Kogu eilse päeva elevus oli seotud Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi kommentaaridega Londoni investeerimiskonverentsil, kus ta lubas, et keskpank teeb euro kaitsmiseks kõik endast oleneva ning see saab olema piisav. Lisaks keskendus ta varasemast enam stressile riigivõlakirjade turul, vihjates et on valmis vajadusel kohe sekkuma kaitsmaks eurosüsteemi toimimist. <br/><i><br/>"Within our mandate, the ECB is ready to do whatever it takes to preserve the euro. And believe me, it will be enough,…To the extent that the size of the sovereign premia (borrowing costs) hamper the functioning of the monetary policy transmission channels, they come within our mandate,”.</i><br/><br/>See on pannud paljusid arvama, et järgmise nädala neljapäeval toimuv igakuine EKP kohtumine võib tuua täiendavaid meetmeid praeguse olukorra leevendamiseks. Eelkõige pakutakse potentsiaalseteks variantideks valitsuse võlakirja ostuprogrammi taaskäivitamist, tagatismäärade alandamist nendele paberitele, uut LTROd. Allolevalt Zerohedge’i graafikult võib aga näha, et 2010a suvel ja 2011.a sügisel, mil keskpank aktiivselt riigivõlakirju kokku ostis, ei päästnud see hindade edasisest langusest ja yieldide tõusust.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/2/2d95aba3510de35eb4b6157ad3770358e26eca6b.png"/><br/><br/>Turud aga rõõmustasid selle sõnumi peale lootes, et EKP varrukas saab olema midagi enamat kui valitsuse võlakirjade ostmise plaan. Stoxx 600 kerkis +2,5%, Hispaania IBEX rallis koguni 6% ja Itaalia FTSE MIB 5,6%. Hispaania 10a riigivõlakirja yield kukkus 45 baaspunkti võrra 6,93% peale ning Itaalia vastava võlakirja yield 39 baaspunkti võrra 6,06% peale. S&P 500 sulgus eesotsas energiasektoriga 1,65% plusspoolel.<br/><br/><b>Hispaania 10a yield (valge), Itaalia 10a yield (oranž), Saksamaa 10a yield (kollane)</b><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/2/209bbd52913fe78f1daa57ab7cf848fc5aca8a99.png"/><br/><br/>Makro poolel oli tähelepanu all peamiselt USA, kus möödunud nädala töötu abiraha taotluste arv kukkus 35K võrra 353K peale, kuid kuna praegusel ajal käib autotööstuses tehaste hooajaline ümberseadistamine, siis tuleb seda langust tõlgendad teatud ettevaatlikkusega. Juuni kestvuskaupade tellimused kasvasid maikuuga võrreldes 1,6% (oodati +0,3%), kuid see tulenes suurest lennukite tellimustest, mis kipub olema suhteliselt volatiilne. Jättes viimase välja, kukkusid tellimused tegelikult -1,1% (oodati +0,1% kasvu) ning eemaldades sealt veel militaartööstuse tellimused, kujunes capex tellimuste languseks -1,4% (oodati +0,1% kasvu). Pettumuse valmistas ka pooleliolnud kinnisvaratehingute maht, mis kahanes maikuuga võrreldes -1,4% (prognoositi 0,3% kasvu). Viimane oli aasta baasil siiski 8,4% kõrgem, kuid kasvutempo aeglustus 14,7% pealt mais.<br/><br/>Tulles tänase kalendri juurde, saab peamise tähelepanu all olema USA teise kvartali SKP esmane näit, mis analüütikute arvates näitas annualiseeritult 1,2% kasvu (Bloombergi konsensus +1,4%, esimeses kvartalis 1,9%). <br/><br/>09.45 Prantsusmaa tarbijate kindlustunde indeks (juuli)<br/>11.00 Itaalia ettevõtete kindlustunde indeks (juuli)<br/>12.00 Itaalia võlakirjaoksjon<br/>15.30 USA teise kvartali SKT<br/>16.55 USA Michigani ülikooli tarbijakindlustunde indeks (juuli, lõplik) <br/><br/>USA indeksite futuurid on kauplemas 0,4% kõrgemal, Euroopa on praeguse info kohaselt alustamas 0,2% plussis. <br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/c/ce16ed637b0d7ec988b3209ce0ecfcd91a63becc.png"/>