PeaLiK14/11 08:35Kindlasti ei tohi unustada ka seda, et Mart Laar hävitas Eesti põllumajanduse!
See on kahtlemata õige aga õnneks päästis eesti põllumajanduse poola rusikas mis lajatas lauale, et 10 riigi liitumine EU-ga jääb ära kui uued liikmed põllumajandustoetusi ei saa. Laari valitsus oli teatavasti eelnevalt nõustunud, et eesti ei saa sentigi põllumajandustoetusi EU-st. Häving oleks olnud pöördumatu.
Mart Laar "hävitas" Eesti põllumajanduse palju varem kui üleüldse kellelgi tekkis idee, et EU-st võiks Eesti mingeid toetusi saada.
Ega ta päriselt ei hävinenud vaid vireles aga EU-sse astudes oleks ta ilma toetusteta küll surmahoobi saanud.
mille see Laar seal põllumajanduses hävitas?
Ammu enne Laari hävitas Savisaar oma ENSV Talusesdusega Eesti põllumajanduse ja enne Savisaart staalin oma 1949. aasta kollektiviseerimisega.
Ärge unustage Pôhjasôja aegset katkupuhangut. Môju pôllumajandusele on tänini tunda.
Oot, mida selle põllumajanduse "hävitamise" all siis mõelda? Stalin hävitas väiketalud ja selle tulemusel olid Savisaare ajaks tekkinud "majandid", mis toimetasid suurtel põllumassiividel tuhandetel hektaritel. Savisaar pööras asja väiketalude poole tagasi, millest suurem osa peagi lõpetasid ja ellujäänutest tekkisid taas suured majandid, mis tegutsevad tuhandetel hektaritel.
Laar muidugi oma lapsemeelsuses arvas, et Eestil pole põllumajandust vajagi. Saame ju kõik toidu sisse osta.
Täna kuuleme seda, et Eestil pole oma elektrijaamu vaja, sest kõik saab sisse osta ja Eestil pole oma andmekeskuseid vaja, sest kõik saab sisse osta.
Kui sa midagi ei tooda ja toodangut ei müü, siis pole ka millegi eest midagi sisse osta. M.O.T.T.
kõiki asju nigunii teha ei saa, ei jõua ja ei ole mõistlik. mingeid asju tasubki osta.
täna kohalik põllumajandus, ütleks, et on heal järjel. paratamatus on juhtunud, et potipõllumehed hääbuvad, kõik lihtsalt ei ole ärimehed. põllumajandus on äri. need suured on väga nutikad. on edukalt ära kasutanud nii turgu, kui ka toetusi. kusagil tehti statistikat, et automatiseerimine on isegi kohalikust tööstusest vist 2x paremal tasemel(võib parandada).
eks siin on ka kaks asja käsikäes, automatiseerimise tõttu on vähem töökäsi põllumajanduses vaja, teisalt inimesi ei huvita ka töö põllul, seega tuleb automatiseerida. tahetakse ikka linna ja puhtasse ruumi.
pole kindel, et savikal või laaril üldse mingit mõju on tänasele põllumajandusele. suurim mõjutaja on ikka vabaturumajandus ja tehnoloogiline areng.
Selge see, et "Laar Hävitas Põllumajanduse" (iseasi, et see on sisuliselt vale) oli tolleaegne keskerakonna poliitiline loosung ja tänapäeval mingeid mõjusid sellel hävingul enam ei ole, sest väiketalud jäävad ellu ainult mingit spetsiifilist turunišši täites. See pole ainult Eestis nii, ka Saksamaa kohta oli mingi 15a tagasi artikkel, kus riik pakub tuge väikestele taludele ainult sellise klausliga, et seal elavad vanainimesed suudaksid talu oma elu lõpuni ära pidada ja järgmine põlvkond enam seda talu ei päri vaid see müüakse suuremale tootjale maha.
Seda ma räägingi, et põllumajandus Eestis on täielik mõttetus.
Tegelikult see "Laar hävitas põllumajanduse" on tegelikult tõene. Korruptandid mängisid Laaril nagu viiulil, kuna too pidas ennast maailma targeimaks majandusteoreetikuks peale oma ühe äärmusideoloogilise raamatu läbilugemist.
Räägi seda juttu mõttetusest farmeritele. Eesti on näit nr. 1 euroopas piimaannilt per lehm.
Kas lehmad on siis põllumajandus? Huvitav.
Eesti põllumehed laostusid enne kui Mart Laari esimene valitsus võimule tõusis. Pealegi, Laar oli nii lühikest aega (2a) peaminister, et selle aja jooksul ei suuda põllumeest keegi laostada. Laostumise juured olid palju varasemas ja siis kui valitses veel Eesti NSV ülemnõukogu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ning ka selle nõukogu esimehe kohusetäitja) ning laostumisele aitas kaasa rubla hüperinflatsioon.
Eesti põllumajandus suudab vabalt garanteerida toidujulgeoleku kogu eesti rahvale. Tõsi, kuigi kalorite koguhulga ja põhiliste põllukultuuride poolest toodab Eesti oluliselt rohkem, kui kohalik elanikkond tarbib, on osade toiduainete import siiski vajalik toidulaua rikastamiseks. Eesti isevarustatuse tase teraviljade puhul on 150-200%, piimatoodetel 160-180%, veise- ja lambalihal 90-100%, sealihal 70-80%, linnulihal ja munadel 50-65%, kartulil 60-80%, köögiviljadel 40-55%, puuviljadel ja marjadel 10- 15%.
Tihti need "toidujulgeoleku" -jutud on paljas poliitiline butafooria. Eesmärk, et saada riigilt toetusi ja muud säärast, kuni selleni et välja kaubelda madal käibemaksumäär toiduainetele. Eesti on piimatooteid tootev ja eksportiv maa, pole vaja kahelda, et piimatoodetes me katame oma toidulaua täielikult. Piim tuleb suhteliselt odavalt kätte, seega oleme maailmamastaabis konkurentsivõimelised. Muudes loetletud toiduainetes ei ole me oma toodangu hinnalt konkurentsivõimelised. Või siis kvaliteedilt konkurentsivõimelised. Sealt ka see importimise vajadus.
Targutad ja lahmid jälle, nagu tavaliselt. Kiire otsing:
"Eesti teraviljatoodang 2024. aastal oli 1 303 500 tonni, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Suurim osa sellest kogusest, 57%, moodustas nisu, millele järgnesid oder (24%), kaer (10%) ja rukis (6%).
55% Eesti 2024.aasta teraviljasaagist ehk 710 tuhat tonni veeti Eestist välja Muuga sadama kaudu. Eesti vili jõudis nii Euroopa turgudele kui ka kaugematesse sihtriikidesse üle maailma.
Enim käideldud teravili oli nisu, mida eksporditi Muuga sadama kaudu üle 462 tuhande tonni, seejuures kasvas nisu väljavedu 13%. Järgnes oder, mille eksport kahekordistus võrreldes eelneva aastaga, ulatudes 170 tuhande tonnini. Kaera väljavedu suurenes lausa kümnekordselt, jõudes 38 tuhande tonnini. Ainsana vähenes rukki käitlemine ca 8% võrra, aga mida oli ka kõige vähem ehk kokku 2,8 tuhat tonni.
Pane ka impordimahud juurde.
Miks ma su eest töö pean ära tegema 🤡. Otsi ise teravilja impordi mahud, need on suht olematud, sest pole mõtet importida asja mis kohapeal hästi kasvab.
Ekspordi ja impordi huvid on sinu päralt, sina tundsid nagu nende vastu täpsemat huvi, mitte mina.
Mina kirjutasin konkurentsivõimest, sina kirjutad ekspordist. Eestis on olnud piisavalt olukordi, kus teraviljakasvatajad on ajakirjanduses öelnud, et nad rohkem ei külva, ei tasu ära. Järelikult ei olnud konkurentsivõimet.
Lisaks tuleb sul teha vahet söögiteraviljal ja söödateraviljal. Mina pakun, et see kraam mida meilt välja viiakse, ei ole üldiselt söögiteravili.
Lisaks veel, aastad on erinevad, meil on siin olnud piisavalt aastaid, kus põllumehed nutavad. Isegi piimatootjad on nutnud.
ttrust15/11 17:22Muudes loetletud toiduainetes ei ole me oma toodangu hinnalt konkurentsivõimelised. Või siis kvaliteedilt konkurentsivõimelised. Sealt ka see importimise vajadus.
EV on konkuretsivõimeline ning ei vaja importi peale piima veel mitmes teraviljas, seda sinu mainitud importimise vajadust lihtsalt pole olemas neis.
Ära väida nii kindlalt igasuguseid väiteid. Mina olen küll siit-sealt lugenud, et leiva- ja saiajahu võib saabuda siia impordituna. Samas viiakse ka teravilja välja. Samuti on sarnane situatsioon lihaga, et osa liha viiakse välja, osa tuleb sisse. Tihti näiteks "eestimaine" lihapakend sisaldab eestimaist pakkimist, liha ise on imporditud.
Mitte kõik Eesti teraviljast ei kõlba oma kvaliteedilt inimtoiduks. Liiga viletsad mullad ja ka klimaatilised kasvutingimused olevat . Kunagi oli mingi artikkel, et seda veetakse palju välja kaamelitoiduks araabiamaadesse. Inimtoiduks ostetakse sisse parema kvaliteediga teravilja USA-st, Kanadast, varemalt ka Euroopa mustmullavööndist.
Stagna, sa ei peaks kõike tegema nii lihtsaks!
nii ja mis seal vahet on, loeb ekspordi/impordi saldo. Kui suudame suurema raha eest välja müüa kui sisse ostame, siis on ju saldo positiivne.
Müüme välja põlevkiviõli ja turismindust, ostame saia tarbeks vilja sisse.
ei, jutt oli teraviljast, mitte põlevkivist.
Kui me räägime põlevkiviõlist, siis me ekspordime kui palju? Sisuliselt me suudame oma fossiilsete kütuste vajaduse katta.
Turisminduse koha pealt mul on kuri kahtlus, et me rohkem viime raha välja kui sisse tuleb.
Räägime banaanidest. Palju banaane me ekspordime, et saaks banaane sisse osta? Banaane me ju ikka ostame sisse? Tasakaal peab olema!
Mis faking jahu... ttrust, ise lendasid siia järjekordse lahmiva jutuga, et EV pole konkurentsivõimeline muudes peale piima, tõin sulle lühikese kokkuvõtte konkreetselt teravilja kohta mille ise ka oleksid sekunditega leidnud kui vähegi vaeva näinuks.
Nüüd ajad iba, nurka värvisid end jälle :clown_face:
pole mõtet iba ajada, banaanid meil ei kasva, nende ostmiseks ekspodime piimatooteid jne. See ongi loogiline, et ostame, sisse, mis meil ei kasva või mille tootmine ei tasu ära ja müüme seda, mida suudame müüa, lihtne turumajanduse loogika.
PS ja see on presidendi teema, kuidas see banaanindus sellega seostub?
Teravilja konkurentsivõimega on meil nii ja naa. Mõni aasta on konkurentsivõimet, mõni aasta pole.
Piimaga on lood palju paremad. Suudame toota ja müüa odavamalt, kui paljud muud riigid. Samuti piima kvaliteet on üldiselt hea.
To: pahurik, kas teravili ja opexi lahmimine on presidendi teema? Samuti pole, aga ikka lahmitakse. Või siis pinss on presidendi teema?
Ega sulle vist kohale ei jõua, et sina oled see kes taaskord lahmib, selmet paar sek. guugeldada enne kui lahingusse lendad enesekindlalt nagu tavaliselt.
Opex, et nagu sina ei lahmi? Teed siin igasuguseid nägusid ja muutud isiklikuks. Hea et sa siin otse kõrisse ei karga, nagu üks tegelane siin kargab.
ttrust15/11 20:02Teravilja konkurentsivõimega on meil nii ja naa. Mõni aasta on konkurentsivõimet, mõni aasta pole.
Eesti ekspordib teravilja aastas 880 tuhat tonni ja impordib 27 tuhat tonni.
Konkurentsivõime vast siis rohkem ikkagi nii?
Ülevaade taimekasvatushooajast 2025
Slaid 31
Kui meil teraviljaga alati väga hästi läheks, siis poleks ju aeg-ajalt põllumees nutmas ajakirjanduses, et ei tasu ära ja muud säärast.
Nimeta mõni majandusharu, kus keegi kunagi ei nuta?
Elu ongi hädaorg.
Kusjuures slaid 16 samas docis näitab põllukultuuride kasvupinna päris ühtlast pidevat kasvu,
Küllab see vahetevahel halamine käib rahade välja tagumise juurde.
ei ole ikka niiviisi, et väljamüüdav madala kvaliteediga kaamelitoidu-teravili on sama tonnihinnaga kui kõrge kvaliteediga inimese toiduteravili, mida sisse ostetakse.
Kuid midagi ju peab kasvatama neil põldudel. Ohakaid ja maltsa, mis ise kasvavad, maailmas maha müüa ei õnnestu ja eks teraviljakasvataja siis palvetab, et tuleks hea suvi ( mitte liiga vihmane ja külm, kuid mitte ka liiga põuane ! ) ja ilus lumine talv, mis taliteravilja ära ei hävita .
Sama asi ka kartuliga. Mõnel aastal õnnestub väga hästi, teisel on saak vilets.
Ainult piima ja (sea)liha tootmise peal kogu riigi põllumajandus ära ei ela
stagna15/11 20:37
Sama Slaid 31 sisaldab ekspordi ja impordi mahtu nii kaaluna kui rahaliselt. Jaga läbi.
Silma järgi on tonnihinna erinevus <20%.
Vaidlus tuli väitest, et mida Laar pekki keeras. Enne Laari me ikkagi kasvatasime ise banaane ja põllumajandus õitses? Laar keeras mulla ja kliima ka pekki nii et siin kasvatatav nüüd vaid kaamlitele kölbab.
Rääkides riigi enda toitmise võimest, siis kala püütakse meil ka 2 korda rohkem kui me ise ära suudame tarbida.
soveti standardid inimtoidule olid ikka hoopis nõrgemad ja Laar tuli võimule vahetult peale taasisesesvumist kui reaalses elus, majanduses ja olmes kestis ENSV ja soveti värk ikka suuresti edasi . Kuna välismaalt tuli toitu osta väga kalli valuuta eest, siis püüti seda mitte teha ajada läbi kodumaisega . USA-st toiduteravilja ostmine oleks olnud kullakalli valuuta meeletu raiskamine.
Mitte ainult banaane vaid isegi apelsine / mandariine polnud ju nii vabalt poes saada kui praegu. Näiteks toodi neid Ülemnõukogu valimiste päeval valimisjaoskonna puhvetisse, et meelitada sinna inimesi ( ehkki valida ei saanud kellegi vahel, ainult üks kandidaat oligi NLKP ja parteitute blokist, kas mingi treial Gorjunov või lüpsja Peips või Viktor Vaht )
Isegi normaalseid tubakatooteid polnud saada. Ekstra, Leek, Tallinn ja jäle Aegna, mis põles paberi kärsahaisus nii, et pikuti jäi sinna sigaretti mingi jäme taimeroots turritama.
Eks Urmas Ott ja Lennart Meri said oma Marlboro või Cameli ikkagi mujalt kui nurgapealsest ENSV tubakapoest
Ziguli õlles oli vahel nii jäle sade sees, et seda oleks võinud mingiks keemiakombinaadi reoveeks pidada. Mõnikord oli ka hiire laip pudelis, väike mure...
Tagasi tulles teravilja juurde. Üsna kindel, et Vargamäe Andresel olid teravilja suhtes veel lõdvemad standardid kui sovetiajal. Ma ei mäleta raamatust kas ta leiva sisse aganaid pani, aga mingi ajal 19.sajandil Eesti talus seda tehti. Lastele oli kõige suurem maius kui isa käis linnas ja tõi sealt pagarilt tavalist saia, mis polnud sugugi nii säravvalge kui praegu ning oli ka hoopis väiksem, kuid see oli ikkagi tehtud nisujahust.
Ajad muutuvad ja meie koos nendega.
Leidsid veel ühe agressiivse foorumlase , kes sulle verbaalselt molli sõidab? :)
Ei, enne Laari kasvatati Eestis enamvähem samu asju mis praegugi.
Päris naljakas vaadata, kuidas Laari toetajad siin absurdsusi hakkavad loopima.
Mõnedel majanditel õnnestus ennast ka ilma ärastamata suurtaludeks-ühistuteks ümber organiseerida - näitab, et see oli võimalik. Uutes oludes investeeriti paremasse tehnikasse ja tehnoloogiasse, korraldati veidike tööd ümber ja äri toimis edasi. Nagu see on igasuguse äriga.
Kuidas tomati- ja kurgikasvatusega oli, kes selle põhja lasi?
Midagi õnnestus ka selles sektoris sellest jubedast nõukaaja põllumajandusest edukalt säilitada:
https://grynefee.ee/ettevottest/
Seda Laari poolt põllumajanduse hävitamise juttu ajasid enamasti endised sovhoosidirektorid ja muu sellised eesrindliku nõukogude maarhava esindajad.
Mõtlemisvõimelised inimesed mäletavad või siis nooremate puhul mõistavad ilma 90ndates elamatagi, et kogu majandus kukkus tollal kokku, põllumajandus polnud erandlik.
Kuid mina ei mäleta, kellel õnnestus Laarile just põllumanduse põhjalaskmise silt kleepida? Mingi põllumeestele suunatud valimiskampaania oli või mis?
Maareform oli. Maad tagastati nende õigusjärgsetele omanikele (EW aegsete omandisuhete alusel). Sovhoosiesimehed ja muu punanomenklatuur, kes oli harjunud neid omaks pidama ja lootis need oma tasku libistada jäi pika ninaga. Analoogia pensionikindlustusfirmade ja fondivalitsejate tunnetega Pensionireformi järel on metafooriliselt täitsa olemas.
See on sul tegelikult jama jutt. Kolhoosi ja sovhoosi maad lasi täiesti auklikuks juba Savisaare ENSV Taluseadus. Kusjuures ei tagastatud mitte ainult maid, vaid igaüks kes oli kunagi lehma või hobuse kolhoosi andnud võis minna kolhoosi lauta ja sealt lehma võtta või hobuse eest traktori koju viia. Selleks hetkeks, kui Laar pukki sai, oli kõik juba ammu laiali tassitud. Laari süüdistati selles, et ta ei maksnud põllumeestele üldse dotatsioone nagu mujal Euroopas.
decibel16/11 18:30Laari süüdistati selles, et ta ei maksnud põllumeestele üldse dotatsioone nagu mujal Euroopas.
See oli ainult üks põhjus, et eesti põllumees pidi võistlema kõrgelt doteeritud välismaise toodanguga aga lisaks tegi Laari 1.valitsus ridamisi väga halbu otsuseid mis andiski talle kokkuvõtvalt "põllumajanduse hävitaja" tiitli.
Kogu saagat saate lugeda siit: Põllumajanduse hävitamine 1992-93