutatud- võiks oma kontorivõrgu ühendada Töötukassa omaga. See võib lisaks kulude kokkuhoiule ka müüki edendada.
Väike muudatus on toimunud tähtajaliste laenude kirjeldamises:<br /><br />30 juuni<br />"Tähtajaks tasumata laenudena näidatakse tasumata laenumaksete põhiosa summat ning sissenõutavaks muutunud laenusummat."<br />30 sept<br />"Tähtajaks tasumata laenudena näidatakse tasumata laenumaksete põhiosa summat."<br /><br />Raske teada kas selles on sisuline vahe. Kui on siis võiks spekuleerida, et intressinõuded oleksid eemaldatud, ja siis poleks numbrid võrreldavad.
31.12.2008-number on mõlemas aruandes antud samma, sel juhul ei tohiks olla sisuline vahe.
Stefan,<br />Seda sõnastust kommenteeris BIGi juhatus siinsamas foorumis mõni aeg tagasi. See tähendas siiski võimalikest variantidest parimat. Ehk siis uuel ja vanal sõnastusel ei ole sisulist vahet, tehti lihtsalt asi selgemaks.
Blink<br />muutus toimus Q2 ja Q3 vahel. Minu arust rääkis tema siin päris ammu.
BIGi laenulepingute arv Eestis on aasta jooksul vähenenud 50,3 tuhat -> 39,6 tuhat ja Lätis 75,2->62,4.<br /><br />Arvata võib, et hea finantsidega inimesed nüüd loobuvad kiirlaenufirmade teenustest. Arvata võib, et on õpitud missugused intressid küsivad kiirlaenufirmad. Kindlasti on see ühiskonnale tervikuna hea.<br /><br />Samas on BIG olnud tublid maksnud tagasi ennetähtaegselt bilansipäevajärgselt väljastatud võlakirju, ja kogutud hästi hoiuseid (hea küll, tänu Eesti riigi tagatisfondile). Loodame et BIGist saab hea tavaline Eesti pank - aga et edu ei põhine vaeste inimeste hädadel ja rumalate otsustel.
Tänane ÄP uudis. Huvitav, kui palju erineb BIGi ja Reval Crediti defaultis oleva laenuportfelli kvaliteet. <br /><br />Pank müüb panditud nõudeõigused avalikul suulisel enampakkumisel Reval Crediti lunastamata võlakirjadest tulenevate kohustuste tagatisena. Nõudeõiguste kogusumma 65,4 miljonit krooni on antud eelmise aasta 31. oktoobri seisuga. Enampakkumise viib 7. aprillil läbi advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous, tagatisraha on 500 000 krooni.<br /><br />Eelmise aasta 1. aprillil jättis Reval Credit lunastamata 20 miljoni krooni eest võlakirju. Mullu oktoobris kirjutas Äripäev, et Swedbank mängis Reval Creditiga topeltmängu, andes buumi ajal ettevõttele kümneid miljoneid kroone enda ja investorite raha. Kui aga panga laenurahast oli sügiseks pool tagasi saadud, siis võlakirjaomanikud, sh II samba pensionifondid istusid tähtsusetuks muutunud väärtpaberite otsas.<br /><br />AS Reval Credit on finantsvahenduse ettevõte, mis asutati 1999. aastal. Peamiselt tegeles firma kõrge intressiga väikelaenude väljastamisega eraisikuile ja ettevõtetele, kes jäid suurpankade huviorbiidist välja.<br /><br />2008. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte laenuportfelli suurus 61 miljonit krooni ehk poole väiksem kui detsembris 2007. Ettevõtte omakapital oli 2008. aasta lõpus 12 miljonit krooni. Reval Crediti kahjum oli 2008. aastal viis miljonit krooni ja aasta varem neli miljonit.<br /><br />Reval Crediti omanikud olid varem Indrek Randvee (läbi OÜ Speditor, 60%), firma juht Martin Kruusvall (läbi OÜ Sonam Invest, 30%) ja Tarmo Sepp (10%). Mullu suvel ostis Reval Crediti aktsiad Swedbankilt alghinna ehk veidi enam kui miljoni krooniga Kvaliteetse Investeeringukeskuse OÜ, mille omanik on advokaat Andres Simson. Ettevõtte juht on Marko Kalev.
Investeerige fondidesse. Fondidesse investeerimine on kasulik, sest siis hoolitsevad Teie raha eest oma ala asjatundjad ja Te ei pea muretsema. Samuti on fondidesse investeerimine soodne, sest konto avamis-, sisenemis-, edukus-, haldus-, ja väljumistasud ei ületa 1,5-5%.
BIG-il on 115 tuhat laenuklienti.<br /><br />Q1 keskmine laenuklient:<br />- maksis oma laenudest tagasi 200 EEK/kuu<br />- maksis intresse 250 EEK/kuu
Kokku maksid kliendid oma laenudest tagasi 70 MEEK Q1 võrreldes 116 MEEK Q1 2009 ja 174 MEEK Q1 2008.<br /><br />Aga mis siis, hoiused jooksid sisse ennenägematu tempoga Q1 jooksul......
Kuni BIG võib juhtkonna otsusega oma kasumi määrata ja jätkata deposiitide korjamist, pole otseselt ka ühtegi triggerit, mis neile ohtlikuks võiks saada. Kui nad tsüklist deporahaga läbi tulevad ja saavad edaspidi taas oma vana ärimudeli kasumlikult tööle, sis võib vabalt juhtuda, et praegune kahjum (ja võimalik, et konservatiivselt hinnates negatiivne omakapital) kaetakse tulevaste perioodide kasumi arvelt. <br /><br />BIGi ärimudeli käendajaks on endiselt Tagatisfond. Ettevõte kas jääb alles ja on tulevikus jälle edukas või feilab suurelt. Selles mõttes omanike seisukohalt ka õige - kui juba, siis võimalikult suurelt.<br /><br />Ise pole kvartalinumbreid detailselt vaadanud enam, kuna need näitavad tegeliku äri kohta suhteliselt vähe ja samas on oluliselt vähenenud risk, et likviidusprobleemide tõttu on sealt lähiajal oodata halbu uudiseid.
Huvitav mis Eesti Pank arvab sellest et BIG loobus pikaajalisest võlakirjafinantseerimisest, ja baseerub nüüd ilmselt täielikut oma tegevuse hoiustel...
Huvitav mis Basel III tähendab BIG-ile... Huvitav kas 50 000 EUR tagamine püsib...<br /><br />Aga jah, bilansiline omakapital väga tugev. Küsimärk on pigem likviidsuses.
Ja jällegi, täiesti fantastiline et neil on 40 tuhat klienti Eestis (62 tuhat Lätis). See tähendab kindlasti ka et palju targaid LHV-foorumlased on seal ka kliendid, ja nende naabrid, ja vanaemad. Pean ütlema, et see on ikka päris absurdne. Kuidas on võimalik, et inimesed on nõus minna sellistele laenulepingutele selleks et finantseerida oma puhkust vms. Uskumatu minu arvamusel.
Stefan: Oletame, et sa teed panga. Paned miljon krooni ise. Korjad 9m deposiite. Annad 10m laenu välja, aastane intress nt. 50%. Laen läheb hapuks kätte. Kas omakapital 3 kuu jooksul:<br />- Tõuseb, sest viiiseintress on 50% asemel 100%?<br />- Ei muutu oluliselt, sest 3 kuud viivises olevat laenu ei saa veel halvaks lugeda?<br />- Langeb natuke, kuivõrd viiviseintressi kasumisse ei võta, aga depolt tuleb intressi maksta?<br />- Kukub negatiivseks, sest laen tuleb suures osas provisioneerida?<br /><br />Mida teeksid Rootsi suuremad pangad sellises olukorras? Mida teeb BIG? Mida ütleb terve mõistus?
Blink<br />"Õige vastus" pole kuna ühiskond ja keskpangad on paratamatult lahutamata osa pangandussektorist. Ehk siis, Eesti Pank (või lender of last resort/rahatrükkija) otsustab. Aga vaatame mis Basel III-iga saab.<br /><br />Vahe BIG ja teiste pankade vahel on tagatiste kvaliteedis. Teistel pankadel valdavalt kinnisvara, BIG-il valdavalt eraisikute sisetulek. BIG riskid ka hästi hajutatud paljude klientide vahel. Ja BIG-il siis parem omakapitali suhe. Probleem BIG-iga on pigem selles et inimesed on nii rumalad, et nad selliseid teenused kasutavad. Ehk BIG on nagu sigarettitootja rollis.<br /><br />BIG klientide arv Eestis (tuhat laenulepingut):<br />2009<br />Q1: 46 <br />Q2: 44<br />Q3: 42<br />Q4: 40<br />2010<br />Q1: 40<br /><br />ja Lätis<br />2009<br />Q1: 72 <br />Q2: 69<br />Q3: 66<br />Q4: 62<br />2010<br />Q1: 62
...kui sigarettitootjate reklaam on keelatud, siis BIG reklaamib palju ja Eesti Pank on hoiustajate back-stop.
Hea küll, natuke ebaõiglane on siin kritiseerida just BIGi, probleem käib üldiselt kiirlaenude kohta.
Ameerika kinnisvarakriisis on tihti räägitud "downpayment" puudusest, ehk siis et inimesed said laenata ka siis kui neil mingit algkapitali polnud. Riskide juhtimises on mõistlik, et osa finantseeringust on omakapital.<br /><br />Aga tuttav ütles mulle veel paremat argumenti miks "downpayment" on vaja. Nimelt: "Inimene kes ei suuda oma "downpayment" koguda näitab sellega ka, et ta ei saa rahaga käsitleda, ja talle ei tohiks laenu anda". Kes ei suuda Eestis 20 000 EEK oma pangakontos hoida (ÜHEL VÕI TEISEL PÕHJUSEL) - talle ei tohiks kunagi ka mingit 20 000 EEK laenata. Ainuke mõistlik "hädaabi" neil juhtudel on sotsiaalabi, mitte mingisugust kiirlaenu.
Kas ka raha hoiustaja on klient?
Ei, praeguste intresside juures on ta moron :-)
<a target="_blank" href="http://www.e24.ee/860794/bigbank-kasvatas-laenuportfelli-soomes-ja-hispaanias/">http://www.e24.ee/860794/bigbank-kasvatas-laenuportfelli-soomes-ja-hispaanias/</a><br/><br/>Kas kohalike sub-prime laenajate tegevust (nii deposid kogudes kui laene andes) välismaal jälgitakse ikka piisavalt? Kuna tegutsetakse nähtavasti filiaalidega, vastutavad päeva lõpuks ju Eesti maksumaksjad?
Minuarust läbi aastate on BIG-il olnud üks tugevamaid külgi mafialik tagatiste sissenõudmine, ehk siis erinevalt teistest finantsasututstest on nad suht halastamatud, ning neil peaks olema üpriski tugev põlenud klientide assetide realiseerimise pool.