Eilse päeva peategelaseks kujunes ootamatult Šveitsi keskpank (SNB), kus otsustati intressimäära langetada -0,25% pealt -0,75% peale ning loobuda lubadusest hoida euro ning frangi vahetuskurssi vähemalt 1,20 frangil, mis võeti lühiajalise abimeetmena kasutusele 2011.a sügisel, et vähendada frangist kaitset otsiva kapitali voolu negatiivset mõju riigi eksportijatele ning majandusele. <br/><br/>Tagantjärgi on mõistetav, miks SNB otsustas frangi eurost lahti haakida, kuna koduvaluuta nõrgestamiseks teostatud rahatrükk on paisutanud keskpanga bilansi tänaseks 525 miljardi frangini, mis moodustab riigi SKPst juba üle 80%. Suuremat osa välisvaluutareservidest ehk veidi alla poole hoiti eurodes. Eeldades, et Euroopa Keskpank kavatseb järgmise nädala istungil avaldada täiendavaid meetmeid, mis võib eurot veelgi nõrgestada, pidanuks Šveitsi keskpank hakkama uuesti sekkuma ning oma bilanssi veelgi kasvatama varaga, mille väärtus langeb. <br/><br/>Suuresti oli Šveitsi keskpank orienteerunud Euroopa Keskpanga poliitika tagajärgede likvideerimine, millele ei tõotanud tulevik otsest lõppu ning sestap oli mõistlik lõpetada, et mitte seista silmitsi riskiga majandust täiendavalt moonutada. EUR/CHF vahetuskurss alanes eile ligi -19% 0,9755 frangini ja USD/CHF ligi -18% 0,8392 frangini. Samas tasub tähelepanu juhtida sellele, et vaatamata drastilisele langusele dollari vastu, kauples USD/CCF samal tasemel alles 2014.a esimeses pooles. Euroopa on kahtlemata oluline kaubanduspartner Šveitsi jaoks aga siin võib esile tõusetuda küsimus, et äkki ollakse finantsturgudel ja meedias liialt fikseeritud euro ja frangi vahetuskursist.<br/><br/>Šveitsi keskpanga otsus omab kahtlemata mõju, mis ulatub kaugemale riigipiirist, arvestades näiteks seda, et mitmetes Euroopa riikides olid majapidamiste laenud üsna suures osas madalate intressimäärade tõttu välja võetud frankides (Poolas näiteks Bloombergi kohaselt üle 40% kinnisvaralaenudest), mis muudab nende teenindamise pärast frangi kallinemist kulukamaks. Samuti olid paljud investorid usaldanud Šveitsi keskpanka ning laenanud frankides või panustanud lausa frangi vastu. Kuid mõju on ka psühholoogiline, sest kõik suuremad keskpangad on erinevate finantskeemidega aastaid majandusi ja finantsturgusid toetanud ning SNB otsus peaks panema mõtlema, kas sellisel protsessil on oma piir.<br/><br/>Kuna Šveitsi keskpanga otsusest loeti välja seda, et Euroopa Keskpank võib pigem varem kui hiljem valitsuste võlakirju kokku ostma hakata, aitas spekulatsioon Euroopa börsidel päeva lõpetada plussis (Stoxx 600 indeks kerkis +2,6%). Ühendriikides avanes aktsiaturg samuti positiivsel territooriumil aga mitmete pankade oodatust nõrgemad majandustulemused ning lisaks nafta odavnemine -4,6% võrra tagasi 46 dollarile survestasid sentimenti, mille tulemusel lõpetas S&P 500 -0,9% madalamal. <br/><br/>Liikudes tänase börsipäeva juurde, siis tõenäoliselt jätkub eilsete uudiste seedimine. Makrost on fookuses eurotsooni detsembrikuu lõplik inflatsiooni näit ning Ühendriikides detsembri tööstustoodang, inflatsioon ja Michigani ülikooli tarbijate kindlustunde indeks. Majanduse ja rahapoliitika teemal võtavad sõna mitmed FEDi regionaalsete harude presidendid, mis võib praegustel ärevatel aegadel omada mõju turusentimendile. Oma lõppenud kvartali majandustulemused avaldab enne USA turgude avanemist Goldman Sachs.<br/><br/>09.00 Saksamaa inflatsioon (detsembri lõplik)<br/>09.00 Eurotsoonis uute autode registreerimine (detsember)<br/>12.00 Eurotsooni inflatsioon (detsembri lõplik)<br/>15.30 USA inflatsioon (detsember)<br/>15.50 FEDi Kocherlakota kõneleb majanduse ja rahapoliitika teemal<br/>16.15 USA tööstustoodang (detsember)<br/>17.00 USA Michigani ülikooli tarbijate kindlustunde indeks (jaanuar)<br/>18.00 FEDi Williams esineb kõnega<br/>20.10 FEDi Bullard kõneleb majanduse ja rahapoliitika teemal<br/><br/>USA indeksite futuurid kauplevad hetkel poole protsendi jagu madalamal. <br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/3/3b901e774453d3eb9b8c9359771a8dc07e731fea.png"/>