USA aktsiaturgudel sooritati eile dramaatiline pööre, kui S&P 500 indeksi -0,6% kaotusest kujunes päeva lõpuks 1,2% võit. Hüppe taga oli Föderaalreserv, kes otsustas küll ootuspäraselt loobuda lubadusest hoida intressimäärasid veel mõnda aega nulli lähedal, mida ajendas täistööhõivele lähemale liikumine, kuid langetatud SKP ja inflatsiooniprognooside tõttu tehti turule selgeks, et intressimäära tõstmisega ei kavatseta siiski kiirustada ning selle tase saab tulevikus olema tõenäoliselt arvatust madalam. Näiteks varasemalt oli FOMC liikmete mediaanprognoosiks, et intressimäär on 2015.a lõpus 1,125% ja 2016.a 2,5%, nüüd aga loetakse kohasemaks vastavalt 0,625% ja 1,875%.<br/><br/>Kokkuvõttes võiks prognoosidest ja Janet Yelleni sõnumist välja lugeda, et FED tõstab intressimäära septembris ning detsembris. Pehmem hoiak nõrgestas dollarit teiste valuutade suhtes ning tõi peo aktsiaturule, kuid kuna FEDil pole enam tähtajast sõltuvat mandaati, hakatakse intressimäära tõstmise üle uuesti spekuleerima niipea kui USA makro näitab ennast tugevamast küljest, mis varasemaid tsükleid arvestades on suvele vastu minnes järjest tõenäolisem. <br/><br/>Euroopas sulgus Stoxx 600 0,3% kõrgemal, negatiivsem oli sentiment Kreekas, kus kohalik aktsiaturg lõpetas päeva -4,1% madalamal osaliselt tingitud uuesti kasvanud poliitilisest pingest. Nimelt võttis Kreeka valitsus vastu seaduse, mille raames tahetakse aidata ühiskonna vaeseimat kihti, rahastades 200 miljoni euro eest näiteks toidutalonge ja pakkudes tasuta elektrit. Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Pierre Moscovici sõnul nad igati mõistavad vajadust aidata neid, kes on kriisis kõige rohkem kannatada saanud, kuid eelnevalt peab selleks pidama läbirääkimisi kreeditoridega, et hinnata mõju eelarvele, sest nii nägi ette veebruaris sõlmitud kokkulepe. <br/><br/>Lisaks kirjutas eKatihmerini, et deposiitide väljavool Kreeka pankadest on taas intensiivistunud. Kohalike ametnike väitel võeti pelgalt üleeile välja 350-400 miljonit eurot, mis oli viis korda kõrgem kui eelnevate päevade keskmine ning enim alates 20. veebruarist, mil Eurogrupi istungil saavutati Kreeka valitsusega kokkulepe. Potentsiaalseks katalüsaatoriks lisaks poliitilisele pingele võis olla ka Eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi seisukoht, et Kreekas võidakse kapitali väljavõtmisele kehtestada piirangud. Kreeka pankade deposiidid vähenesid detsembris 4 miljardi euro võrra, jaanuaris 12 miljardi võrra ning hinnanguliselt on alates veebruarist voolanud välja veel 10 miljardit eurot.<br/><br/>Liikudes tänase päeva juurde, siis Euroopas tõotab makrouudiste osas tulla vaikne päev, kuid ELi tippkohtumine hoiab ilmselt Kreekalt jätkuvalt esiplaanil. Ühendriikides avaldatakse möödunud nädala töötu abiraha taotlused ja Philadelphia FEDi töötleva tööstuse aktiivsusindeks. Majandustulemused raporteerivad enne USA turu avanemist Lennar ning järelkauplemise ajal Nike. <br/><br/>10.30 Šveitsi keskpanga intressimäära otsus<br/>14.00 Venemaa kulla ja välisvaluuta reservid (13. märtsi seisuga)<br/>14.30 USA esmased töötu abiraha taotlused <br/>15.30 Venemaa jaemüük ja töötuse määr (veebruar)<br/>16.00 USA Philadelphia FEDi töötleva tööstuse küsitlus (märts)<br/>16.00 USA juhtivate indikaatorite indeks (veebruar)<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/7/77a4e6e9d80e0c2348abf7afb7c811385ef0929e.png"/>