Eesti 1999..a maksebilanss ja kommentaar ...
Postitusi kokku 12
b-unit

...vastas eyp ootustele. vaata selle kohta n&#228;iteks:<BR> <BR> http://bnsnews.bns.ee/news/TMA/03171724TMA0387BNS.html<BR> <BR> aga teiste omadele vist mitte. ootame siis huviga &#245;igustusi nagu skt numbrite j&#228;relgi... et kuidas ikka k&#245;ik on palju parem ja toredam kui statistika j&#228;rgi v&#245;iks arvata.<BR> <BR>

b-unit

klikkigu see lingile kel on parool

b-unit

Mul on 2000. aasta jaanuaris tehtud makroanal&#252;&#252;sis oodatud jooksevkonto defitsiit 1999. aastaks 3.15mld. EEK (tegelik 4.63 mld. EEK) ja kaupade ja teenuste defitsiit 3.52 mld. EEK (tegelik 4.29 mld. EEK).<BR> Kaupade ekspordiks ootasin 36.65 mld. EEK (tegelik 36.03 mld. EEK), kaupade impordiks 48.89 mld. EEK (tegelik 48.97 mld. EEK). <BR> Teenuste eksport oli oodatud 22.19 mld. EEK asemel 21.90 mld. EEK, teenuste import 13.47 mld. EEK asemel 13.26 mld. EEK. <BR> Seega oli minu jaoks peamine &#252;llatus oodatust madalam kaupade eksport ja fakt, et tulude v&#228;ljavool oli viimases kvartalis nii suur. Kui mina prognoosisin, et jooksevkonto defitsiit on kaupade ja teenuste defitsiidist v&#228;iksem, siis tegelikkuses oli vastupidi.<BR> Ma ei teinud 2000. aasta jaoks kvartaalset prognoosi. 2000. aasta jooksvkonto defitsiidiks olen prognoosinud 5,5 mld. EEK, kaupade ekspordiks 40,0 mld. EEK, kaupade impordiks 55,5 mld. EEK, teenuste ekspordiks 25,5 mld. EEK ja teenuste impordiks 15,5 mld. EEK.<BR> &#220;lekannete ja tulude kogusaldo olen arvestanud nulliks.<BR> <BR> Seega v&#228;ga suuri &#252;llatusi ei tulnud. Kommentaaris prognooside juures olen m&#228;rkinud, et ootasin tarbimise j&#228;rsku elavnemist viimases kvartalis (selleks ajaks oli ju tegelikult viimane kvartal <BR> just l&#228;bi saanud, numbreid lihtsalt ei olnud).<BR> <BR> 2000. aasta prognoosides on oodatud teenuste ekspordi 15%-list kasvu, samal ajal kaupade eksport peaks kasvama 9%. Teenuste ekspordi kasvu p&#245;hjendamisel olen m&#228;rkinud eelk&#245;ige transiiti, aga ka v&#228;ikest kasvu turismist tulevate eksporttulude osas. Seda just eelk&#245;ige turismi sesoonsuse v&#228;henemise t&#245;ttu. Ootasin turistide arvu kasvu just muudel aegadel, v.a. suvi.<BR> Kaupade ekspordi suhteliselt tagasihoidliku oodatava kasvu p&#245;hjuseks on idaturgude aeglane taastumine. Samas olen m&#228;rkinud, et kaupade ekspordi kasv tuleb pigem kiirem kui aeglasem, sest olin arvestanud suhteliselt negatiivse stsenaariumiga.<BR> Arvestades ka minu tugevat SKT kasvu prognoosi 2000. aastaks (+7.5%), siis oodatav 2000. aasta jooksevkonto defitsiit moodustab 6.5% prognoositud SKT-st. THI kasvuks olen prognoosinud 5-6%, kuid seda eeldusel, et suvel lisatakse soojusenergia m&#252;&#252;gihinnale k&#228;ibemaks. See on THI seisukohast v&#228;ga oluline faktor. <BR> Sven, kurat!! Minu arvates n&#228;itavad viimased maksebilansi n&#228;itajad just, et asjad liiguvad &#245;iges suunas. Selle aasta alguses on esialgsed v&#228;liskaubandusn&#228;itajad olnud minu arvates v&#228;ga &#245;igel tasemel ja ma ei n&#228;e praegu mingit p&#245;hjust oma aastaprognoose muuta. IV kvartal on ikka &#252;lej&#228;&#228;nutest hoopis erinev ja seet&#245;ttu <BR> tasuks ikka v&#245;rrelda erinevate aastate samu perioode. Samas soovitaks vaadata ettepoole 1998. aasta IV kvartalist, sest see oli liigselt m&#245;jutatud erakorralistest asjaoludest (Vene kriis). <BR>

b-unit

Re: Sven, kurat...<BR> <BR> no ma ei tea, kuidas Sinuga, aga BNS ei tahtnud meid reedel uskuda, kui me neile selle numbri 13-15% defitsiiti v&#228;lja &#252;tlesime. k&#245;ik ylej&#228;&#228;nud olevat k&#245;vasti optimistlikumad. kes t&#228;pselt ja mille p&#245;hjal, ei oska kahjuks &#246;elda. <BR> <BR> aga mida roosilist Sa siis v&#228;lja lugesid neist numbritest? &#220;tled ju isegi, et ekspordinumbrid alla ja improdi omad &#252;le ootuste??? Sellega oleks ma n&#245;us, kui &#252;tleksid, et esimese kvartali senised numbrid on paremad...<BR> <BR> P&#245;hjuseid impordi suurenemiseks v&#245;ib ju otsida, aga ekspordi n&#245;rkusele pole muud p&#245;hjust kui see, et kosumine on olnud aeglasem kui me seda kogu aeg oleme arvanud. V&#245;i v&#228;hemasti enamik meist. Ja see ongi point. Ega ma ei v&#228;idagi nagu olukord poleks paranenud. Samal ajal n&#228;eksin ma heameelega, et ei tekiks sellist '97 optimismituhinat, kus kogu sisemajanduse kasv sumbub lihtsalt m&#245;ttetusse tarbimislainesse. Seet&#245;ttu suhtuksingi negatiivselt igasugustesse m&#228;rkidesse, mis selles suunas viitavad. Ja 4Q99 maksebilanss oli &#252;ks v&#245;imalik m&#228;rk (vaatamata k&#245;ikv&#245;imalikele objektiivsetele asjaoludele, mis sellise defitsiidini viis - a la k&#252;tuseaktsiisid).<BR> <BR> Oled Sa mu selgitusega rahul?<BR> <BR>

b-unit

Positiivseks loen ise eelk&#245;ige seda, et maksebilansi numbrid n&#228;itasid tarbijate (ja ka ettev&#245;tjate) kindlustunde kasvu &#245;igustamatult madalatelt tasemetelt &quot;normaalsele&quot; tasemele. Ma pean tunnistama, et 1999. aasta I kvartal oli p&#245;hjendamatult pessimistlik ja suve alguses hakkas asi liiga vaikselt taastuma. Ma ootasin oluliselt kiiremat taastumist, mis esimese hooga paistiski t&#245;eks saavat (optimismilaine aktsiaturul veebruaris-m&#228;rtsis, p&#228;rast Telekomi listimist).<BR> Ma olen n&#245;us, et tarbimise edasine j&#228;rsk kasv oleks juba veidi ohtlik, aga nagu selle aasta alguse v&#228;liskaubandusn&#228;itajad on n&#228;idanud, kaubandusdefitsiit on kontrolli all (mis ta oligi? -900m EEK) K&#252;tusetransiidi m&#246;ll omakorda annab p&#245;hjust uskuda, et teenuste bilanss on omakorda tugevalt positiivne.<BR> Mina n&#228;en siiski viimase kvartali maksebilansi n&#228;itajaid positiivsetena - v&#228;hemalt kodumaine n&#245;udlus t&#245;usis p&#245;hjendatud tasemele.<BR> Ma olen igati n&#245;us Sinu hoiatustega p&#245;hjendamatu optimismi arengu osas. Samas olen ma praeguse seisu juures kindel, et varade hinnad liiguvad j&#228;rgmise 2 aasta jooksul t&#245;usvas suunas. Isegi juhul kui inimesed t&#228;iesti peast segi l&#228;hevad, siis on korrektsioonini k&#245;vasti aega.<BR>

b-unit

... kas sa arvad seda ka n&#228;iteks sellise tubli aktsia nagu telekom kohta? et paneb veel +100% ilma probleemita n&#228;iteks j&#228;rgmise 12 kuu jooksul?<BR>

b-unit

Aktsiahullusest on asi kaugel. T&#245;estuseks v&#245;in tuua fakti, et Eesti soost eraisikud on kogu potist,TVB nimekiri, vaid 3 protsendi omanikud.

b-unit

Sven, oled eesti mees v&#245;i mitte...

b-unit

Telekom?? Ei, ma ei pidanud siin silmas niiv&#245;rd konkreetset aktsiat v&#245;i aktsiaturgu (ehkki need on kahtlemata varad), aga ka muid varasid laiemalt. N&#228;iteks kinnisvara.<BR> Telekom on just n&#228;itena m&#245;neti ebasobiv, sest aktsiaturg iseenesest on vaid teatud osa varadest, TVB on omakorda v&#228;ike osa aktsiaturust, Eesti Telekom on v&#228;ike osa TVB-l noteeritutest. Lisaks on Telekomi aktsion&#228;rideks &#252;lisuur hulk mittekohalikke. Samuti on ettev&#245;ttel aastases perspektiivis ees olulisi muutusi turul (2001. aasta probleem). <BR> See on ka vastus Sveni k&#252;simusele, millest v&#245;ib j&#228;reldada, et ma ei ole Telekomi edasiste hinnamuutuste osas nii optimistlik kui paljude teiste varade (sealhulgas aktsiate) hindade muutuse osas.<BR> <BR>

b-unit

Mulle on mitmeid kommentaare ja anal&#252;&#252;se lugedes j&#228;&#228;nud mulje, et 5-6 protsenti THI kasvu on v&#245;tmek&#252;simus, et kui see number v&#228;iksemaks j&#228;&#228;ks oleks asi justkui halb. Kas t&#245;esti suuremad inflatsiooninumbrid aitavad majandusel kergemini t&#245;usta? V&#245;i olen ma midagi valesti tajunud?

b-unit

Nagu n&#228;ha, on siin THI-st varem juttu olnud ja hoopis k&#245;rgematest numbritest, kui me praegu n&#228;eme. Ma pean veelkord toonitama, et selle aasta jooksul kallinevad eelk&#245;ige toiduained ja soojusele k&#228;ibemaksu lisamisel ka eluasemekulud. Toit+eluase on kokku &#252;le 50% THI-st, minu m&#228;letamist m&#246;&#246;da transport oli vist ainult 6-8%.<BR> Vastuseks sellele viimasele k&#252;simusele THI ja majanduskasvu kohta: k&#245;rge THI kasv on Eesti puhul &#252;ldjuhul t&#228;hendanud seda, et inimesed hakkavad optimistlikumaks muutuma (seni on see k&#252;ll t&#228;hendanud peast segi minemist), seega on k&#245;rge THI olnud lihtsalt kasvufaasi (optimismi) peegeldaja. Sellega on seletatav ka majanduskasvu ja THI vaheline seos. Kui me v&#245;tame majanduss&#252;steemi mahtude muutumist tervikuna, siis minu arvates n&#228;itab just nominaalne SKT Eesti majanduse suurust ja nii kaua, kui EEK/EUR on fiksitud, on minu jaoks oluline eelk&#245;ige nominaalne majanduskasv. Samah&#228;sti v&#245;iks me reaalkasvu saamiseks nominaalset kasvu korrigeerida EL-i keskmise inflatsiooniga. Minu jaoks on oluline s&#252;steemi v&#245;ime emiteerida oma v&#228;&#228;ringut antud kursi juures maksimaalsel m&#228;&#228;ral, ilma et sellega kaasneks ohtu pikaajalisele stabiilsusele. Sellest tulenevalt v&#245;ib v&#228;ita, et t&#245;esti - k&#245;rge inflatsioon on paljuski Eesti puhul ka kasvu n&#228;itaja (loomulikult tuleb sellesse v&#228;itesse suhtuda teatud reservatsiooniga), sest inflatsioon on suurel m&#228;&#228;ral indikatsioon, et s&#252;steem on olnud v&#245;imeline suurendama rahapakkumist (j&#228;llegi tuleks elimineerida k&#245;rvalised asjaolud).