Kas keegi oskab selgitada, kuidas kujuneb lõplik hind? A'la Artea kunagiste oksjonite sarnases stiilis?
Kas keegi oskab selgitada, kuidas kujuneb lõplik hind? A'la Artea kunagiste oksjonite sarnases stiilis?
Swedi promoprese ja see, et keegi ilma jääb ja läheb turule ostma võib selle aktsia lendama panna..
Miskipärast on mul tunne et ollaks nõus seda pakki ostma kõrgemalt kui turuhind
Mul on jälle tunne, et ollakse valmis alla turuhinna ostma ja hiljem turuhinnaga müüma, mis viib hiljem turuhinna alla.
Sügavalt kahtlen, sest muidu poleks Swedi vaja ja Coop oleks ise selle kokku ostnud...
Summa pole suur...
No ikka päris pirakas on see summa (€6,6M tänaselt börsihinnalt) vabaturu käibega võrrelduna. Coop aktsia 2026 a käive siiani on olnud €19,2M. Summa on ca kolmandik sellest.
Nüüd müüdud kogu pakk @2,22
Ongi müüdud hinnaga 2,22 nagu naksti. LHV insiderid jobutavad juba aastaid enda pakkide müümisega ja ei saa ega saa müüdud, siin tehti asi ära hetkega. Ei mingit turu hinna deprekat ja aastaid kestvat hinna alla surumist miljonite aktsiate müügiga.
minu tunne valetas
Kui see vastab tõele, siis ma annan Coop juhatusele hindeks mitterahuldav! Sellise hinnaga, selline pakk oleks pidanud ise tagasi ostma ja teenindama investorite huve!
Totaalne käkk!
Kas tehingu vastaspool(ed) on kuskil avaldatud? Äkki oligi Coop ise?
Kuus aktsionäri soetasid aktsiaid hinnaga 2,22 eurot järgmistes kogustes:1 003 536; 616 800; 560 000; 350 000; 185 000 ja 130 637 aktsiat. Vastuse annab lähipäevade aktsiaraamat.
Minu arvates on 2.22 täiesti normaalne hind, arvestades, et esialgne soov oma osalus maha müüa tekkis juba siis, kui hind oli umbes 1.9 eurot.
2.22-ga ei saa enam mitte kunagi :grinning:
ostjad on Tallinna linnavalitsuse inimesed ja Isamaale lähedased isikud?
Trigon tegi tehingu klientide huvides, kuid teine varahaldusfirma suunas osa magusast tehingust oma töötaja kontole?
Mujal maailmas vaadatakse sellele viltu.
Suuremad blokktehingu osapooled (mittetäielik):
| OÜ OBSERVA | 953 121 |
|---|---|
| AVARON ARENEVA EUROOPA AKTSIAFOND | 420 800 |
| THE NORTHERN TRUST COMPANY / ABS DIRECT EQUITY FUND LLC | 370 000 |
| EIKOS AB | 350 000 |
| TRIGON DIVIDENDIFOND | 190 000 |
| Eraisik ANDRES S | 185 000 |
| MAKAI INVEST OÜ | 130 637 |
| OÜ PRINCO | 120 000 |
| CITIBANK EUROPE PLC, LUXEMBOURG BRANCH/MASTER SIF SICAVCLIENT AC | 52 000 |
Ma vaatan kogu Coop juhatusele viltu, et nad neid ise tagasi ei ostnud.
Ma ootaksin Coop juhtkonnalt kommentaari siinkohal!!!
Tere!
Edastan siia Coop Panga finantsjuhi Paavo Truu vastuse Teie küsimusele:
"Coop Panga aktsiate tagasiostuprogrammi üks eesmärkidest on tekitada turule juurde likviidsust ja nõudlust, sest see on Balti aktsiaturu üks suuremaid murekohti. Kui me oleks oma soovitava mahu nüüd linnalt ostnud, siis seda likviidsust turule ei tekiks. Praegune lahendus on selles mõttes oluliselt parem, et Coop Pank sai juurde tugevaid professionaalseid aktsionäre ja meie oma aktsiate tagasiostudega jätkame likviidsuse tekitamist."
Lugupidamisega
Ave Tammeniit Coop Panga kommunikatsioonijuht
Coop on üllitanud mingi väikese seemne investeerimise avalehe näol ( Investeerimine - Coop Pank) ja täna saadeti kundedele ka küsimustik a'la "mida ootaksid investeerimisplatvormilt?". Ühekski kuupäevaks end commit-ida ei taheta, aga sellest võib nii varases faasis aru saada. Pisut muret aga teeb see QQQ lõik:
Meie visioon ei ole ehitada korraga „kõike kõigile“, vaid keskenduda sellele, mis aitab inimestel investeerimisega alustamisel teha esimesed sammud. Seetõttu näeme esmalt suuremat olulisust lihtsatel ja läbipaistvatel lahendustel, mis toetavad järjepidevat investeerimist.
Julgustaksin Coopi ikkagi ambitsioonikam olema ja mitte lihtsalt üllitama titekaid kogumistooteid, vaid üritama tõmmata konkurentidelt ära paksema tenegelpunga ja tehingumahuga kundesid ning tegema neile säru seal, kus teised on kliendi unarusse jätnud: inimlikud valuutavahetusspreadid, välisväärtpaberite dividendide topeltmaksutamise automaatne ennetus jne. Võimalusi ju oleks.
Minu meelest on Coop tubli pank, aga erinevalt vist enamusest, ma seda investeerimsturule minekut ei poolda. Parem keskendugu asjadele mida juba teevad ja teenigu raha. Kui vaadata LHV tulusi, siis mingi pisku sealt tuleb, aga laias pildis tulu on pisike. Coopil on süsteem vaja üles ehitada ja siis ehk jääb midagi näppude vahele kui jääb.
Investeerimisteenuste juures polegi tulu oluline. Küsimus on hoopis selles, kas sa soovid neid kliente, kes ootavad pangalt muuhulgas ka investeerimisteenuseid või mitte. Kui klient enda jaoks vajalikke teenuseid ei leia, siis ta lihtsalt valib mõne teise ja sa ei müü talle ka neid teisi teenuseid, mis tegelikult raha toovad. Arvelduskonto ja pangakaardi saab igalt poolt.
Finantsinvesteeringuid mitte omavate inimeste arv on Eestis mitu kümnendit languses olnud ja ainult neile panustamine ning jõukamate kliendigruppide eemale peletamine pole pikas vaates just taibukas strateegia. Ainuüksi Tlna börsil on 100 600 aktiivset investorit.
Ave_T02/10 13:37“Coop Panga aktsiate tagasiostuprogrammi üks eesmärkidest on tekitada turule juurde likviidsust ja nõudlust, sest see on Balti aktsiaturu üks suuremaid murekohti. Kui me oleks oma soovitava mahu nüüd linnalt ostnud, siis seda likviidsust turule ei tekiks. Praegune lahendus on selles mõttes oluliselt parem, et Coop Pank sai juurde tugevaid professionaalseid aktsionäre ja meie oma aktsiate tagasiostudega jätkame likviidsuse tekitamist.”
Aktsionärina ootan panga turuväärtuse kasvu ja meie raha mõistlikku kasutamist. Ma ei ole rahul põhjendusega, et võimaliku kallima tagasiostu maksame kinni „likviidsuse tekitamise” nimel, ilma et selle kasu olemasolevatele aktsionäridele oleks selgelt näidatud.
Tallinna linn müüs aktsiad hinnaga 2,22 eurot. Samal päeval, 24. septembril, ostis Coop Pank börsilt oma aktsiaid keskmiselt 2,325 euroga. Kui võtta näiteks 6 miljoni euro eest 2,22-eurose hinnaga omandatav aktsiakogus, maksaks sama koguse tagasiostmine 2,325 euroga ligikaudu 284 000 eurot rohkem . Muutumatu eelarve korral saaks tagasi osta umbes 122 000 aktsiat vähem . Kui soodsam ost oli pangale võimalik, siis milline kasu õigustab sellest loobumist?
Mina ei näe praegu, kuidas linna aktsiapaki liikumine professionaalsete investorite portfellidesse lahendab Coop Panga või Tallinna börsi likviidsusprobleemi. Kas uued investorid lubasid hakata aktiivselt kauplema või jäävad need aktsiad nende portfellidesse aastateks? Ilma konkreetse põhjenduseta jääb likviidsuse paranemine minu jaoks lubaduseks paberil.
Minu ootus on, et pank kasvataks oma väärtust ja investorite huvi. Kui Coop Panga turuväärtus kolmekordistuks aktsiahinna tõusu kaudu ning kaubeldavate aktsiate arv säiliks, oleks ka eurodes börsikäive kolm korda suurem. See suurendaks nii Coop Panga aktsia kui ka Tallinna börsi rahalist kauplemiskäivet.
Börsihinnast odavam plokktehing ei tõenda samasugust mõju. Vastupidi: kui need investorid oleksid muidu ostnud börsilt, võis tehing osa tulevasest ostunõudlusest hoopis ära rahuldada. Nad said soovitud koguse soodsamalt kätte ega pruugi enam pikalt juurde osta. Kui nad aga olid valmis ostma ainult allahindlusega, siis mida näitab see püsiva börsinõudluse kohta?
Ootan juhtkonnalt selget vastust: milline on selle lahenduse mõõdetav kasu olemasolevatele aktsionäridele ning miks kaalub see üles võimaliku soodsama tagasiostu?
PeaLiK08/10 11:50vad pangalt muuhulgas ka investeerimisteenuseid või mitte. Kui klient enda jaoks vajalikke teenuseid ei leia, siis ta lihtsalt valib mõne teise ja sa ei müü talle ka neid teisi teenuseid, mis tegelikult raha toovad. A
Küsimus muidugi on, et kuivõrd peab või kui mõistlik üldse on kõiki finantsteenuseid tingimata ühest kohast võtta ja ka pakkuda. Seda eriti väikesel turul, kus pea iga kliendisegment kipub olema liiga väike.ja kvaliteetse teenuse osutamine sellest tulenevalt kallis lõbu (ja mida keegi eriti kinni pole valmis maksma).
Eks neid kitsamale teenusvalikule orienteerunud nišipanku tegutseb siin ju ka: Areaal Bank, mille fookus on ärikinnisvara rahastamisel; Inbank, mis sihib e-poode ja muid veebikaupmehi, Finora Bank, mis mikro- ja väikeettevõtetele faktooringut ja ärilaene pakub jne. Kiduvad oma piiratud kliendsegmendiga ühes hingamisrütmis. Universaalpanganduses seda luksust pole, et tegeled ainutl asjadega, mis meeldivad. Danske ja DNB Panga eesti filiaalide mitte just väga kuulsusrikas lõpp seda juba näitas.
Coop Pank kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ning teisi huvilisi osalema veebiseminaril teisipäeval, 20. oktoobril 2026 kell 9.30. Veebiseminar toimub eesti keeles.
Seminaril tutvustavad 2026. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ja finantsjuht Paavo Truu.
Veebiseminari on võimalik jälgida Youtube'i lingi kaudu.
Veebiseminari toimumise ajal on kuulajatel võimalik esitada küsimusi Slido keskkonna kaudu.
Küsimustele vastatakse pärast esitlust.
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel ja YouTube'i kontol.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit Coop Panga kommunikatsioonijuht
Niiet Coop Panga intress on ikkagi liiga kõrge. Well played SEB
Et pank peaks oma omanikule raha laenama? Nagu Tartu hoiulaenuühistu?
Coop Pank AS 2026. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemused
2026. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 240 600 klienti, klientide arv kasvas kvartaliga 5 000 kliendi võrra (+2%) ja aastaga 19 000 võrra (+9%). Aktiivselt arveldavaid kliente oli 113 900, kvartaliga kasvas aktiivselt arveldavate klientide arv 1 900 võrra (+1,7%) ja aastaga 8 000 võrra (+8%).
Coop Panga hoiuste maht kasvas 2026. aasta III kvartalis 131 miljoni euro võrra (+6%), ulatudes 2,32 miljardi euroni. Eraklientide hoiuste portfell kasvas 20 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kahanesid võrreldes eelmise kvartaliga 6 miljoni ja tähtajalised hoiused kasvasid 26 miljoni euro võrra. Äriklientide hoiuste maht kasvas 51 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 106 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 55 miljoni euro võrra. Platvormidelt kaastatud hoiused kasvasid 60 miljoni euro võrra. Võrreldes 2025. aasta III kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kasvanud 408 miljoni euro võrra (+21%). 2026. aasta III kvartalis oli finantseerimiskulu 2,1%, eelmisel aastal samal ajal 2,3%.
2026. aasta III kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 68 miljoni euro võrra (+3%), ulatudes 2,3 miljardi euroni. Suurimat kasvu näitas ärilaenude portfell, mis kasvas kvartaliga 33 miljonit eurot (+3%). Kodulaenu portfell kasvas 32 miljonit eurot (+4%), liisingu portfell kasvas 1 miljonit eurot (+1%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 3 miljonit eurot (+2%). 2025. aasta III kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 278 miljoni euro võrra (+14%).
2026. aasta III kvartalis oli Coop Panga viivises olev laenuportfell 2,0% tasemel. Aasta tagasi oli viivises olev laenuportfell 2,3% tasemel.
Finantsvarade allahindluse kulu oli 2026. aasta III kvartalis 0,4 miljonit eurot, mida on 1 miljon eurot vähem kui eelmises kvartalis ja 0,3 miljonit eurot vähem kui oli 2025. aasta III kvartalis.
Coop Panga netotulud olid 2026. aasta III kvartalis 23,8 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise kvartaliga 7% ja aastases võrdluses 22%. Tegevuskulud ulatusid III kvartalis 12,5 miljoni euroni, kasvades kvartaalses võrdluses 13% ja aastases võrdluses 19%.
Coop Pank teenis 2026. aasta III kvartalis 9,1 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 10% rohkem kui eelmises kvartalis ja 30% rohkem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli III kvartalis 52% ning omakapitali tootlus 14,6%.
Coop Pangal on 30.09.2026 seisuga 31,5 tuhat aktsionäri.
Coop Panga juhatuse esimehe Arko Kurtmanni kommentaar tulemuste kohta:
„Kolmas kvartal kinnitas, et Coop Panga kasv on kasumlik. Laenuportfell suurenes kvartaliga 68 miljoni euro võrra ja puhaskasum kasvas aastatagusega võrreldes 30%. Kasumit kasvatasid suuremad laenumahud ja portfelli hea kvaliteet, tulemusi toetas ka euribori tõus. Liigume heas tempos oma strateegilise eesmärgi poole: teenida 2030. aastaks üle 60 miljoni euro aastakasumit.
Coop Pank on endiselt kasvupank, kuid meie tulemused ja finantseesmärgid annavad alust vaadata Coop Panga aktsiat praegusel hinnatasemel ka dividendiaktsiana. Investorile tähendab see võimalust korraga teenida dividenditulu ja saada osa panga edasisest kasvust.
Kolmandas kvartalis müüs Tallinna linn oma ligi 3% suuruse osaluse Coop Pangas. Suur huvi aktsiate vastu näitas, et eeskätt professionaalsete investorite usaldus meie vastu on veelgi kasvanud. Suurenes ka nende investorite arv, kellel on üle 100 000 Coop Panga aktsia. Kutselised investorid analüüsivad panku põhjalikult, seega on nende kasvav huvi oluline usaldusavaldus nii meie senistele tulemustele kui ka edasistele kasvuplaanidele.
Panga edasise kasvu toetamiseks uuendasime septembris rahvusvahelist võlakirjaprogrammi. Kahekordistasime programmi maksimaalse mahu 1,5 miljardi euroni ja laiendasime emiteeritavate võlakirjade valikut, mis annab meile rahastamisel rohkem paindlikkust. Kapitali juhtimise osana jätkasime ka aktsiate tagasiostu varem kinnitatud tagasiostuprogrammi alusel.
Coop Panga ja Coopi kaupluste koostöö annab alates septembrist meie klientidele, eriti Harjumaal, olulist igapäevast lisaväärtust. Prisma kaupluste liitumisel Coopiga kasvab Coopi turuosa Tallinnas 5 protsendilt 17 protsendini ja suureneb oluliselt nende inimeste hulk, kelle kodu lähedal on Coopi kauplus. Coop Panga Kasuliku ja Piirideta paketi kliendid teenivad ostupreemiat ka Prisma kauplustes, mis järk-järgult Coopi kauplusteks muutuvad. Nii muutub Coop Panga kliendiks olemine kasulikumaks ka pealinnas osteldes.
Samal ajal oleme tugevdanud oma positsiooni igapäevapanganduses ja laiendanud pakkumist klientidele, kes reisivad palju ning ootavad pangalt laiemat kindlustuskaitset. Teises kvartalis tõime turule Piirideta paketi ja oktoobri alguses krediitkaardi Platinum, millega sisenesime premium-kaartide segmenti. Novembrist juhib erakliendipangandust uus juhatuse liige Moonika Maaring.
Kodumaise pangana panustame ka Eesti ühiskonda. Kolmandas kvartalis sõlmisime Eesti Võrkpalli Liiduga uue kolmeaastase koostöölepingu, millega toetame Eesti võrkpalli ja noortesporti ning aitame muuta sportimisvõimalused üle Eesti kättesaadavamaks.
Kolmanda kvartali tulemused annavad kindlust jätkata valitud strateegiaga. Meie eesmärk on kasvada Eesti pangandusturust kiiremini, tugevdada positsiooni kodumaise pangana ja luua järjest rohkem väärtust nii klientidele kui ka aktsionäridele.“
Coop Panga aruanded on leitavad panga kodulehel.
Coop Pank korraldab 2026. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 20. oktoobril kell 9.30. Seda on võimalik jälgida lingil https://youtube.com/live/2Z970dozLMM.
Veebiseminari ajal on võimalik küsida küsimusi Slido keskkonna kaudu: https://app.sli.do/event/tTcESCbYM96z9kgmMVYSGM.
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel ja YouTube'i kontol.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit Coop Panga kommunikatsioonijuht
Teeme ümbrikul kalkulli. 9,1 miljonit kasumit 3 kvartal. 9,1*4=36,4 240/36,4=6,5
PE 6,5 aga euriori benefit tuleb 6 kuuse viitega, ehk alles hakkab tiksuma.
Me räägime potensiaalselt 5,x PE 2027 forward aktsiast...
Kokkuvõte Coop Panga 2026. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi tutvustavast veebiseminarist
Teisipäeval, 20. oktoobril 2026 kell 9.30 toimus Coop Pank AS-i veebiseminar, kus panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ja finantsjuht Paavo Truu tutvustasid panga 2026. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi. Veebiseminar toimus eesti keeles.
Coop Pank tänab kõiki osalejaid. Veebiseminari salvestus on kättesaadav siit: https://youtube.com/live/2Z970dozLMM.
Coop Panga 2026. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemuste aruanne ja esitlus on leitavad siit: https://www.cooppank.ee/aruandlus.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit Coop Panga kommunikatsioonijuht
Coop Pank sai finantsinspektsioonilt ettekirjutuse. Pank peab muutma sisekontrolli ja laenutegevust
"Eelmisel aastal kirjutas Äripäev võimalikust huvide konflikti riskist pangas. Nimelt näitas lekkinud pangasisene kirjavahetus, kuidas Coop Pangas otsiti viise, et täita aktsionäri Andres Sonni soovi rahastada JMV äri, mida nad Eestis ajasid. Seni oli JMV ettevõtmisele raha jaganud Sonni firma Eurex Finants."
Mina tahaksin näha, kuidas Coop Eestist välja liigub. Puhtalt sellepärast, et kahjuks on Eestis talendipool sisuliselt olematu ja mugavustsoon on ärmiselt kõrge (seda näitas ka LHV omaniku väljaütlemiste reaktsioon). Vähegi reaalseid tulemusi tootvad töörabajad saavad massides miinimum 5k+ palku.
Me juba näeme Baltikumi organisatsioonide palku, kus ainult kohalikud ettevõtted ei suuda konkureerida parimale tööjõule palkadega või on motiveeritumad inimesed Lätist-Leedust.
"Pärnumaal elav Liivo Leismann võttis 2021. aasta detsembris Coop Finants AS-ilt väikelaenu. Enne lepingu sõlmimist suhtles ta pangaga e-kirja teel ja pidas läbirääkimisi intressimäära üle. Lõpuks vormistas mees lepingu panga iseteeninduses, kus väikelaenukindlustus oli juba eelnevalt linnukesega valitud. Lisatasust pääsemiseks pidanuks ta märke ise eemaldama."
Inimene ei loe millele alla kirjutab ja siis, mingi viis aastat hiljem, hakkab kiunuma ja õigust nõudma?
Jäin ka mõtlema, et läbirääkimisi pidas e-kirja teel, seal ilmselt täpsustas ja küsis selgitusi, kuid lepingu vormistas iseteeninduses! Pmst, kui sa info saad ühest kanalist aga vormistamiseks kasutad "iseenese tarkust", siis hei(?!) veeretada vastutus lepungupatnerile ei tundu tõesti aus?
"Komisjoni otsuse järgi ei muuda seaduses keelatud eelvalikut lubatavaks asjaolu, et tarbija teadis lisatasust, allkirjastas hiljem lepingudokumendi tervikuna või tasus arveid. Kuna tasu küsimiseks puudus õiguslik alus, tekkis kliendil õigus raha tagasi saada."
Ehk siis see on ok, et pead pangaga suhtluse ära eeldades, et tingimused on kokkulepitud ja siis viimasel hetkel lisab pank veel taotluse vormi mingi eeltäidetud linnukese, mille alusel haagitakse veel üks teenus külge?
? Ei olnud ju nii? Tegelane uuris teenuse kohta ühest kanalist, kuid vormistas teises (eeltäidetud). See ei ole 1:1. iseteenindus ongi iseteenindus. Väljast tuled, tutvud teemaga, sõlmid lepingu etteantud tingimustel või muudad seda. Kui läheb läbi ja pank aktsepteerib on ok, kui mitte, siis ka ok- suundud klienditeenindusse. Tagantjärgi vingerdada, et pank on tingimusi lisanud? See on ju jama! Iseteenindus eeldabki lepingu tingimuste läbi töötamist ja neist aru saamist. Allkirjastasid - said aru/tutvusid/lugesid vähemalt läbi!
No kui reeglid näevad ette, et osapool peab ise andma nõusoleku, st panema linnukese, siis on pank valesti käitunud. Ei ole ok süsteem selliselt üles ehitada, et klient peab eemaldama panga poolt pandud linnukese. Nii nagu süsteemilogidest välja tuli.
See on täpselt see teema, et ettevaatust(!) kohv topsis on kuum! Iseteenindus tulebki järelikult laste tasemele üles ehitada. Inimene vormistab endale ise laenu ja pank on süüdi, et ta lepingut ei loe!
Mulle pigem kõlab see, et ma küsisin ainult kohvi, aga anti ka saiake, mida ma ei küsinud ja selle eest küsiti raha ka.
Õige lepingu sõlmimise mehhanism peaks olema selline, et kõik olulised punktid, k.a. need punktid, kus raha küsitakse, käiakse üle nii, et pank suudab ise veenduda, et klient teadlikult soovib seda ja klient on ka reaalselt kursis, mis kulud ja kõik muu sellega kaasneb. Ehk siis klient kordab pangale üle selle, millega ta kursis on ja mis kulud kaasnevad. Paljas linnukese panek ei ole piisav, sest inimesed on väga erinevad; nende vaimsed võimed, interpreteeringud ja tähelepanu kontsentreerimise võimed on väga erinevad.
Mitteolulised punktid nagu see, et mingid teavitused tulevad kas SMS-i teel või e-maili teel, või et mis on kliendi telefoni number, mille kaudu saab kliendiga ühendust, need jah võiksid lihtsalt "linnukese panemisega" piirduda, sest tõenäoliselt on need edaspidigi muudetavad.
Ja kõigest sellest peaks ka järelvalve ning kohus lähtuma, vaatamata sellele, kas pank jättis kuhugi linnukese või inimene ise pani linnukese olulisse kohta. Seega see, et asi otsustati kliendi kasuks ja panga kahjuks, on täiesti õiglane ja eetiline.
Pank peaks maksma võimaliku silmähtava petuskeemi eest kõvasti trahvi tegelikult. Sest petuskeem see tegelikult võis olla. Eriti naeruväärne on see 3-aastane aegumine. Saaks aru, et 3 aastat hakkaks kehtima sealt hetkest, kus mõlemad osapooled said aru et toimus valesti arvestus või pettus, aga siin paistab, üks pool pikka aega ei teadnudki et pank teda tillitas.
Iseteenindusse sisenemisel tuleks siis lisada mõni lüsimus a la
Pmst pank võtaks inimeselt kohe alguses allkirja teovõime kohta nt.
Saad sa aru, et panga poolne linnukese panemine inimese eest ei ole inimese valik, mille eest pank ei vastuta. Vaid see on panga valik. Selline mudel on konkreetselt tulnud nendest krdi kliendipromo emailide turunduse jurast, mida igalpool praktiseeritakse. Telekomid jne suvalised keskkonnad kuhu regades on by default need linnukesed juba märgitud ja igaühe asi on neid maha kraapida. Finantskohustuste müümisel on selline käekiri seni olnud eelkõige "sms"-laenuäride pärusmaa. Pankadelt ootaks veidi rohkem vastutustunnet oma kliendi suunas.
Jeah, ilmselt on pank alahinnanud inimese huvitatust endale (ilmselt mitte väikse) kohustuse võtmisega seotud tingimuste selgeks tegemist või on (siiani?) iseteenindust kasutanud laenajad mingi nõksuga aru saanud, millega nad tegelevad?
Ma vaid ei saa aru, mida on tahetud öelda fraasiga : teadmatus ei välista vastutust.. Ühes kontekstis võib inimene olla amööbi intelligentsiga, teises saadetakse ekspertiisi?
Las ta jääb.
Näriline, oskad sa tuua mõnda juhtumit, kus vanurist klient tänavalt tuli, sõlmis pangaga elektroonilise laenulepingu ja õiges kohas linnukese tegemisega tõmbas pangal naha üle kõrvade ja sai sedasi miljonäriks? Vastupidiseid näiteid kohtab aga ikka ja jälle.
Mina isegi tean ühte sellist, aga ta ei olnud inimene tänavalt.
Tänasest pressikast minu arust oluline lõik. Prisma kaupluste omandamisega on Coop Eesti kauplustevõrk Tallinnas oluliselt laienenud ning tänu sellele suudame pealinna klientidele järjest rohkem väärtust pakkuda. Jätkame ka oma teenuste arendamist, et pakkuda klientidele rohkem valikuvõimalusi.
Coop Panga 2026. aasta oktoobri majandustulemused:
Coop Panga finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Oktoober oli Coop Panga jaoks tugev kuu, eelkõige ärikliendipanganduses. Äriklientide laenuportfell kasvas 36 miljoni ja hoiused 30 miljoni euro võrra. Eesti majanduse järkjärgulise taastumise kõrval on viimastel kuudel paranenud ka ettevõtjate kindlustunne. Äriklientide laenuportfelli ja hoiuste mahu tugev kasv kinnitab, et Coop Pank on Eesti ettevõtetele järjest olulisem finantspartner. Meie eesmärk on toetada ettevõtteid nende investeeringute ja kasvuplaanide elluviimisel.
Lisaks uutele klientidele valib järjest rohkem inimesi Coop Panga oma igapäevapangaks: oktoobris kasvas aktiivselt arveldavate klientide arv 700 võrra. Prisma kaupluste omandamisega on Coop Eesti kauplustevõrk Tallinnas oluliselt laienenud ning tänu sellele suudame pealinna klientidele järjest rohkem väärtust pakkuda. Jätkame ka oma teenuste arendamist, et pakkuda klientidele rohkem valikuvõimalusi. Oktoobris tõime turule uue Platinum krediitkaardi, millega sisenesime premium-krediitkaartide segmenti ja laiendasime oma pakkumist, et kõnetada senisest laiemat kliendiringi.
Novembri alguses käivitasime aktsiate tagasiostuprogrammi kolmanda etapi, et täita töötajate ja juhtide optsioonidest tulenevaid kohustusi. Tagasiostud võimaldavad vähendada uute aktsiate emiteerimise vajadust ja emiteerimise mõju olemasolevatele aktsionäridele ning suurendavad aktsia likviidsust.“
Coop Panga kuu- ja kvartaliaruanded on leitavad aadressil https://www.cooppank.ee/investorile/aruandlus.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit Coop Panga kommunikatsioonijuht
Prisma kaupluste omandamisega on Coop Eesti kauplustevõrk Tallinnas oluliselt laienenud ning tänu sellele suudame pealinna klientidele järjest rohkem väärtust pakkuda. Jätkame ka oma teenuste arendamist, et pakkuda klientidele rohkem valikuvõimalusi.
Sellist mula ajati juba Brežnevi ajal.