Börsipäev 8. oktoober
Postitusi kokku 2
Raido_Tõnisson

Balti põhinimekirjas tehti kolmapäeval 2160 tehingut ning käive oli 1,233 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 585 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 463 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1091 ning 827.

Enimkaubeldud aktsiad olid:

image

Suuremad tõusjad ja langejad olid:

image

Uudised: DelfinGroupi (DGR1R) laenumaht kasvas 2026. aasta esimese üheksa kuuga 2% 103,5 miljoni euroni. Tarbimislaene väljastati 86,1 miljoni euro eest, mida oli 5% rohkem kui aasta varem, samas jäi kolmanda kvartali väljastus mullusele kõrgele võrdlusbaasile 4% alla. Pandimajalaenude väljaandmine vähenes üheksa kuuga 10% 17,4 miljoni euroni. Kasutatud kaupade müük kasvas kolmandas kvartalis 9% 5,5 miljoni euroni ning üheksa kuu lõikes 1% 14,8 miljoni euroni. Ettevõtte sõnul jätkab tarbimislaenude portfell kasvamist ning pandilaenude puhul keskendutakse eelkõige kasumlikkusele ja portfelli kvaliteedile.

DelfinGroup_Q3_graafik

Raido_Tõnisson

USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva langusega, kui võlakirjatootluste tõus tõi taas päevakorda mure kõrgete rahastamiskulude ja nende võimaliku mõju pärast ettevõtete kasumitele. S&P 500 ja Nasdaq 100 taandusid mõlemad 0,2% eelmisel päeval saavutatud rekordtasemetelt, Dow Jones langes 0,7%. Päeva jooksul olid kaotused siiski suuremad, kuid võlakirjaturu stabiliseerumine ning naftahindade taandumine aitasid müügisurvet mõnevõrra vähendada. Tähelepanu keskmes oli ka FEDi septembrikuu istungi protokoll, mis viitas võimalusele, et keskpank tõstab tänavu intressimäärasid veel korra.

FEDi 15.-16. septembri istungi protokollist selgus, et kõik rahapoliitika kujundajad toetasid intressimäära tõstmist 25 baaspunkti võrra 3,75-4% vahemikku. Enamik liikmetest pidas tõenäoliselt vajalikuks veel üht intressitõusu enne aasta lõppu, kuna inflatsioon püsib kõrgel ning majandusaktiivsus kasvab jätkuvalt jõudsalt. Samal ajal hinnati tööturu olukorda suhteliselt tugevaks ning inflatsiooniga seotud riske pigem ülespoole kalduvaks. Keskpank rõhutas siiski, et edasised otsused sõltuvad saabuvatest majandusnäitajatest ning riskide tasakaalust.

Vaatamata protokolli suhteliselt karmile toonile hindab futuuriturg ligikaudu 80% tõenäosusega, et FED jätab oktoobrikuisel istungil intressimäära muutmata. Seda ootust on toetanud augustikuu oodatust madalam PCE inflatsiooninäitaja, septembris prognoositust nõrgem töökohtade kasv ning keskpanga liikmete hiljutised kommentaarid, mis viitavad võimalusele edasiste tõusudega mitte kiirustada. Seega näevad investorid järgmist intressitõusu pigem detsembris kui oktoobris.

USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis päeva esimeses pooles 5,36% lähedale, kuid tugev nõudlus võlakirjaoksjonil aitas sellel pärastlõunal taanduda ning päeva lõpuks jäi tootlus ligikaudu 5,28% juurde. Kõrged laenukulud avaldasid jätkuvalt survet eeskätt tehnoloogiaettevõtetele, kelle kasvuprognoosid sõltuvad suuremahulistest investeeringutest ja soodsast rahastamisest. Samal ajal toetasid USA dollari tugevnemist nii kõrged võlakirjatootlused kui ka poliitiline ebakindlus Euroopas, viies DXY dollariindeksi kõrgeimale tasemele alates 2025. aasta kevadest.

Tehnoloogiasektoris olid valdavalt languses nii kiibitootjad kui ka suuremad pilve- ja andmekeskusettevõtted. Nvidia aktsia odavnes 0,7%, AMD 0,5%, Meta 2,4% ja Oracle 0,8%. Langus leidis aset vaatamata uudisele, et SpaceX plaanib kaasata 40 miljardit dollarit laenuraha Nvidia kiipide ostmiseks, mis viitab jätkuvalt tugevale nõudlusele tehisintellekti taristu järele. SpaceX taandus 2,5% ning Tesla 0,7%. Turu nõrgemast üldpildist eristusid ravimitootjad ja esmatarbekaupade ettevõtted, mille aktsiad liikusid valdavalt kõrgemale.

Brenti toornafta hind langes 0,4% 100,20 dollarile barrelist, kuigi päeva alguses kauples see ajutiselt üle 102 dollari taseme. Hinnasurvet aitas vähendada Rahvusvahelise Energiaagentuuri plaan kiirendada strateegiliste naftavarude turule suunamist, et leevendada jätkuvaid tarnehäireid ja kõrgeid kütusehindu. Euroopas lõpetasid aktsiaturud samuti langusega, kuna Prantsusmaa riigivõlakirjade tootluste tõus ning mure riigi eelarveolukorra pärast suurendasid turuosaliste ettevaatlikkust enne järgmise aasta presidendivalimisi. Prantsusmaa CAC 40 indeks alanes 1,2% ning Aasia aktsiaturgudel jäi samuti domineerima negatiivne sentiment.

image