Somm, selgita parem kuidas Sa artikli kirjutamiseni jõudsid? Kas oli TAI pressikas kus pressika andja algselt infot valesti edastas? <br/><br/>Välja paistab sisulise probleemina selle artikli juures et oli võimetus kontrollida fakte. Esimesed teated uuringust olid kahtlemata erutavad kuna andsid võimaluse kirjutada ahastava artikli nälgivatest Eesti lastest. Mõtlesin ise ka uurida analüüsi, aga TAI lehelt ei olnud võimalik seda mugavalt üles leida, seega loobusin mõttest ja arvasin et info läks lendu kusagilt suletud pressikalt või muust kontekstist millele mul ligipääsu polegi. Tegelikult on uuring siiski avalik. <a target="_blank" href="http://www.tai.ee/?id=6098">Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (2009/2010 õppeaasta)</a> (<a target="_blank" href="http://www.tai.ee/failid/HBSC2010.pdf">otselink PDF failile</a>). Kui ajakirjanik leiab erutava infokillu, siis peaks ta suurma leida allika ja tegema kindlaks kas info on korrektne või ei. <a target="_blank" href="http://uudised.err.ee/index.php?06233777">TAI on olnud sunnitud välja saatma selgituse, et uuringu tõlgendus on olnud meelevaldne ja eksitav</a>. TAI tegi praegu ära ajakirjaniku töö ehk info tõlgendamise ja vahendamise massile.
momentum,<br/>allikatena kasutasin Postimeest, Delfit, Helsingin Sanomat, kes jõudsid varem selle, ja sellega seotud uudiseid avalikustada.<br/><br/>See minu poolne artikkel oli nn. arvamusartikkel, mille eesmärk oli alustada dialoogi. Tehtud. <br/><br/>Isegi kirjutasin, et "See artikkel esindab minu arvamust, ega ilmtingimata kajasta Äripäeva seisukohta", aga keele-/valvetoimetaja kustutas selle lause.<br/><br/>Lugejaid on kiidetavalt, tänase päeva kolmandaks loetuim ja kõigi rohkem kommenteeritud (47) lugu.
Niiet eesmärk oligi teha lugu, et klikke koguda?<br/><br/>Ögö köödös söö köök sökslöstögö söötöd ön?<br/>(lause filmist "Malev". Tõlge: "Aga kuidas see kõik sakslastega seotud on?")<br/>
ozbot,<br/>seekord jah, sest tahtsin oma sõnumit edastada ka Toompeale ja Kadriorgu.
Geniaalne: "allikatena kasutasin Postimeest, Delfit, Helsingin Sanomat". Kommentaarid on siinkohal tõepoolest ülearused. Majandusajakirjanik, minu eesel...<br/>
Ja mis sõnum on üks unsubstantiated claim? Eks mingi sõnumi sai ka saadetud, aga see pole see mis algselt mõttes oli.
Kordan. See oli arvamusartikkel.
Arvamusartikkel alusetu väite pealt? Kanajalgadel arvamus on kui kredibiilne?
21.08.2011 19:24 NOKIA<br/>Somm Tallinnast<br/>Tänan kommentaari eest. <br/>Tähtis on see, et saan tähelepanu. Tähtis pole, kas mind kritiseeritakse või sõimatakse või isegi kiidetakse...<br/>Lugege Äripäeva.<br/><br/>Kölbab Sommi motoks : Tähtis on see, et saan tähelepanu. Tähtis pole, kas mind kritiseeritakse või sõimatakse või isegi kiidetakse...<br/>Kahju, et nii läks.
Uuringust.<br/>TABEL 89.B.<i><b>Toidu puudumise tõttu</b> tühja kõhuga magama läinud vastajate jaotus (%) soo, vanuse ja<br/>taustaandmete järgi</i><br/>Tallinn 16,3%<br/>Muu linn 16,9%<br/>Maapiirkond 14,5%<br/><a target="_blank" href="http://www.tai.ee/failid/HBSC2010.pdf">TAI uuring, lehegülg 123</a>
Tohoh tühja kõhuga magama minna ongi nälg. Seda ma tõesti usun, et Soomes on nälg.<br/>Tegemist ei ole TAI uuringuga, vaid WHO HBSC study´ga mis uurib kooliõpilaste tervisekäitumist. Mingite näljaprobleemidega see uuring ei tegele, seletati teile juba TAI-st.
Et Sommi mõista, tuleb tema Äripäeva enesetutvustusega tutvuda:<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.ap3.ee/article/2011/6/7/somm-tallinnast-hakkab-helsingi-borsikommentaare-kirjutama">Somm Tallinnast hakkab Helsingi börsikommentaare kirjutama</a><br/><br/>Ajaloo ilu huvides, toon selle värvikireva kirjatüki siin täies ulatuses välja.<br/><blockquote>Äripäeva veebis hakkab tänasest kirjutama Helsingi börsipäeva igapäevaseid kokkuvõtteid Jussi Hieta aka Somm Tallinnast.<br/><br/>Austatud lugeja. Hakkan Äripäeva veebis igapäevaselt kirjutama peamiselt Soome börsil toimuvast. Vahepeal võivad minu kirjutised puudutada ka Tallinna ja muid Põhjala börse, makromajandust, eurokriisi, kinnisvarasektorit, statistikat ja muid mulle endale huvipakkuvaid teemasid.<br/><br/>Kuidas ennast tutvustada? Olen praegu pensionil, endine ettevõtja, kes on huvitunud nii börsist, majandusest kui ka poliitikast. Spordist eriti huvitatud pole, nii et spordiuudiseid ei hakka siin edastama v.a ehk Soome jäähokikoondise saavutusi.<br/><br/>Seni olen alates aastast 2006 aktiivselt kirjutanud Eesti küberavarustes pseudonüümi all “Somm Tallinnast”, nt kinnisvarafoorumites City24.ee ning KV.ee, kus ennustasin Eestile kinnisvara- ja majanduskrahhi, hiljem LHV foorumis.<br/><br/>Minu seotus börsiga on väikeinvestori tasemel – investori, kes on omal ajal reaalselt kaotanud ka oma raha. Näiteks investeerisin 1997. aastal Eesti fondi kaudu Vene börsile ning kaotasin umbes 90% oma investeeringust. Pärast seda olin vihane fondihalduritele: miks nad ei teinud midagi, et seda katastroofi vältida. Selle tõttu olengi viimasel ajal hakanud täpsemalt uurima, mis börsidel tegelikult toimub ning kuhu ja kuidas tasub investeerida – see ei ole mingi raketiteadus.<br/><br/>Viimastel aegadel ongi minu aktsiasoovitused LHV panga foorumis ületanud selgesti üldise turu tootluse – ennustasin näiteks Nokia langust juba poolteist kuud tagasi. Seda informatsiooni ja teadmisi soovin nüüd ka Äripäeva lugejatele jagada, et teie ei astuks sügavale ämbrisse, nagu mina seda vanasti tegin.<br/><br/>Minu esimene üldine aktsiasoovitus. Mitte osta aktsiaid juunikuus, vaid oodata vähemalt juuli alguseni, sest tavaliselt hakkab aktsiaturg mais taanduma ning alustab uut tõusu peale suve/suve keskel.</blockquote>
<a target="_blank" href="http://info-wars.org/2011/07/14/estonia-2011-families-are-starving-some-children-forced-to-eat-leaves-to-survive/"><b>Estonia 2011 : Families are starving – some children forced to eat leaves to survive</b></a>
<a target="_blank" href="http://areena.yle.fi/video/1311616863249">Siit lingist </a>on näha Soome ringhäälingu YLE uudislõik samast teemast.<br/><br/>
Üldiselt on juba teada, mis kanalite kauda Eestit halvustavaid uudiseid liigutatakse.<br/><br/>Loodan, et meie vastavad struktuurid teevad oma tööd ja tuleb päev kui mõnele sommile veel tee Eestisse on igavesti sulgunud.
Boerefijn: Eestis visatakse aastas 100 miljoni krooni eest toitu prügikasti<br/>http://etv.err.ee/index.php?05594827&video=583
Boerefijn: olen kohanud uskumatut kurbust ja ebaõiglust<br/>http://etv.err.ee/index.php?05594827&video=584
Inimene teeb oma ärile reklaami. See ei tähenda loomulikult , et pole inimesi, kes abi ei vaja. Eeskätt invaliidid, pensionärid, lapsed, õppurid. NII KOGU MAAILMAS.<br/><br/>Soomest ja Rootsist tulev nutulaul sealselt inimestelt oma õnnetu olukorra kohta on eestlastele hästi tuttav. Me ju elame seal :) , teame :)
<blockquote><b>stefan</b><br />Boerefijn: olen kohanud uskumatut kurbust ja ebaõiglust<br/>http://etv.err.ee/index.php?05594827&video=584</blockquote><br/><br/>Tõesti seda me oleme kohanud. Sajad eestlased , kes rootslaste poolt välja anti NKVD lihunikele mõrvamiseks. Sajad eestlased, kes anti soomlaste poolt välja KGB-le. Meeletud laimukampaaniad , mida soomlased ja rootslased viivad läbi kaks aastakümmet Eestis vastu Venemaa õhutusel. Mäletame !
Piet Boerefijn: Aasta Kodanik 2010
<blockquote><b>stefan</b><br />Piet Boerefijn: Aasta Kodanik 2010</blockquote><br/><br/>Reklaamikampaania õnnestus. PR firmale preemia.
<blockquote><b>Marbella112</b><br/><br/>Loodan, et meie vastavad struktuurid teevad oma tööd ja tuleb päev kui mõnele sommile veel tee Eestisse on igavesti sulgunud.</blockquote><br/>Marbella112, arutatakse-vaieldakse-rünnatakse ARVAMUSI, mitte inimesi. (Jah, ma olen selle vastu ka ise eksinud, seda piinlikum see on). Ähvardav suhtlemisviis, sildistamine ja ülaltoodu taolised väljendid ("vastavad struktuurid") olid väga popid nõuka ajal, nüüdseks võiks nendest mõtteviisidest olla juba vabanetud.<br/><br/>Ma saan aru Su pahameelest, aga naase viisaka ja intelligentse inimese käitumisviiside juurde!
<blockquote><b>Marbella112</b><br /><br/>Reklaamikampaania õnnestus. PR firmale preemia.</blockquote><br/><br/><br/>"Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on oluline tunnustada inimesi, kes on oma teo ja suhtumisega näidanud üles soovi parandada kaaskodanike elu- ja olmetingimusi. „17 aastat Eestis elanud, selle maa keele ära õppinud Eesti Toidupanga asutaja ja arendaja Pieter Boerefijni tegevus ja tagasihoidlik entusiasm on nakatanud paljusid ettevõtteid ja inimesi, sealhulgas vabatahtlikke,“ lausus kultuuriminister Laine Jänes.<br/><br/>Pieter Boerefijn on sündinud Hollandis Woerdenis, õppinud Utrechti ülikoolis inimgeograafiat ja Amsterdami ülikoolis majandust. Alates 1995. aastast tegutseb ta Hollandi Fondide juhina Kesk- ja Ida-Euroopas ning juhib Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill. <b>Boerefijni juhtimisel on teostunud üle 900 projekti hoolde- ja vanadekodude, rehabilitatsiooni- ja päevakeskuste, vaimu- ja füüsiliste puuetega laste, noortevanglate, tänavalaste, noortekeskuste ja külaseltside toetuseks üle Eesti</b>."<br/>http://www.ngo.ee/arhiiv/www.ngo.ee/35379.html<br/>
Esimene konkreetne samm Somm'i valgustatud probleemide lahendamiseks oleks, minu arvamusel, miinimumpalga tõstmist. 278 EUR brutopalk Eestis pole mitte mingis mõttes mõistlik tase.
Seda ka, aga see ei aita töötu üksikema lapsi. Miinimumpalk võiks olla näiteks 500 eurot, mis vastab järgmise aasta algusest miinimum tagatud sotsiaalabi soomlastele (kas pikaajaline töötu või pensionär või kes iganes) + korteriüür, elekter, vesi.
"The depth of hunger is low when it is less than 200 kilocalories per person per day, and high when it is higher than 300 kilocalories per person per day." Soomes sama näitaja 130 kcal ehk siis eestlased peaks sööma pool kohukest päevas, et oma niigi OK näitaja viia soomlaste tasemele. Tundub väga tõsine probleem, somm küta veel datat.
Arvestades, et ühtegi teaduslikku uuringut antud "nälgimise" teemal tehtud ei ole ja väited põhinevad kollasele ajakirjandusele, siis tundub see suures osas pseudoprobleem olevat. Mingit massilist nälgimist ei ole ja praegune sotsiaalsüsteem peaks enamvähem toimetuleku probleemidega toime tulema. Vähemalt on olukord liikunud võrreldes 90nendate algusega oluliselt paremuse suunas.<br/><br/> Tavaliselt on probleemid seotud suures osas alkoholismi/narkomaaniaga ja seal tõenäoliselt sotsiaalrahade "lennukilt loopimisega" probleeme ei lahenda. Need probleemid on palju keerulisemad ja vajavad keerulisemaid lahendusi ja mingite elukaugete sotsiaal-populistlike loosungitega lahendusi ei tule.<br/><br/>Teine omaette teema on veel, kumb on ühiskonnas tervise seisukohast massilisem probleem, kas alatoitumine või ületoitumine. Vaadates Soomes ja Ameerikas toimuvat oleks pigem vaja ressursid suunata vale- ja ületoitumise epideemia ennetamiseks. Ülekaaluga on sellega seotud haigused garanteeritud, mis omakorda suurendab kulutusi tervisehoiule. Ühesõnaga on toitumisega seotud probleemid palju keerulisemad ja kollaste uudisenuppude treimise ja foorumites lahmimisega neid ei lahenda.
Mida selle eest osta saab?<br/>"2011. aastal on <a target="_blank" href="http://www.eesti.ee/est/toimetulekutoetus/">toimetulekupiiri määr </a>76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot."<br/><br/>Rahuldatud <a target="_blank" href="http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/11Sotsiaalne_kaitse/02Sotsiaalabi/05Toimetulekutoetused/05Toimetulekutoetused.asp">toimetulekutoetuse taotlused</a>:<br/>2008 59 587 <br/>2009 106 819 <br/>2010 165 119 <br/>Toimetulekutoetuste arv pea kolmekordistunud. Probleem on ju ilmne.
"naase viisaka ja intelligentse inimese käitumisviiside juurde"<br/><br/>Ei. Sest eeldab , et vastas on inimesed , kes saavad aru viisaka ja intelligentse inimese käitumisviisidest. Tušnin ja teised igasugused käsilased Bäckman, Teinonen, Lotila, Hietanen, Molari ja muud sommid, nendele mõjuvad ainult muud abinõud. Eeskätt uks nina alt kinni ! <br/><br/>
Toimetulekutoetus puudutab 300000 inimest aastas.<br/>Rahuldatud taotlustes pereliikmete arv kokku<br/>2008 102461 <br/>2009 190519 <br/>2010 296295 <br/>
<i>Mida selle eest osta saab?</i><br/><br/>Võrreldes 90 aastate algusega, kus puudusid töö (sissetulekud), sotsiaaltoetused ja kõigele lisaks poodides kaubad, oluliselt rohkem. Aga tulevaste põlvede arvelt liigkulukal sotsiaalsüsteemil liugu laskvale soomlasele seda selgeks teha on võimatu, kuidas sellise rahaga ära elada on võimalik. Ega tõenäoliselt ka kreeklane sellest aru ei saaks.
Homme on <a target="_blank" href="http://www.hs.fi">Helsingi Sanomates </a>toimetaja Kaja Kunnase uudisanalüüs eestlaste kriitikast Helsingi Sanomate uudiste kohta, mis puudutavat Eestit.
Ja kindlasti on seal Masso kommentaar HS totruste kohta?
<blockquote><b>Marbella112</b><br /> "naase viisaka ja intelligentse inimese käitumisviiside juurde"<br/><br/>Ei. Sest eeldab , et vastas on inimesed , kes saavad aru viisaka ja intelligentse inimese käitumisviisidest.<br/>...</blockquote><br/>Marbella112, loodetavasti oled Sa mõistnud, et mina pole enesele sääraseid piiravaid eeldusi seadnud.
Soomes on vanasõna: "Asjad riidlevad, mitte mehed."
Ja kuidas see kõik seondub Eesti EL-liikmelisusega? Kas keegi oleks nii hea ja seletaks mulle, lihtsale inimesele, selle pisiasja ära!
Velikij, <br/>sellele vastada on lihtne. <br/>Kui Eestil polnuks olnud eesmärki liituda Euroliitu, siis poleks nii palju kärpitud majandussurutise ajal vaid oleks võetud laenu, et elavdata majandust. Oleks näiteks võinud korraldada suuremahulisi infrastruktuuriprojekte, näiteks Tallinna-Tartu maantee, Lasnamäe kiirtramm jne - projekte mida on aastaid juba kavandatud. <br/><br/>Tööpuudus oleks jäänud vähemal poole väiksemaks, näljas olevaid vähemaks. See oleks minu meelest olnud õige samm. Eesti sai ju oma ihaldatud Euro, aga lapsed ja ka vanemad on näljas. Provokatiivselt, lihtsustatult võiks väita, et Eesti lapsed ja muud hätta sattunud kodanikud maksavad kõrget hinda euro saamise eest.
Somm, alles avaldati järjekordne <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/">Eesti Inimarengu Aruanne</a>. Kui Sulle sotsiaalmajanduse teema huvi pakub, siis tööta enne vähemalt see raport läbi ja vaata kas leiad sealt viiteid nälgivatele inimestele. Seekordne EIA on eriline kuna keskendub Eesti kahekümne taasiseseisvumisaasta saavutustele ning võrdluspildile Läti, Leedu, Läänemere ja teiste EL riikidega.
momentum,<br/>tänud. Vaatan läbi - kui saan arvutihiire töötama!
Somm, kindlasti leiad võimaluse uue arvutihiire ostmiseks. Näiteks jätad ühe lõunasöögi vahele ja pole vaja lisafinantseeringut hankida. Nälga ka ei sure.<br/>
Velikij: Ja kuidas see kõik seondub Eesti EL-liikmelisusega?<br/><br/>Seostub näiteks niimoodi, et valuutakomitee süsteemis ja EMUs (ELi ühinemislepinguga me võtsime endale kohustuse EMUga liituda) on valitsuse finantsid turgude meelevalllas. Ujuvkursiga süsteemi puhul on keskpank alati võimeline endale meelepärase intressi määrama. Kuigi meil polnud enam lõpus tõeline valuutakomitee süsteem (algusaastatel oli), on ka sellises süsteemis valitsuse kulutamisel finantspiirangud, nad on kohustatud turgudelt laenama ja kui turud arvavad halvasti sellisest valitsusest, siis valitsuse võime stimuleerida on piiratud. <br/><br/>Ma toon hästi lihtsa näite: Kõik teavad kuidas fed monetaarpoliitikat ajab avaturuoperatsioonide kaudu. Ta hoiab target intressi läbi selle, et kui see intress peaks tõusma hakkama(see on pankadevaheline üleöö intress, millega pangad teineteisele reserve laenavad), siis ostab fed treasury lühiajalisi võlakirju ja paiskab sellega rohkem reservraha turule ning intress tuleb alla. Kui see intress hakkab alanema, siis fed hakkab treasury lühiajalisi võlakirju müüki paiskama kuni see intress tõusma hakkab jälle.<br/><br/>Nüüd kujutame ette, et treasury paiskab võlakirju turule ehk vahetab treasury võlakirjad pankade reservide vastu. Selle mõju on sama pankade reservidele nagu seda teeks fed ja selle peale peab fed vastupidiselt treasurile käituma ning võlakirju turult ostma, kui ta tahab target rate hoida. Bill Gross näiteks ei saa sellest aru ja ütleb, et kes neid enam ostab. :)<br/>NB! Mitte keegi ei röögi: "Fed trükkis raha"<br/><br/><br/>Tegelikult tarvitseb seda treasuryl teha vaid üks kord ja järgmine kord kulutab juba reserve lisades ning peale reservide lisamist paiskab võlakirjad müüki, et üleliigsed reservid eemaldada. Sellepärast ei feili treasury oksionid kunagi! Selline valitsus saab stimuleerida ilma intressitõusu kartmata.<br/><br/>Nüüd vaatame mis juhtus 1998 Venemaal, kus oli valuutakomitee süsteem:<br/>Ütleme, et sa oled rublade omanik sellises süsteemis, sinu valikud on(majanduses ringlevate paberrubladega ei arvesta) järgmised :<br/><br/>1. hoia oma rublasid keskpanga kontol (kui sul on kommertspangas konto, siis on kommertspank sinu agent, kes seda teeb)<br/>2. vaheta oma rublad rublad dollarite vastu fikseeritud kursiga<br/>3. osta valitsuse võlakirju, mis on samasugune konto keskpangas nagu rublakonto, aga maksab intresse<br/><br/>Valikud 2 ja 3 konkureerivad omavahel.<br/> Intressid valitsuse võlakirjadelt pidid piisavalt kõrged olema, et keskpank ei kaotaks dollarireserve (ja taevasse nad tõusid).<br/><br/>Somm Tallinnast räägib asjadest pisut kitsamalt, kindlasti stimuleeriks majandust ka valuutakomitee tingimustes või EMUs defitsiitne kulutamine, kuid siin pole riik oma finantside peremees ja korduda võib Venemaa stsenaarium või selline võlakriisi stsenaarium, kus Euroopa praegu on. <br/><br/>Et selline fundamentaalne erinevus on. Turud arvavad, et kurss on ülehinnatud ja nõuavad hästi kõrgeid intresse selle kompenseerimiseks või muidu jooksevad välisvaluutareservid tühjaks. <br/><br/><br/><br/><br/><br/>
Somm, toimetulekutoetuse saanute kasvu on põhjustanud hoopis teised tegurid:<br/><br/>1) <b>toimetulekupiiri hüppeline tõstmine</b> (vt allpool!), mis on järsult kergitanud lati alla jäänute hulka. Teisalt saame olla uhked sedavõrd kiirele edenemisele (kas Põhjamaades on toimetulekupiir 4 aastaga kahekordistunud?!)<br/>2) <b>tarbijahindade kiire tõus</b>. Ja just toidu ja energia hinnad on kasvanud üldisest THI-st kiiremini.<br/>3) <b>leibkondade sundkulutuste (toit, eluase) osakaalu kasv</b>: 2007.a kulutas liige 40%, 2010.a 45% eelarvest (<i>Allikas</i>: <a target="_blank" href="http://www.stat.ee/49507">http://www.stat.ee/49507</a>). Teadupärast on madalamates detsiilides olevates leibkondades sundkulutuste (toit, eluase) osakaal keskmisest märkimisväärselt suurem. Seega lööb hinnatõus neid rohkem -> põhjus küsida toimetulekutoetust.<br/><br/><b>Kokkuvõtvalt</b>: oleme suurte sammudega Põhjamaadele järele tulemas, samas tähendab see mõneajalist suhteliselt vaesete inimeste arvu tõusu, mis on samas suuresti suhtelise vaesuse piiri kiire kergitamise tagajärg. <br/><table><tr><td>Aasta</td><td>Arvestuslik elatusmiinimum, kr (EUR)</td><td>Toimetulekupiir, kr (EUR)</td></tr><tr><td>2002</td><td>1389 (88.77)</td><td>500 (31.96)</td></tr><tr><td>2003</td><td>1411 (90.18)</td><td>500 (31.96)</td></tr><tr><td>2004</td><td>1489 (95.16) -> 1836 (117.34)</td><td>500 (31.96)</td></tr><tr><td>2005</td><td>1938 (123.86)</td><td>750 (47.93)</td></tr><tr><td>2006</td><td>2081 (133.00)</td><td>750 (47.93)</td></tr><tr><td>2007</td><td>2341 (149.62)</td><td>900 (57.52)</td></tr><tr><td>2008</td><td>2646 (169.11)</td><td>1000 (63.91)</td></tr><tr><td>2009</td><td>2660 (170.00)</td><td>1000 (63.91)</td></tr><tr><td>2010</td><td>2735 (174.82)</td><td>1000 (63.91)</td></tr><tr><td>2011</td><td></td><td>1200 (76.70)</td></tr></table><br/><br/><i>Allikas</i> <a target="_blank" href="http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=LE27&ti=%DCHE+LIIKMEGA+LEIBKONNA+ARVESTUSLIK+ELATUSMIINIMUM%2C+30+P%C4EVA+MINIMAALSE+TOIDUKORVI++JA+MITTETOIDUKULUTUSTE+MAKSUMUS&path=../Database/Sotsiaalelu/08Leibkonnad/04Leibkonna_eelarve/01Aasta_kulutused/&lang=2">http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=LE27&ti=%DCHE+LIIKMEGA+LEIBKONNA+ARVESTUSLIK+ELATUSMIINIMUM%2C+30+P%C4EVA+MINIMAALSE+TOIDUKORVI++JA+MITTETOIDUKULUTUSTE+MAKSUMUS&path=../Database/Sotsiaalelu/08Leibkonnad/04Leibkonna_eelarve/01Aasta_kulutused/&lang=2</a>
<blockquote><b>Kristjan1</b><br />Velikij: Ja kuidas see kõik seondub Eesti EL-liikmelisusega?<br/>Seostub näiteks niimoodi, et valuutakomitee süsteemis ja EMUs (ELi ühinemislepinguga me võtsime endale kohustuse EMUga liituda) on valitsuse finantsid turgude meelevalllas. Ujuvkursiga süsteemi puhul on keskpank alati võimeline endale meelepärase intressi määrama. Kuigi meil polnud enam lõpus tõeline valuutakomitee süsteem (algusaastatel oli), on ka sellises süsteemis valitsuse kulutamisel finantspiirangud, nad on kohustatud turgudelt laenama ja kui turud arvavad halvasti sellisest valitsusest, siis valitsuse võime stimuleerida on piiratud. <br/></blockquote><br/>Selge. Mina arvasin, et Eestis keskpank ei teosta reaalselt monetaarpoliitikat (jätame lender of the last resort välja) ja ei määra mingeid meelepäraseid intresse. Samuti ma aravsin, et Eestis puuduvad riigivõlakirjad (jätame Hävitusfondi oblikad jälle välja) mida ostes-müües on võimalik turul likviidsusega mängida. Aga tuleb välja, et eksisin.<br/><br/>
<a target="_blank" href="http://www.hbsc.org/countries.html">http://www.hbsc.org/countries.html</a><br/><br/>TABEL 89.A. Vastajate jaotus (%) kodus toidu puudumise tõttu tühja kõhuga magama minemise sageduse, soo<br/>ja vanuse järgi (Lisa 1, küsimus 41)<br/><br/>ma ei ole endiselt saanud vastust oma küsimusele kuidas jagunesid vastused sellele küsimusele Soomes, aga miks mitte ka Rootsis või mõnes muus 43 riigist, mis vastavas uuringus osalesid<br/><br/>kui me räägime dialoogist ja analüüsist, siis on need vastused olulised<br/><br/>P.S. põgus pilk mõnede teiste riikide raportitele näitab, et nii põhjalikult kui Eestis ei ole andmed mujal kättesaadavad
Edasi läheb Horvaatiaga:<br/><br/><i>"In December 2021, Finance Minister Zdravko Maric announced that the bill on introducing the euro currency in Croatia was being drafted and could be outlined in mid-January, with its final adaption expected in April, 2022. The formal announcement of accession to the euro area is expected mid-2022. He further stated,<b> “As of 1 January 2023 we will change over to the euro overnight</b> and then have another two weeks for both currencies in circulation and citizens will be able to continue to pay in kuna but after that payments will be in euro. The dual prices will remain for at least one year,”.[53]<br/><br/>In January 2022, Croatian Prime Minister Andrej Plenković has announced that from September 5, prices will be displayed in both kunas and euros in the country, and through the whole of 2023. In 2023 everyone will be able to exchange kunas for euros free of charge in banks, in the Croatian Post offices, and in Financial services and payment systems branches. [54]<br/><br/>The official decision done by the EU’s ECOFIN council is expected to be in the summer of 2022, after the European Commission does its assessment of Croatia’s progress in May 2022."</i><br/><br/><a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Croatia_and_the_euro">https://en.wikipedia.org/wiki/Croatia_and_the_euro</a>