<blockquote><b>"AGM"</b><br />ITF vist tuelb teha ikka seaduse tõttu</blockquote><br/>Mis seadust sa silmas pead?<br/><br/><blockquote><b>"AGM"</b><br />Ja seal on väga kindlad asjad, mida saab öelda...</blockquote><br/>Milleks see siis vajalik oli? Selleks, et nõustajad saaksid nüüd rohkem avalikult käia seda välismaa fondidele pakkumas ja kvaliteet investoreid otsida nagu Sadamaga tehti?
Ma eeldaks siinsetelt investoritelt paremat haridust, ITF ongi vajalik selleks , et võiks avaliku kampaaniaga edasi minna....
See on see on seadusega nõutud
Ma tahaksi end harida, sellepärast küsingi...
<blockquote><b>"AGM"</b><br />Ma eeldaks siinsetelt investoritelt paremat haridust, ITF ongi vajalik selleks , et võiks avaliku kampaaniaga edasi minna....</blockquote><br/><br/>Haridus hariduseks, lihtsalt oleks eeldanud et pressikal oleks räägitud et täna avaldamegi nt selle sama ITF kodulehel ja asi korras. Mitte naerda kaamerasse ja öelda et me taaskord teatame et me tuleme börsile. Asja korraldamatust oli ülekandes tunda.
Olen pikalt oodanud Enefit Green IPO't, et oleks alternatiiv Ignitis'ele ja rohkem seotud Eestiga (kapitalil on rahvus jne). Nüüd aga selline intellektuaalne kahvel seoses elektrihinna arengutega Läänemere regioonis:<br/><br/>1) Otse loomulikult kõrge elektrihind suurendab IGN ja Enefit Green kasumlikkust => võiks olla investor!<br/>2) Nagu me näeme, on juba poliitilised jõud, kes üritavad saavutada (ja saavutavad!) populaarsust sellega, et lubavad kas üldse väljuda CO2 kaubandusest (roheleppest vms siduvatest kliimakohustustest) või muul moel elektrihinda jõuga alla suruda. Kui rahvusvaheliste lepingute tagasipööramine osutub veidi liiga keeruliseks, siis... on ju "low hanging fruit" energiaettevõtete ilusad kasuminumbrid, mis lausa kutsuvad end kärpima. Maksumaksja huvides vb ongi nii õige, et "kasum olgu mõistlik", ega see on ka pisut maailmavaate küsimus.<br/><br/>Nii et ilus kasumirida: ahvatlev investorile ja ahvatlev poliitikule. Ainult, et motivatsioonid on täiesti risti vastupidised.
Kutsusingi kurja välja (sihtmärk on Elering, aga mõte on sama; paralleel on ka see, mis täna Ignitis'ega tehakse):<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608348164/helme-riik-peaks-karpima-elektri-ulekandetasusid">https://www.err.ee/1608348164/helme-riik-peaks-karpima-elektri-ulekandetasusid</a><br/><br/>Samas on hea, et need diskussioonid nii Eestis kui Leedus enne Enefit Green IPO't algavad, ehk aitab kaasa mõistlikumale IPO valuatsioonile, kus need riskid juba sees, mitte ei tule üllatusena, nagu IGN puhul juhtus.
<blockquote><b>"kopl"</b><br /><blockquote><b>"AGM"</b><br/>Ma eeldaks siinsetelt investoritelt paremat haridust, ITF ongi vajalik selleks , et võiks avaliku kampaaniaga edasi minna....</blockquote><br/><br/>Haridus hariduseks, lihtsalt oleks eeldanud et pressikal oleks räägitud et täna avaldamegi nt selle sama ITF kodulehel ja asi korras. Mitte naerda kaamerasse ja öelda et me taaskord teatame et me tuleme börsile. Asja korraldamatust oli ülekandes tunda.</blockquote><br/><br/>Palun vii end kurssi, mida on võimalik avalikustada ITF-i puhul ning mida näiteks book-buildingu alustusel.... See ei sõltu, mida EGR soovib, vaid ikka otse regulatsioonidest
Kuulates Äripäevast intervjuud A.Kärmasega ja meenutades toimunud pressikat jäi kõlama huvitav infokild Enefit Greeni omatöötajatest ja nendega seotud aktsiamärkimisest, mille tingimusi hetkel ei avalikustata. Eesti Energia ja seega ka EG on hetkel 100% riigiomanduses, kuidas on võimalik seesuguses olukorras teha mingeid sooduserandeid?<br/><br/>Veidi utreeritult võiks ju siis öelda, et VV, MKMi ametnikud ja seda juhtiv minister, EE ning EG enda töötajad saaksid ise märkida 1€ hinnaga kui kõik teised peavad 22€ märkima. <br/><br/>Oleks tegemist eraettevõttega, arusaadav aga riigiomandiga(meie kõigi omanduses oleva) antud juhul tegemist
Ei no kui erisoodustusmaks on makstud, siis on ju kõik ok
Mis see siis nüüd on? Kas tõesti soovitakse veel energeetika-ettevõtteid avalikust sektorist börsile tuua? <br/><br/>PM: <a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7438411/rahandusminister-elektrilevist-voiks-saada-jargmine-rahvaaktsia">Rahandusminister: Elektrilevist võiks saada järgmine rahvaaktsia</a><blockquote><b>Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse</b> hinnangul võiks <b>Elektrilevi</b> eraldada <b>Eesti Energiast</b> ja viia tulevikus börsile.<br/><br/>«Kuna elektrivõrgud on selline taristu, mis on suhteliselt stabiilse tegevusega, mida kasutavad põhimõtteliselt kõik inimesed ja ettevõtjad, siis oleks igati mõistlik, et tarbijatel tekiks võimalus selles ka investoritena osaleda,» ütles Pentus-Rosimannus. «Ma näen küll, et kuna tegu on stabiilse tegevusväljavaatega ettevõttega, siis oleks võimalik elektrivõrgust kujundada järgmine nö rahvaaktsia, millesse inimesed saaksid pika vaatega investeerida.»<br/><br/>Eelmisel aastal tegi minister riigi äriühinguid üle vaadates ettepaneku analüüsida Elektrilevi omandilist eristamist, sellega <b>Eleringi</b> võrkude ühendamist ning tekkiva ettevõtte börsile viimise võimalusi. «Selline lahendus annaks elektrivõrkude arendamisel efekti nii rahalises kui kiiruse vaates, aitaks paremini kontrollida võrgutasude suurust ja luua tingimusi uuteks liitumisteks,» lisas Pentus-Rosimannus.<br/><br/>Eelmisel nädalal ütlesid nii peaminister <b>Kaja Kallas</b> kui majandusminister <b>Taavi Aas</b> Postimehele, et peavad õigeks elektri jaotusvõrgu lahutamist Eesti Energiast. «Investeeringukindluse ja elektrituru toimimise seisukohalt oleks omandiline eristamine minu arvates mõistlik,» põhjendas Kallas. «Jaotusvõrk kuulub ühele elektritootjale ja seetõttu ei pruugi see ettevõte alati olla huvitatud konkureerivate tootjate turule tulemisest. Seetõttu, nii nagu ka kolmas elektrituru direktiiv on ette näinud, peaks toimuma omandiline eristamine.»<br/><br/>Kunagi kuulus ka põhivõrgu ettevõte Elering ühte kontserni Eesti Energiaga. Praegu on mõlemad iseseisvad riigifirmad, kuuludes eri ministrite haldusalasse.<br/><br/>Riigifirma Eesti Energia tükeldamise peamine probleem on selles, et kontsern on laenuraha võtnud kogu oma vara vastu. Eesti Energia varadest usaldusväärseim tagatis ongi võrgufirma, mille traatidele ja alajaamadele on riiklikult tagatud kindel tootlus. Samuti on osa Eesti Energiast viidud börsile. Eesti Energia tütarfirma <b>Enefit Greeni</b> vähemusosaluse omanikeks on kümned tuhanded väikeinvestorid kogu Eestist.<br/></blockquote>
<blockquote><b>"momentum"</b><br/>Mis see siis nüüd on? Kas tõesti soovitakse veel energeetika-ettevõtteid avalikust sektorist börsile tuua? <br/></blockquote><br/>Kas turgu huvitaks ettevõtte lubatud põhivara tootlusega 6%, milles iga aastaga aina rohkem tuleb investeerida kapitali. Ilma erilise kasvuperspektiivita.<br/>
Huvitav, kas EE sõna peab, et nad suvel ka minu juhtmesse mingit vastikut päikse öko elektrit ei lase, pärast seadmed katki-nii nagu vähemalt lubatakse.<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/8/e8314481aea261c761ac2e558a9d03e664d3503f.jpeg"/>
Elagu Eesti! Elagu NLKP(Noorte Looduse Kliima Pööre) liit!
Järgmiseks streigivad need samad inimesed elektri hinna üle, mille kallinemisele nad ise hoogu annavad.
Oot et kui Eesti Energia jätab Natura hindamise tegemata ehk rikub seadust, seejärel ehitusloa vaidlustamisel otsustab 320 miljonit eurot maksva tehase ehitamisega jätkata ja lõpuks reaalsus kohale jõuab, siis süüdi on need, kes vigasele keskkonnamõju hindamisele tähelepanu juhivad? Kui te proovite sellise suhtumisega ise mõnda projekti läbi viia, siis on mul teile halbu uudiseid :)
<blockquote><b>"Joosep"</b><br />Järgmiseks streigivad need samad inimesed elektri hinna üle, mille kallinemisele nad ise hoogu annavad.</blockquote><br/>Laevadele kütuse tootmise tehas on elektri hinnaga täpsemalt kuidas seotud?
Kuidas on hea, et laevadele kütuse tootmise tehas seisma pandi? Kuidas need laevad nüüd siis sõitma hakkavad, kas CO2 heide jääb nüüd sellepärast olemata? Või tuleb heide lihtsalt Hormuzi väina või Siberi torude kaudu ja sinna suunda saadame loomulikult ka raha.
Ühtlasi on siis ka selge, et põhiseadus ei luba Auvere 2 ehitada ja see teoreetiline võimalus on laualt maas?
<blockquote><b>"iffkillla"</b><br/>Huvitav, et sa siinkohal süüd näed ehitusloa taotlejal, mitte sellel kes ehitusloa väljastas.</blockquote><br/><br/>Keskkonnamõju hindamise korraldab ja maksab kinni ikkagi arendaja, mitte KOV, st see ei ole võrreldav eramule ehitusloa taotlemisega. Loomulikult võiks KOVi võimekus olla ka parem aga seda on nii spetsiifiliste küsimuste puhul ilmselt palju loota.<br/><br/>Lühidalt on minu nägemus, et on nõme, kui suurprojekte ei saa teha aga teades meie olemasolevat keskkonda, pead sa suurprojekti vedades ise olema hoolas, et asjad korras oleks. Seekord ei olnud korras. Ilmselt tehakse korda aga see on eelkõige projekti arendaja kapsaaed, et me täna selles olukorras oleme. Pole sellest vaatest võrreldav nt tselluloositehasega, kus ei lubatud isegi uurima hakata (poliitiline otsus).
Kaks punkti eilsest kohtuotsusest väärivad suuremat tähelepanu.<br/><br/>Ehitusluba ei anna eelist kompleksloa menetluses:<br/>"33. Täielikult kolmanda isiku kanda jääb risk, et ta ehitab ehitusloa alusel valmis käitise, mille tegevuseks ei saa pärast keskkonnamõjude rangemat ja lõplikku kaalumist kompleksluba kas üldse või alguses kavandatud mahus anda. Niisuguse riski võtmine ei tohi kolmandale isikule anda mingit eelist kompleksloa menetluses ‑ seda enam, et kompleksloa andmisel tuleb arvestada ka muutuvaid kliimaeesmärke ning muid uusi asjaolusid. Riski realiseerumisega tekkivat kahju ei tohi seepärast kompleksloa menetluses arvesse võtta keskkonnamõju õigustava asjaoluna. Niisuguse riski vähendamiseks võib olla kohane ehitusloa kooskõlastamine KeA‑ga või oodata ehitusloa taotlemisega, kuni kompleksluba on välja antud."<br/><br/>Eestil on vaja kliimaseadust, et arendajate riske vähendada:<br/>"48. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et PS §‑dest 5 ja 53 tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab PS § 3 lg 1 järgi parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Pariisi kokkulepet ja selle aluseks olevat teaduslikku teadmist arvestades tuleb globaalne keskmise õhutemperatuuri tõus hoida oluliselt allpool kui 2 °C, võimaluse korral 1,5 °C piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Põhiseadus kohustab Eesti riiki andma selle eesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse. Selleks on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Sellise kava puudumine looks lähiaastatel paljude tegevuste lubatavuse küsimuses isikutele suure ebakindluse.<br/><br/>Ilma niisuguse õigusliku raamistikuta on ka keeruline piisava kindlusega välistada, et sedavõrd suuremahulise objekti nagu vaidlusaluse tehase käivitamise lõplik lubamine keskkonnakompleksloas ei või kokkuvõttes siiski tuua kaasa isikute põhiõiguste ja avalike huvide ülemääraseid piiranguid muudel tegevusaladel. Vähemasti praeguses kohtuvaidluses ei ole ilmnenud, et tehase kasuks räägivad riigi jaoks sedavõrd eksistentsiaalsed huvid, mis õigustaks tehase käivitamist mistahes hinnaga."
Mõtlesin eile uudist ja nende vaidlejate kommentaare ERRile (keskkonnakaitsjad olid väga veendunud, et isegi kui ehitusluba vormistatakse korrektselt ära, siis kompleksloa andmise torpedeerivad nad õiguslikult ära) kuulates täpselt sama asja - mismoodi on võimalik teha tööstusinvesteeringuid kui pärast tehase valmis ehitamist tuleb mõni MTÜ ja blokib tootmise käivitamise lihtsalt ära.
<blockquote><b>"Draax"</b><br />mismoodi on võimalik teha tööstusinvesteeringuid kui pärast tehase valmis ehitamist tuleb mõni MTÜ ja blokib tootmise käivitamise lihtsalt ära.</blockquote><br/>Riigikohus ütleb, et kompleksluba tasub taotleda enne ehitusluba, siis on riskid väiksemad. <br/>
Kas sellist asja pole olemas, et see suva MTÜ tunnistatakse asjaga mitteseotud osapooleks ja seega kaotab õiguse kohtus jaurata? Ei saa ju olla, et mingi täiesti isehakanud, kõrvaline org. saab sõnaõigust kõigis maailma asjades.
<blockquote><b>"opex"</b><br />Kas sellist asja pole olemas, et see suva MTÜ tunnistatakse asjaga mitteseotud osapooleks ja seega kaotab õiguse kohtus jaurata?</blockquote><br/>"6.1. Kaebaja selgituste kohaselt on ta keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja põhikirjaline eesmärk on loodus‑ ja keskkonnakaitse. Oma eesmärkide saavutamiseks võtab ta osa üldiste ja paikkondlike loodus‑ ja keskkonnakaitseliste probleemide lahendamisest ning toetab kodanike õigust avaldada meelt loodus‑ ja keskkonnakaitse huvides. Noort avalikkust esindava keskkonnaorganisatsiooni võimekust ja aktiivsust tõendavad arvukad kliimastreigid."<br/><br/>Loodus ise ei saa enda eest seista, selleks peavad inimesed ise kokku tulema.
<blockquote><b>"iffkillla"</b><br /><blockquote><b>"invictus"</b><br/><blockquote><b>"iffkillla"</b><br/>Huvitav, et sa siinkohal süüd näed ehitusloa taotlejal, mitte sellel kes ehitusloa väljastas.</blockquote><br/><br/>Keskkonnamõju hindamise korraldab ja maksab kinni ikkagi arendaja, mitte KOV, st see ei ole võrreldav eramule ehitusloa taotlemisega. Loomulikult võiks KOVi võimekus olla ka parem aga seda on nii spetsiifiliste küsimuste puhul ilmselt palju loota.<br/><br/>Lühidalt on minu nägemus, et on nõme, kui suurprojekte ei saa teha aga teades meie olemasolevat keskkonda, pead sa suurprojekti vedades ise olema hoolas, et asjad korras oleks. Seekord ei olnud korras. Ilmselt tehakse korda aga see on eelkõige projekti arendaja kapsaaed, et me täna selles olukorras oleme. Pole sellest vaatest võrreldav nt tselluloositehasega, kus ei lubatud isegi uurima hakata (poliitiline otsus).</blockquote><br/><br/>Nojaa aga päriselus (okei ma ei ole midagi nii suurt ehitanud ka ja võin sirgelt puusse kütta) on ju asi ikkagi kuidagi nii, et esitad KOV-ile dokumendid mida too nõuab ehitusloa väljastamiseks ja kui kõik nõutud dokumendid on ok väljastatakse ehitusluba. Sina loa taotlejana ei hakka ju tühjast kohast tõestama et sa kaamel ei ole ja tegema mingeid hindamisi ja dokumente mida KOV konkreetse ehitusloa väljastamiseks ei nõua. Antud juhul ma saan aru, et KOV neid dokumente ei nõudnud ja väljastas ehitusloa ilma nendeta.</blockquote><br/><br/>Ei ole selliselt. Kui on vaja keskkonnamõju hindamine läbi viia, siis see protsess erineb totaalselt tavalisest ehitusloamenetlusest. Keskkonnamõju hindamise tellib arendaja ja viib läbi arendaja poolt valitud ekspertide grupp. Kinnitatud keskkonnamõju hindamise aruande alusel toimetab KOV edasi ja teeb seda suure tõenäosusega suhteliselt mehhaaniliselt, kuna eksperdid on ju hinnanud ja seega kõik OK.
<blockquote><b>"kompuutrinoormees"</b><br /><blockquote><b>"opex"</b><br/>Kas sellist asja pole olemas, et see suva MTÜ tunnistatakse asjaga mitteseotud osapooleks ja seega kaotab õiguse kohtus jaurata?</blockquote><br/>"6.1. Kaebaja selgituste kohaselt on ta keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja põhikirjaline eesmärk on loodus‑ ja keskkonnakaitse. -- Loodus ise ei saa enda eest seista, selleks peavad inimesed ise kokku tulema. </blockquote><br/>Aah, et asutan NIMBY MTÜ, isegi omamata seda Back Yardi millest konkreetselt jutt ja kõik peavad mulle enda aega andma, et saaksin hädaldada mulle tunduvate murede osas? Endiselt arvan, et kui keegi ennast kuidagi defineerib, ei peaks see tähendama, et teised autom. seda asja samamoodi näevad.
<blockquote><b>"iffkillla"</b><br />Ma saan sellest kõigest aru, et see on arendaja kohustus ja arendaja kuludega. Mu küsimus oli suunatud sinna, et ega sina arendajana ei hakka ju fantaseerima milliseid dokumente ja hindamisi sul on vaja. Need asjad peaks ju kirjutama KOV sulle üksipulgi ette mida kõike on vaja kui projekteerimistingimused väljastab või juba siis kui detailplaneeringut tehakse. Ei? </blockquote><br/><br/>Eip. Keskkonnamõju hindamise programmi koostab hindamise läbiviia. Programmi kinnitamisel on KOVil oma roll aga tugineb siin eelkõige Keskkonnaametile. Päeva lõpuks tuginevad kõik osapooled keskkonnamõju hindajate pädevusele. Kui seal lastakse suurem viga sisse, siis seda hiljem kohtumenetluses ei paranda - tõenäoliselt on tegemata ka asjakohased uuringud jmt.<br/><br/>Suures pildis on ka muude tehniliste küsimuste selline olukord, et 4 200 elanikuga Narva-Jõesuu linnal ei ole ega saa olla pädevust, et hinnata, kas planeeritav tohutu suuruse ja keerukusega õlitehas on ohutu ja kooskõlas kõigi normidega, st suures pildis toimub ka siin kõik kolmandate ekspertide arvamustele tuginedes. Sellistes menetluses on KOVi roll sellest vaatest suhteliselt piiratud, et lihtsalt ei ole ja ei saa olla sellist halduspädevust, et nii spetsiifilisse teemasse sügavuti sisse minna.<br/><br/>Omaette küsimus ongi, et kui ehitusluba vaidlustati kohe selle väljastamise järel, siis miks tehti äriline otsus minna 320 miljonit maksva projekti ehitamisega edasi selliselt, et ehitusloa tühistamise ajaks on see praktiliselt valmis.
Süütuse presumptsioon vaidlustatud ehituslubade puhul ei kehti?
<blockquote><b>"opex"</b><br /><blockquote><b>"kompuutrinoormees"</b><br/><blockquote><b>"opex"</b><br/>Kas sellist asja pole olemas, et see suva MTÜ tunnistatakse asjaga mitteseotud osapooleks ja seega kaotab õiguse kohtus jaurata?</blockquote><br/>"6.1. Kaebaja selgituste kohaselt on ta keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja põhikirjaline eesmärk on loodus‑ ja keskkonnakaitse. -- Loodus ise ei saa enda eest seista, selleks peavad inimesed ise kokku tulema. </blockquote><br/>Aah, et asutan NIMBY MTÜ, isegi omamata seda Back Yardi millest konkreetselt jutt ja kõik peavad mulle enda aega andma, et saaksin hädaldada mulle tunduvate murede osas? Endiselt arvan, et kui keegi ennast kuidagi defineerib, ei peaks see tähendama, et teised autom. seda asja samamoodi näevad.</blockquote><br/><br/>Tere tulemast kodanikuühiskonda.
<blockquote><b>"opex"</b><br />Süütuse presumptsioon vaidlustatud ehituslubade puhul ei kehti?</blockquote><br/>Süütuse presumptsioon on kriminaalõiguslik mõiste. Antud juhul oli tegemist haldusõigusliku vaidlusega ja loomulikult võib ettevõte võtta riski ning võib ehitusloa kehtimise ajal ehitada valmis tehase, mida hiljem ei saa kasutama hakata.
<blockquote><b>"opex"</b><br />Süütuse presumptsioon vaidlustatud ehituslubade puhul ei kehti?</blockquote><br/><br/>Kehtib ikka, kui just esialgse õiguskaitse korras ehitusluba ei peatata, aga esialgset õiguskaitset peab eraldi taotlema.<br/>Kui ehitusluba on vaidlustatud ja arendaja ikkagi ehitamisega edasi liigub, siis see otsus on arendaja äririsk.
<blockquote><b>"opex"</b><br/>Aah, et asutan NIMBY MTÜ, isegi omamata seda Back Yardi millest konkreetselt jutt ja kõik peavad mulle enda aega andma, et saaksin hädaldada mulle tunduvate murede osas? Endiselt arvan, et kui keegi ennast kuidagi defineerib, ei peaks see tähendama, et teised autom. seda asja samamoodi näevad.</blockquote><br/>Siin oli oluline, kuidas kohtusüsteem seda nägi. Kohus leidis, et MTÜ-l on kaebeõigus, sest tegemist on keskkonnavaldkonnas aktiivselt tegutseva ühinguga.
Siin ei ole mõtet vaielda. Ammu on selgeks vaieldud, et siin maal pole mõtet midagi teha.
<blockquote><b>"Cynic"</b><br />Siin ei ole mõtet vaielda. Ammu on selgeks vaieldud, et siin maal pole mõtet midagi teha.</blockquote><br/><br/>Einoh, eks suures pildis ongi kaks varianti, kas kurta rasket elu ja mitte midagi teha või alternatiivselt, teha aga korralikult. Näe, leidsin <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608225028/minister-kutsus-eesti-energiat-ules-olitehase-projekti-peatama">artikli</a>, kus Rahandusminister pani ette, et äkki ei ehitaks kuni kohtuvaidlus läbi. Eesti Energia teatas, et vaidluse ajal nad olulisi riske ei võta.<br/><br/>Sellele järgnevalt tühistas Riigikohus esialgse õiguskaitse, mis võimaldas Eesti Energial tehast edasi ehitada, võttes riski, et ehitusluba siiski tühistatakse. Riigikohus ütles tollal selliselt: <i> Kui kohus peaks ehitusloa tühistama, kuid ehitis on kohtuotsuse jõustumise ajaks olulises osas valminud ning selle ehitamisse on panustatud suuri ressursse, tuleb vastustajal edasiste sammude astumist kaaludes arvestada muu hulgas ka kolmanda isiku huviga, et tehase ehitamisse suunatud ressursid ei läheks raisku. Kolmas isik Enefit Power AS on 100% Eesti Energia AS omanduses, viimase omanikuks on omakorda Eesti riik. Seega toetab ehitamisse panustatud ressursside otstarbekat kasutamist ka avalik huvi. Tegu on küll üksnes ühe kaalutlusega mitmest, mistõttu see ei pruugi saada otsustavaks, kuid niisugune olukord erineks siiski märkimisväärselt olukorrast, kus ehitustegevus oleks kohtuotsusega üldse keelatud või katkestatud enne ehitisse oluliste ressursside suunamist. Seejuures muutub tehase kasutuselevõttu toetav avalik huvi seda kaalukamaks, mida enam objekti investeeritakse.</i><br/><br/>Ilmselt Eesti Energias loeti seda ja võeti küüniline otsus, et ehitame edasi ja küll hiljem seadustatud saab. Seejuures teades, et juba augustis 2022 samas määruses juhtis Riigikohus tähelepanu küsimusele, mis hiljem saigi saatuslikuks: <i>Lisaks kliimamõjudele on kaebaja tuginenud sellele, et nõuetekohaselt pole hinnatud tehase käitamisega kaasnevat mõju Natura aladele.</i><br/><br/>Mulle näib kummaline, et kuidas siin foorumis saab riik puid raha valesti kasutamise eest aga kui 320 milkut on maetud mingisse projekti, kus korralikku keskkonnamõju hindamist ei tehtud, siis on süüdi need, kes probleemile tähelepanu juhtisid. Natura hindamise tegemata jätmine ei ole mingi väike menetluslik viga või asi, mis võiks lihtsalt kahe silma vahele jääda.
<blockquote><b>"invictus"</b><br /><blockquote><b>"Cynic"</b><br/>Siin ei ole mõtet vaielda. Ammu on selgeks vaieldud, et siin maal pole mõtet midagi teha.</blockquote><br/><br/>..<br/><br/>Ilmselt Eesti Energias loeti seda ja võeti küüniline otsus, et ehitame edasi ja küll hiljem seadustatud saab. Seejuures teades, et juba augustis 2022 samas määruses juhtis Riigikohus tähelepanu küsimusele, mis hiljem saigi saatuslikuks: <i>Lisaks kliimamõjudele on kaebaja tuginenud sellele, et nõuetekohaselt pole hinnatud tehase käitamisega kaasnevat mõju Natura aladele.</i><br/><br/>Mulle näib kummaline, et kuidas siin foorumis saab riik puid raha valesti kasutamise eest aga kui 320 milkut on maetud mingisse projekti, kus korralikku keskkonnamõju hindamist ei tehtud, siis on süüdi need, kes probleemile tähelepanu juhtisid. Natura hindamise tegemata jätmine ei ole mingi väike menetluslik viga või asi, mis võiks lihtsalt kahe silma vahele jääda.</blockquote><br/>Kui riigikohtu otsust tähelepanelikumalt lugeda, siis seal toodi välja ainult 2 asja, kus nende arvates ei ole mõju piisavalt hinnatud.<br/>1. fenoolvete järelkäsitlus (oli vaid üldsõnaline põletus Auvere kateldes)<br/>2. mõju Puhatu linnukaitsealale (mis on ca. 15 kilomeetri kaugusel tehasest)<br/><br/>Ehitusloa menetlejaja ei näinud omal ajal vajadust neid kahte asja ehitusloa taotluses käsitleda. Nüüd Riigikohus nägi, et ka nende kohta tuleb mõjuhinnangud teha. Eks looduskaitsjad otsisid kohtuskäiguga midagigi millest kinni hakata ja need kaks jäid siis pinnale. Ühtlasi väitis Riigikohus, et ega suurt muust milleski ei ole ehitusloa osas kinni võtta. <br/><br/>Tõsi, lisaks märkis - kompleksloa osas kui tahta lõpuks tehas ka kasutusele võtta, on selle saamise riskid ehitaja kanda.
On see kindel, et see Natura-hinnang üldse puudub, või on hinnangu kvaliteedis küsimus? Eks see1 riigikapitalistide sokkidest jälle on kokkuvõttes, et pead käpardlikkuse pärast veerema hakkavad pole vast mõtet loota.
Pigem hämmastab, miks need võsaaktivistid vaid EE õlitehase vastu protestivad kui õlitootjaid Eestis on ju teisigi ja hoopis vanamoodsama tehnoloogiaga. Seni kuni tegevus käib ainult rahva omandis oleva tootja vastu ning muus osas pole piuksugi, on raske näha mingit siirast maailmaparandussoovi, pigem eeldan, et tegemist on piiratud põlevkivi ressursi nimel konkurendi varjatud kottimisega.
<blockquote><b>"janek"</b><br />Pigem hämmastab, miks need võsaaktivistid vaid EE õlitehase vastu protestivad kui õlitootjaid Eestis on ju teisigi ja hoopis vanamoodsama tehnoloogiaga. Seni kuni tegevus käib ainult rahva omandis oleva tootja vastu ning muus osas pole piuksugi, on raske näha mingit siirast maailmaparandussoovi, pigem eeldan, et tegemist on piiratud põlevkivi ressursi nimel konkurendi varjatud kottimisega.</blockquote><br/>Saad oma küsimusele ühtlasi vastuse, kui vastad sellele küsimusele, miks kõik võsaaktivistid protesteerivad aktiivselt RMK vastu, kui see julgeb mõne puu maha võtta, aga kui sama teeb Tornator, Valga puu või muu sama kaliibriga firma, on aktivistid vait nagu kuldid rukkis.<br/>
<blockquote><b>"janek"</b><br />Pigem hämmastab, miks need võsaaktivistid vaid EE õlitehase vastu protestivad kui õlitootjaid Eestis on ju teisigi ja hoopis vanamoodsama tehnoloogiaga. Seni kuni tegevus käib ainult rahva omandis oleva tootja vastu ning muus osas pole piuksugi, on raske näha mingit siirast maailmaparandussoovi, pigem eeldan, et tegemist on piiratud põlevkivi ressursi nimel konkurendi varjatud kottimisega.</blockquote><br/>Olemasolevad õlitehased on ehitatud vastavalt sel ajal kehtinud seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele. Vahepeal on aga aeg edasi läinud, riik on ühinenud Pariisi kliimaleppega ja vastavalt peab meie käitumine muutuma, näiteks uute õlitehaste ehitamine ei ole ratsionaalne.
<blockquote><b>"kompuutrinoormees"</b><br /><blockquote><b>"janek"</b><br/>Pigem hämmastab, miks need võsaaktivistid vaid EE õlitehase vastu protestivad kui õlitootjaid Eestis on ju teisigi ja hoopis vanamoodsama tehnoloogiaga. Seni kuni tegevus käib ainult rahva omandis oleva tootja vastu ning muus osas pole piuksugi, on raske näha mingit siirast maailmaparandussoovi, pigem eeldan, et tegemist on piiratud põlevkivi ressursi nimel konkurendi varjatud kottimisega.</blockquote><br/>Olemasolevad õlitehased on ehitatud vastavalt sel ajal kehtinud seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele. Vahepeal on aga aeg edasi läinud, riik on ühinenud Pariisi kliimaleppega ja vastavalt peab meie käitumine muutuma, näiteks uute õlitehaste ehitamine ei ole ratsionaalne. </blockquote><br/>et parem ostame mujalt, aga jumala eest ei tooda ise?
<blockquote><b>"kompuutrinoormees"</b><br /><blockquote><b>"janek"</b><br/>Pigem hämmastab, miks need võsaaktivistid vaid EE õlitehase vastu protestivad kui õlitootjaid Eestis on ju teisigi ja hoopis vanamoodsama tehnoloogiaga. Seni kuni tegevus käib ainult rahva omandis oleva tootja vastu ning muus osas pole piuksugi, on raske näha mingit siirast maailmaparandussoovi, pigem eeldan, et tegemist on piiratud põlevkivi ressursi nimel konkurendi varjatud kottimisega.</blockquote><br/>Olemasolevad õlitehased on ehitatud vastavalt sel ajal kehtinud seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele. Vahepeal on aga aeg edasi läinud, riik on ühinenud Pariisi kliimaleppega ja vastavalt peab meie käitumine muutuma, näiteks uute õlitehaste ehitamine ei ole ratsionaalne. </blockquote><br/><br/>Ja miks enam pole ratsionaalne? Kas inimkond kavatseb õli kasutamise lõpetada või on näha et minnakse taas üle vaalarasvale? Eesti vanasõna ütleb, et ära aja vana kaevu kinni enne kui uus pole valmis, seega kaevu kinniajajad võiks oma energia suunata pigem uue kaevu rajamisele.
<blockquote><b>"janek"</b><br />Ja miks enam pole ratsionaalne? Kas inimkond kavatseb õli kasutamise lõpetada või on näha et minnakse taas üle vaalarasvale? Eesti vanasõna ütleb, et ära aja vana kaevu kinni enne kui uus pole valmis, seega kaevu kinniajajad võiks oma energia suunata pigem uue kaevu rajamisele.</blockquote><br/>Tõeline rohepööraja teab, et Euroopa peab olema rohetehnoloogiate osas maailma esirinnas ja suunanäitaja. Innovatsiooni aga ei teki, kui selleks puudub majanduslik surve. Kuni vana kaev piisavalt vett annab, siis milleks uut kaevata?<br/>Kui muu maailm kasutab õli, aga Euroopas on see keelatud, küll siis ka Euroopas kuidagi hakkama saadakse, kasvõi rohelise energia toel õhust püütud CO2-st sünteesitud vaalarasvaga. Ja kui teised riigid näevad, kui hea see on, siis loobuvad ise õli kasutamisest. <br/>Lihtsalt keegi peab teejuht ja suunanäitaja olema.<br/><br/>
"Kasemetsa sõnul seiskas riigikohus Eesti Energia tehase ehituse, rõhutades, et põhiseadus kohustab igaühte panustama looduse hoidmisse ning tehase rajamine vajab kaasaegset hinnangut kliimaeesmärkidele vastavuse osas."<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609137014/kasemets-olitehase-kaitamine-on-selle-eluea-lopus-ebarealistlikult-kallis">https://www.err.ee/1609137014/kasemets-olitehase-kaitamine-on-selle-eluea-lopus-ebarealistlikult-kallis</a>