Üks süüdlane, kelle peale on võimalik ajada börsimulli tekkimine, on meedia.<BR> <BR> Täpsemalt igast juhtmest sissetulevad börsiuudised reaalajas. Seebiooperitega harjunud koduperenaised ei suuda tõel ja pooltõel vahet teha ning igavusest börsil mängides saavad nüüd jooksvalt ka seal toimuvat jälgida. Väikeinvestorite käitumisele on majandusuudistel tohutu mõju, millest on aru saanud ajakirjanikud, hakates avalikkuse tähelepanuga manipuleerima. Faktiuudisele on võimalik alati juurdepookida kommentaare, arvamusi ja oletusi, mis ei pretendeeri kaugeltki sündmuse objektiivsele käsitlusele.<BR> <BR> Ka Eestist pole see tendents mööda läinud – ajakirjandus tuli 1997. aastal igati vastu lugeja ootustele saada järjest positiivsemat majandusalast teavet, negatiivset infot vähendati, positiivset võimendati – eestlastel oli tohutu vajadus teada, et meil läheb hästi. Ja blond Tiina Joosu oli selle eufooria ideaalseks sümboliks.<BR> <BR> Järelvalveorganid on väikeinvestorite tähelepanu juba ammu juhtinud asjaolule, et Internetis massiliselt levivatesse börsiaktsiaid puudutavatesse uudistesse tuleks suhtuda ettevaatlikult ja kriitiliselt. Ometi pole ametnike hoiatused piisavat vastukaja leidnud. <BR> <BR> Ajakirjanduse poolt on enim üles haibitud tehnoloogiasektor, eriti Interneti ja mobiilsidega seotud valdkonnad. NASDAQ´i aktsiaindeks, mille koosseisu need aktsiad kuuluvad, on viimase 12 kuuga tõusnud üle 85%. Viimasel nädalal on aga CDNow kukkunud juba viis korda, suure languse on üle elanud Biotech.<BR> <BR> Mis saab edasi - kas on võimalik, et väikeinvestorid pääsevad vaid väikese ehmatusega, või ootab ees laostumine? <BR> <BR> Ameerikas võiks muidugi aktuaalseks muutuda küsimus, kas nõuda kohtu kaudu äkki meedialt välja järjekordse börsikrahhi tagajärjel saadud majanduslik häving? <BR>