ECB rahatrükk ja meie laenamine
Postitusi kokku 317
stefan

Vaadates USA turgusid täna tekib mul arvamus, et Yellen tõstab intressi juba aprillis. You read it here first :)

113366

Institutsioonide sularaha varumist on soovi korral ülilihtne piirata. Piisab vaid uute nõuete seadmisest sularaha hoiukohtadele, kalibreerides need nii, et reeglite täitmine oleks vastuvõetamatult kallis. Üleminekuajal võib muidugi ka vanadele nõuetele vastavates hoiukohtades hoida summasid, mis ei ületa viimase 20 aasta inflatsiooniga korrigeeritud keskmist, lubades ajaloolise kõikumisega sarnaseid ajutisi varude suurenemisi vmt...<br/><br/>

hlx

ECB meetmed pole aktsiahindade koha pealt küll positiivset tulemust andnud. Euroopa BE 500 indeks on S&amp;P 500-ga 1. aastases võrdluses ca -20%. Hoolimata hinnalangusest on BE 500 valuatsioonid endiselt suhteliselt kõrged, P/E 23.6x ( võrdluseks S&amp;P 500 P/E 18.6x). <a target="_blank" href="http://globalinvestingportfolio.blogspot.com.ee/2016/04/is-it-time-to-shift-stock-exposure-from.html">http://globalinvestingportfolio.blogspot.com.ee/2016/04/is-it-time-to-shift-stock-exposure-from.html</a><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/8/7/8776247fcb1b5e7dc3f955a09c7b6bf3e8db623f.png"/>

momentum

Mis see siis on? <br/><br/><blockquote><a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3655291/valitsus-kulutab-hoogsalt-reserve">Valitsus kulutab hoogsalt reserve</a><br/><br/>Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Remo Holmseri (RE) kommentaar<br/><br/>Eesti riigi rahanduse tervis on korras. Eesti riigivõlg on väike, eelarve on vähemalt struktuurses tasakaalus ja reservid piisavad. Mingiks häirekella löömiseks põhjust ei ole.<br/><br/>Praeguse nominaalse puudujäägi põhjuseks on eelarves veel ühekordselt tehtavad kulud – II samba tagantjärele kompenseerimine ja haldusreformi käigus makstavad omavalitsuste ühinemistoetused. <b>Jooksva puudujäägi katteks on võimalik riigil kasutada nii reserve kui võtta laenu.<br/></b><br/>Seetõttu on oluline hoida riigikassas <b>piisavat likviidsusvaru ja miinimumipiirini jõudmisel kasutada võõrvahendeid. <u>See on tavapärane riigi rahavoo juhtimine</u></b>. Kindlasti saame pidada akadeemilist debatti selle üle, milline peaks olema minimaalseim likviidsus varu suurus, kuid tänase Äripäeva artikli dramaatiline toon reservide põletamisest ei ole kindlasti põhjendatud.<br/><br/>Kui rääkida reservide taastamisest kriisiaja tasemele või lihtsalt suurendamisest, siis taastamise eesmärgi on küsimärgi alla seadnud nii OECD kui Maailmapank. Piisab miinimumpuhvrist, mis Eesti puhul on hetkel ca 500 miljonit eurot, likviidsusreserv märtsi seisuga on ca 800 miljonit eurot. Analoogse miinimumpuhvri hoidmise strateegiat kasutavad peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid, nii et Eesti ei käitu siin kuidagi ainuomaselt.<br/><br/>Kui likviidsusreserv on vajalik riigi igapäevase rahavoo juhtimise instrument, siis võimaliku majandussurutise korral on olulisim reservide määr töötukassas (võimalikust tööpuuduse suurenemisest tekib surve just sinna) ja sealsed reservid on piisavad, et mitte öelda külluslikud. Lisaks on riigil varu ka stabiliseerimisreservi näol.</blockquote><br/><br/>Kuidas me oleme jõudnud olukorda kus pidev laenamine on muutunud normiks? Oskab keegi seletada?<br/><br/>Kas miinimumpuhver tähendab seda, et puhver hoitakse absoluutses miinimumis mis võimalik või on see minimaalne tase ja eesmärgiks maksmeerida reserve? <br/>Tore muidugi näha, et riigil reserve piisavalt. Kui tekib probleem, siis pole muret! Põletame reserve! Kas pole mitte lihtne see avaliku sektori manageerimine?<br/>Kogu ilusa jutu taustal tuleb ikkagi küsida miks 100 000 inimest on välismaale põgenenud, miks majanduskasv on ~1%, miks ökosüsteemid üha kasvavalt parasiitsed on ja ilma riigi aktiivse kohaloluta enam hakkama ei saa?

Cynic

Riigil on siis Q1 lõpus kassareservis 800m ja riigi funktsioneerimiseks on vaja 500m minimaalselt. Muretsemiseks pole põhjust nagu... oot aga 800m sisaldab 650m töötukassa raha. Kui see ära võtta siis... pole ikka vaja muretseda kuna töötukassa lihtsalt ei tohi mingil juhul reserve kasutada ja punkt.

Fake_McCoy

Ma ei saa ühest asjast aru, kuidas see peenhäälestamine nii palju lisaraha nõuab, varem tehti suuri asju ja alati jäi midagi üle, et reservi panna, nüüd ei tehta midagi ja ikka on raha puudu.

velvo

<blockquote><b>Fake McCoy</b><br />Ma ei saa ühest asjast aru, kuidas see peenhäälestamine nii palju lisaraha nõuab, varem tehti suuri asju ja alati jäi midagi üle, et reservi panna, nüüd ei tehta midagi ja ikka on raha puudu.</blockquote><br/><br/>80% asju tehakse ära 20% rahaga. Sellele 20%-le elik peenhäälestusele läheb 80% rahast.

Lenzer

Nii juhtub kui sotsialistid pääsevad koalitsiooni: raha kulub rohkem aga tehtud saab vähem ja sots muigab rahulolevalt :)

arvon

<i>„Kui te usute, et järgmise 10 aasta nominaalne SKT kasv on kõrgem kui 0,1 protsenti, siis peaks võtma laenu. Juhul kui Eesti SKT nominaalkasv on kõrgem kui nominaalne laenukulu, siis tuleks võtta laenu. Nii ongi. Seda eriti, et teil on väike valitsuse võlakoormus,“ selgitas Bergqvist.</i><br/><a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/19/seb-peaokonomist-eesti-peab-laenu-votma">http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/19/seb-peaokonomist-eesti-peab-laenu-votma</a><br/><br/>Ma arvan, et nüüd peame küll tegema taas ühe FB lehe :<br/> &quot;Me ei usu mingi pangamehe juttu, meil on omad jutumehed, keda me usume&quot;<br/><br/>Loodetavasti astub ka THI välja ja paneb mehe Twitteris paika. No kui isegi Nobeli preemia laureaat Krugman ei tea majandusalaselt meiega võrdselt, mida üldse mingi ökonomist julgeb siin kobiseda ?<br/>Meil on kõik selge - me anname raha ainult Kreekasse või ei võta üldse !!!<br/><br/>Vaata ka : <a target="_blank" href="http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2106bf0e-6f62-4c77-8b82-be0a913ae8f5/eno-raua-kilplaste-uustrukki-kaunistavad-priit-parna-illustratsioonid">http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2106bf0e-6f62-4c77-8b82-be0a913ae8f5/eno-raua-kilplaste-uustrukki-kaunistavad-priit-parna-illustratsioonid</a><br/>&quot;See päris kilplaste lugu oli selline, et need päris kilplased olid väga targad ja neid kutsuti naabermaadesse nõunikeks ja oma kodud jäid unarusse. Nad tulid koju tagasi ja hakkasid mängima veidrikke, et neid enam kuskile ei kutsutaks ja esimene pilt ongi kaasaegsete mõjutustega, kus kilplased tulevad tagasi brüsseli rongi pealt maha,&quot; tutvustas Pärn uusi illustratsioone.

stefan

<blockquote><b>stefan</b><br />Vaadates USA turgusid täna tekib mul arvamus, et Yellen tõstab intressi juba aprillis. You read it here first :)</blockquote><br/>Nüüd niimoodi kindlasti enam ei tundu.

stefan

Ühe twitterikommentaaori järgi (mida siin varem tsiteerisin) võiks maksimaalne maht olla 1200-1300 mrd EUR. Ma ei tea kas õige, aga selge et summa on hiiglaslik. Eks selgub kui huvitatud pangad on.

taavi_talvik

Eesti Pank ostis Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostuprogrammi raames mais 209 miljoni euro väärtuses võlakirju. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. <br/><br/>Eesti Panga varaostude portfell kasvas 2,04 miljardi euroni, sellest Eleringi osa on 64 miljonit, teatas keskpank kodulehel.<br/><br/>Allikas: <a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3721973/eesti-pank-on-trukkinud-juba-kaks-miljardit-eurot">http://majandus24.postimees.ee/3721973/eesti-pank-on-trukkinud-juba-kaks-miljardit-eurot</a><br/><br/>Ehk umbes 4-5 Saareaa silla jagu või midagi sinna kanti vist?

Karum6mm

<blockquote><b>taavi talvik</b><br />Eesti Pank ostis Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostuprogrammi raames mais 209 miljoni euro väärtuses võlakirju. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. <br/><br/>Eesti Panga varaostude portfell kasvas 2,04 miljardi euroni, sellest Eleringi osa on 64 miljonit, teatas keskpank kodulehel.<br/><br/>Allikas: <a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3721973/eesti-pank-on-trukkinud-juba-kaks-miljardit-eurot">http://majandus24.postimees.ee/3721973/eesti-pank-on-trukkinud-juba-kaks-miljardit-eurot</a><br/><br/>Ehk umbes 4-5 Saareaa silla jagu või midagi sinna kanti vist?</blockquote><br/><br/>Ära muretse. Küll hakatakse trükivärsket raha ka taristusse tulistama, nii et iga küla saab omale Mäo risti ;-)

luarvikluarvik

Raske uskuda, et <i>cashless Europe</i>on ainult juhuslik asjade kokkusattumus. Üks sotside ammustest unistustest ju seegi.

stefan

TLTRO esimene osa: 399 mrd EUR

arvon

Üks meie presidendikandidaate räägib siis nii :<br/><br/><i>Näiteks Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist pole enam nii suur poliitiline probleem. Ei pea enam pead vaevama, kuidas Kreekat abistada, kui ta nõutud kriteeriume ei täida.</i><br/>Tervitused taas siit hr.Sesterile, aga loomulikult ka kõigile teistele kaasosalistele, kuulaks nüüd huviga uuesti seda teesi, kuidas meie oma riigil pole vaja midagi laenata ega arendada, aga Kreekasse ikka peaks laenama. Anname ka rahmini hoone kohalikele ärimeestele rämeda kasumlikkusega.<br/><br/>Kahjuks sellega ka Siimu tõsiseltvõetavus lõppeb ja lihtsalt paneks sellise postituse lõpuks ka üles küsimuse, et kui presidendikandidaat esineb sellise poliitilise harakiriga, siis mida peaksid tegema tema poliitilised toetajad ? Reaalse harakiri ?<br/><i>Hakka või vaikselt uskuma, et USA presidendivalimised võidab Donald Trump? On ju selge, et ta ei sobi sellesse ametisse</i>.<br/><br/>See mees tuli muide äsja euroopast juhtivalt kohalt ....... lisaks räägib nii nunnult valetamisest ja populismist ....<br/><br/><a target="_blank" href="http://epl.delfi.ee/news/arvamus/siim-kallas-brexitist-populistid-laksid-valitsejate-vastu-valetasid-ja-voitsid?id=74895221">http://epl.delfi.ee/news/arvamus/siim-kallas-brexitist-populistid-laksid-valitsejate-vastu-valetasid-ja-voitsid?id=74895221</a><br/><br/>

rivo20

Kuidas kõlaks, kui lihtsalt helikopterilt raha viskamise asemel antakse võimalus nt viiele väikseima võlakoormusega EL riigile või nende elanikele osta x mld summa eest kaupu,teenuseid / igale riigi elanikule tasuta turismireis vms viielt suurima võlakoormusega EL riigilt/riigis?<br/><br/>+ Aitab võlas olevaid riike<br/>+ Premeerib väiksema võlakoormusega riike<br/>+ Ajas tõuseb võlariikides asuvate firmade toodangu kvaliteet, sest käibe suurenemisel saavad oma tootmisse investeerida ja seeläbi hakkavad ka teistest maadest tellimused kasvama<br/>+ Ei tekita otsest üldist EL-sisest inflatsiooni ohtu, mis nulliks säästjate hoiused<br/><br/>- Kehv kontroll, adminkulu<br/>- Viie väiksema võlakoormusega riigi majandused on nii väiksed, et mahud ei saa olla eriti suured, mis suudaks leevendada suurima viie riigi võlakoormust, seega tuleks võtta appi piirmäär võlakoorem kuni 60 % SKTst ja anda sellesse klubisse kuuluvatele riikidele nö tasuta omal vabal valikul õigus saada hüvesid viie suurima võlakoormusega riigist, mille ECB muidugi lahkelt kinni maksab.<br/>- Kehvemas otsas asuvatel riikidel hakkab õite suur soov laenu juurde võtta, et järgminegi kord nö toetusest osa saada.

stefan

Itaalia 10Y intressid olid veel suvel 1% lähedal. Hetkel nad on 2% lähedal. Sama käib teiste Euroopa intresside kohta. ECB teeb niisiis hiiglaslikud kahjumid oma ostetud võlakirjade pealt. Õnnitleme siis Euroopa panku kes müüsid ECB-le tipus, ja tunneme kaasa Euroopa kodanikega kes (ECB kaudu) ostsid.<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.marketwatch.com/investing/bond/tmbmkit-10y?countrycode=bx">http://www.marketwatch.com/investing/bond/tmbmkit-10y?countrycode=bx</a>

113366

Kas ECB mitte ei hoia kuni lunastamiseni? Ootamatuid väljaminekuid või margin call&#39;e, et peaks varad turgu lükkama, neil vist ei teki :-)<br/>

stefan

113366<br/>Tõsi, nominaalne kahjum täna muutub nominaalseks kasumiks homme. Aga vahepeal võib juhtuda midagi raha väärtusega. Pangad kes müüsid/müüvad ECB-le võivad saadud raha taas investeerida.

stefan

<i>&quot;«Väikese huumoriga võib tõdeda, et [USA president Donald] Trump saavutas võitluses deflatsiooniga mõne kuuga Twitteris säutsudes rohkem, kui maailma suurimad keskpangad kaheksa aasta jooksul võlakirju kokku ostes.&quot; </i><br/><a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/4025107/viisemann-negatiivsed-intressimaeaerad-kaovad-peagi">http://majandus24.postimees.ee/4025107/viisemann-negatiivsed-intressimaeaerad-kaovad-peagi</a><br/><br/>Hea tähelepanek, mis näitab mida saab teha fiskaalpoliitikaga vs rahapoliitikaga. Õnneks on olemas neid kes sellest aru saavad, siin foorumis veel ka näiteks Kristjan1.<br/><br/>Samas, kahtlen kas Trump ise saab aru, mida ta teeb. Ta teab kuidas raha teenida, mis on enamikele inimestele oluline oskus, riigijuhile aga mitte. Riigijuhi jaoks on raha piiramatu ressurss mis tuleb õigesti kasutada, et muid eesmärke saavutada, näiteks reaalset SKP-kasvu ja ühtlast heaolu.<br/><br/>Aga konkreetselt pole Trump veel just mitte midagi teinud. Uued kohtumised äriliidritega täna, aga mis seejärel tuleb... Äkki on nad sisuliselt seletanud talle kui nõme on tema protektsionistlik poliitika, et ta lõpuks sellest suuresti loobub. Jääb alles tema ilus jutt ja propaganda iseenda eest. Sel juhul business as usual, ja võrreldes Obama-ajaga palju ei muutu, peale juttu.

stefan

Saksamaa inflatsioon märtsis kukkus 1,5%-ni võrreldes 2,2% veebruaris. Belgia oma kukkus 2,97%-&gt;2,28%.<br/><br/>Naftamõju raugeb kuust kuusse.

stefan

Homme siis ECB koosolek Tallinnas.<br/><br/>Loodan, et Eesti ajakirjanikud on paremad kui Lõunaeuroopa omad, ega esita küsimusi Draghi-le oma riigi-, vaid Euroopa majanduse/poliitika kohta.

gurmanka

<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/9/9/9945c651c10a975b0e27a04f40d8046aee7ce151.jpeg"/>

momentum

Indikatsioon: <br/> Guidance on Latvia&#39;s February 2049 Bond Is at Mid-Swap +70 Bps Area<br/> Order Books for Latvia&#39;s February 2049 Bond Over EUR900M<br/> Spread on Latvia&#39;s February 2049 Bond Set at Mid-Swap +68 Bps<br/> Books for Latvia&#39;s February 2049 Bond Over EUR1.1B<br/> Latvia&#39;s February 2049 Bond Deal Size Set at EUR700M<br/> Order Books for Latvia&#39;s February 2049 Bond Closed at Around EUR1.1B<br/><br/>Realiteet:<br/>* <b>Latvia&#39;s EUR700M February 2049 Bond Priced at 98.779, Yield at 1.929%</b><br/><br/><br/>Ahjaa, see ka veel: <a target="_blank" href="http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=85272317">Elron tahab rongilaenu prisket intressi vähendada</a> <blockquote>2010. aastal sõlmis AS Eesti Liinirongid ehk Elron riigihanke võitja Stadler Bussnang AG-ga lepingu 18 elektri- ja 20 diiselrongi ostmiseks. Rongid saabusid Eestisse aastail 2012–2014.<br/><br/><b>18 elektrirongi eest tasuti 79,5 miljonit eurot, millest 85% maksis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Ent 20 diiselrongi eest tasub ettevõte 20-aastase kapitalirendi korras kokku 197,7 miljonit eurot. Sellest summast 96 miljonit on diiselrongide väärtus, 76,1 miljonit intressid ning ülejäänu kindlustus ja muud kulud.</b> Niisiis tuleb diiselrongide intresse kahe kümnendi jooksul maksta peaaegu sama palju, kui oli elektrirongide hind kokku.</blockquote>

mrk

&quot;Võlg on võõra oma. Laenuleib ja laastutuli, ei need kaua kesta. Riigieelarve on struktuurses tasakaalus. Meie rahandus on hästi hoitud.&quot;<br/><br/>Meie poliitikute tase on sloganid. Reaalsus on, et riiki juhivad raamatupidajad. Bilansis võlga pole, küll on ilus vaadata. Aga see, et riigi äriühingud, omavalitsused ja ministeeriumid kubisevad 5%+ yieldiga liisingutest, kasutusrentidest ja PPP-dest (&quot;see ju pole võlg!&quot;) on kurb reaalsus.<br/><br/>

momentum

PM teab rääkida: <a target="_blank" href="https://majandus24.postimees.ee/6704730/eesti-riik-muus-esmakordselt-200-miljoni-eest-luhiajalisi-volakirju?_ga=">Eesti riik müüs esmakordselt 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju</a><blockquote>Riigikassa müüs rahavoo juhtimiseks esmaspäeval korraldatud oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju, <b><u><i>mille tootlus on negatiivne</i></u></b>, teatas rahandusministeerium. <br/><br/>Negatiivne tootlus tähendab seda, et võlakirjade ostja maksab riigikassale intressi.<br/><br/>Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Oksjonil võidab õiguse võlakirju osta pakkuja, kes pakub riigikassale kõige soodsamat intressimäära.<br/><br/>Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses <b><i><u>kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,063 protsenti</u></i></b>, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses <b><i><u>12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti</u></i></b>.</blockquote><br/><br/>M.O.T.T.<br/>

Investor

Miks krt me 2 miljardi eest ei müü neid siis???

invictus

Sest tõenäoliselt on emissiooni korraldamise kulud suuremad kui vastavalt 0,063% või 0,19% emissiooni mahust.

velvo

<blockquote><b>Investor</b><br />Miks krt me 2 miljardi eest ei müü neid siis???</blockquote><br/><br/>Et siis miljonist pead tagasi maksma 998 100, miljardist 998 100 000 ja triljonist 998 100 000 000?<br/>Ehk paned vastava summa kõrvale ja sõna otses mõttes maast leitud raha on vastavalt 1 900, 1 900 000 ja 1 900 000 000.<br/>Sic! Üks miljard ja üheksasada miljoni. <br/>Küsimus on küll, et kes laenaks tuhat miljardit?

jakobson500line

Miks pangad tahavad omada võlakirju mille tootlus on negatiivne? Mis kasu nad sellest saavad?

Fake_McCoy

ECB tahab inflatsiooni tekitada ja laenab pankadele veel odavamalt.

ozbot

..ee kallimalt ikka.. pangad peavad ECB-s hoitava depo eest maksma 0,4%, ehk intress on -0,4%

TNT

Mul on aga teine rumal küsimus:<br/>Miks keegi neid ostab? Negatiivse intressiga?

kaidoke

<blockquote><b>velvo</b><br /><blockquote><b>Investor</b><br/>Miks krt me 2 miljardi eest ei müü neid siis???</blockquote><br/><br/>Et siis miljonist pead tagasi maksma 998 100, miljardist 998 100 000 ja triljonist 998 100 000 000?<br/>Ehk paned vastava summa kõrvale ja sõna otses mõttes maast leitud raha on vastavalt 1 900, 1 900 000 ja 1 900 000 000.<br/>Sic! Üks miljard ja üheksasada miljoni. <br/>Küsimus on küll, et kes laenaks tuhat miljardit?</blockquote><br/><br/>&quot;Paned vastava summa kõrvale&quot; tähendab siis mida? Triljon sularahas keldrisse? Või?

momentum

Leedu oli ka täna võlaturgudel aktiivne. <br/><br/>DJ Spread on Lithuania&#39;s 10-Year Bond Set at Mid-Swap +33 Bps<br/>DJ Spread on Lithuania&#39;s 30-Year Bond Set at Mid-Swap +88 Bps<br/>DJ Total Deal Size for Lithuania&#39;s 10-Year, 30-Year Bond Issuance Capped at EUR1.5B<br/>DJ Books for Lithuania&#39;s 10-Year Bond in Excess of EUR1.8B, for 30-Year Bond in Excess of EUR2.1B<br/><br/>DJ Deal Size for Lithuania&#39;s June 2029 Bond Set at EUR650M, Spread Set at MS+33 Bps<br/>DJ Deal Size for Lithuania&#39;s June 2049 Bond Set at EUR850M, Spread Set at MS+88 Bps<br/><br/>Saame teada, et Leedu riigirisk 10Y osas on kõigest +33bps ja 30 osas ainult +88bps. <br/>Arvan, et Eesti saaks soodsamalt. <br/><br/>Kui nt. Rail Baltica rahastamiseks läheks, siis võiks lõdvalt võtta 10-30 aastase võlakirja, maksta vahepeal intressi ja lasta inflatsioonil põhiosa ära &quot;amortiseerida&quot;. Eesti inflatsioon on praegu kõrgem kui EZ keskmine ja on seda ka tulevikus. <br/>Mis juhtub 1 000 000 000-ga (loe: ühe miljardiga) 30 aasta pärast, kui inflatsioon on vahepeal 3% aastas? Kulub üsna õhukeseks! <br/>RB investeerimisvajadus oleks muidugi ka oluliselt madalam, ca 300m EUR. Aga siiski võiks kasutada võlakirja selle finantseerimiseks.

momentum

Lihtsalt taustaks eelmise nädala lugu Dow Jones´s Leedu teemal: <br/><br/><blockquote><b>DJ Eurozone Countries Ply Cheap Funding to Issue Long-End Government Bonds<br/></b> By Emese Bartha<br/><br/> Several eurozone sovereigns landed new, long-end government bond issues on<br/>Wednesday, benefiting from record low yields across maturities and<br/>countries.<br/> Spain, Italy and Lithuania each launched new, long-dated government bonds<br/>via bank syndicates, while Germany and Portugal tapped existing long-end<br/>debt at scheduled auctions.<br/> The significant concentration of long-end issuance in the eurozone comes<br/>against a backdrop of government bonds yields being driven down primarily by<br/>declining U.S. Treasury yields, but also by the European Central Bank&#39;s<br/>renewed, extended commitment to keep key rates low for at least six months<br/>longer than it had previously envisaged.<br/> Despite an environment so conducive that it even favors Italian bonds, the<br/>timing of Italy&#39;s issuance was somewhat surprising as it came just one day<br/>ahead of the country&#39;s scheduled mid-month auction on Thursday when up to<br/>6.5 billion euros ($7.36 billion) of 2022-, 2026- and 2035-dated BTPs will<br/>be offered for sale. That said, yields of Italian government bonds, or BTPs,<br/>have been easing in the past few days, opening the door for the country&#39;s<br/>opportunistic issue to succeed despite significant supply from eurozone<br/>peers.<br/> Italy sold EUR6 billion of its new, 3.10% March 2040-dated BTP, drawing more<br/>than EUR24 billion in demand. The issue was priced at 99.623, implying at<br/>yield of 3.149%, one of the lead managers of the transaction said.<br/> Tapping very long bonds contributes to extending the average life of Italy&#39;s<br/>debt, which is a positive factor, while the good appetite for extra-long<br/>paper highlights investors&#39; interest in defensive trades, UniCredit&#39;s rates<br/>strategists said.<br/> The current issuance is Italy&#39;s third bond launch in the 15-year and longer<br/>maturity segments in the year to date. In January, Italy launched a new 2035<br/>bond with a EUR10 billion deal size and in February followed that up with<br/>EUR8 billion in a new 2049-dated BTP.<br/> Both Spain and Italy are &quot;taking advantage of the recent drop in long-dated<br/>yields and strong periphery demand after the ECB announcement last week,&quot;<br/>Danske Bank&#39;s chief analyst Christin Tuxen said.<br/> Also on Wednesday, Spain delivered its second new 10-year bond issue so far<br/>this year, selling EUR6 billion in new October 2029 bonds after having set<br/>the deal size in advance. Demand exceeded EUR31 billion, including bids from<br/>the joint lead managers, and the bond was priced at 99.710, implying a yield<br/>of 0.629%, one of the lead manager banks said.<br/> For its part, Lithuania sold EUR1.5 billion in a dual-tranche transaction,<br/>selling EUR650 million in its 0.50% June 2029 bond at a yield of 0.603% and<br/>EUR850 million in its 1.625% June 2049 bond at a yield of 1.732%. Overall<br/>demand for the two tranches neared EUR4 billion, excluding bids from the<br/>joint lead managers.<br/> In scheduled bond sales, Germany tapped 10-year Bunds, securing its lowest<br/>allotment yield at -0.24% for this maturity, while Portugal auctioned 10-<br/>and 15-year bonds with allotment yields at 0.639% and 1.052%,<br/>respectively--both levels the lowest for Portugal in the two maturity<br/>segments.<br/> &quot;The stance of the central banks has become more defensive, with fears of an<br/>economic slowdown or possible recession,&quot; said Filipe Silva, director of<br/>asset management at Banco Carregosa.<br/> These factors have taken sovereign debt rates lower and Portugal is no<br/>exception, he said, adding that Wednesday&#39;s issuance was &quot;another positive<br/>auction with rates well below the average cost of [Portugal&#39;s] national<br/>debt,.&quot;<br/> The lead manager banks of the Spanish issue were BBVA, Credit Agricole CIB,<br/>Goldman Sachs International, HSBC, Santander and Societe Generale.<br/> For the Italian issue, the lead manager banks were Morgan Stanley, MPS<br/>Capital Services, NatWest Markets, Nomura and Societe Generale.<br/> The lead manager banks of the Lithuanian issue were BNP Paribas and<br/>JPMorgan.</blockquote>

momentum

Ega loll olla pole ju kunagi keelatud olnud. <br/><br/>ERR: <a target="_blank" href="https://www.err.ee/966037/eesti-ei-plaani-rail-balticu-rajamiseks-laenu-votta">Eesti ei plaani Rail Balticu rajamiseks laenu võtta</a> <blockquote>Eestil on Rail Balticu rajamiseks vajalikud vahendid riigieelarvesse planeeritud ning laenu selleks võtta ei ole vaja.<br/><br/>&quot;Rail Balticu rajamise kulutusteks on riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga kavandatud aastatel 2019–2023 kokku 410,7 miljonit eurot, millest välistoetus moodustab 316,3 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseerimine 94,4 miljonit eurot. Eelarves on vahendid ette nähtud ja Eesti riigi kaasfinantseeringut ei ole kavas katta laenuga,&quot; ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja teisipäeval ERR-ile.</blockquote><br/><br/>Kui Eesti ka pika-ajalise ja a-sümmeetrilise välismõjuga taristuprojekti rajamiseks laenu ei kasuta, siis mille jaoks veel? <br/>Paistab nii, et mitte millegi jaoks. <br/>Veel hullem on see, et siis kui EL rahad ära kaovad, siis võetakse lihtsalt tuimalt iga aasta laenu täiesti suvaliste asjade rajamiseks ja lollitatakse avalikkust kuidas laenamine on &quot;mõistlik&quot;. <br/><br/>Mõistate? Laenust saab siis lihtsalt Riigieelarve pikendus rumala poliitiku käes. <br/><br/>Aga ega võrreldes praegusega siis tulevikus mingit muutust olema ei saa! Täpselt sama tegevust mis tehakse tulevikus, tehakse ka praegu, lihtsalt selle avaldumise vorm on siis teine! Ja teises vormis avalduma paneb lihtne fakt, et EL pappi enam peale ei pritsi. Ühine nimetaja praegusel ja tulevikus aset leidval? Rumalus! <br/><br/>TÄNA: Laenuraha ei kasutata pikaajalise taristuprojekti rajamiseks - rumal finantsotsus<br/>TULEVIKUS: Laenuraha kasutatakse ulmesuvaliste asjade tegemiseks - rumal finantsotsus<br/><br/>Mõistate? <br/>Me oleme juba täna praegu tulevikus! <br/>Halleluuja, Halleluuja! Ajamasin on leiutatud!

clint

<blockquote><b>momentum</b><br />Ega loll olla pole ju kunagi keelatud olnud. <br/><br/><br/>&quot;Rail Balticu rajamise kulutusteks on riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga kavandatud aastatel 2019–2023 kokku 410,7 miljonit eurot, millest välistoetus moodustab 316,3 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseerimine 94,4 miljonit eurot. Eelarves on vahendid ette nähtud ja Eesti riigi kaasfinantseeringut ei ole kavas katta laenuga,&quot; ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja teisipäeval ERR-ile.</blockquote><br/><br/>Halleluuja, Halleluuja! Ajamasin on leiutatud![/quote]<br/><br/>Eesti osa 94.4 jagatuna 4 aasta peale on mingi 23 milj. aastas. Selle väikest summat küll laenata pole mõtet.<br/>

momentum

ERR vahendab: <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1067626/eesti-muus-200-miljoni-eest-negatiivse-intressiga-volakirju">Eesti müüs 200 miljoni eest negatiivse intressiga võlakirju</a><blockquote>Rahandusministeerium müüs esmaspäeval edukalt 200 miljoni euro väärtuses aastase tähtajaga lühiajalisi võlakirju. Müüdud võlakirjad on põhimõtteliselt negatiivse intressiga, mis tähendab, et võlakirja ostjad maksavad Eestile raha laenamise eest peale.<br/><br/>Kokku müüs rahandusministeerium oksjonil 2000 võlakirja, mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Emissiooni keskmine tootlus tähtajani oli -0,296 protsenti. Kõrgeim tootlus, millega võlakirjad eraldati, oli -0,2 protsenti.<br/><br/>Võlakirjade emiteerimine on osa valitsuse plaanitavast koroonaviirusele reageerimise tõttu tekkinud majanduskriisi vastusammudest. Riik plaanib toetada majanduse toimimist mitme miljardi euro ulatuses. Täpsed kavad on praegu väljatöötamisel.<br/><br/>200 miljoni laenamine on alles esimene samm. Kavas on veel ka lisaks lühiajalisi võlakirju emiteerida. Samuti valmistab rahandusministeerium ette pikaajaliste võlakirjade emiteerimist, mis võiks juhtuda suvel.</blockquote><br/><br/><br/><br/>Läks aega nooo oma 10 aastat kindlasti, et riigil võlakirjasid emiteerida ja 5 aastat, et liituda negatiivse riigivõla intressiga riikide klubiga, aga lõpuks on ka kilplasriik &quot;Estonia&quot; suutnud negatiivsete intresside ajastul jõudnud sinna maani, et rahvusvahelised kapitaliturud hakkavad Eesti riigieelarvet täitma. <br/><br/>Hea, et niigi läks - kümme kaotatud aastat on ikka parem kui terve kaotatud sajand. <br/><br/><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.feg.com/insights/august-2019-research-review">Ca kolmandik maailma võlakirjade turumahust on praeguseks hetkeks negatiivse intressiga</a>: <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/2/e2b703695b060465f70d252c5528b48c5ea3ebab.png"/>

rainis007

Geniaalne süsteem ju. <br/>Võiksime võtta siis 20 mlrd EUR laenu 200ks aastaks -0,5% intressiga ja teenindaks laenu siis laekunud intressitulu arvelt :D :D

velvo

<blockquote><b>rainis007</b><br />Geniaalne süsteem ju. <br/>Võiksime võtta siis 20 mlrd EUR laenu 200ks aastaks -0,5% intressiga ja teenindaks laenu siis laekunud intressitulu arvelt :D :D </blockquote><br/><br/>Ma võtaks ka mõne miljoni ja paigutaks erinevate pankade deposiitidesse, nii 100 tuhande kaupa.

Kuldar1

100 tuhande kaupa paigutada 20 miljardit - missugused on need 200 tuhat panka?

rainis007

<blockquote><b>Kuldar1</b><br />100 tuhande kaupa paigutada 20 miljardit - missugused on need 200 tuhat panka?</blockquote><br/><br/>Pooled enda pooled naise nimele. <br/>Nii jagub 100 tuh pangast. <br/>Kui veel kaks last ka on, siis juba ainult 50 tuh piisab. <br/><br/>Kes otsib see leiab noh :D