<blockquote><b>"peepkuld"</b><br /><blockquote><b>"fjot"</b><br/>Jutuks ilus, aga reaalses olukorras see variant ikkagi hästi ei tööta, kus sõiduk keset liiklust lihtsalt seisab kuni operaator pissil käib või mõnda teist ebatavalist situatsiooni lahendab. Põhjendamatult aeglane sõit ja liikluse takistamine on meil ju karistatav. Pealegi, ebatavalist on liikluses rohkem, kui tavalist. Kahtlustan, et eesti SW arenduse mikrotiimid siin maailma ei muuda, pigem tuleb mujal tehtut, kus mahtu ja kapitali on rohkem, hakata litsenseerima. Siis aga ei olda enam kasvu ja ükssarviku ettevõte vaid lihtsalt masinaehitaja.</blockquote> Eks me ise arvame, et teame mida teeme. Ja kuidas oma eesmärgid saavutame. Aga kui sul on sellist huvitavat uut infot ja teadmisi probleemide kohta, oled oodatud meie tarkvaratiimile külla, et oma teadmisi jagada<br/></blockquote><br/>Autonoomsete sõidukite avapauk tehti 2004 aastal DARPA Grand Challenge'ga. Minu enda lemmik sellest võistlusest oli GhostRider team just üsna ambitsioonika eesmärgi tõttu, aga selge, et neil just suuri shansse polnud. Sellest ajast on tohutult arendust tehtud ja erinevad tiimid erinevate suurte tegijate poolt üles ostetud. Tehniliselt on vähemalt suurtel tänaseks asi paljuski lahendatud, lahendamata on igasugune regulatiivne pool (ohutus, tehnoseisundi kontroll, seadusandlus). <br/>Ehk valgustaksite lähemalt, millistele standarditele vastab teie lahendus, mis "esimesena Euroopas" tänavale lubati (sh SAE klassifikatsioon)? Või tegemist on siiski ainult omavalitsuse tasandil loaga piiratud alas tänavatel katsetada?<br/>Potentsiaalsele investorile on ju oluline aru saada, mis seisab sõnademängu taga ning kui kaugel ollakse tegelikult võimekusest näiteks üleeuroopaliselt ilma eranditeta neid masinaid liikluses kasutada ja ärimudelit skaleerida.
Robotaxi vallas käib maailmas tõesti armutu rebimine ja kätte ongi jõudmas aeg, kus turg suuremate tegijate vahel ära jagatakse. Hiljuti oli uudis, et <a target="_blank" href="https://www.reuters.com/business/autos-transportation/self-driving-cars-gms-cruise-could-soon-carry-paying-riders-san-francisco-2022-06-02/">San Franciscos anti Cruisele luba juhita taksos inimesi vedada</a>. See pole muidugi esimene kord maailmas, kus kohalik omavalitsus selliseid lube väljastab, aga Euroopas on see pigem takerdunud seadusloome protsesside aegluse tõttu.<br/><br/>Cleveronil on hoopis teine suunitlus. Nemad tahavad mitte inimeste veo vaid kaupade viimase miili veo ja kättejagamise juures inimtööjõu likvideerida. Selle üks osa on muidugi ka juhi eemaldamine roolist, aga selle võivad nad vabalt ka väljast sisse osta ja see ongi tõenäoline asjade kulg, sest majas sees selle välja arendamiseks kuluks liialt aega ja raha. Lisaks selle probleemi lahendamisega Eestis juba tegeldakse nii <a target="_blank" href="https://iseauto.taltech.ee/">Tallinna</a> kui <a target="_blank" href="https://tartu.ee/et/uudised/tartus-hakatakse-testima-isejuhtivat-noudluspohist-soidukit">Tartu</a> ülikoolides ja päris edukalt. Mida aga ise teha suudaks, ongi inimeste eemaldamine logistikaülesannete täitmiselt. Pakkide laadimine autodesse, nende mahalaadimine automaatidesse või otse kliendile sülle kokkulepitud aadressile. Ja muidugi vastavad logistikaalgoritmid sorteerimisel ja marsruutide arvutamisel.<br/><br/>Üks oluline konkurent on <a target="_blank" href="https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-kaarti-starship-laiendas-tallinnas-teeninduspiirkonda-ligi-kaks-korda/">Starship Technologies</a>, aga nende kontseptsioon kasutada iga paki jaoks eraldi robotit, on pikas plaani sküsitav.
<blockquote><b>"MLindepuu"</b><br /><blockquote><b>"all_in"</b><br/><blockquote><b>"peepkuld"</b><br/><br/>Paljudel juhtudel ei lepita midagi enne kokku vaid kuller helistab ja ütleb "olen nüüd siin, võtke kaup vastu" Ehk klient peab põhimõtteliselt terve päeva vabaks võtma, et kullerit oodata.<br/></blockquote><br/><br/>Ma ei tea, ma kasutan juba pikemat aega DPD kullereid ning kõigepealt tuleb sõnum ajaga, millal kuller jõuab ning sõnumiga kaasas on link, kust saan muuta aega kui ei sobi, suunata lähimasse pakiautomaati ja valida kas tahan kontaktivaba kohaletoimetust (pakk ukse taha) või mitte. See terve päeva vabaks võtmine tundub mingi teise kümnendi teema olevat.</blockquote><br/><br/>Ma tellisin endale mõni aeg tagasi rehvid. Kulleriks oli Schenker. Kõige pealt polnud mul vähimatki infot, et mis päeval kuller tuleb. Lõpuks sain teada. Üks hetk helistas, et ma olen nüüd kohal. Kuna ka mina olen tööinimene, siis ma muidugi ei olnud kodus vaid tööl. Tööle tulla talle ei sobinud, leppisime kokku, et tuleb järgmine päev, et ma teen kodukontori siis. Järgmine päev ei tulnud kedagi. Ülejärgmine päev jäin ka igaks-juhuks koju, ei tulnud ka kedagi. <br/>...<br/>Minul igatahes on sõna "kuller" nähes/kuuldes esimene emotsioon negatiivne ja mõte sellest, et pean kellegagi jälle jaurama on tähendanud ka seda, et ma olen ostnud kallimalt sama toote kodule lähedalt, sest ma ei viitsi kellelegi jälle selgitada, et nagu temal, on ka minul töö. Ma ei taha uskuda, et ma ainus olen, kellel sama emotsioon on.</blockquote><br/>Siin öeldule on väga vähe juurde lisada. <br/>ON24.ee pole ma mitte kunagi mitte midagi ostnud, seega nende teenust kommenteerida ei oska.<br/>Kui ostan Eestist mõne riidehilbu või muu väikese asja, siis suunan selle pakiautomaati - isegi juhul, kui kullerteenus on sama hinnaga. Ei ole üldse probleemi.<br/>Probleem on tegelikult kahes kohas:<br/>1) kui osta ese, mis pakiautomaati ei mahu. mul on mitu autot ja aeg-ajalt on neile kõigile peale ühe vaja rehve tellida. Ma ei tea, kas mu kogemus on sama firmaga, mis MLindepuul, aga muus osas on asi detailideni sama. Õnneks on mõned firmad, mis pakuvad ise järeletulemise võimalust.<br/>2) kui tellid midagi näiteks välismaalt - ainult üks fikseeritud tarneviis ühe teenusepakkujaga<br/>Kahjuks Cleveron seda probleemi ei lahenda, aga neil tundub olevat hoopis oma turunišš.<br/>
Niisama huvi pärast - miks sa üldse rehve töökoja asemel koju tellid? Või sul kodus kõik vajalik aparatuur nende peale panemiseks olemas?
Ma lihtsalt eeldasin, et töökoda ei ole väga huvitatud neid ise vastu võtmast ja siis kuu või rohkem aega kusagil hoiustama kuniks lõpuks rehvivahetuse aeg käes ja auto sinna vean. Rehvihotelli terve hooaja hinna eest neid saata tundub ka tobe. Selle raha eest võin ma neid korra kuhugi oma aega ootama tõsta ja siis autole tõsta vabalt. :D
Ma ilmselt jälle mingi imelik selle rehviteemaga, aga kas poleks mõistlikum:<br/><br/>1. Osta rehvid rehvivahetaja kaudu<br/>2. Osta rehvid ja ise järgi minna oma autoga<br/><br/>Need 2 varianti tasuvad kindlasti ära selle vaeva, et:<br/><br/>1. Ostad rehvivahetaja kaudu ja maksad väikse marginaali<br/>2. Tellid koju ja siis vead nad ikka oma autoga rehvivahetuse punkti<br/><br/>Või ma mõtlen kuidagi valesti?
Eks iga normaalne inimene viibki auto rehvivahetusse ja sealt ostad ka uued rehvid, pannakse alla ja sõidad edasi.<br/>Nendel nn. "finantsvabadel" on aega ja huvi tellida kusagilt reifendirectis, et säästa €15 rehvi pealt ja siis neid mööda linna ringi vedada.
<blockquote><b>"gynter"</b><br />Eks iga normaalne inimene viibki auto rehvivahetusse ja sealt ostad ka uued rehvid, pannakse alla ja sõidad edasi.<br/>Nendel nn. "finantsvabadel" on aega ja huvi tellida kusagilt reifendirectis, et säästa €15 rehvi pealt ja siis neid mööda linna ringi vedada.</blockquote><br/><br/>Te jääte rehvidesse liiga kinni, teema oli ikkagi erinevate suuremahuliste pakkide transport tellijale sobival ajal, mis on enamusel tööväline aeg (16.00-8.00 plus nv) ja mis ei mahu kuidagi pakiautomaati ära. Seda probleemi ei taha mitte keegi kuidagi lahendada, ega ka mitte rääkida sellest, sest parem on reklaamida ilusaid "rohelisi" masinaid.
<blockquote><b>"Motiv8"</b><br/><blockquote><b>"gynter"</b><br/>Eks iga normaalne inimene viibki auto rehvivahetusse ja sealt ostad ka uued rehvid, pannakse alla ja sõidad edasi.<br/>Nendel nn. "finantsvabadel" on aega ja huvi tellida kusagilt reifendirectis, et säästa €15 rehvi pealt ja siis neid mööda linna ringi vedada.</blockquote><br/><br/>Te jääte rehvidesse liiga kinni, teema oli ikkagi erinevate suuremahuliste pakkide transport tellijale sobival ajal, mis on enamusel tööväline aeg (16.00-8.00 plus nv) ja mis ei mahu kuidagi pakiautomaati ära. Seda probleemi ei taha mitte keegi kuidagi lahendada, ega ka mitte rääkida sellest, sest parem on reklaamida ilusaid "rohelisi" masinaid.</blockquote><br/><br/>Võibolla sellepärast, et arvestatava suurusega turgudel sellist probleemi ei tunta? Vähemasti Saksamaal tundub asi suht ratsionaalselt lahendatud olema. Pakid naabri juurde ning lipik postkasti, kus pakid asuvad.
<blockquote><b>"Tohohtont"</b><br />Ma ilmselt jälle mingi imelik selle rehviteemaga, aga kas poleks mõistlikum:<br/><br/>1. Osta rehvid rehvivahetaja kaudu<br/>2. Osta rehvid ja ise järgi minna oma autoga<br/><br/>Need 2 varianti tasuvad kindlasti ära selle vaeva, et:<br/><br/>1. Ostad rehvivahetaja kaudu ja maksad väikse marginaali<br/>2. Tellid koju ja siis vead nad ikka oma autoga rehvivahetuse punkti<br/><br/>Või ma mõtlen kuidagi valesti?</blockquote><br/><br/>Ma sõidan rehvivahetuse punktist mööda nii tööle ja koju, kui poodi ja koju sõites. Täiesti ükskama see autoga koju viimine. Need rehvid oli kõige soodsam osta internetist. Rehvivahetaja käest nii head diili ei saanud. Ise oma autoga järgi minnes oleks mul kulunud pool paaki kütust ja kuller oli nii kui nii hinnas sees.<br/><br/>See kullerilt vastu võtmise ja pärast rehvide autosse toppimise vaev ei ole mingi eriline vaev. Mõni minut minu elust. Rehvivahetusse sõitmine on sisuliselt sama vaev, mis poes käimine. Isegi parkla on sama, lihtsalt peab 20 sekundit kaugemalt poodi kõndima.<br/><br/>Sa mõtled valesti seda, et kõigil on asjaolud täpselt sellised nagu sinul oleks.
Pluss veel see asjaolu, et sinule sobiva tootja rehvi sinu autole sobivas mõõdus ei ole sinule meeldiva rehvivahetuspunkti laos mitte kunagi olemas või kui isegi imekombel on, siis 40% kallima hinnaga kui netipoes. Vähemalt päris elus kipub minul nii olema.
<blockquote><b>"MLindepuu"</b><br /><blockquote><b>"Tohohtont"</b><br/>Ma ilmselt jälle mingi imelik selle rehviteemaga, aga kas poleks mõistlikum:<br/><br/>1. Osta rehvid rehvivahetaja kaudu<br/>2. Osta rehvid ja ise järgi minna oma autoga<br/><br/>Need 2 varianti tasuvad kindlasti ära selle vaeva, et:<br/><br/>1. Ostad rehvivahetaja kaudu ja maksad väikse marginaali<br/>2. Tellid koju ja siis vead nad ikka oma autoga rehvivahetuse punkti<br/><br/>Või ma mõtlen kuidagi valesti?</blockquote><br/><br/>Ma sõidan rehvivahetuse punktist mööda nii tööle ja koju, kui poodi ja koju sõites. Täiesti ükskama see autoga koju viimine. Need rehvid oli kõige soodsam osta internetist. Rehvivahetaja käest nii head diili ei saanud. Ise oma autoga järgi minnes oleks mul kulunud pool paaki kütust ja kuller oli nii kui nii hinnas sees.<br/><br/>See kullerilt vastu võtmise ja pärast rehvide autosse toppimise vaev ei ole mingi eriline vaev. Mõni minut minu elust. Rehvivahetusse sõitmine on sisuliselt sama vaev, mis poes käimine. Isegi parkla on sama, lihtsalt peab 20 sekundit kaugemalt poodi kõndima.<br/><br/>Sa mõtled valesti seda, et kõigil on asjaolud täpselt sellised nagu sinul oleks.</blockquote><br/>Ei, minu asjaolud ei puutu üldse asjasse, saad valesti aru :)<br/>Ma mõtlen puhtalt optimeerimise vaatest - kui sa nüüd väidad, et rehvide koju toomine on hinna sees, siis see jah, muudab asja. Tavaliselt on suuremahulise kauba transport kallis.
Päris tihti on ikkagi nii, et kui summad on suuremad, on transa juba hinnas sees. Rehvide puhul on see minu meelest tavaline, see telekas, millest kirjutasin, oli minu meelest ka nii, et ületas epoes summa millest alates on mulle koju saatmine tasuta.<br/><br/>Aga tegelikult see polnud üldse point, et kas kasulikum oleks olnud kusagil Eesti väikelinnas neil Tallinnast ise järgi või lasta kulleril tuua. Point oli selles, et kui see on soodsam ja optimaalsem variant, siis võib kulleri pool tellimusest kujuneta tobedaks.
Maitea, kuidas teistel, aga mina tellin oma rehvid konkreetsesse rehvivahetusputkasse. Ja siis sõidan millalgi kohale ja vahetatakse autol pastlad ära.<br/><br/>"Tere, mina nüüd siin" tüüpi kullerid on muidugi nuhtlus jah, aga tänu peepkuld et al jääb seda õnneks järjest vähemaks.
Pakkuda Cleveroni aktsiaid. Pakkumised palun saata: cleveraaver@gmail.com
Pakun müügiks Cleveroni aktsiaid. Palun saatke pakkumised: <a target="_blank" href="http://melanesia000@gmail.com">melanesia000@gmail.com</a>
Kiire vajadus müüa kuni 50 tk Cleveron AS aktsiat. Ostu pakkumised saatke palun: invest.kodu@mail.ee Tänan!
Mis hinnaga tehinguid on tehtud?
Intress tõuseb ja varsti oodata mingit halba sõnumit. Müüjad on siin alati enne uudist platsis.
<blockquote><b>"Visahing"</b><br />Intress tõuseb ja varsti oodata mingit halba sõnumit. Müüjad on siin alati enne uudist platsis.</blockquote><br/><br/>Esimest korda elus panin Visahingele like, sest nii kipub see olema.
Mis need juuli ja augusti halvad uudised olid, mille eel siia müügikuulutusi tehti? Kuidagi kõrvust mööda libisenud need.
See, et keegi müüb ja mis tulemused oli, siin ongi vahe.<br/>Müüakse ette, kui inside info ja tead, et miskit tulemas, nagu oli see U.S klientide teema ja suur kasvu stopp, enne eelmist lainet.
Samal ajal Q3 käive oli 9,24 mEURi, pika puuga parim alates 2018-19 Walmarti perioodist. Jooksva viimase nelja kvartali käive üle 33 mEURi vs 2021 käive 24,4 mEURi. Töötajate arv samuti kasvule pööranud.
Pakkuda müügiks Cleveroni aktsiaid. Pakkumised palun saata 314rsoo@gmail.com
Müüa 50 Cleveroni aktsiat. Pakkumised on oodatud ranarinvestor@gmail.com
<blockquote><b>"RanarInvest"</b><br />Müüa 50 Cleveroni aktsiat. Pakkumised on oodatud ranarinvestor@gmail.com</blockquote><br/><br/>Äkki võiks mõne teema alla veel postitada? Kaks postitust minutise vahega on natuke vähe, vb mõnel jäi kahe silma vahele.
Müügis 15 Cleveroni aktsiat. Pakkumised oodatud newingram17@gmail.com.
Antud numbrid on tuletatud EMTA infost ja ei kattu päris majandusaastaga aga üldisest suunast annavad aimu.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/6/56286b47ce2b84bf269885c74470907279b9049f.jpeg"/>
<blockquote><b>"SideKick"</b><br />Antud numbrid on tuletatud EMTA infost ja ei kattu päris majandusaastaga aga üldisest suunast annavad aimu.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/6/56286b47ce2b84bf269885c74470907279b9049f.jpeg"/></blockquote><br/><br/>Kui võtta 2021 baasil koefitsent, siis 2022 aasta käive peaks olema 29,016 milj. €. :)
tech.eu vahendab: <a target="_blank" href="https://tech.eu/2023/01/27/lested-creads-suffers-valuation-write-down">Instabee valuation may have fallen by a quarter</a><blockquote>Months after the merger of <b>Instabox</b> and <b>Budbee</b>, there's speculation about a 25% value cut by one of Instabee's investors.<br/><br/>The valuation of <b>Stockholm</b> last-mile delivery company Instabee has taken a sharp knock, at least in the opinion of its <b>Swedish</b> investor <b>Creades</b>.<br/><br/>Creades is understood by Swedish news source <a target="_blank" href="https://www.di.se/digital/storagaren-sanker-vardet-pa-budbolaget-med-4-6-miljarder-kronor/">Digital</a> to have slashed value by 25%, cutting Instabee to 13.5 billion Swedish krona (€1.2 billion) from 18.1 billion krona previously.<br/><br/>According to Creade's CEO, <b>John Hedberg</b>, the lower valuation is essential to reflect data from listed last-mile delivery companies. As Instabee is privately owned, listed competitors could be a useful barometer for sales and growth potential.<br/><br/>Hedberg currently holds 5.5% of Instabee's shareholding, Digital says. The news comes mere months after the company was formed, following last year's merger of Swedish last-mile players Instabox and Budbee. The merger itself took place at a €1.67 billion valuation suggesting Instabee probably inherited the same value, so it might just be a quick adjustment of expectations for the newly merged business.</blockquote><br/><br/>Creades on avaldanud oma portfelli aastalõpu 2022 seisu: <a target="_blank" href="https://www.creades.se/pressmeddelanden/regulatoriska-pressmeddelanden/2023/bokslutskommunike-creades-ab-publ/">Bokslutskommuniké Creades AB (publ)</a>. Instabee jupi väärtus on <a target="_blank" href="https://storage.mfn.se/a/creades/53bf201d-ce29-4b31-9744-af8c06755565/creades-bokslutskommunike-januari-december-2022.pdf">raporti kohaselt</a> hinnatud kui 740m SEK. <a target="_blank" href="https://www.creades.se/pressmeddelanden/regulatoriska-pressmeddelanden/2022/bokslutskommunike-creades-ab-1-januari-31-december-2021/">Samas 2021 aasta kokuvõttes</a> oli Instabee osaluse <a target="_blank" href="https://mb.cision.com/Main/516/3492859/1525512.pdf">raporteeritud väärtus</a> 843m SEK.<br/><br/>Neil on ise-enesest täiesti korralik geograafiline jalajälg, <a target="_blank" href="https://instabee.com/">45 miljonit inimest elab levipiirkonnas</a>: <br/><br/><blockquote>Reach more than 45 million consumers across Europe with Instabee. <br/><br/>Instabee is present in seven countries, serving thousands of online merchants, including ASOS, Zalando, Inditex and H&M and is on track to become the leading European e-commerce platform. Instabee has delivered more than 120 million parcels to end consumers. Since the start, Instabee has focused on consumer-centric and sustainable solutions, offering deliveries to parcel lockers or homes using muscle power, electricity, biofuel, and renewable diesel. Through bespoke technical solutions, Instabee can guarantee optimal fill rates and routing, minimising any unnecessary transports.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/7/2/7293f50eaad09be3958bb9361efe3016b3e25bce.png"/></blockquote><br/><br/><br/>....<br/><br/>ehk kui mõni Eesti <i>retailer</i> ja mõni väiksemat tüüpi startup, kellel pole võimekust enda logistika korraldamisega tegeleda, soovib midagi Euroopa klientidele müüa, siis üks lihtne strateegia oleks müüa läbi Instabee pakivõrgustiku. <br/><br/>Selleks muidugi tuleb lähimasse pakiautomaati jõuda (Soomes või Rootsis). Aga kasu jälle ligipääs 45 miljonile kliendile.
Müügiks 25 Cleveroni aktsiat - pakkumised saata mulgitreider@gmail.com<br/>
Müüa 30 aktsiat 330€/tk, huvi korral kirjuta rorocat9119@gmail.com
<blockquote><b>"Tohohtont"</b><br/></blockquote><br/>On terve hulk firmasid, kes tulevad koos rehvidega ja panevad need sulle kodus alla. Googelda natuke. <br/>Hinna osas pole huvi tundnud. Aga mugav kindlasti.<br/><br/>Ja ilmselt on see tegelane, kes tuleb, varsti robot. Ja vahetab su kummid. <br/>
<blockquote><b>"tonis"</b><br /><blockquote><b>"Tohohtont"</b><br/></blockquote><br/>On terve hulk firmasid, kes tulevad koos rehvidega ja panevad need sulle kodus alla. Googelda natuke. <br/>Hinna osas pole huvi tundnud. Aga mugav kindlasti.<br/><br/>Ja ilmselt on see tegelane, kes tuleb, varsti robot. Ja vahetab su kummid. <br/></blockquote><br/>See oleks super hea ja ma kahtlen, et see on super odav teenus. <br/>Küsimus tol ajal oli, et kas rehvid tellida koju või tellida otse rehvimüüja juurde, kus toimub ka vahetus. <br/>Võibolla väljendasin end segaselt, aga minu mõte oli, et telli rehvid sealt, kust ka vahetada plaanid. Üks sõit või nii :)
BNS teatab: <a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7858348/skandinaavia-fond-omandas-cleveronis-10-protsendise-osaluse">Skandinaavia fond omandas Cleveronis 10-protsendise osaluse</a><blockquote><b>Nordic Secondary Fund II </b>omandas 10 protsenti <b>Cleveron ASi</b> aktsiatest.<br/><br/>Nordic Secondary Fund on esimene ja ainus investeerimisfond <b>Skandinaavias</b>, mis investeerib ainult järelturu investeerimisringides, teatas tehingut nõustanud advokaadibüroo <b>Cobalt</b>. Cleveron on robootiliste pakiautomaatide tootja ja viimase miili click and collect-lahenduste looja jae- ning logistikasektorile.<br/><br/>Cleveron kasvatas eelmisel aastal müügitulu 25,7 protsenti ligi 26 miljoni euroni, seejuures oli ekspordi osakaal lausa 94 protsenti. Ettevõte sulges aasta jooksul mitmeid kahjumlike äriüksusi ning võttis tugevalt fookusesse põhiäri kasvatamise, mille tulemusena vähenes puhaskahjum 2,2 miljonile eurole. Tunamullu oli ettevõte 20,7 miljoni euro suuruse käibe juures 4,7 miljoni euroga kahjumis.</blockquote><br/><br/><br/>Cobalt PR: <a target="_blank" href="https://www.cobalt.legal/ee/uudised-ja-tehtud-tood/nordic_secondary_fund_ii_omandas_osaluse_ettevottes_cleveron/&type=all">Nordic Secondary Fund II omandas osaluse ettevõttes Cleveron</a><blockquote><b>Nordic Secondary Fund II </b>omandas 10% aktsiatest ettevõttes <b>Cleveron AS</b>.<br/><br/>Nordic Secondary Fund on esimene ja ainus investeerimisfond Skandinaavias, mis investeerib ainult järelturu investeerimisringides. Cleveron on robootiliste pakiautomaatide tootja ja viimase miili click and collect-lahenduste looja jae- ning logistikasektorile.<br/><br/><b>COBALT</b> nõustas klienti kogu tehingu vältel, mis hõlmas nii tehingudokumentide läbivaatamist ja koostamist ja läbirääkimisi. Tehingutiimi kuulusid partner <b>Kristel Raidla-Talur,</b> vandeadvokaat <b>Madis Reppo</b> ja jurist <b>Marit Raatma</b>.</blockquote>
Samas tehingu hinnast mitte kippugi ja siin LHV-s nuputatakse kas akstia on väärt 1500 või 100.
Nordic Secondary Fund (N2F), founded in 2019, has done a €3,5M secondary deal in Estonia acquiring a stake in Cleveron. <br/><br/><a target="_blank" href="https://www.estvca.ee/news">https://www.estvca.ee/news</a>
Ju siis poolmuidu jooksvate kulude katteks ära anti, muidu ei oleks arno jälle koolimajja jõudes vait nagu kult rukkis. Tõenäoliselt hind alla 200 tugriku, millega asjaga eelnevalt kursis olevad aktsionärid järsku kambas müüma tormasid
Et siis üks pool avaldab summa ilma osalus%-ta ja teine avaldab müüdud osaluse ilma summata? Vähemalt selgus majas, et ettevõte on sirge seljaga juhitud miljardilisest hinnalipikust poole textmagicu väärtuseni. Ja kes müüs, ainult arno tegi cash-ini, kooperatiivi õhukeseks kulunud rahakott ei näe sellest muffigi?
Tundub, et cleveroni hind pärast ekspertide arvutamist kuskil pealt 30 ? <br/>Kui õieti mäletan, siis väikeinvestorid paugutasid 400 millise turuväärtuse pealt osakuid osta? <br/>Hind oli 13 korra võrra vähemalt vale? Osteti mingi 2400 eur/tk aga oleks pidanud olema max 180.<br/>Buum oli. <br/>Õnneks sinna ämbrisse jäi astumata aga kuskil sai ikka ära kolistatud...<br/>Lühidalt, väikeinvestor ei tohi osta mingeid umbluu mittekaubeldavaid pabereid tuhandete eurode eest .<br/>Ostku endale parem uus mööbel või auto kui raha üle.<br/>
selliseid asju saab osta mitterahalise makse eest , mitte sularahaga.
Selle tehingu järgne hind ju 130 per aktsia, mitte 30?
TNT arveldab ainult miljonites :) Aga jutt õige. Olin ise samuti tol ajal üks optimistidest, aga õnneks ostsin ainult 2 aktsiat, sest tookord läks rebimiseks ja mulle ei jätkunud.
Eks see imeline aeg kus raha ei maksa midagi on otsa saanud. Ma olen hakanud üle hulga aja saama müügikõnesid USAst, UKst ja isegi Austraaliast. Ida Euroopa moronid on ju see õige sihtrühm kes korjab ülesse saasta mida keegi teine ei taha.
<blockquote><b>"TNT"</b><br />Tundub, et cleveroni hind pärast ekspertide arvutamist kuskil pealt 30 ? <br/>Kui õieti mäletan, siis väikeinvestorid paugutasid 400 millise turuväärtuse pealt osakuid osta? <br/>Hind oli 13 korra võrra vähemalt vale? Osteti mingi 2400 eur/tk aga oleks pidanud olema max 180.<br/>Buum oli. <br/>Õnneks sinna ämbrisse jäi astumata aga kuskil sai ikka ära kolistatud...<br/>Lühidalt, väikeinvestor ei tohi osta mingeid umbluu mittekaubeldavaid pabereid tuhandete eurode eest .<br/>Ostku endale parem uus mööbel või auto kui raha üle.<br/> </blockquote><br/><br/>Buum oli tõepoolest ja ise olin üks kallilt ostjatest. Aga niipalju siiski täpsustaks, et tol ajal oli Clevon ka veel üks osa Cleveronist. Kõik Cleveroni aktsionärid said jagunemisel tasuta 100 Clevoni aktsiat ühe Cleveroni aktsia kohta. Samuti olid tol ajal veel Walmarti tellimused töös ning käibe ja kasumi numbrid korralikud, mis muidugi ei õigustanud start-up-ilikku hinnastamist, kus kaubeldi tasemel 5x käive.
<blockquote><b>"SideKick"</b><br /><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120238270/rasked-otsused-cleveron-sulgeb-kahjumlikud-arisuunad-ja-koondab-20-tootajatest">Cleveron koondab 20% töötajatest </a></blockquote><br/><br/>Oh, boy. Madis tuleb paari nädala pärast jälle meediasse jutuga kuidas kohalikku iduskeenet tambitakse ja kirutakse.
Vaadates kui vähe aega on meil varasemast 10 aastast intressid kõrgemal olnud, vaadates mis on viimase 4-5 kuu jooksul toimunud, siis minu subjektiivsel hinnangul lähevad need idud enamikus lähima 6-12 kuu jooksul pankrotti. Lisaks mängib olulist rolli lisaks intressitõusudele ka praegune "elame päev korraga" riigijuhtimine. Samas midagi traagilist ei ole. Kehtib raha jäävuse seadus, st raha ei kao või ei teki, vaid liigub investeerijate taskust osavate jutumeeste taskusse. Vanasti oli nii, et kui keegi tahtis mingit ressursirohket ettevõtlust alustada, siis pidi ta panka minema, oma äriplaani ära kaitsma ja sai alles siis tegutsema hakata. Viimase mõne aasta trend, et kaasatakse investoritelt mijoneid, pidigi läbi saama ja ei saanudki olla jätkusuutlik. Lihtsalt üks mull lõhkes.
Nonii, kas keegi teab lähemalt, mis ja miks selle Cleveroni ja Konna OÜ'ga nii äkitsi toimub?