aga küsitlus sissetuleku ja hariduse kohta endiselt puudu :-(
aga küsitlus sissetuleku ja hariduse kohta endiselt puudu :-(
Olen vist juba laialt lobisenud, et õpin EBSs ja arvan endiselt et olen õige valiku teinud. Peale esimest kursust langes meil vähemalt 1/3 õpilastest välja, põhiliselt vabatahtlikult. Samas on olemas süsteem keskmisest hindest (mis arvutatakse vastavalt ainepunktide kaalule), mille allapoole taseme langemisel saad hoiatuse ja siis visatakse välja (kedagi küll isiklikult ei tea, kes oleks nii saanud, aga hirm on olemas) See, et sa saaksid õppemaksuvabalt õppida on juba päris kõva töö tulemus. Seda võib teoreetiliselt saada ainult 1 grupi kõige parem ja alati ei pruugi ka tema seda saada, kui teistes gruppides paremad on. See, et seda pakutakse kohe ennem õppima asumist on ilmselt pisut vale, kui reaktsioon selline on. Sellest võiks üliõpilasesinduses rääkida, jääks neile rohkem, kes tegelikult ka hästi õpivad. Niipalju hirmu ja armu süsteemist.<br /><br />Võrdluseks tean Mainor-Audentest, kus õpib mul üks tuttav. Õppemaks on neil umbes sama, aga see mida nad selle eest saavad... Näiteks on meil selle raha sees tavaliselt välja trükitud ja kõidetud konspekt, mõnes aines ka raamat. Inglise keeles õpik, töövihik ja 1. kursusel kassett. Inglise keel lõpeb toefeliga.<br /><br />Aasta tagasi tegi äripäev ka uuringu kus võrreldi kõikvõimalikke ülikoole. Hinnati erinevaid aspekte: lõpetanute arvamused, õppijate arvamused, välisüliõpilaste osakaal, üldse õpilasvahetus ja veel hulk aspekte. Arvake ära, kes oli parim - EBS<br /><br />Concordia on kool mis on vist viimasel ajal põhiliselt tuntud kui meedia ja ajakirjanike koolitamise koht (tuleb meelde erinevaid modelle, kes aegajalt kurdavad, kuidas ajakirjanikud nendega julmalt on käitunud). Samas saab meediat õppida ka Pedas ja sealt on tulnud ka telekasse hulk asjalikke tegelasi. See, et concordias oli võimalik raha ümber kantimine on muidugi kahetsusväärne. Meil on sellest teemast ennemgi (umbes pool aastat tagasi)õppejõududega juttu olnud (Tiina Tatsua - suhtekorraldus). Tema väitel, meil selline asi võimalik ei oleks, kuna nagu ka nüüd näha oli, oleks see letargilise lõpuga. Samas peaks üle vaatama Res Publika sissetulekud, meie rektor sai riigikokku.
kinks, mis t@hendab kolmandik langes vabatahtlikult v@lja? inimesed said aru mis crapi sisse nad olid sattunud ja otsustasid raha ja ajaraiskamise l6petada?<br /><br />vabandust, aga mida teab Tiina Tshautshau EBSi rahaasjadest? Res Publica rahaasju v6iks muidugi kontrollida, aga EBSi rahakott on ikka herr habakuke kontrolli all, mitte rektori k@es nagu tavaliselt kombeks on...<br /><br />minu mitte eriti k6rge arvamus EBSist p6hineb isiklikul kogemusel. ei saa lugu pidada koolist, millel paar n@dalat enne 6ppetqq algust pole veel selge, mis programm, mis ained ja mis 6ppej6ud. EBSis on ka v@ga h@id 6ppej6ude, aga enamik kaadrist tundub olevat valitud kaunis juhuslikult vqi saadud abina L@@nest.
mnjah, humanitaarabist ei saagi ju väga kõrget kvaliteeti nõuda, on's nii?
Vabatahtlikult tähendas põhiliselt seda, et mõned arvavad, et kui on tasuline, siis õppima ei peagi, aga kooli sisse saades selgub, et õppima ikka peab ja esimesel kursusel kui kuskilt veel copy-pastet teha pole ja grupikaaslasi ei tunne, on päris raske töö kõrvalt õppida.<br /><br />Tiina ei teagi rahaasjadest, aga ta teab suhtekorraldusest ja ilma midagi ettevõttest teadmata ei ole võimalik ka suhteid korraldada. Igatahes ma arvan, et meie grupp vähemalt usub, mis ta rääkis, seda et meil on koolis õppemaksud ainult õppetööks otseselt.<br /><br />Ei saa väita, et meil jamasid õppejõude pole aga erinevalt tasuta ülikoolidest, võime meie neid välja vahetada. Teed kirja ja järgmine tund on järgmine õppejõud, läbiproovitud ja magistrid pidavat seda eriti kergelt tegema. Nad maksavad ka korralikult.<br /><br />Ei ole teenust, millega kõik alati rahul oleksid ja gurmankale võiks ju tegelikult õpetada algkoolis omandatavat suur ja väiketähtede kasutamist. Ma saan aru, kui kõik on väikesed, või sees on mõned näpukad, aga see viimane kiri ületas igatsugu piirid.
jajaa, gurmanka, sul on ju algkool pooleli, eksju! Onju! Või pole nii?
Siin on kindlast enamud tradereid algkoolist, teenivad taskuraha:)
ei usu, Avoxy, ma arvan, et pigem teenivad nad kooliraha, et Concordias õppemaksu tasuda.
Mina kipun arvama, et siin püütakse tekitada võrdlust - mida kulukam õping , seda parem "kvaliteet". TTÜ tahab tõsta oma majandustudengite õppemakse just sellepärast, et igasugused erakad on nii kallid ja nende vähemmaksev haridus muutub "odavaks". Samas on seal väga tublid õppejõud ja lahedad kaastudengid. See, et meie õpime eesti haridussüsteemis, ei tähenda veel seda, et oleme teistest lollimad. Concordia kinks on lihtsalt oma kooli fän nagu me kõik. Minu näited elust tõestavad seda, et enamik Concordid ei saa Eestis hakkama väga kõrgel tasemel, kuid ülehindavad ise ennast ja on jube solvunud, kui konkurssidel nende kandidatuur läbi ei lähe.<br />Toefeliga lõppeb ka TTü inglise keel ja arvan, et mujalgi.<br />Ühinen Velikij viimas arvamusega.
concordia võiks langeda-- tekiks reaalne tajutav risk haridusturul, et private ülikoolid mitte ei tegutse sotsiaalsete eesmärkide huvides, vaid (püüavad) maksimeerida aktsionäride kasumit (although see polnud vist päris concordia case) ja üliõpilased võivad seeläbi rentslis lõpetada. paraneks public ülikoolide õpilaste tase ja kõik oleks rahul. ka õppemaksu probleem nihkuks rohkem paika: TÜ ja TTÜ puhul on sama õppemaksu makstes risk väiksem, et ülikool kaoks.<br /><br />mul juhtus muide sama asi mis artjomikul. EBS-i ülesannetel ei läinud vaja kalkulaatoritki (mul ununes see lihtsalt maha).<br /><br />päris karm võib olla kui oled lõpetanud olematu ülikooli.<br /><br />kõige naljakam on see, millise nime concordia on valinud, mina seostan seda mitte kohanimega, vaid nimisõnaga concord...<br /><br />welcome to estonia
elMagico, sellega ei saa nõus olla et sõltumata koolist kus õpid ei saa sa ettevõtlikkuse- ja müügioskuste puudumisel hästi raha teenida. koole on olemas mille diplom garanteerib 60 000.-usd aastapalgaga töökoha. <br /><br />sellised uuringud kooli kvaliteedi kohta kus küsitakse lõpetajate ja õppijate arvamust, pole midagi väärt. no kuidas maütleks ebs lõpetajana või seal õppijana et maksan hirmsat pappi ja vastu saan mingit jama. see jätaks must ju lolli mulje. <br /><br />objektiivne oleks ikkagi erinevate koolide lõpetajate töökohtade ja tulude võrdlus. mulle see teema nii oluline pole, et viitsiks küsitluselaadset asja rohkem korraldada kui öelda et pange oma kool ja aastatulu siia foorumisse kirja. <br /><br />teine objektiivne asi oleks konkurss sissesaamiseks, mis garanteeriks algmaterjali kvaliteedi ja õppijate taseme. siiamaani pole mitte keegi osanud tuua näiteid, et keegi poleks erakooli sisse saanud teadmiste puuduse tõttu. see fakt juba midagi ütleb kvaliteedi kohta.
Baltikumis küll ükski äriharidus mingit kindlat palgataset ei "garanteeri". Võid rahulikult olla magistrikraadiga töötu või keskharidusega tippspetsialist.
to Roimar<br /><br />sellist case ei tea küll tegelikult<br /><br /><br />to Artjomik<br /><br />sinuga nõus - samas on omaette küsimus kui põhjalikult peab teadma kõrgemat matti ja kui hästi rohkem erialaseid aineid ning inglise keelt? isiklikult mulle tundub, et ebs on rohkem praktiliste teadmiste andmise juures ja ttü on teoreetilisem.<br /><br /><br />eneselegi ootmatult on minust siin saanud erahaiduse kaitsja ;-) aga tegelikult ei ole omandivormil tähtsust - see, kes õppimise kinni maksab ei tohiks kvaliteeti mõjutada.
kui keegi tahab "t6eliselt" raha teenida v6iks alustuseks l2bi lugeda kod. ellisoni k6ne yale l6petajatele.
Sellesama inglise keele kohta võin ma öelda seda, et mul jäi sisseastumiseksamil mõni punkt nõutavast puudu (õppisin keskkoolis saksa keelt). Seega ma ei saanud hakata õppima koos teistega esimese kursuse inglise keelt, vaid õppisin aasta otsa iga laupäev keskkooli inglise keelt. Loomulikult tasuliselt, aga selle eest sain selgeks mis vaja. <br /><br />Meil on olemas ka inglise keele intensiiv, mis tähendab, et kahe nädala jooksul istud kuus korda nädalas ´a 3 tundi, iga tund on kontrolltöö. Hind on sama mis tavalisel õppimisel, kaugõppe tudengite jaoks on tunde isegi 2 korda rohkem. Tänu intensiividele olen nüüd oma inglise keele lõpetanud (jäänud on toefel), aga mõned teised, kes minuga koos algkursusel käisid, pole veel esimesest kursusest kaugemale jõudnud (olen kolmandal kursusel). Kuna ennem lõputööd kirjutama hakata ei saa, kui kõik ained on võetud ja võetud ained "vananevad" 6 aastaga ning tuleb uuesti võtta, siis võib oletada, et veel mõnedel jääb kool lõpetamata ja seda põhiliselt laiskusest. Kordan veel, minu meelest ei ole eraülikoolis õppimine sugugi lihtsam kui avalkhalduslikus, kuna iga liigutus maksab ja on olemas reeglid, milledest üle astumine toob kaasa uue maksmise ja topelt töö.<br /><br />Tahaks küsida kuidas tehakse näiteks TTÜs korduseksameid? Meil maksab korduseksam 200 krooni. <br /><br />Teistest hindadest rääkides, siis kaugõppes maksab aasta iglise keelt 2800 krooni. Mina olen nüüdseks õppinud 4 aastat iglise keelt ja see on siis kokku 11200 krooni. Päeva ja õhtuõpe on kallim. Ma tean aga et audenteses ei ole sama hinna juures ka inglise keeles mingeid õpikuid ja õppematerjali peavad nad ise internetist välja trükkima. Meil anti näiteks rahanduses kõigepealt köidetud konspekt ja ka Zirnaski "Raha pangad ja finantsturud" kaks raamatut.<br /><br />Minu jaoks on näiteks väga oluline et peale aine läbimist on mul võimalik ka hiljem materjali üle vaadata ja enda kirjutatud või lahtistel lehtedel asuvaid konspekte ma küll vaadata ei viitsiks.<br /><br />Minu õppemaks on aastas keskmiselt 25 tuhat. Palju teised maksavad ja mida nemad selle eest saavad, öelgu teised.<br /><br />Ma tean, et meil oli eeslmine sügis päris kõva konkurss, palju välja jäi, ma ei tea, aga neid oli.<br /><br />See, et mingi kool garanteerib sulle kõrgepalgalise töökoha, on naiivne unistus. Kuid te võite vaadata LHV töötajate haridust, või uurida kus on õppinud teised eesti edukad, päris paljud neist on õppinud meil. Töökoht ei sõltu ikka ainult paberist, vaid ikka sellest kes sa ise oled.
kinks,<br />kool GARANTEERIB kindla sissetuleku.<br />n2iteks Harvard.
seda olen ma ka oma ebsis õppivatelt tuttavatelt kuulnud, et "oli kõva konkurss ja paljud ei saanud sisse", konkreetseid väljajääjaid ei tea mitte keegi. imelik.
kunagi meeltesegaduses sai ka astutud yhte eesti tasulisse k6rgkooli ja l2bitud 1,5 kursust.<br />peale uute tutavate/suhete muud sealt kyll ei saanud. <br />raha mulle - paber sulle printsiip. <br /><br />p.s. kui keegi soovib tasulist k6rgharidust v6iks kokkuhoium6ttes riiast osta stockholm school of economics'i diplomi 100.- lat'i eest.
tegelikult võiks meil ka ju mõni kool olla sellise tasemega nagu parimad ameerikas kus viimase aasta tudengitel on tööandjates järjekord juba ukse taga. see oleks tase. aga ega üldiselt me koolid nii väga ei erine. aga eks asi on ka vist viimastel aastatel üliõpilastes endas. motivatsioon kipub nõrgaks jääma. raske erialast tööd saada.
Mis jutt see nüüd on? Minu kogemuse kohaselt on on majanduse viimaste kursuste tudengid valdavas enamuses juba kooli kõrvalt otsapidi kuskil tööl (seda nii era- kui riigikoolide puhul). Tööpuudus on ikka rohkem sinu enda probleem, mitte kooli viga. Ma ei tea küll kedagi, kes oleks koolis selgeks saanud, kuidas äri teha. Koolitarkus annab rohkem taustsüsteemi (mis võib olla ka väga spetsiifiline), oskused tekivad ikka praktikas. Eriti just Eestis, kus ameeriklaste case-studyga ei ole tihtipeale suurt midagi peale hakata, vaid tuleb tunda kohalikku konteksti.
artjomikuga 100% nõus
Seda, kui targad inimesed Concordias käivad näitab kod. elMagico tsitaat. <br />Põhimõtteliselt, elMagico ma olen nõus sind paariks tunniks ostma, võikisid miskit teenust osutada.<br />Probleem on hoopis selles siin Eesti, et kõik need EBSid, Concordiad, mainorid jne. toodavad miskitsorti mõtetuid "ärijuhte" ja piznestegelasi keda kellegil kunagi vaja ei lähe. Proovi aga leida tegelikke töötegijaid: insenere rauakoolist - neid tõesti ei ole lihtsalt võimalik palgata, sest keegi ei ole viimasel ajal seal viitsinud midagi reaalset õppida. Sest inseneriks õppimine on raske:mat, füüsika, tugevusõpetus jne.... Lihtsam on vedeleda kuskil papi eest ja õppida sotsioloogiat ja juhtimist või mingit muud jama. <br />Sest olgem ausad, ega ikka koolis raha teenima ei õpi. Sa kas valdad seda kunsti või ei. Muidugi on võimalik hankida endale mingi mõtetu osak.juh. koht ja mõelda et, oled raske kunn. Tegelikult oled muidugi mutrike, kellest kõigil on sügavalt poh....
TNT,<br /><br />Erakoolid õpetavad erialasid, mille järele on nõudlus. Seda juttu et ärijuhte on liiga palju ja tehniliste erialade õppijaid liiga vähe, räägitakse juba viimased viis aastat. Ometigi valitakse jätkuvalt erialaks ärijuhtimine. On siis noored lollid ja peaks neile vägisi selgeks tegema, mida peab õppima?<br /><br />Arvud räägivad küll seda keelt, et võrreldes lääneriikidega on meil tehniliste erialade osakaal liiga väike. Samas ei näe ma hetkel noore inimese jaoks ka olulist motivatsiooni rauakooli minna. Kus on ahvatlevad tööpakkumised tehniliste erialade lõpetajatele? Miks ma neid ei näe? Hiljuti vestlesin ühe tööstusettevõtte inimesega ja küsisin talt: kas paneksid oma lapse õppima rauakooli teades tema edasisi perspektiive selles firmas? Aus vastus oli: ei paneks.
Noored on lollid.
Mina tõstataksin üles küsimuse,miks nii paljud lähevad just nimelt ärijuhtimist õppima?See on tõesti viimasel ajal väga populaarne nagu umbes 10 aastat tagasi ehitus.Seisin ise aasta eest valiku ees, mida pärast keskkooli õppima minna.Ärijuhtimise kasuks ma igatahes ei otsustanud, sest see tundus minu jaoks mõtetu.Arutlesin, et minnes õppima marketingi, majandust või logistikat (mille kasuks lõpuks otsustasin), saan ma nende käigus ka korraliku ülevaate ärimaailmast.Miks peaksin ma siis midagi sellist eraldi õppima?!
mis vingumine siin pidevalt käib? küsiks nii, et miks peab concordias või mõnes teises erakoolis õppiv ja töötav tudeng kinni maksma kellegi hariduse ttü-s või tü-s? MIKS??? miks, miks ja veelkord MIKS??? ma olen ühes postis juba kunagi ütlenud seda, et minu arust (mul pole küll teadustööd siin taga) koolitame me riigikoolis 90% inimesi, kes saaksid hakkama ka keskharidusega. läbi tuleks vaadata põhjalikult stipendiumi süsteem, aga mitte hakata otsima a la "varjatuid talente" nagu me seni teeme. kui on mõni varjatud talent, siis uskuge mind, ta ujub esile nii või teisiti. talle ei ole vaja mingisugust riikliku tasuta kohta, kus ta saaks õppida... erialal nt, kus on kõige väiksem konkurss (ei oma aimu mis see võiks olla) kuna tema hinded ei võimaldanud minna nt keemiat, majandust vm õppima. <br /> <br />ja saage aru, see, kus inimene õpib ei garanteeri midagi, see kus inimene õpib on attitude. see, kui käid harvardis ei tähenda, et tegu oleks mastermindiga. harvardisse saavad kõik, kõik, kes maksavad raha!!!!!! kes ei usu mingu harvardi kodulehele. ja isegi luuser võib saada seal stipendiumi (aga loomulikult mitte täismahus). <br /><br />ning mida te (süljepritsijad siin) teeksite siis, kui ühel päeval olles töövestlusel eelistaks töövõtja, kes on juhuslikult lõpetanud concordia, oma kooli vilistlast või tudengit. kas see poleks jabur? s.t kas teie pole praegu jaburad? teil on ju samasugune suhtumine, ainult vastupidine. <br /><br />ma olen ise erakoolis õppiv. palju minu sõbrad on hetkel selles "kuumas" ülikoolis. loomulikult on mul hirm ka oma kooli ees. aga see hirm on väike võrreldes mure ees, et meil on nii palju inimesi, kes otsutavad inimeste üle nahavärvi või usuliste veendumuste järgi. ja mul on sõpru ka riigikoolidest. nemad on praegu õnnelikumas staatuses, aga õnneks nemad ei mõista kohut eelarvamuste põhjal. <br /><br />ps. miks käivad osad kommenteerijad heast tahtest erakoolide ülesandeid lahendamas? huvitav küsimus. aga ma usun tõesti, et need erakoolide küsimused on kergemad. seda seetõttu kuna väga palju inimesi tuleb erakõrgkoolidesse ka siis, kui neil on riigieksamitest möödunud aastaid ja oodata neilt samaväärseid teadmisi kui inimestelt, kes on äsja keskkooli lõpetanud on totter. need inimesed ei suuda ühe hetkega anda samasugust tulemit kui äsja keskkooli lõpetanud. aga see EI TEE neid automaatselt veel LOLLIKS. teate, et kui te olete kunagi hästi malet mänginud ei tähenda see seda, et te praegu ka seda teha oskate. kõike ei lähe lihtsalt elus alati vaja<br /><br />
Aga Te ju ikka teate, et ärijuhtimine on üldnimetus. EBSs saab spetsialiseeruda ärijuhtimise õppimisel kas finantsjuhiks, personalijuhiks, it-juhiks, turundusjuhiks või siis tõesti ainult äri- ehk üldjuhiks. Põhiained on samad aga eriained on erinevad.
Sellele it-juhtimisele spetsialiseerumisega on minu arust hetkel EBS-s teatud probleemid yleval. <br />Lisaks selle õppekava vaadates tuleb kerge naer peale, aga see selleks - alguse asi.<br /><br />Kinks, oskad ehk kommenteerida ?<br /><br />Aga minugi arvates on hetkel siin käimas olev diskussioon suhteliselt mõttetu ja suisa väga ebakonstruktiivne :) Liiga palju subjektiivsust kogu jutus. Loodame, et see siit foorumist kaugemale ei jõua, muidu vaata et hakkab eelarvamusi süvendama mõlemas pooles.<br /><br />Samas kehtib see eestis enamike sõnavõttude-kommentaaride kohta, nii et lihtsalt üks järjekordne näide.
Tegelikult on kõik Eesti ülikoolid head ja toredad ning puudu jääb hoopis ülikoolide vahelisest koostööst. See arutelu ise näitab selgelt, et ühes koolis ei teata mis teises tehakse. Samuti ei tea koolide tegemistest piisavalt ka ettevõtjad.<br /><br />Seega on väga tervitatavad väljaütlemised, et üliõpilaste uurimistööde (või vähemalt bakalaureusetööst ülespoole) kohta võiks koondada info ühtsesse andmebaasi (Avo Kokk vist võttis sõna sel teemal). Loodetavasti saab see kunagi ka teoks ning selle peamiseks eesmärgiks ei saa olema mitte "võimalike ebaausate võtete kasutamise kontrollimine üliõpilastööde koostamisel" vaid ikka koostöö arendamine ja tööde üldise taseme tõstmine.<br /><br />Ühesõnaga... ehk peaks me siin arutama nüüd hoopis seda, kuidas suurendada ülikoolidevahelist koostööd?! Mis on teie arvates selles valdkonnas vajaka? Mida oleks võimalik ära teha?<br />
Ahjaa.. selle üliõpilastööde andmebaasiga seotud lugemist:<br /><br />Tudengite koolitööd levivad interneti kaudu käest kätte<br />[<a href="http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=92026&number=748">http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=92026&number=748</a>]<br /><br />Kommentaar: Interneti vastu interneti relvadega<br />[<a href="http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=92024">http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=92024</a>]<br /><br />Ja muuhulgas.. selle andmebaasi loomise suunas töö ka käib .. tudengitelt hakatakse näiteks koos uurimistöö ja bakalaureusetöö lõpliku variandiga nõudma elektroonilisel kujul töö tiitellehte, sisukorda, sissejuhatust ja kasutatud kirjanduse loetelu.<br />
Vaata, Peeter Kand, loomulikult olen ma sinuga nõus, et see foorum on hea koht. EI tsensuurile aga JAH mõistlikele kommentaaridele. See mõte oli minu eelmises kommentaaris ka ilmutatult välja toodud, aga eks ilmutamisoskus on samuti subjektiivne.<br />Ylejäänud punktides (v.a. 1 ja 2 :)) olen sinuga yhel meelel.<br /><br />jyri heero: väga asjalik ettepanek. ylikoolide vaheline koostöö annaks väga palju juurde. Olen ise näinud kui valulik on näiteks TÜ ja TTÜ vahelise koostöö käivitamine kasvõi yhe õppeaine osas. Ja sydamest öelduna (+ 10 sveitsi õlle, mis ei kõlba kuhugi), teeb see haiget :I<br /><br />Põhiliselt tuleneb mure sellest, et paljudes inimestes on meeletult potentsiaali erinevate hinna-ja kvaliteeditasemega kõrgkoolides, kuid konflikte tekitavad inimlikust aspektist arusaadavad kuid muidu täiesti asjatud eelarvamused. <br />
synop<br />Sul on õigus it-juhtimise koha pealt EBSs. Ma ei oska otseselt kommenteerida. Küsimus võiks tegelikult olla püstitatud üldisem. <br /><br />Kus on eestis võimalik omandada IT juhtimise haridust? Või siis ka mingi pädeva ITspetsialisti haridust, koole on sellelaadseid palju ja ka tegelik vajadus päris suur ning ilmselt kasvab veelgi.<br /><br />Siiamaani on kostunud ajakirjandusest kommentaare, et suuremjagu koole valmistavad ette häid arvutikasutajaid ja niipalju kui mina tean, siis selle ala tegijad pole otseselt sellist haridust omandanud vaid pigem läbinud erinevaid sertifikaate andvaid kursuseid või/ja õppinud ise.<br />Kas Teil on paremat infi?<br />
IT juhtimist eraldi erialana õpetada tundub mulle isegi natuke ülepingutatud asi. IT juht peab olema kursis seinast seina tehnoloogiatega kas läbi akadeemilise või professionaalse kogemuse. Lisaks kogu juhile vajalik: inimesi käsutada, budjetit teha, vastutada.<br /><br />Samas on siin kerge konflikt akadeemilisusega, sest suuremaid kommertsplatvorme tavaliselt koolides ei propageerita (v.a. it-kolledz sponsored by microsoft vms :)) ja reaalselt suuremas organisatsioonis töötades on sellised asjad vaja omal käel omandada (oracle, weblogic, isegi igasugu cots IDE-d, exchange jms bs).<br />Paljude jaoks on üks variant need sertifikaadid ja kursused.<br /><br />Igati mõistlik oleks mingil hetkel inseneriharidusele ka mba otsa lykata, kui aega ja tahtmist on.<br />Isiklikult tundub mulle, et värkseid ylikoolide arvutiteaduse ja progemise päid poleks mõtet hakata juhtideks meelitama, vaid anda neile aega kuni koodikribimine on juba juuksed halliks ajanud ja siis võtta nad stoilisteda kogu protsessi juhtima :) Samuti kipuvad nooremad tegema otsuseid piiratud valimist tänu pika kogemuse puudumisele.<br /><br />It-kolledzhi taset ma ei tea ja kokkupuudet pole ka olnud nendega. Kas keegi siinsetest õpib seal või oskab kommenteerida ?
It juhtimine EBS's ei ole IT spetsialisti koolitus ,selleks on IT kolledz.<br />EBS 's on see suur hulk majandust/äri + IT spetse naerma ajavad IT ained .<br />IT (iseõppinud)spetsialistile võiks olla see päris hea ,aga kuna aine on seal noor siis ei oska <br />vist keegi hinnata kas see ka lõppude-lõpuks ära tasub.<br />Kuskilt i lugesin et lõpetanu töökohana nähakse IT juhti ,projektijuhti ,valdkonnajuhti jms.<br /><br />Kogu foorumi raames ütleks veel seda ,et tasulised erakõrgkoolid pakuvad seda mida TÜ ja TTÜ ei paku --kaug-ja õhtuõpet.<br />
Kas TÜ avatud ülikool ei ole siis nagu kaugõpe (üks nädalavahetus kuus käiakse kohal)? Või defineeritakse meil kaugõppena sellist õpet, kus üldse näole ei anta?
Pole ise küll seal koolis käinud, aga mõisahärra Susi ja Concordia Ülikooli saaga on <A HREF="http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=230314">selles artiklis</A> lühidalt, aga väga löövalt kokku võetud.<br /><br />
Rääkides üldiselt kõrghariduse omandamisest (põhiliselt pean siin silmas ärijuhtimist ja bakalaureuse taset) on minuarust ikkagi background selline, et 90% lõpptulemusest (kogu selle ettevõtmise kasulikkusest) määravad asjaosalise suhtumine ja initsiatiiv ning ülejäänud 10% hariduse pakkuja kvaliteet. Kui on tegemist akrediteeritud õppekavadega, mis üldjuhul ikkagi võtavad kõik sarnased programmid läbi siis ju näiteks kahe erinevast koolist tulnud finantsjuhi teadmised võivad erineda ainult väga marginaalselt, kuivõrd keegi reaalset tööd selle nimel tegi ja kellel rohkem lihtsalt vedas on siiski juhuse küsimus. Silmi pigistatakse kinni mingi piirni ka parimates lääne koolides kui tegemist on "isefinantseeriva" õpilasega. Ning ega olukord ei ole kõige vaimustavam ka praegu nendelsamadel Oxfordi või Harvardi jne. lõpetanud MBA-ga ärijuhtidel - ca. mõned kuud tagasi oli economistis hea ülevaade olukorrast ning sõnum oli selgelt "pakkumine ületab nõudlust". All boils down to the essence...ehk kui inimesel on tahtejõudu, tegevusala pakub talle siirast huvi ja suudetakse end müüa siis on piire väga raske seada. Ei väida vastu, et algselt võib esimestel töö-otsingutel kooli maine/nimi suuremat või väiksemat rolli mängida kuid see on ka juhuse küsimus. Pikas perspektiivis jäävad lurud siiski oma karjääris toppama ning ma ei ole veel kohanud ühtegi suurettevõtet kes pakuks hästitasustatud CEO kohta värsketele "hea brandiga" MBA-dele. Sa võid lahendada tuhat case study't ja tunda Corporate Finance'i teooriat imehästi ning teada peast saja guru investeerimispõhimõtteid, kuid kokkuvõttes on see kõik nö. "historical data" ja ei garanteeri tulevikuks absoluutselt mitte midagi. <br /><br />Jutt kiskus küll ümaraks ja Concordiat ei maininud kordagi aga vast väga teemast mööda ei läinud :)
Ise olen l6petanud TY Majanduse ning praegu l6petan IT Kolledzit. Seet6ttu on olemas v6rdlus era- ja avaliku ylikooli vahel. <br /><br />Üldiselt peab paika, et erakooli 6ppej6ududel parem tase on keskmisest k6rgem , aga yli6pilaste tase keskmisest madalam.<br /><br />See ei ole normaalselt kujunenud olukord. Sellise olukorra on loonud riik, kes konkureerib (k6rgharidus) turul, kus ta solgib r2igelt (miljardite kroonidega) turutasakaalu. Riikliku ylikooli ylesanne on yhiskonnale pakkuda seda, mida erasektori ylikooolid mingil p6hjusel ei suuda (nt. teadust88 aladel, mille tulemused pole erasektoris rakendatavad).<br /><br />V6ib julgesti v2ita, et valdav osa yli6pilasi l2heb riiklikesse ylikoolidesse TY-sse, TTY-sse ja PeDA-sse selge sooviga saada heaks spetsialistiks, mitte teadlaseks. Riiklikud ylikoolid tegelevad suures osas asjadega, millega saavad suurep2raselt hakkama eraylikoolid.<br /><br />Julgen v2ita, et riigiylikoolidel on k6ik riigiasutusele omased puudused. <br />Stagneerumine - mille v2ljenduseks on 6ppej6ud, kes ei on huvitatud soojast kohast, mitte yli6pilastele huvitavate loengute andmisest<br /><br />Raiskamine - mille v2ljenduseks on oma eelarvete paisutamine ja kulutuste fookuse puudumine (tohutud kinnisvarad, sprodirajatised jne)<br /><br />T88tajate kvalifikatsiooni allak2ik - mis v2ljendub 2raspidises optimeerimises, kus pyytakse teha v6imalikult v2he selleks, et oma kohta s2ilitada, mitte maksimaalselt pingutada yli6pilastele tarkuse edasi andmiseks.<br /><br />jne.<br /><br />Lisame siia juurde mitte yli6pilasele orienteeritud suhtumise, n6rga sideme reaalse eluga, suures osas n6ukogude aegse kaadri ning ongi aru saadav, miks ma maksumaksjana ei ole rahul riiklike ylikoolidega. <br /><br />Ehkki ma ei ole p6hjalikult kursis ylikoolide rahastamisskeemidega, on vesi hakanud liikuma ja ka eraylikoolidel on v6imalik taotleda riikliku tellimuse alusel 6ppekohti. Vaja oleks aga p6him6ttelisi muutusi ja maksumaksja rahaga v6rdsematest v6rdsemate instutsioonide eraldi poputamine l6petada.
taavi, nõus sinu poolt välja toodud riiklike kõrgkoolide puudustega.<br /><br />pole nõus sinu poolt defineeritud era- ja riiklike koolide ülesannetega. pole nii et riigi kool peab tootma tedlasi ja erakool spetsialiste. riigi kooli ülesanne on nii teadustöö kui spetsialistide tootmine ja kodanikele hariduse andmine vaimsete võimete alusel. <br /><br />pigem on erakooli üleasanne riigi koolidest üle jääva turu täitmine: võimaluse andmine neile kellel pole võimeid aga on raha või kui mingil alal on nõudlus suurem kui riik rahuldada suudab, siis selle nõudluse rahuldamine. põhiline erakoolide ülesanne on muidugi kasumi tootmine.
Concorde Career Colleges Inc (CCDC) - shools industry. leidsin sellise aktsia. see peaks tõusma iga aasta. mis arvate asjast. praegu majandus väsinud. vanad ei jõua ja noored ei oska. õige aeg sisekaemusega tegeleda ja täiendõpet teha. tekivad mingid keskused mis ei ole õieti koolid ega ka mitte tehased. haridus on muidugi tasuline.
Roimari nägemus eraülikoolidest on suisa jabur, tsiteerin: "pigem on erakooli üleasanne riigi koolidest üle jääva turu täitmine: võimaluse andmine neile kellel pole võimeid aga on raha..."<br /><br />vastukaaluks julgen väita, et riiklikud ülikoolid toodavad massiliselt ülikõrge hinnanguga inimesi, kellel pole ja ei saa kunagi olema raha. Ehk riiklikud ülikoolid investeerivad suure osa maksumaksja raha musta auku ja toodavad luusereid.
Olen riikliku ylikooli produkt.<br />Endale kõrget hinnangut ei anna, aga paraku on seda (hinnangu andmist) aeg-ajalt teinud tööandjad.<br /><br />Diskleimer. Oman raha [mingil määral] nii nyyd kui arvatavasti ka edaspidi.<br />Ja toetan riiklikku haridust ka (kuigi ise sellest arvatavasti materiaalset kasu enam ei saaks).<br />
fire, nõus et riiklikest ülikoolidest tuleb välja igasugust sorti rahvast ja on koolitatakse pedagooge, linnu-uurijaid, semiootikuid, ajaloolasi jne. kellest enamusel ei saa kunagi olema raha. aga ma ei saanud aru mis mõttes on see vasturääkiv minu seisukohaga või mil moel muudab see minu seisukoha jaburaks. kas selle koolitusega peaks tegelema erakoolid? võimis? mis tähendab jabur?
sorry aga kui need concordia lõpetanud nii lollid on, siis kuidas nad ennast läbi nii VINGE kooli nagu seda on TTÜ üldse lohistada saavad???<br /><br />samuti ei täheldanud seal õppides, et raha oleks aidanud koolitöid teha või et kõik ka kõige lollimad ja laisemad oleks seda lõpetada suutnud!
Tänane sünnipäevalaps Indrek Teine.lv on muide ka riigiülikooli lõpetanud, rauakooli lausa. Ma ei tea, kuidas tal enesehinnanguga on, aga raha ilmselt jätkub...
Ja kunagi oli TV'st saade ühest concordia lõpetanud lätlasesest või leedukast, kes JP Morganis päris korraliku töökoha peale kooli lõpetamist sai.<br /><br />Kuid küsimus pole üldse selles, vaid selles, et riigiülikoolide tudengid vaevlevad mingite komplekside küüsis, mis ajavad neid pilduma halvustavaid väljendeid eraülikooli tudengite suunas... a'la seal maksab vaid raha ja sinna lähevad vaid need, "kellel pole võimeid" (umbes, et mul raha pole, mina pean oma peaga diplomi riigiülikoolis välja teenima).
üldiselt on nii, et luusereid on nii riigi kui ka eraülikoolides, suured luuserid lendavad mõlemast välja, vähem luuserid saavad diplomi nii riigi- kui erakoolis, kuid milleks halvustav suhtumine oma rahakoti peal kuidagimoodi läbi lohiseva tudengi suhtes, palju halvema suhtumise peaksid ära teenima tudengid, kes kuidagimoodi läbi lohisevad maksumaksja raha eest.
Teisipäeval, 18. märtsil kell 15.00 kohtuvad Haridus - ja<br />Teadusministeeriumi Tallinna esinduses ministeeriumi kutsel erakõrgkoolide<br />esindajad. Arutluse all on Eesti erakõrgkoolide tulevik ning<br />majandustegevuse stabiilsuse tagamine.<br /><br />Kohtumisele on kutsutud Audentes Mainori Ülikool, Estonian Business School,<br />Eraakadeemia Nord, Euroülikool, Erakõrgkool Veritas, Kõrgkool I-Studium,<br />Sotsiaalteaduste Rakenduslik Kõrgkool Lex, Sotsiaal-Humanitaarinstituut,<br />Eesti-Ameerika Ärikolledz, Eesti Humanitaarinstituut,Era Kommertskolledz ja<br />Arvutikolledz.<br />
Jah, kõrgkooli nimele pretendeerijaid on palju. On ju veel terve rida Vene kõrgkoolide filiaale. Kas nad kõik on sama head kui Concordia? Oma arvates vist on.