see kirjatükk võtab h. kingogi tummaks;) jah, ega liigne koolis käimine ka head tee..
see kirjatükk võtab h. kingogi tummaks;) jah, ega liigne koolis käimine ka head tee..
pitsat2. mingit festivali korraldad siin? ma pidin sinu jaoks eraldi Mereste majandusleksikoni lahti võtma. //marginaal - protsentides väljendatavate intressimäärade, hinnatäiendimäärade vms määrade vahe; protsendivahe ...//<br />aga sa ei mõista ju nii keerulisi asju kontrollida? Ckekkisin ühte Telekomi 2003 aruannet ja ennäe pitsat - marginaal tervenisti %-des! Mõtle natuke, enne kui mölisema pistad!!! Täitsa kannis ikka elu siin maamunal.<br />Voobse Sipsik :)<br /><br />Roimar. nagu sa tead ilmselt, on marginaaliga seotud palju väljendeid (marginal cost, marginal benefit..jne) margin futtide ja forexi taustal on hoopis teine termin kui väljaspool tuletistehingute turgu. tavaettevõtluses pole margini puhul tegu "tagatisrahaga". Margin ehk marginaal on siis hinnalisand. Kuna me rääkisime mööblitööstusest, siis <b>marginaal on väga tugevalt seotud oodatava rentaablusega.</b> Ja ma arvan, et mõistad isegi, et ma ei pannud marginaali võrduma rentaablusega. 70% marginaali küsimine mööblitööstuses (kui väga tugevas konkurentsifaasis olev segment), tähendab ilmselt kiiret pankrotti ja seega mittemingisugust rentaablust. Loomulikult leitakse vahel talendikaid lahendusi.
Palun vabandust, sedapuhku nägid ilma asjata vaeva. Ma siin kirjutan niisama mälu ja põhihariduse baasil. Need paar kommi siin ei pane mind konspektides tuhnima. Nimelt vahe ja suhe on ja jäävad minu jaoks ikka eri asjadeks, otsi Sa VS-st, Mereste leksikonist või kuskohast iganes mida tahes välja. Muide, eri autorite eri aegadel ( ! ) antud definitsioonid võivad omavahel vastuolus olla küll, aga mulle pole see mureks.<br />Vesi on päris ujutavaks läinud juba. Mõnush.<br />Peaks enne jalkat veel rattaga väikse ringi tegema. Katsu oma elu ka ikka kuidagi kannist kätte saada ja ole üldse terve.<br /><br />
pitsat2, oi mai või!!! :-))))
Huvitav jamadejura siin foorumis.<br />Küsiks abesikilt, mida tähendab ettevõtte marginaal 70% ja sama ettevõtte rentaablus 70%, et oleks selgem arusaam asjaolust, et need ei ole ühes pajas.
abesiki, kui soovid võin sulle tuua palju näiteid mida marginaal EI tähenda. see kui teed oma väite boldiks, ei muuda seda veenvamaks, vähemalt minu jaoks. too paar näidet marginaali ja oodatava rentaabluse seotuse kohta. erit teretulnud oleks näide selle seose tugevuse ilmestamiseks. samas, tänud uue majandusteadusliku mõiste "oodatav rentaablus" eest. võrdlemisi devergentne, kunsti tegev, meeleseisundit erutav ja tavapärast "raamistikku" ja maailmapilti laiendav.
Üks väga hea artikkel!<br /><br />http://sise.ttu.ee/ajaleht/tp1997/29september1997/kalj1.html
Olemisstruktuur on intellektuaalselt transparentne!
Ei osanud uudist mujale panna, Eesti on saanud nimelt kutse OECD-sse ja kutse on saanud ka 4 teist riiki:<br />OECD invites Chile, Estonia, Israel, Russia, Slovenia<br /><br />Tegemist siis Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, kuhu senini kuulunud nn korralikud tööstusriigid.
Ehk siis ka rikaste riikide klubiks kutsutud organisatsioon.
Poola, Ungari juba sees, ilmselt "edutavad" KIE edukamaid mingite kriteeriumite alusel
Boohya! Midagi on teoksil > <b><a href="http://www.pixel.ee/f_postid.php?teema=3728" target="_blank">Fraktali töökuulutus</a> </b> > <b><a href="http://www.fraktal.ee/" target="_blank">Fraktali web </a> </b>. Kas keegi teab midagi täpsemalt?
Momentum, see näeb välja nagu keskmisest ambitsioonikam, kuid siiski lihtsalt teeme-neljakesi-ise-maailma-parima-cmsi-projekt.
Ja, kurat, miks ma peaksin veel ajakirju koju tellima?
mis selle fraktaliga siis on? üks järjekordne veebi/disaini firma? endised krabi tegelased
Äkki pakub kellegile huvi: EKAs paar avatud loengut. Masayo Ave loeng uuematest tööstusmaterjalidest + valutehnikatest Frankfurdi messilt ja Patrizia Scarzellalt loeng "unekultuurist" http://lists.artun.ee/attachments/foorum/1d/6c/47909d06/01.200801openlecture02.pdf
Ma arvan, et Eesti tulevikutööstus võiks olla tuuleenergia. Eesti sobiks sellele perfektselt, täna on Taani sel alal liider, aga Eestis on tuuletingimused head, tuulegeneraatorite toodetakse, Eesti Energia juba investeerib jne. Oleks tööstus mis kasutaks nii Eesti loodustingumusi, insenerioskusi kui ka materjalide lähedust ja hea sadamate struktuuri. Kontrasteeruks ka ilusti Venemaaga, kes pakub musta nafta ja sütt, Eesti seevastu pakuks rohelist igavest tuuleenergia, toodetud rannikutel ja saartel. Ja mida kõrgemad maailma energiahinnad, seda tulusam oleks tuuleenergia.<br /><br />Mõne aasta pärast suudetakse hästi ja kiiresti laadida elektriautode akusid, ja siis nõudlus elektri vastu veel kasvab. Nii ehitagu Eestis niipalju tuuletornid kui saab, ja arenadagu selleks tööstus. Uued Estlink-kaablid muidugi ka.
Eesti Energia võiks luua tuuleenergia investeerimiseks eraldi ettevõtet, ja noteerida seda börsil. Pakun et paljud investeeriksid.
Aaah, kuidas ma armastan seda ideed.<br />aga loomine ja noteerimine - mõlemad saavad kajastatud star treki järgmistes episoodides. kui neid üldse ilmub.
USA-s on üks tore mees: lubab nimelt kaks elektrimootorit niimoodi kokku panna, et üks ajab teist ringi ja teine toodab rohkem elekrtit, kui esimene tarbib. Üle koera olevat juba saadud, jäänud veel saba. Teadagi FBI ja teised mehed mustas takistusi tegema, aga lõplik võit saabuvat siis, kui iga USA elanik tüübile 1 USD annetaks. Mis see 10.5 eeku siis ikka ära anda on? Eesti (taand)arengu mudel kipub olema põhimõtteliselt samasugune.
<b><a href="http://www.ekspress.ee/2008/09/18/eesti-uudised/4425-eesti-teadlased-kloonivad-miljardeid-maksva-lehma" target="_blank">Eesti teadlased kloonivad miljardeid maksva lehma</a></b> <br /><br />Täitsa huvitav artikkel, kuid ... arusaamatuyks jääb üks huvitav asjaolu. Nimelt teadus on informatsiooni tootmise äri (hiljem ka ärilise rakendamise). Tundub, et Eestlased teevad umbes seda, mida mujal juba tehtud on (<em>Seda on maailmas seni tehtud üksikutel juhtudel. + Kõks siiski välistab võimaluse, et Tartus veise kloonimisega hakkama ei saada. Ainuüksi Euroopas on tänaseks kloonitud umbes 120 veist, USAs koguni 600. Esimene veis klooniti juba 21 aastat tagasi. Kloonimine kui selline on nii tavaline, et sel moel on maailmas paljundatud hulganisti koeri, kasse, hobuseid ja isegi tuhkruid.</em>) Selle saab küll osaliselt pareerida asjaoluga, et <em>Seevastu transgeenseid kloonloomi leidub maailmas üksikuid. Ja sellega tegelevad maaülikooli teadlaste kõrval väga vähesed uurimisrühmad.</em>, kuid siiski pole tegemist eestlaste välja mõeldud asjaga, ehk meil puudub infomonopol. Kuidas siis ikkagi on nii, et ravimifirmad kelle R&D eelarve on nt suurem kui Eesti riigieelarve ei suuda teha 10 000 000 EEK suurust investeeringut vaid on nõus ostma eestlastelt lehma 5 000 000 000 EEK eest. Kusagil on mingi kala. <br /><br />Muidugi edu ja tuult tiibadesse!
<a href="http://www.virumaateataja.ee/?id=124600" target="_blank">Vohnjas asuv perefirma Temper püstitab tehaseid</a> <br /><br /><em>Vohnjas tegutseb tosina töötajaga perefirma Temper, mis valmistab kõrgtehnoloogilistel tööpinkidel aiapiirdeid, konstruktsioone Norra õlitootjatele ja kuulventiile Rootsi turule, aga püstitab ka tehaseid. Kui paljud väikefirmad on spetsialiseerunud kitsale tegevusvaldkonnale, siis Temperi toodangu valik on lai, sest firmal on täiskomplekt kõrgtehnoloogilisi metallitööpinke. "Et enda toodetud ventiilidele ei jõudnud enam treidetaile valmistada, siis sai kaks aastat tagasi muretsetud uus Doosan CNC treimiskeskus koos etteandmismehhanismi ja detailipüüdmiskonveieriga," rääkis Raivo Ruuto. "Viimase poole aasta jooksul oleme muretsenud juurde kaks uut tööpinki. Üks neist on Jaapani plasma- ja gaaslõikepink, millega saab lõigata metalli paksusega kuni 100 mm. Tegemist on jällegi automaatse juhtimisega, kus arvutis teed joonise valmis ja pink lõikab detaili välja," rääkis Raivo Ruuto. Painutuspink on firma Haco oma. Masinal on 4100 mm pikkune töölaud ning maksimaalne painutusjõud 220 tonni. Kahe pingi ostmine oli kolme miljoni suurune investeering. "Kuna kirjutasime projekti ja see valiti abikõlblikuks, maksab 40% pinkide maksumusest kinni Euroopa Liit. Kui tuli positiivne otsus, pidime tegutsema, valikut enam polnud. Patt olnuks jätta toetussumma kasutamata," lausus Raivo Ruuto, kelle sõnul soetati plasma- ja gaaslõikepink ning painutuspink, et ettevõte suudaks pakkuda kliendile täislahendust."</em>
momentum, kogu lugupidamisega - keegi ei viitsi lugeda A4 triaade. ehk saaks kuidagi kokkuvõtlikumalt?
tri.aad <20: -aadi, -.aadi> kolmik; kolme isiku, eseme v mõiste ühtsus; filos arengu kolmeastmelisus<br /><br />Kogu lugupidamisega - vast ehk siiski tiraade?
kes suudakski Sinu pedantsuse vastu, velikij;)
Abesiki, kuidas kommenteerid vahepeal toimunud heuristilisi sündmusi ja on midagi uut lisada ettevõtluse ja kultuuri vahelisse partituurile?
ø„¸¨°º¤ø„¸¸„ø¤º°¨¸„ø<br /> ¨°º¤ø„¸ TIESTO„ ø¤º°¨<br /> „ø¤º°¨FOREVER`°º¤ø<pre><br />888888888888888888888888<br />8888ooo8888888888888888888888888<br />_8888oooooo8888888888888888888888888888<br />____88oooooooo888ooo8888888888888888888888888<br />__88888888oooo8ooooooooooo88888888888888888888<br />____888_8oo888888oooooooooooooooooo88888888888 888<br />___88oooo88888888oooomoooooooooo88888888888 8<br />_888888888888888888oMooooooooooo8888888888888<br />____88888888888888888888ooooooooooooM88888888888888<br />____8888888888888888888888oooooooooM8888888888888888<br />_8888888888888888888888oooooooM888888888888888888<br />____8888888888888888oo88888ooooooM88888888888888888888<br />__88888888888888888ooo88888oooooM888888888888888 8888<br />_88888888888888888ooo88888ooooMoo;oMo;888888888 88<br />88888888888888888ooo8888oooooMooooooooooo88888888 8<br />_88888888888888888oooo88ooooooMo;ooooooooooo888888888<br />_8888888888888888888ooo8ooooooMooaAaooooooooM8888888888<br />88_8888888888oo88oooo8ooooMooooooooooooo888888888888888_8888<br />_8888888888888ooo8oooooooooMoooooooooo;oo88o88888888888888888<br />_88888888888888oooooooooooMoo"@@@@@"oooo8w8888888888888888<br />88888888888o888ooooooooooMooooo"@a@"oooooM8i888888888888888<br />8888888888oooo88oooooooooM88oooooooooooooM88z88888888888888888<br />8888888888ooooo8oooooooooM88888oooooooooMM888!888888888888888888<br />888888888ooooo8oooooooooM8888888MAmmmAMVMM888*8888888888888888<br />888888_MoooooooooooooooM888888888oooooooMM888888888888888888888<br />8888MooooooooooooooM88888888888ooooooMM888888888888888__88888<br />888MoooooooooooooM8888888888888MooooomM888888888888888__8888<br />888MooooooooooooM8888o888888888888oooomooMm888888888888888<br />_88_Moooooooooooo8888o88888888888888888ooooooMm888888888<br />88Moooooooooo8888Moo88888oo888888888888oooooooMm88888__88<br />8MMoooooooo8888Mooo8888ooooo888888888888ooooooooMm8_8<br />___8Mooooooo8888Mooooo888ooooooo88ooo8888888ooooooooMm8<br />__88MMooooo8888Mooooooo88oooooooo8ooooo888888oooMoooooM<br />_8888Mooooo888MMoooooooo8oooooooooooMoooo8888ooooMooooM<br />__88888Mooooo88oMoooooooooo8oooooooooooMooo8888ooooooMooM<br />_88_888MMooo888oMoooooooooooooooooooooooMo8888oooooooooMo<br />_8_88888Mooo88ooMoooooooooooooooooooooooMMo88ooooooooooooM<br />_88888Mooo88ooMoooooooooo88ooooooooooMo88ooooooooooooooM<br />888888Mooo88ooMooooooooo88@@88ooooooooMoo88ooooooooooooooM<br />888888MMoo88ooMMoooooooo88@@88oooooooMooo8ooooooooooooooo*8<br />88888Mooo8ooMMooooooooo88ooooooooooMooooooooooooooooo88@@<br />__8888_MMooooooMMoooooooooooooooooooooMMooooooooooooooooo88@@<br />888____MoooooooMMoooooooooooooooooooMMooMooooooooooooooooo*8<br />888MMoooooooMMMooooooooooooooooMMoooMMoooooooooooooooM<br />__88_MooooooooMMMMoooooooooooMMMMoooooMMooooooooooooMM<br />___88MMoooooooooMMMMMMMMMMMMMooooooooMMMooooooooMM<br />____88__MMooooooooooooMMMMMMMooooooooooooMMMMMMMMMM<br />____888MMooooooooooooooooooooooooooooooooooMMMMMM<br />__888MMooooooooooooooooooooooMoooMooooooooMM<br />__888MMooooooooooooooooooMMooooooMMooooooMM<br />__88888MMoooooooooooooooMMMooooooomMoooooMM<br />_888888MMoooooooooooooMMMoooooooooMMMoooM<br />__88888888MMoooooooooooMMMoooooooooooMMoooM<br />_88_8888888MoooooooooMMMooooooooooooooMoooM<br />_8__888888_MoooooooMMoooooooooooooooooMoooMo<br />____888888_MooooooMoooooooooooooooooooMoooMM<br />_888888_MoooooMooooooooooooooooooooooooMoM<br />888888MoooooMooooooooo@ooooooooooooooMooM<br />____88888Moooooooooooooo@@oooooooooooooooMooM<br />____88888Moooooooooooooo@@@ooooooooooooooooMooM<br />____88888_Mooooooooooooooo@@ooooooooooooooooooMooM<br />__88888_Mooooomoooooooooo@ooooooooooMmoooooooMoooM<br />__8888_MoooooMoooooooooooooooooooooooMMoooooooMoooM<br />___8888MoooooMoooooooooooooooooooooooMMMooooooooMoooM<br />____888MoooooMmooooooooooooooooooooooMMMoooooooooMooooM<br />__8888__MMooooMmoooooooooooooooooooooMMMMooooooooomoomoooM<br />888__MoooooMooooooooooooooooooooMMMooooooooooooMoommoooM<br />8888MMoooooooooooooooooooooooooMMooooooooooooomMooMMoooMo<br />____MoooooooooooooooooooooooooMooooooooooooooomMooMMoooMm<br />____MMoooooomoooooooooooooooooooooooooooooooooooMooMMoooMM<br />____MooooooooMoooooooooooooooooooooooooooooooooooMooMoooMM<br />MMoooooooooMoooooooooooooMoooooooooooooooooooooMoMoooMM<br />MoooooooooooM88oooooooooMoooooooooooooooooooooooMMooMMM<br />Moooooooooooo8888888888MooooooooooooooooooooooooMMooMM<br />Mooooooooooooo88888888MoooooooooooooooooooooooooMooMM<br />Moooooooooooooo888888MoooooooooooooooooooooooooMooMM<br />Mooooooooooooooo88888MoooooooooooooooooooooooooMoMM<br />Mooooooooooooooooo88MooooooooooooooooooooooooooMMM<br />MoooooooooooooooooooMooooooooooooooooooooooooooMMM<br />_MMoooooooooooooooooMooooooooooooooooooooooooooMMM<br />____MoooooooooooooooooMooooooooooooooooooooooooooMMM<br />____MMoooooooooooooooMooooooooooooooooooooooooooMMM<br />___MoooooooooooooooMoooooooooooooooooooooooooMMM<br />_MMoooooooooooooMoooooooooooooooooooooooooMMM<br />__MoooooooooooooMooooooooooooooooooooooooMMM<br />__MMoooooooooooMooooooooooooooooooooooooMMM<br />___MoooooooooooMoooooooooooooooooooooooMMM<br />_MMoooooooooMoooooooooooooooooooooooMMM<br />____MoooooooooMooooooooooooooooooooooMMM<br />____MMoooooooMooooooooooooooooooooooMMM<br />___MMooooooMoooooooooooooooooooooMMM<br />_MMoooooMoooooooooooooooooooooMMM<br />__MMooooMooooooooooooooooooooMMM<br />__MMoooMooooooooooooooooooooMMM<br />___MMooMoooooooooooooooooooMMM<br />_MMoMoooooooooooooooooooMMM<br />____MMMooooooooooooooooooMMM<br />____MMooooooooooooooooooMMM<br />___MoooooooooooooooooMMM<br />____MMooooooooooooooooMMM<br />____MMoooooooooooooooMMM<br />____MMooooMoooooooooMMMo<br />____mMMooooMMoooooooMMMM<br />MMMoooooooooooMMMoM<br />mMMoooMoooooooMoMoM<br />__MMooMMMMoooooooMoM<br />__MMooMMMooooooooMoM<br />__mMMooMMooooooooMoM<br />MMooMMoooooooooMoM<br />MMooMMooooooooooMom<br />MMoooMoooooooooooMM<br />MMMoooooooooooooooMo<br />MMMoooooooooooooooMo<br />MMMooooooooooooooooM<br />MMMooooooooooooooooM<br />MMMooooooooooooooooMm<br />____MMooooooooooooooooMM<br />____MMMoooooooooooooooMM<br />____MMMoooooooooooooooMM<br />____MMMoooooooooooooooMM<br />____MMMoooooooooooooooMM<br />MMooooooooooooooMMM<br />MMMoooooooooooooMM<br />MMMoooooooooooooMM<br />MMMooooooooooooMM<br />__MMooooooooooooMM<br />__MMooooooooooooMM<br />__MMoooooooooooMM<br />__MMMooooooooooMM<br />__MMMooooooooooMM<br />MMoooooooooMM<br />MMMooooooooMM<br />_MMMooooooooMM<br />____MMooooooooMM<br />____MMMooooooMM<br />____MMMooooooMM<br />___MMooooooMM<br />_MMooooooMM<br />__MMoooooMM<br />__MMoooooMMo<br />__MMoooooMoM<br />__MMoooooMoM<br />__oMooooooMo<br />_MoMoooooooM<br />____MoooMooooooM<br />MooooMooooooM<br />____MoooooMoooooooM<br />MooooooMMoooooooM<br />MoooooooMooooooooM<br />M;o;ooooMoooooooooM<br />Momo;oooMooooooooooM<br />MMomomooMoooooooo;oM<br />__MMomooMMooooooo;o;M<br />MMooMMMoooooo;omoM<br />MMMM_MMoooomomoMM<br />__MMoooomoMM<br />___MMooooMM<br />____MMooMM<br /></pre>
Tõeline Unistuste Printsess™
Veel veidi ja Eesti ongi 5 jõukama riigi seas (praegu küll alles 31.kohal): <a href="http://www.prosperity.com/rankings.aspx">http://www.prosperity.com/rankings.aspx</a>
Veel veidi ja Eesti ongi 5 jõukama riigi seas (praegu küll alles 31.kohal): <a href="http://www.prosperity.com/rankings.aspx">http://www.prosperity.com/rankings.aspx</a>
India on "jõukam" kui AÜE? Huvitav tabel.
Kui rankingute taga olevat country profiili lugeda, siis jääb kogu uuringust ikka väga nirune mulje.<br /><br /> There is also a high level of competition in elections for the executive and legislative branches of government; however, electoral processes are far from free and open<br /> However, the education level of the labour force is <b>well below global averages</b> and educational spending, despite being in the top third worldwide, is relatively poor compared to other European countries.<br /> Estonia is the least religious country, globally, and only 10% are members of a religious institution, placing the country in the bottom quintile on this variable and indicating limited access to religious support networks.<br /> Overall membership in groups is also very low, with very few people affiliated with arts and sports clubs, and only 2% belonging to environmental clubs.
<blockquote><b>abesiki</b><br/><b>Lähenemisnurk</b><br/>Majandusheuristiliselt on ilmselt üks paeluvamaid probleeme vaadelda kultuuri ja ettevõtluse seoseid partituurina, kus vokaalosa esitab intellektuaalne eliit ja interpretatsioon instrumentidele sooritatakse hääleprofiili arvestades. Paradoksaalsel kombel, võrreldes heliloominguga, pole majanduskreatiivsus võimalik ilma sellele eelneva kultuurivokaalita. Teisisõnu, siis puudub algoritm mida võiks interpreteerida toodeteks. <br/>Eesti äriloogikas on valdav arusaam, et nii ostetav kui müüdav peab olema eksponeeritud tahkel kujul. Kergesti kombatavaid struktuure ja objekte saab küll erineval moel poolitada - nii toimitaksegi, et mõnest suvalisest majanduskeha osast üritatakse uus moodustada -, kuid vaieldamatult jääb leiutustase sedapuhku nõrgaks. Isegi ühemehelised inkvisitsioonikohtud liiguvad hierarhiaid pidi ringi ja mõõdavad, kas ülemuse või alluva tegevus on piisavalt tahke. <br/>Puht empiiriliselt on eelnenud arvatavalt igale majandusparadigma nihkele kultuuriline muutus, näiteks noorsoo mässamine enne ja pärast perestroikat - lõpuks vabanemine. Valgustusajastul mõtlejate vastumeelsus kiriku ülevõimule, tulemuseks viimase rolli vähenemine. Negatiivse variandina Põhja-Korea isolatsioon, intelligentidest üleastumine, ja mis hullem, see toimus hirmsa majandusbuumi ajal - tundus ju niivõrd õige. Näited on trafaretselt primitiivsed, kuid siiski viib mõtteni vaadelda genereerimiskliima muutuste mõju fraktaalsena ehk viiteni: firma- ja riigikultuur on korrelatsioonis tulemustega.<br/>Tahkeid asju iseloomustab konkreetne nimetus. Nad on äärmiselt selgepiirilised, võtkem kas või taskulamp ja mobiiltelefon. Teostame natuke liitmist ja lahutamist mõlema majanduskehaga ning tulemuseks võime vabalt saada lambikese, mis mobiililt energiat saades särab. Parimal juhul on tegu vahva konstruktsiooniga, kuid innovatiivsuse tase on nigel. Ülemisel tasandil mängimiseks ei piisa lõikamisoskusest ja legotamisest - professionaalid koguvad oma ajukatlasse laias ampluaas nimetusi, segavad ja tekitavad niivõrd intensiivse kasvuhooneefekti, et kõik nimetused aurustuvad molekulideks. Taskulambist settib esteetiline pilt, mobiiltelefonist kognitiivne elamus. Lõppväljund on oletatavalt juhuslik, sest impulss, mis annab settinud ollusele<br/>vektoriaalse suuna, tundub ennustamatu.<br/><b>Intellektuaalne lõhe</b><br/>Eestis kui individualistlikus ühiskonnas on madal makromotivatsioon hariduse ja kultuuri suhtes. Näiteks raamatukogudes laenutatakse Rakket ja Pratchetit üüratult rohkem kui Lotmani ja Toropit. Seevastu maksuküsimustes tunneb enamik ennast puudutatuna. Ei vaidlegi, et see on paljudes riikides lihtsameelsete jutukeste kasuks, kuid näiteks USAs on märkimisväärselt suurem kihistumine - pisike eliit teeb majanduskasvu ning tippjuhid on teadusega sina peal, mitmetel Ph.D. Mida kaugemale paarias minna, seda suurem on intellektuaalne lõhe, kõrgemal seevastu on härrased intellektuaalide ringkonnas nagu omas kodus. Tegijate hulgas on ka kindlasti väga primitiivse maailmakäsitlusega inimesi, kuid arukate koefitsent on seal kõrgem.<br/>90-ndatest on jäänud ärieliidile külge batsill nimega "lihtne ja tahke". Frantsiising mujalt, müük meilt või tooraine Ukrainast, tööjõud meilt, eksport Soome. Selgemast selgem, et taburettide villimine ei paku eksponentsiaalset majanduskasvu. Kust see jama tuleb? Ülistatakse Vainu<br/>koolitusi, raamatuid "Heast paremaks", "Kõiki reegleid rikkudes" ja "Loodud kestma". Väike Lotman ja Rein Raud muigasid ainult Vita brevises taolise väärtustamise peale - Juri Lotman võttis ilmselt paarkümmend aastat tagasi taolised ideed 4-5 lehekülje peal kokku, loomulikult<br/>intrigeerivamalt. Tahkeid ja lihtsaid asju pole äritegevuses võimalik kõrge leiutustasemega interpreteerida. Probleem seisneb viitajas: miks omandada kehvemad teadmised aastaid hiljem kui seda pakutakse täna humanitarias või socalias? Triumfeerida juhtimises Eukleidese "Elemenetide" ja Lotmani "Kultuuri ja plahvatuse" molekulaarse ja omapärase jäljendamisega, on ülimalt komplitseeritud, kuid tasuks võib nii mõnigi ärigurmaan heast maitsest kõhu täis saada.<br/><b>Olukord</b><br/>Arno Köörna pakkus välja mõtte (Akadeemia nr. 5 2004), et võiks otsida "inimnäolise kapitalismi" teed. Kapitalismi ja sotsiaalsete probleemide vastuoksus on globaalne, kuid kas poliitikud ei peaks olema need, kes üritavad teadus- ja kultuuriuuringutega kooskõlas seda probleemi lahenduseks interpreteerida? Algelistel printsiipidel jagamismetoodika rakendamine ei paku mittemingisugust leiutustaset, kuid väärtus tekib innovatsioonist kõige laiemas tähenduses. Kui poliitikud võistleks, et kes lööb kreatiivsuse skaalal oma ideedega kõrgemale, muudaks see tasapisi ka alumiste ühiskonnakihtide suhtumist. Alumised vaimsel baasil, mitte materiaalsel.<br/>Võtame ette ÄP börsiküljed. Lood on põhimõtteliselt copy-paste Bloombergi, Reutersi, BNSi, AP, jne. uudistest; vahele üks-kaks lauset isiklikku arvamust - kokku finantsdebiilsus (debiil on isik, kes on arengus jäänud eelteismelise tasemele, iseseisev mõtlemine nullilähedane, võimeline tegutsema ainult teiste juhtnööride järgi). Uudiseid pole võimalik kvaliteetselt tõlgendada kui võetakse paar majanduskeha ja nad suva järgi liidetakse. Informatsiooni mõttes võib teha seoste tabelid, kuid mitte artikleid, millest lugejal kasu on. Hea artikli jaoks tuleb uudised kiskuda molekulideks ning muheda eruditsiooni taustal võimekalt interpreteerida. Näiteks RealMoneys tõlgendatakse infot päris huvitavalt, käivitab mõtlemismootori, kuid veelgi ehedam on see Sorose "Globaalse kapitalismi kriisis". Võib-olla on olemas keenjusi, kes igapäevaselt ÄP järgi kauplevad.<br/><b>Mudel sublimeerijad-interpreteerijad-komplekteerijad</b><br/>Kõrgetasemeline innovatsioon ei teki tühjale kohale. Einsteinil tekkis väidetavalt 15-aastaselt filosoofiline mõte: "Aga mis siis saab, kui valguskiirele liikuda valguse kiirusega järele!" See on nn. sublimeerunud probleemi ülesehitus. Mingi aja pärast interpreteeris ta selle absoluutse mineviku ja absoluutse tuleviku mõisteteks, lõpuks komplekteeris eri- ja üldrelatiivsusteooriaks. Tänapäevalgi iseloomustab erinevaid loovrakette kõigi kolme tasandi läbimine; teisalt võib spetsialiseeruda vabalt ainult ühele etapile. Naljakas on fakt, et Eesti organisatsioonides on pea maksimumrõhk tahkete vidinate liigutamisel ja komplekteerimisel.<br/>Mitmekesisusest ja piiride rohkusest ei või niisuguste akyide puhul juttugi olla. Ärisüntaksid ja nende alfabeedid evivad homoloogilisi koode. Mida teha? Asetada alates spetsialistidest ja esmastasandi juhtidest enamik sellisesse semiootilisse keskkonda (viia Vikerkaarte, Akadeemiate ja muu kaudu), kus inimesel ei jää lihtsalt muud üle kui nihkuda interpreteerijate kasti. Keskkonna muutmine ei nõua ülisuuri kulutusi, vaid meedia, poliitikute ja ettevõtjate kaasaminekut. Meedia juba tasapisi liigub. Teisalt muuta viitaeg, mil intellektuaalne vokaal jõuab interpreteerijate kõrvu, võimalikult lühikeseks. Sublimeerija funktsioon on pakkuda interpreteerijatele suures võimalustegammas erinevaid algoritme. Esimene suurem pudelikael tundubki olevat vähene interpreteerijate hulk Eesti organisatsioonides.<br/></blockquote><br/><br/>Tundub ,et vastus on leitud:<br/><br/>1.Rail Baltica<br/>2.Saaremaa sild<br/>3.Tallinn-Vantaa tunnel<br/><br/>Paistab, et arenguteede puuduses hakatakse tegelema lähitulevikus üsna lihtsate ja kergestimõistetavate asjadega. <br/>Ma ütleks isegi arhailiste ideedega. Lõpuks ei jää sel Valitsusel muud üle kui kaasa minna, kuna alternatiive pole ollagi. <br/>
<blockquote><b>noblesse</b><br /><br/>Tundub ,et vastus on leitud:<br/><br/>1.Rail Baltica<br/>2.Saaremaa sild<br/>3.Tallinn-Vantaa tunnel<br/><br/>Paistab, et arenguteede puuduses hakatakse tegelema lähitulevikus üsna lihtsate ja kergestimõistetavate asjadega. <br/>Ma ütleks isegi arhailiste ideedega. Lõpuks ei jää sel Valitsusel muud üle kui kaasa minna, kuna alternatiive pole ollagi. <br/></blockquote><br/>Kõlab nagu tsaariaegne Paldiski sõjasadama ja Peterburi raudtee ehitus või NLi aegne Tallinna olümpiaregatt, mille varjus tegeleti Eesti ümberrahvastamisega.<br/>Iga sinu toodud projekt eeldab tuhandete neegrite, türklaste, hiinlaste ja kelleiganes Eestisse toomist.<br/>Tänan, ei!
Minu arust pildus <b>noblesse</b> arooniat. Kas päriselt peab siin foorumis kõige lõpus olema disclaimer /aroonia, /sarkasm jne või vastav hashtag, kui mingit kõnekujundit kasutada?
Härrased, "iroonia" on selle nimetus. Aroonia on söödavaid marju kasvatav põõsas.
<blockquote><b>ttrust</b><br />Härrased, "iroonia" on selle nimetus. Aroonia on söödavaid marju kasvatav põõsas.</blockquote><br/><br/>Iroonia ja aroonia on olemuselt vastandid. Aroonia tarbimine alandab vere rõhku, iroonia seevastu paisutab seda.<br/>Ja iroonia tootmine on energiamahukam kui aroonia pressimine...
<blockquote><b>ttrust</b><br />Härrased, "iroonia" on selle nimetus. Aroonia on söödavaid marju kasvatav põõsas.</blockquote><br/><br/>Jeesus Maria... "Aroonia" on siin kasutusel olnud mõistagi vihjena "irooniale"... (jookseb peaga vastu seina) :(
Ma vaatan, et keegi neegriarmastaja või muidu umbusklik on siin miinuseid ladumas, aga meil on lähiminevikust hea näide olemas. Kui pidi hiinlaste rahadega Lasnamäe trammitee ehituseks minema, siis oli juttu 10 000 hiinlase sisse toomisest ja neile Lasnamäele oma linnaosa ehitamisest, nii et isegi Savisaar lõi lõpuks põnnama. Need noblesse toodud projektid on aga hoopis töömahukamad kui üks trammitee.<br/>Pealegi, kes vähegi Euroopas ringi liikunud, on oma silmaga näinud kuidas igasugu rongi- ja metroojaamad värvilisi ligi tõmbavad, peale töötajate ka reisijaid ja muidu logelejaid.
Mitte keegi test ei saanud minu arooniast aru... <b>:-(</b>
<blockquote><b>Fake McCoy</b><br />Kui pidi hiinlaste rahadega Lasnamäe trammitee ehituseks minema, siis oli juttu 10 000 hiinlase sisse toomisest .</blockquote><br/><br/>See on nüüd midagi uut. Miks oleks hiinlased pidanud Lasnamäe trammiteed rahastama? Ja rööbaste mahapanemisega on ilma nendeta ka hakkama saadud. Või on see mingi eriti peen must aroonia?<br/><br/>
Äkki sellepärast, et keskerakondlik linnavalitsus oli oma laenulimiidi igasugu jamaga täis tõmmanud? Vähemalt osaliselt sellepärast tehti ju ka Sõõrukaga see koolide rendileandmise diil (vabandust, kui ajavahemikud ei klapi, pole aega praegu kontrollida).<br/>Hiinlastest võib vabalt sellist lähenemist oodata - OK, meie rahad, meie raud, aga siis võtate ka meie töölised ja kõik muu. Sest küsima neilt läks ikkagi hädas linnavalitsus, mitte nemad ei tulnud pakkuma.<br/>Näiteks ehitatakse just nõnda Venemaal kõiki hiinlaste osalusel taristuprojekte - võtavad hiinlastelt kogu paketi, k. a. tööjõud, või mitte midagi. Sealjuures meeldib venelastele igal võimalikul juhul toonitada, kui suured sõbrad nad hiinlastega on ja kui hästi nendega läbi saavad.<br/>Selles, et hiinlased ei tõmba vastaspoolele mütsi pähe kohe, kui vähimalgi määral haistavad, et on jõupositsioonil, ei maksa neid küll kahtlustada.
Problemaatiline areng: <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2018/10/09/riik-on-jaanud-it-susteemide-pantvangi">Riik on jäänud IT-süsteemide pantvangi</a><blockquote>Eestis on osutunud liiga kulukaks olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamine ning pidurdunud on ka võimalused uute eelnõude seaduseks vormistamisel, sest vajalike IT-süsteemide arendamine võtab palju aega ja keeruline on hinnata, kui palju ja millal sellele raha on võimalik saada.<br/><br/>“Tegelikkuses on see suur probleem, kus me oleme osutunud IT-lahenduste pantvangiks, kus avaliku halduse võimestamisega tekib oht, me muutume tõesti paindumatuks,” möönis justiitsminister Urmas Reinsalu riigikogu ees, vastates küsimustele, miks korruptsioonivastased meetmed ei taha kuidagi reaalsuseks vormuda.<br/><br/>Näiteks rahandusministeerium pidi välja arendama rakenduse Riigiraha, mis võimaldaks analüüsida kohalike omavalitsuste finantsseisu ja tegevust. Reinsalu möönis, et tähtajaks oli sellel 2018, kuid tegelikkuses on seda täies mahus oodata pigem 2020. aastaks. Probleemiks on saldoandmike infosüsteemi piiratud võimalused.</blockquote><br/><br/><br/>Mis lahenduseks on? Rohkem ja kiiremini IT-d arendada? Rohkem raha eelarvest IT-inimeste palkadeks ära kulutada? <br/>Ma arvan, et mitte. <br/>IT, automatiseerimise, digitaliseerimise jne kasutuselevõtt ei pruugi olla pikas perspektiivis ühiskonnale kasulikum finantsiliselt kui lihtsate süsteemide omamine. Toimub nimelt asset swap: odavad "tädiautomaadid" asendatakse tarkade robotitega. Paraku on iga targa roboti taga vähemalt 1 väga kõrge palgaga programmeerija. Ka Tesla tootmine vindus pikemat aega seetõttu, et digitaalse tehase käivitamine läks keerukamaks kui osati arvata. <br/><br/>Lahendus on bürokraatia ja avaliku sektori jõuline vähendamine. Riik ei peaks raha kokku koguma selleks, et Ülemiste linnakusse >2000 EUR-se palgaga mõnus sotsiaalmajanduslik mull luua IT arendajatele. <br/>Riigijuhi esmane ülesanne on see, et rahvas oleks terve, lapsed sünniks ja kasvaks, inimestel oleks töötamise ja lisandväärtuse loomise võimalus. Ja selleks on vaja väga väga lihtsaid asju - lasteaia ja kooli <b>hoonet</b> (peamine ülesanne katla kütmine ja rajatise hooldamine, et lastel ei oleks tarvis räpases hoones külmetada), arstiabi (peamine ülesanne medikamentide ja meditsiinitehnika regulaarne soetamine) jmt. <br/>Erasektor peab omale ise IT võimekuse tekitama ja IT-d kasvu allikana nägema. Kui erasektor suudab ise iseendale IT kasvu genereeriva impulsi ära põhjendada.<br/><br/>Riik ja inimesed Eestis on EL rahadega niiiiiiiiiiii ära harjunud ja ära korrumpeeritud mõttelaadiga, et ei suudetagi enam lihtsate ja põhiliste asjadega tegeleda. Kõik peab olema üledimensioneeritud, lühikese perspektiiviga, võimalikult ilus ja efektne - "nagu päris". <br/>Paraku häda on selles, et sellest sotsiaalmajanduslikust statistikast mis kirjeldab avaliku sektoriga, toiduahelates, EL rahade ärapõletamises mitte osalevat ja muidu sõltumatut, iseseisvalt tegutsevat agenti, vaatab vastu kaos: madalapoolne haridustase perspektiiviga jäädagi tehnoloogilisest rongist maha, madalapoolne palgatase perspektiiviga jäädagi SKP kasvust maha, nõrgapoolne terviseseisund perspektiiviga surragi aastaid varem.<br/><br/>Milleks see kõik? Mille nimel?
Momentum, <br/>probleem pole mitte selles, et IT lahendused oleksid kallid vaid selles, et riik muudab pidevalt seadusi moel, mis suurendab/muudab oluliselt IT-lahendusele pandud ülesandeid.<br/>Näitlikustame autohankega. Tellitakse M-kategooria sõiduk, mis mahutaks vähemalt 5 sõitjat. Saadakse pakkumised ja valitakse välja miski väike-keskklassi sõiduk (no näiteks Octavia - mitte kõige kallim aga ka mitte kõige odavam). Hind 15KEUR ja otsetakse ära. 20 aastat tagasi sellega rahaeraldised ka lõppesid. Isegi kütuseraha ei jagatud, hooldusest rääkimata. Mõni aeg hiljem saadi aru, et mingid jooksvad kulud auto (IT-süsteemi) pidamisel ikka on.<br/>Nüüd tuleb aga seadusemuudatus millega Octavialt nõutakse vähemalt 3m pikkuste toigaste vedamist. Mõningase pusimisega leitakse piisavalt suur suusaboks ja pannakse katusele. Järgmine muudatus nõuab vähemalt 400kilo sõnniku vedamist. Pusitakse konks taha ja lisatakse käru. Siis aga tuleb muudatus mis nõuab vähemalt 7 reisija vedu. Ongi kõik. Teeme uue hanke ja hakkame otsast peale. Seejuures võis esialgses hankes olla ka mõni 7-kohaline aga kõrgema hinna tõttu seda loomulikult ei valitud.
2korda2, kuigi see on ilmekas näide, siis seadusemuudatused ei ole ainsad asjad, mis sunnivad juba tehtud IT-süsteemi muutma<br/><br/>Esiteks, IT-süsteem on vahend, mitte eesmärk. Kui eesmärgi saavutamiseks on see vajalik, tuleb vahendit teistsuguseks teha või kulutada uue vahendi ostmiseks raha. "IT-süsteem ei luba teha" ei ole selles mõttes vabandus. Muidugi, IT-süsteemide muutmisel on hind, aga selleks ongi tulu-kulu analüüs.<br/><br/>Teiseks, võib-olla suurim probleem IT-süsteemidest sõltumisel ongi aeglus. Pabereid tembeldava tädi saab paari nädalaga teistmoodi tööle panna. Teoorias näeb see välja nii, et uus tööjuhend, paar nädalat koolitusi ja juba ongi teistsugune aruande vorm kasutusel. Praktikas muidugi ei suju nii lihtsalt (hulga inimeste ühtmoodi tööle suunamine on keeruline protsess), aga IT nõuab palju aega planeerimisest, süsteemianalüüsist alates kuni riigihanke, arenduse ja testimiseni.<br/><br/>Aga plussidest ka. Esiteks nagu see Octavia näide autode puhul, nii ka IT-s ongi aeg-ajalt vaja täitsa uus osta. Mitte ainult sellepärast, et vajadused muutuvad, vaid ka tehnoloogia muutub. Uus auto on turvalisem, kaasaegsem, parema standardvarustusega, madalamate hoolduskuludega, esineb vähem katkiminekut jne. Selles, et mingi perioodi tagant on vaja teha clean swipe ja suured infosüsteemid ümber teha, on kuigivõrd paratamatu ja mitte tingimata halb.<br/>Teiseks ma usun, et me keskendume siin liigselt sellele kui keeruline on IT-süsteemi teha või kui palju ta maksab ja unustame siinjuures ära, kui palju aega hoiab IT-kanalite ja infosüsteemide abil töötamine tegelikult kõigile klientidele (riigi jaoks kodanikule) kokku. On küll üksikud halvad näited (nagu ehitisregister), aga üldjuhul on rahaline ja ajaline võit kõigi avalikku teenust kasutavate kodanike jaoks see võit, mis peaks paistma kasumi real, kui seda kulu-tulu analüüsi teha.
<a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tahtsad-majandustegelased-andsid-ratasele-nou-kriisis-karpeid-ei-tee-piirid-peavad-jaama-avatuks?id=90819475">Allikas</a>: <blockquote>Alates juunikuust käisid koos Eesti majanduselu arvamusliidrid ja suunajad ning andsid peaminister <b>Jüri Ratas</b>ele nõu, kuidas viiruse tekitatud kriisist paremini välja tulla. Majanduse taastumist kriisieelsele tasemele prognoositakse 2022. aasta alguseks või keskpaigaks.<br/><br/>Lisaks ekspertkogu kohtumistele vestles peaminister kõigi ekspertidega juulikuu jooksul individuaalselt. Peamisteks teemadeks olid kriisitoetuste, täiendavate riigipoolsete investeeringute, regulatiivsete muudatuste vajadus ning täiendus- ja ümberõppe, teadus- ja arendustegevuse, ekspordi soodustamine.<br/><br/>Ekspertkogu töös osalesid <b>Piret Mürk-Dubout</b>, <b>Raul Eamets</b>, <b>Ardo Hansson</b>, <b>Alo Ivask</b>, <b>Väino Kaldoja</b>, <b>Erki Kilu</b>, <b>Arno Kütt</b>, <b>Toomas Luman</b>, <b>Kadri Männasoo</b>, <b>Indrek Neivelt</b>, <b>Peep Peterson</b>, <b>Jaan Pillesaar</b>, <b>Kai Realo</b>, <b>Heiki Rits</b>, <b>Ivo Suursoo</b>, <b>Kadri Ukrainski</b>, <b>Enn Veskimägi</b>.<br/><br/><a target="_blank" href="https://g1.nh.ee/images/pix/majanduse-ekspertkogu-liikmete-ettepanekud-19082020-90819691.pdf">Majandusekspertide ettepanekuid saab täismahus lugeda SIIT.</a></blockquote><br/><br/>Riigi helgeimad pead on Koroonakriisi valguses kokku kogunenud, et päästa Eesti majandus, rahvsuslik au ja rahvusvaheline väärikus ning produtseerisid .... selle!!!! <br/>4,25 lehe külge kliśeelikke stampväljendeid!!!<br/><br/>Koos tiitel-lehe ja sisukorraga on lausa seitse lehte suudetud kahe ja poole kuuga valmis kirjutada. <br/><br/><br/>Olgu tähtis dokument siinkohal ajaloo huvides ka täies mahus avaldatud. <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/a/d/ad721ce7dac332108087e8200cf2f2269e986d07.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/0/9/0975aa6c4afb98f1fb4e30708ddd4aba0b0159a9.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/9/39f3760b24a0a47dddcf19d7c6564632fd583df9.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/b/c/bc9956ad987ca54449ee2770ae2190bb05ccd3ea.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/3/e3afd886cf6a8436362ebf58afb234237f1b455c.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/b/a/bacbd1dfaba679b664141aa082f6a9b7238b367f.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/7/d70dcf97ec722b7ca56b8b6f6420c557eabf6767.png"/><br/><br/><br/>Ma ei saa nüüd aru sellest kuidas Eesti inimeste eluolu ja majandus paremaks hakkab minema.
Praeguse valitsuse puhul peaks äkki hindama ka seda, kui midagi lihtsalt hullemaks ei tehta?
<blockquote><b>momentum</b><br /><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tahtsad-majandustegelased-andsid-ratasele-nou-kriisis-karpeid-ei-tee-piirid-peavad-jaama-avatuks?id=90819475">Allikas</a>: <blockquote>Alates juunikuust käisid koos Eesti majanduselu arvamusliidrid ja suunajad ning andsid peaminister <b>Jüri Ratas</b>ele nõu, kuidas viiruse tekitatud kriisist paremini välja tulla. Majanduse taastumist kriisieelsele tasemele prognoositakse 2022. aasta alguseks või keskpaigaks.<br/><br/>Lisaks ekspertkogu kohtumistele vestles peaminister kõigi ekspertidega juulikuu jooksul individuaalselt. Peamisteks teemadeks olid kriisitoetuste, täiendavate riigipoolsete investeeringute, regulatiivsete muudatuste vajadus ning täiendus- ja ümberõppe, teadus- ja arendustegevuse, ekspordi soodustamine.<br/><br/>Ekspertkogu töös osalesid <b>Piret Mürk-Dubout</b>, <b>Raul Eamets</b>, <b>Ardo Hansson</b>, <b>Alo Ivask</b>, <b>Väino Kaldoja</b>, <b>Erki Kilu</b>, <b>Arno Kütt</b>, <b>Toomas Luman</b>, <b>Kadri Männasoo</b>, <b>Indrek Neivelt</b>, <b>Peep Peterson</b>, <b>Jaan Pillesaar</b>, <b>Kai Realo</b>, <b>Heiki Rits</b>, <b>Ivo Suursoo</b>, <b>Kadri Ukrainski</b>, <b>Enn Veskimägi</b>.<br/><br/><a target="_blank" href="https://g1.nh.ee/images/pix/majanduse-ekspertkogu-liikmete-ettepanekud-19082020-90819691.pdf">Majandusekspertide ettepanekuid saab täismahus lugeda SIIT.</a></blockquote><br/><br/>Riigi helgeimad pead on Koroonakriisi valguses kokku kogunenud, et päästa Eesti majandus, rahvsuslik au ja rahvusvaheline väärikus ning produtseerisid .... selle!!!! <br/>4,25 lehe külge kliśeelikke stampväljendeid!!!<br/><br/>Koos tiitel-lehe ja sisukorraga on lausa seitse lehte suudetud kahe ja poole kuuga valmis kirjutada. <br/><br/><br/>Olgu tähtis dokument siinkohal ajaloo huvides ka täies mahus avaldatud. <br/><br/>....<br/><br/>Ma ei saa nüüd aru sellest kuidas Eesti inimeste eluolu ja majandus paremaks hakkab minema. </blockquote><br/><br/>Ei hakanud neid pilte uuesti postitama aga minu meelest on selge, et kui vähendada inimeste arvu, kes tegelevad statistika kogumisega, siis keegi ei tea kui halb olukord on. Kui olukord ei ole halb, siis olukord on hea. Majanduskriis lahendatud!
Kui statistika kogumiseks nimetatakse seda, et ettevõtjad peavad täitma lehekülgede viisi formulare, millest osal pole mingit seost tegelikkusega, teisel osal tema ettevõttega, ja ülejäänud osa on nad juba muudel põhjustel kuhugi esitanud, siis on selle tegevuse vähendamine ainult tervitatav.