Eesti energeetika
Postitusi kokku 4561
PeaLiK

Alati kui päikesepaneele mainitakse, teeb keegi eluavastuse, et päike ei paistagi kogu aeg ja tormab õhevil pöskil sellest foorumisse teada andma.

Olevipoeg   →  kindsigo

Põhiprobleem on selles, et siis kui päike paistab on ületootmine ja elekter ei maksa suurt midagi.

stagna

Päikest meil ei ole ja kui on siis see ei sära Kes küll seda kõike aitaks kannatada ära ?

Päris ausalt tahakski teha fast forward ja kerida kalendri kuhugi märtsi algusesse, jättes tüütu detsembri, jaanuari ja veebruari vahele. Päikest hakkab märtsis juba rohkem olema ja valimised toovad läppunud poliitmaastikule ( loodetavasti ) uusi tuuli.

kindsigo   →  Olevipoeg
Olevipoeg19/11 08:23

Põhiprobleem on selles, et siis kui päike paistab on ületootmine ja elekter ei maksa suurt midagi.

No sõltub kelle mätta otsast vaadata. Tarbija oleks ju väga rõõmus kui elekter ei maksaks suurt midagi? Tootja mätta otsast on see probleem, pappi ei pritsi peale enam nii palju kui tahaks.

Ma olen ise nii tootja kui tarbija ja olen leppinud sellega, et juunis-juulis toodangu müügiga eriti ei teeni, samas võrgutasud hoian ju ikka kokku ja muudel kuudel teenin endiselt.

tulu   →  kindsigo

Need kes jõudsid oma pargid valmis enne 2020. aasta lõppu, said 12 aastaks riikliku taastuvenergia toetuse 53,7 €/MWh turuhinnale lisaks, nemad võidavad ka siis, kui börsihind on null, ja on oma investeeringud juba valdavalt tagasi teeninud. Edasi on nagu "kullapalavik" võidavad vaid labidamüüjad ja sellised suured tegijad võtavad selle viimasegi lootuse käest

Olevipoeg

Jah, aga see teeb hetkel investeerimise paneelidesse pehmelt öeldes mõttetuks.

kindsigo   →  Olevipoeg

Oled päriselt mingid arvutused ära teinud? Mul on ainult 12 kW paneele ja 12 kWh aku. Aastane sääst+müük kokku on tsipa üle 1000 EUR (riiklikku toetust ei saa). Ma ei tea palju hetkel sama kogus + paigaldus maksab, aga pakuks, et see on üpris odav, kui Hiina kraam panna.

ttrust   →  ruuki

Huvitav on jälgida, kuidas Norra ja Rootsi pole riigisiseselt oma elektrivõrgu läbilaskevõimet sedasi võimsamaks ehitanud, et ka põhjaaladel olevates, väga odavates piirkondades, olevad elektritootjad saaksid suuremaid kasumeid sisse kasseerida. Ja teistpidi pakkuda mõnevõrra odavamat hinda mõlema riigi lõunas olevatele piirkondadele või kasvõi Taanile. Tegelikult loogiline oleks et Norra ja Rootsi omaksid ühtset elektrivõrku. Ja Ehk ka Taani võiks olla selles võrgus, kuna Taani seotus Norraga elektriliselt on päris suur.

ttrust   →  stagna

Stagna, miks Sa pole oma väga pika eluea jooksul ikka veel talveunne jäämist ära õppinud?

stagna

valest liigist imetaja loom olen

ptc11   →  kindsigo

Palju kulutasid sellele? Nii 15k eurot või ilmselt rohkem? Ja sääst on u 80 eurot kuus.

marker   →  kindsigo
kindsigo19/11 09:43

Oled päriselt mingid arvutused ära teinud?

AI ütleb: ~12 500–18 000 € ametlikult teha lastes ~5500–9500 € ise ehitades nodi hind Isegi alumine äär näeb kehvake välja

kasutaja314   →  Olevipoeg
Olevipoeg19/11 09:38

aga see teeb hetkel investeerimise paneelidesse pehmelt öeldes mõttetuks

Sellest me nagu saame aru, et kui kaubanduspindu on palju siis ei ole mõtet neid juurde ehitada aga sellest kui päikesepaneeli pindu on saanud palju ei taha aru saada. Eilses pealtnägis 2 meest hädaladavad et ei saa 10kW müügivõimsust juurde paneelidele. Tuleb ka sellest aru saada, et ühiskonnale on kahjulik kui ehitada jaotusvõrk ja trafod selleise läbilaskevõimega ainult suviseks müügiks kui puudust ei ole elektrist siis on see mõtetult kallis 2 miljardit elektrilevi hinnangul ja ei anna talveks midagi kui on tootmist puudus.

iffkillla   →  kindsigo

Pane siia mingid tasuvusarvutused ka, mina olen neid asju samamoodi arvutanud, tee mis tahad, ikka saab kalkulatsiooni tulemuseks heleda leegiga rahapõletamise.

kindsigo
marker19/11 09:59

~12 500–18 000 €

Selline hind oli 3-4 a tagasi. Täna kindlasti mitte. Minu mätta otsast pole eriline probleem, et paneele on Eestis pandud liiga palju. Alati saab ju võrku müügi riiklikul tasemel ära keelata või siis piirata kui vaja. Siis ei pea alajaamu ümber ehitama hakkama ja liituda võivad kõik kes soovivad. Jääb riigil raha alles ja elektri hind börsil läheb ka veidi odavamaks.

kasutaja314   →  kindsigo
kindsigo19/11 10:18

Alati saab ju võrku müügi riiklikul tasemel ära keelata või siis piirata kui vaja. Siis ei pea alajaamu ümber ehitama hakkama ja liituda võivad kõik kes soovivad.

Mida sa mõteld riiklikul tasnadil piiramise all? See on alajaama piirkonna põhine siiski ja kui trafo on täis siis ei saagi sinna anad arohkem müügivõimsust juurde.

kindsigo

No näiteks mikrotootja võib kuni 900 W elektrit võrku anda. Sarnase piirangu võib ka väiketootjatele panna, näiteks kuni 5 kW. Kohe saaks rohkem parke sama alajaama taha panna ilma võrku investeerimata. Tegelikult riik vaikselt juba üritabki survestada tootjaid ampreid tagasi andma. Et kui sa pole max võimsust täis tootnud, hakkad trahvi maksma. Või annad võimsust ära.

kasutaja314   →  kindsigo
kindsigo19/11 10:23

Sarnase piirangu võib ka väiketootjatele panna, näiteks kuni 5 kW. Kohe saaks rohkem parke sama alajaama taha panna ilma võrku investeerimata.

Kui juba on trafo täis suvel siis ei saa sinna ka 5kW juurde panna rääkimata kõigile fiidri taga olijatele 5kW anda.

kindsigo

Vanadel olijatel võetakse võimsust vähemaks.

ttrust   →  kindsigo
kindsigo19/11 10:18

... Siis ei pea alajaamu ümber ehitama hakkama ja liituda võivad kõik kes soovivad. Jääb riigil raha alles ja elektri hind börsil läheb ka veidi odavamaks.

Ühiskond ja riik ei pea "võrdsuse eesmärgil" või mingil muul saranasel eesmärgil laskma igatühte, kes soovib elektrit toota, liituda, vaid liituda peaksid saama need kellele olemasolev elektrivõrk seda võimaldab. Elektrivõrk peaks laienema ja uuenema vastavalt elektrivõrgu enda arengukavadele, mitte aga selle järgi, et keegi nõuab endale "võrdset kohtlemist". Mis järgmiseks, varsti ilmub terve rida onkleid kes nõuavad et nende krundi piirest voolaks jäbi kalarikas jõgi? Et nüüd riik võtku kätte ja kaevaku jõe?

Mitte keegi ei takista kedagi ostmast suurt ja laia sobivat kõnnumaad ja ei takista sinna rajamast hiiglasliku päikesparki koos hiiglasliku akupargiga, ning kui see on juba nii suur tükk, siis sinna eraldi elektriliini rajamine on elektrivõrgu arengu ning ühiskonna mõttes juba kasulik.

kasutaja314   →  kindsigo
kindsigo19/11 10:26

Vanadel olijatel võetakse võimsust vähemaks.

Kommunism energeetikas - kõigile võrdselt.

kindsigo   →  kasutaja314

Ja samas kapitalism - tahad rohkem - maksa!

gooligan

Täna on Eestis puudu energiat sõltumata tootmisviisist. Stabiilselt impordime 40+% meie vajaminevast välismaalt. Nagu igas eluvaldkonnas, on meil low-hanging fruite ja siis pikema vaatega projekte. Kuniks viimased realiseeruvad, võiksime siiski keskenduda neile projektidele, mis tooks meile leevendust järgmise 1-5 aasta jooksul, paralleeleselt arendades ka pikka vaadet. Suure uhkusega oleme põhja lasknud kõik uued suured tuulepargiprojektid. Osad neist sisuliselt vahetult enne rajamise faasi jõudmist. S.t neist olnuks tuge juba sel-järgmisel aastal, kui nende realiseerimine oleks toimunud arenenud riigile kohaselt suutes riikliku hüve ja kohalikku hüve normaalselt kaaluda. Ja needsamad inimesed, kes tuuleparkidele kaikaid kodaratesse viskasid kurdavad nüüd kalliste energiahindade üle. Keset mõnusat tuulist perioodi, mis peaks tuugenite jaoks olema pea ideaalne. Kuid kahjuks pole rajatud ühtegi muud "paremat ja odavamat alternatiivi" (kui päikese- ja akupargid välja jätta), mida kriitikud pidevalt kõvahäälselt lubavad. Et kaabust saab justkui välja tõmmata mingeid imelisi seniteadmata tootmisviise, mida lihtne ja kiire rakendada. Isegi kui EL ütleks homme, et põlevkivi on kosher, siis meil puudub stabiilne ja moodne tootmine. Selgroo moodustavad Stalini-aegsed 50ndatel rajatud ja mitu korda elutsüklit pikendatud jaamad + Auvere (selle töökindlus on-kuidas-on). Vanad katlad pole enam aastakümneid võimelised 24/7 elektrit tootma, pigem on tegu museaalidega, mida suudame vb käivitada "perfektse tormi" tingimustes. Kui EE saaks uute põlevkivijaamade rajamiseks rohelise tule, siis reaalselt enne 15-20 aastat me mingit uut tootmist küll ei näe. Keskkonnateemad, rahastus, ehitus jne nõuavad lihtsalt oma - põlevkivijaamasid pole lääs juba aastakümneid rajanud ning see protsess võtab paratamatult rohkem aega, vaeva ja raha. Põlevkivil on veel üks halb omadus - teda leidub vaid Ida-Virumaal ja elektrijaamasid on mõistlik rajada vahetult kaevanduste lähedusse + lisaks on vaja jaamadele ka jahutusvett (selleks kvalifitseerub sealkandis vaid Narva jõgi). Auvere on rajatud sisuliselt vastu Vene-piiri, osavamad snaiprid saaksid vene-poolelt sellele kasvõi ragulkaga pihta. Ka rajatavad jaamad saaksid paikneda vastu piiri, ja oleksid de-facto vaenlase eest kaitsmatud, sest eelhoiatusaega nende kaitsmiseks ei ole.

Gaasijaamasid on mõistlik rajada meile vaid KOOS tuugeniparkidega. Nad ei suudaks kunagi pakkuda meile konkurentsivõimelist hinda 24/7, aga käivituvad kiiresti, ehitamine lihtne suht odav ja käitaks neid siis kui tõesti piirkonnas tuult ei puhu ja päike ei paista. Muul ajal oleksid ootel.

Tuumajaam(ad) kuuluvad samuti sinna 20-25a perspektiivi ning nende rajamise intellektuualseid mõtisklusi peaks kindlasti jätkama. Aga neist ei ole kindlasti kasu meie järgmise 5-10-15a perspektiivis.

Lisaks kipume unustama, et kui me suutsime efektiivselt põhja ajada vägagi rohelised tuugeni projektid, siis millel baseerub meie optimism, et oluliselt saastavamate põlevkivijaamade ja meile tundmatute tuumajaamade planeerimine, ehitus jms läheks lepase reega? Võin kergemat sorti mürki võtta, et kuuldes plaanist siia rajada nt uusi põlevkivivõimsusi ei aktiviseeruks pelgalt kohalikud rohelised, vaid see oleks ideaalne kont järada kõikidele kekskkonnaorganisatsioonidele, kes asuks seda projekti torpedeerima ka ELi tasemel. Mingit lihtsat ja kiiret jalutuskäiku pargis siit kindlasti ei tuleks.

Ehk pikk jutt kokku võtta - ehitaks valmis kõik planeeritud tuugenipargid + gaasijaamad, et natukenegi tasakaalustada meie energiabilanssi järgmise 2-3-4 aasta perspektiivis. Ja siis paralleelselt mõtleks 20+a plaani ja teeks mõistliku tempoga vajalikke ettevalmistusi suuremate jaamade ehituseks. Ja kui kange kihk torpedeerida mõnda tootmisviisi, siis küsiks kriitiliselt et millist alternatiivi selles ajaraamis pakutakse. Kui mitte, siis ehitaks valmis meiel täna teadaolevate tehnoloogiatega maksimaalse koos oma puuduste ja voorustega. Aga mingitki kohalikku tootmist vähemalt lisanduks.

kindsigo   →  iffkillla
iffkillla19/11 10:16

Pane siia mingid tasuvusarvutused ka, mina olen neid asju samamoodi arvutanud, tee mis tahad, ikka saab kalkulatsiooni tulemuseks heleda leegiga rahapõletamise.

No mul on selle tasuvusega natuke parem seis, kuna oman ka elektriautot ja sealt tuleb ikka mega sääst, kui saab kodus PV paneelide pealt laadida. Selle täpseks arvutamiseks on päris palju datat vaja koos iga konkreetse tunni börsihinnaga ja nii keerulist tabelit ma ei viitsi tegema hakata. Aga üldistades: Ilma elektriautota on sääst+müük aastas ca 1000 EUR. 2026. aastal olen kodus autosse laadinud 4002 kWh ja raha on makstud selle eest 127,5 EUR (laen ka siis kui päikest pole piisavalt või ka öösiti ja aku on ka tühi).

Selle 4000 kWh-ga saab minu autoga sõita keskmiselt 20000 km. Kui mingi 7L sajale arvestada ja ca 1.8 EUR liiter, teeks see kokku 2520 EUR. Kui sealt see elektrikulu 127,5 maha lahutada, jääb säästuks 2392,5 EUR.

Ehk siis kokku maja sääst + auto sääst + võrku müük ca 3400 EUR aastas, tegelt aasta pole ju veel läbi, mingi 100-200 EUR tuleb juurde.

Päiksepark+akud+paigaldus oli mul mingi 16kEUR, seega tasuvusaeg jääb justkui alla 5 aasta? Kui elektrikat poleks, peaks tõesti kaua ootama, aga täna ei saa sama asi nii kallis olla enam. Akud on kõvasti odavamaks läinud.

Edit: kui läbi vahendaja intraday 15 min börsil ja sagedusreservide börsil osaleda, saaks ka ilma elektriautota sarnase tulemuse. Ma pole nendega liitunud, selle jaoks võiks tiba suurem aku olla.

Kuldar1

Auto säästu sa nii küll arvutada ei saa. Kui sul PV ja aku puuduksid laeksid sa võrgust. Kuna auto laadimist kodus saab vägagi hästi juhtida, siis keskmiselt sa maksaksid selle 4000kWh eest ca.10s/kWh (koos võrgutasuga). Seega auto sääst on sul ca. 270€ (400-127,5) PS. 4000kWh-ga sõidad 20'000km ainult siis, kui talvel soojendust ei kasuta ja maanteel üle 70km/h ei sõida. (Ühesõnaga sõidad ainult suvel ja linnas)

PeaLiK   →  gooligan
gooligan19/11 10:48

Ja kui kange kihk torpedeerida mõnda tootmisviisi, siis küsiks kriitiliselt et millist alternatiivi selles ajaraamis pakutakse.

Suvi läbi tuleb põlevkivi ja gaasi ahjudesse ajada. Ida-Viru kaevur saab tööd. EL saab kopsakad saastetasud. Tarbijal pole põhjust odava elektri üle viriseda - aastaringi on hind nagu praegu talvekuudel. Võrku pole vaja kaasajastada. Nõukaja alguspoolel paika löödud varustusmudeli peal saab edasi lasta. Win-win-win.

kindsigo

See on huvitav, kuidas sa minust paremini tead, kui palju minu auto energiat kulutab :slight_smile: image

Ja taustainfoks, et sõidan iganädalaselt Tln-Trt trassil ja mitte 70-ga vaid nii palju kui liiklusmärgid vähegi lubavad. 110-120 km/h on praegugi veel lubatud. Jaan-veeb on kõrged, sest minu autol polegi soojuspumpa.

Aga see teema, et kuidas tekib sääst ja kas selles on "süüdi" EV või PV või mõlemad, see on paras pähkel jah. Kui kumbagi ei oleks, maksaksin ma aastas 3500 EUR rohkem, sest siis ma peaksin ikkagi kütust ostma ja maja tahaks ka endiselt elektrit saada. Selle väitega nõustud?

Lemka   →  gooligan

Põlevkivikatlaid renoveeriti 20-25 aastat tagasi (Foster W....).

Kuldar1   →  kindsigo
kindsigo19/11 11:31

Aga see teema, et kuidas tekib sääst ja kas selles on "süüdi" EV või PV või mõlemad, see on paras pähkel jah. Kui kumbagi ei oleks, maksaksin ma aastas 3500 EUR rohkem, sest siis ma peaksin ikkagi kütust ostma ja maja tahaks ka endiselt elektrit saada. Selle väitega nõustud?

Muidugi nõustun aga lisa siis investeeringusse ka EV hinnalisa võrreldes tavalise autoga. Mul endal on ka üle 5 aasta elektriautode kogemust, kuigi jah, need on olnud üle keskmise võimsad ja AWD. Ja päikesepaneele pole oma majale pannud (akud on) just sellepärast, et on majanduslikult mõttetud.

ptc11

Kas tuuliku teenimiseaken suht kitsas pole - suvel võidab päike ja talvel tuult eriti pole ja võidab põlatud fossiil. St jälle toetusi vaja.

Olevipoeg   →  kindsigo

See enamus sääst müük tuleb akude, mitte paneelide arvelt.

kindsigo   →  Olevipoeg

Talvel kindlasti. Suvel on so-so. Kui börsil on hea tunnihinne ja pool Eestit on pilves, aga just sul on päike säramas, siis võib otse paneelist võrku müües kah täitsa ilusa kopika teenida.

kindsigo   →  Kuldar1
Kuldar119/11 12:06

Muidugi nõustun aga lisa siis investeeringusse ka EV hinnalisa võrreldes tavalise autoga. Mul endal on ka üle 5 aasta elektriautode kogemust, kuigi jah, need on olnud üle keskmise võimsad ja AWD.

Eks ta õige oleks jah see EV hinnalisa kuludesse juurde arvestada ja see omakorda tõstab tasuvusaega. Samas nüüd saab turult juba teise ringi elektrikaid päris mõistliku hinna eest ja seal enam hinnavahet ei pruugi ollagi. Kuidas kellelgi rahakott kannatab ja mis marki keegi eelistab.

raulir

Samas kui sul on aku, siis paneelide lisamine on nii odav, et mõttetu on neid mitte lisada.

Üks asi, mis mind imestama paneb, on nö valmislahenduste, mida inimesed ostavad, kõrge hind.

Näiteks ma ostsin ja paigaldasin 16 kWh aku + inverteri £2000 eest. Samas pakkumised selleks on £5-6000 - ja inimesed ostavad!

Päikesepaneelide hind on nüüd £50 450W eest - pmst poolmuidu.

kindsigo

Eestis on ise paigaldamine keelatud. Pädeva elektriku poolt peab olema väljastatud nõuetele vastavuse tunnistus, muidu süsteemi võrguga liita ei tohi. Off-grid tee mis tahad muidugi, kui majal kindlustust eiole.

raulir   →  kindsigo

Palju elektrikud küsivad Eestis ülevaatamise eest?

kindsigo

Kui on tuttav elektrit, saad pudeli eest. Aga kui tuttavat ei ole, siis ükski elektrik naljalt ei tahagi sulle tunnistust väljastada, kui ta ise paigaldust teinud pole.

taavi_talvik   →  Lemka
Lemka19/11 11:46

Põlevkivikatlaid renoveeriti 20-25 aastat tagasi (Foster W....).

Renoveeriti 2 plokki kokku võimsusega 2 x 215MW. Tegelikult renoveerimine on isegi veits vale sõna, praktikas ehitati Foster Wheeleri poolt sisuliselt uued keevkihi katlad aastatel 2002-2004. Ehk siis 22+ aastat tagasi.

Endiselt on veel püsti ka vaevalt elus püsivad tolmpõletuskatlad. Püsivad püsti tati ja teibiga. Nende tööaeg on piiratud ning neil on tõsised heitmete probleemid väävli jms. näol. Need võivad töötada kuni 1500 tundi aastas.

Kõigele lisaks on seal põlemistemperatuur 1300+ C, mis tähendab et tahes tahtmata põlevkiviga koos olev lubjakivi laguneb samuti CO2-ks. Ehk CO2 heide on neil oluliselt suurem kui keevkihiplokkidel, mis põletavad kuskil 830C juures ja kus lubjakivi veel ei lagune.

pahurik   →  Kuldar1

see EV hinnalisa on suht kadunud, aga eks oleneb margist ja mudelist. Näiteks Toyotal on RAV ja EV samas hinnaklassis.

taavi_talvik

Arvi Hamburgilt ja Meelis Saarelt vahelduseks energeetika teemaline lugu, kus on ka natuke numbreid lisaks tavapärastele emotsioonidele. Tõsi, numbrid on pigem laest, aga vähemalt nad on suuna andvatena olemas.

..tegi Dongfang Electric selle aasta kevadel indikatiivse hinnapakkumise nelja 300 MW elektrijaamaploki rajamiseks kogumaksumusega ligikaudu 2,1 miljardit eurot ehk keskmiselt 525 miljonit eurot ploki kohta. Auvere II esialgseks indikatiivseks hinnavahemikuks võiks võtta 600–700 miljonit eurot, mida tuleb rahvusvahelise turu uuringuga kontrollida. See on analüüsi lähte-eeldus, mitte kinnitatud ehitusmaksumus. Samas on ENMAK 2035 raames avaldatud kliimaministeeriumi materjalides Enefit Poweri arvutustele tuginedes toodud uue Auvere ploki maksumuseks ligikaudu miljard eurot.

Õhus on hunnik fundamentaalseid küsimusi:

Töörežiim

  1. Talvine reserv- ja tipukoormusjaam – 1500 (täiskoormustunnid aastas)
  2. Suurema kasutusega hooajaline jaam – 2500–3000 (täiskoormustunnid aastas)
  3. Aasta ringi turul töötav jaam – 6000 (täiskoormustunnid aastas)

vt. artikkel ise https://arvamus.postimees.ee/8586079/arvi-hamburg-ja-meelis-saal-eesti-juhitava-elektri-tulevik-kas-rekonstrueerida-narva-plokke-voi-rajada-auvere-ii

PeaLiK

Arvestades, et artikkel käsitleb energiajulgeolekut ning Auvere ja Eesti Elektrijaamu, toon veel kaks numbrit: Auvere kaugus Venemaa piirist: 2,4 km; Eesti Elektrijaama kaugus Venemaa piirist: 2,1 km

kasutaja314   →  PeaLiK
PeaLiK09:54

Auvere kaugus Venemaa piirist: 2,4 km;

Rakettidele pole ju vahet kas 2 või 200 km. Terve eesti on kaetav ja kaitse väga raske.

kindsigo

Aga õhutõrjerakettidel on vahe. Piiri ääres ei jõua õhutõrje aktiveerudagi kui pauk on juba käinud. Eesti keskel on 5-10 minutit aega, selle ajaga jõuab õhutõrje oma raketi vastu saata. Eeldusel et raketid otsas pole. Kahjuks on Venemaal alati rohkem rakette kui meil õhutõrjerakette, seega väga vahet tõesti pole, kuhu me elektrijaama ehitaksime. Aitab ainult energiatootmise hajutamine ja saartalitluse võime loomine. Ehk siis iga linn lülitab ennast üldvõrgust lahti, kui üldvõrgus sageduse hoidmine ebaõnnestub (eesti suured jaamad saavad raketi ja välisliinid saavad ankru) ja toodavad ise. Kuni selleni välja, et iga kortermaja tõmbab omal ise diisligeneka käima.

Diisligeneka ühendusliidese rajamine kortermajadele on saanud isegi riiklikku toetust mingist meetmest, mõnel pool saab seda praegu ka taotleda või saab uuest aastast. Osad juba said rahastust.

PeaLiK   →  kasutaja314

Nii on, aga rakett on vähemalt kallis ja tõrjutav. Nii lihtsaks ka ei pea asja tegema, et kogu Eesti juhitav võimsus on kaheminutilise suurtüki- või tankitulega maapealt pühitud ja edaspidi kõik pime. Taastamisvõimalus 0. Pole vaja isegi kaudtulekorrektuure teha, lased otsesihtimisega. Selle distantsi laseb vabalt isegi miinipilduja või Solntsepjokiga ära.

kasutaja314   →  PeaLiK
PeaLiK10:29

Nii lihtsaks ka ei pea asja tegema, et kogu Eesti juhitav võimsus on kaheminutilise suurtüki- või tankitulega maapealt pühitud ja edaspidi kõik pime.

Mitu Patriot süsteemi ja raketti meil on mis suudaksid mingi osa vene ballistilistest rakettidest alla tuua ?

PeaLiK   →  kasutaja314

Küllap sa tead ka ise, et seda infot ei avaldata, kui palju Eesti keskmaa-õhutõrje hankes IRIS-T SLM rakette hangiti ja ka see pole avalik info, kui suur on liitlaste siinsete õhutõrjeüksuste NASAMS, SAMP/T kohapealne moonavaru.

kindsigo

https://www.err.ee/1610199382/andmekeskuste-buum-eestis-kes-kuhu-ja-kui-palju

Eleringile esitatud andmekeskuste liitumistaotluste koguvõimsus ulatub 2900 megavatini. See ületab oluliselt Eesti praegust, ligikaudu 1700-megavatist tiputarbimist. Kõikide projektide realiseerumine tähendaks seega väga suurt lisakoormust Eesti elektrisüsteemile.

Hirm tuleb peale lausa. Kust see elekter kõik võetakse ja mis selle börsihind olema hakkab. Tapame oma majanduse konkurentsivõime selleks, et mingid välisfirmad saaks siin oma AI-d jooksutada? Teisest küljest muidugi suurepärane võimalus nendelt välisfirmadelt mingil moel maksu küsida, et riigi eelarveauke lappida. Aga kas meie poliitikud sellega hakkavad saavad või veerevad sidrunid õigesse korvi ja kõik aetakse jonksu.

PeaLiK   →  kindsigo
kindsigo22:03

Kust see elekter kõik võetakse

Eks põhiosa vajaminevast toodetakse umbes samamoodi nagu Google keskusega Soomes, kus selle Kajaani 300 MW jaama jaoks lüüakse püsti 629 MW tuuleparke (see on sama palju, kui Eesti tänaste tuuleparkide koguvõimsus) ja 94 MW akupark. Kuigipalju saavad nad kalli hinna korral tarbimist ka alla skaleerida.

ttrust   →  raulir

To: raulir Kui päikeselisel aastaperioodil võib tekkida päikesepaneelide elektrist üleküllastumine, siis võib tekkida ka samal perioodil ka akudest saadava elektri hulgast üleküllastumine, kui neid akuparke liiga palju paigutatakse. Akusid mis võimaldavad elektrit salvestada säilitamiseks pooleks aastaks, pole leiutatud või on see liiga kallis. Akudesse salvestatud energia tuleb suhteliselt kohe ära tarbida, kas samal ööl või mõne päeva jooksul. Nagu päikesepaneel, nii ka aku - mõlemad on liiga kallid asjad veel, et lasta neil niisama tühjalt seista, sest tehtud investeering peab end tagasi teenima ja kui need on laenu eest ostetud, siis seda enam peavad nad kogu aeg kasumlikult töös olema.