Eesti keel kui majandusarengu pidur
Postitusi kokku 65
arkok

kas Eesti majandus kasvab siis liiga aeglaselt?

AloV

TNT mõte huvitav - kui ka majandus peaks ühel kohal tammuma siis kahanev rahvaarv tähendab, et inimese kohta tulu kasvab. Mida kiiremini rahvaarv kahaneb, seda rohkem jääb üle ülejäänutele.

coral

Ma arvan, et ühe keele valitsemisel maailmas Eesti kindlasti poleks kahaneva rahvastikuga riik:). Ma arvan, et rahvastikutihedus saaks varsti olema umbes nii nagu Hollandis või Taanis ja keskmine Eesti elanik näeks välja nagu hinduhiinlane. Kas sellist (aga see-eest õnnelikku) Eestit me tahtsimegi?

arkok

üks oluline asi, mis vananeva rahvastikuga kaasas käib - kulutused tervishoiule kasvavad ja see ei ole küll hea. Kui tulu inimese kohta kasvab, siis kulu suureneb kiiremini.

TNT

Jep, nii lihtne see ongi...Paraku ei käi see siiski Eesti kohta, sest ümbritsev rikas Skandinaavia rebib hindu ja majandust ülesse. Põhimõtteliselt käib aga see nn vana euroopa kohta. Ja kus inimesed juba heaolust manduma hakkavad. Ja tekitavad endale ekstentsiaalseid probleeme tassides sisse araablasi, kes seal siis omi arusaamu ühiskonna ja pere põhiväärtustest kehtestama on hakanud.<br />Nii, et abesiki, tahad globaliseerud: võta islamiusk ja räägi hispaania keeles või hiina. Kama kaks.

fire

Vananeva rahvastikuga muutub raskeks majandust samal tasandil hoida. Vaja on tootluse tugevat tõusu üksikindiviidi tasandil kuna töötegijaid jääb vähemaks. Tootluse tõus muuseas peab lisaks vähenevatele tootvatele indiviididele katma ka vanade mittetootvate indiviidide kulud, keda protsentuaalselt saab rohkem olema.

seikatsu

abesiki, ma arvan, et suvaline iirlane teeks Su väite peale, et iirlastel on sama emakeel kui USAs (ilmselt mõtled siis inglise keelt, kuigi USA kodanike emakeelte osas on hispaania inglise keelest mööda läinud tänaseks) midagi sarnast kui Ingrid Rüütel käesolevat threadi lugedes...

TNT

Eestlase kui rahvuse probleem on ajalugu. Sakslased peksid meie esiisad nuudi abil küll tööd tegema aga murdsid nende vaba meele. Eestlane kahjuks ei ole harjunud olema VABA MEES, see ongi põhiline mis meid eurooplastest eristab. Eurooplased on harjunud olema vabad. Nad ei olegi orjad olnud. Eesti omariiklustki on kokku olnud 30 aastat. Seepärast mõtlebki keskmine eestlane nagu ORI. Hetkeline vaakum tekitabki osades inimestes segadust siis, et kelle kätt lakkuda? ja kuhu koogutada. On see Brüssel, Moskva või Meka? <br />Seepärast ongi kahjuks kogu ettevõtlus vaikselt libisenud eestlaste kontrolli alt nn "välisinvestorite kätte" ja saab tõeks Zirinovski ennustus, et eestlasest saab hea saunamees, kes uutele peremeestele (LOE: OMANIKELE) saunas käteräti ulatab. Põhimõtteliselt käitume samuti nagu Naurulased, kes lihtsalt kogu oma saare on endalt alt ära kaevanud (fosforiit) ja peavad kuhugi mujale elama kolima.<br />Aga pole hullu, samad saatusekaaslased olid muide Iirlased. Mehed käisid palgasõduriteks ja naised olid libud, siis mujal euroopas.......Poolteist sajandit tagasi.

elm

Väga rumalad jutud...<br />Tooge mõni näide, kus kultuuri kiire muutumine on kaasa toonud majandusarengu.<br />Muutumine toob kahju, juurdeõppimine kasu.<br /><br />suvalised kultuuri muudatused toovad esmalt kaasa aastakümnenditeks või aastasadadeks töövõtjate motivatsiooni ja elukvaliteedi languse.<br /><br />Täiskasvanud inimene on oma õpitud oskuste, suhtumiste ja sotsiaalsete sidemetega. Nende muutumisel lähevad osad sidemed katki ja tulemuseks on sootsiumi keskmise elukvaliteedi langus.<br /><br />Seega on kultuuri võimalik majanduslikult soodsalt muuta vaid uusi sidemeid peale kasvatades (lastele).<br /><br />Selles osas aga on inimese aju õnneks üsna mahutav, keegi ei keela ka kõigil siinolijatel õppida kümmet keelt või vähemalt viit enamlevinut.<br /><br />Teine rumalus: erinevused on innovatsiooni allikaks. Mitte kuigi tihti ei hüppa inimesele lihtsalt pähe tore ja innovaatiline mõte. Palju tihedamalt saab ta selle mõtte vaadates mõnda probleemi erineva nurga alt, näiteks oma kultuurilisest kogemusest lähtudes. Seega diversiteedi kadu tähendab ka innovatsiooni kadu.<br />

abesiki

TNT. ära lahmi, kui sa seda hästi ei oska teha.<br />seikatsu. käsi peatus korra lause "ühise emakeelega US ja Iiri" juures ja ilmselt iirlased vihastavadki samuti nagu Ingrid Rüütel selle foorumi peale, aga kahjuks ei tulnud tol hetkel paremat seost ette.

Buhvet

Nagu ma aru saan, siis teemaks on majandusinimese pilgu läbi kultuuri ühe alustala ehk keele tähtsuse hindamine riigi/regiooni/maailma majanduses. Aga oma väidetes kasutate pigem selliseid "pehmeid" seisukohti ehk "no hard facts".<br /><br />Minu meelest on teema huvitav ning selle võiks keegi täiesti tõsiselt teadustöö tasemel ette võtta ning uurida siis näiteks:<br />- kuidas mõjutab regiooni/riigi majanduskasvu selles kasutuses olevate keelte arv (suhestatuna näiteks elaniku kohta) - kas on statistiliselt oluline, mis suunaline on mõju?<br />- kas keelel on olemas kriitiline piir, ehk siis geograafiline, rahva-arvuline vmt. piir, millest alates hakkab ta muutuma (dialektistuma) (näide: Ladina-Ameerika hispaania keel on erinev mandri-Hispaania keelest ning nad kaugenevad teineteisest pidevalt aja jooksul);<br /><br />Üritasin otsida näiteks sedagi, et kuidas on aja jooksul muutunud maailmas kasutusel olevate keelte arv ning mis tempot/tendentsi see protsess näitab, kuid kahjuks ei ole sellise materjali otsa sattunud.<br /><br />Isiklik "kõhutunne" on pigem see, et keel ei ole staatiline nähtus ja selle ühtsena hoidmiseks peaks tõepoolest maailma kultuurirum vägagi homogeenne olema, mida ta kohe mitte ei ole. Isegi parima tahtmise korral ei ole võimalik ära hoida erinevate dialektide tekkimist ning keelte muundumist ajas ja ruumis ning pigem on see positiivne nähtus, sest tavaliselt kohandub keel ju optimaalseimaks vastavas keskkonnas. Seesama hea eskimode ja lumede nimetuste näide - eestlasel lihtsalt ei ole vaja omada 60 nimetust lume jaoks, aga eskimo jaoks võib ta olla elu-ja-surma küsimus. Kui ta ei suuda (efektiivselt) edasi anda teadmist, et täna on lumi "30 cm paksune, suure-teraline ja pisut kollaka tooniga, mis tähendab, et põhjaväinast peaks hästi heeringat saama", siis oleks tema heolu kaotus oluliselt suurem kui näiteks sahaara elanikul, kes pole oma elu jooksul lund isegi näinud.<br /><br />B.

Buhvet

PS. Kas keegi on näinud näiteks, missugune on eesti teismeliste keelekasutus mõnes instant-messaging keskkonnas nagu MSN? Mul on õnnestunud enda õelastega suheldes jõuda arusaamiseni, et see eesti-inglise-jmt mis muude keelte sulam on lihtsalt üks keskkonnamõjude (vajadus võimalikult efektiivselt ja väikese trükivaevaga anda edasi keerulisi mõtteid ja emotsioone) tulemusena tekkinud "dialekt". Ja ma ei nõustu kuidagi seisukohaga, et sellised arenguid tuleks iga hinnaga takistada, sest nagu ma ütlesin, keel peab olema võimalikult efektiivne suhtusvahend ja dünaamilises keskkonnas peab ka keel paratamatult kohanduma. Ja kui palju teist näiteks emoticone kasutab ning kui palju neid kasutas nii 10 aastat tagasi ja kui suur on tõenäosus, et tädi maalile nendega küllastatud eesti keeles kirjutatud kiri talle arusaadav oleks?;)<br /><br />B.

ozbot

suruda keel raamidesse on sama hea kui keelata inimesel mõtlemast.<br />proovi, vaata kas õnnestub!

seikatsu

romario, mõnevõrra lihtsam siiski.<br /><br />kasvõi eesti keeleseadus, ülaltoodud suur-rooma ja iirimaa näited ju seda tegelikult teevad. protsess on küll pikaajaline ja valuline, enne kui tulemused näha on (VS mõtlemise keelamine, mille järel saab kohe tuvastada, kas on veel ajutegevust või mitte ;))

Buhvet

No kui teema juba mõtlemise keelamise peale läks, siis soovitaks igaleühele, kes seda veel teinud ei ole lugeda läbi Orwelli <A href="www.msxnet.org/orwell/print/1984.pdf">"1984"</A>. Üllatavalt hea ning ajakohane raamat. <br /><br />Ühelt raamatu "1984" factsheet'ilit:<br /><br /><I>"In 1984 Orwell shows how and why a government can become<br />all-powerful and all individual freedom completely eroded. As<br />Goldstein&#8217;s book explains (Chapter 8), absolute equality in society<br />is impossible. There will always be different social classes, and it is<br />human nature for humans to exert power over weaker people."<br /><br />"<B>One way in which the government maintain and strengthen their<br />power is manipulating language</B>. Just as clever advertising slogans<br />and political messages might persuade us today, Big Brother uses<br />language to plant new ideas in peoples&#8217; minds and erase old ones.<br />As Syme explains in Chapter 3, <B>if a word like &#8216;freedom&#8217; does not<br />exist, then the whole idea of freedom also ceases to exist</B>. Orwell<br />stresses this point by inventing a whole new language, &#8216;Newspeak&#8217;<br />for 1984."</I><br /><br />Ehk ma kaldun pigem oma arvamuses rohkem Romario poole, et mõtte- ja keeleline vabadus on omavahel väga tihedalt seotud ning pärssides keelelist mitmekülgsust, jääme suures ulatuses ilma võimalikust mõttelisest mitmekülgsusest (majanduslikus mõttes - innovatsioonist).<br /><br />B.

Buhvet

Eelmisel korral ei õnnestunud linki raamatule siiski korralikult lisada, <A href="www.msxnet.org/orwell/print/1984.pdf">proovime siis uuesti</A>...<br /><br />B.

Buhvet

Annan alla, aadress plain text kujul: www.msxnet.org/orwell/print/1984.pdf<br /><br />B.

abesiki

Sellel teemal on chatis huvitav arutelu praegu.

suffiks

to: abesiki jt<br /><br />Te haugute vale puu all. Asja tuum ei oleks mitte see, et kõigi emakeel oleks ühtne, see on ebareaalne ja kindlasti ebapopulaarne. Küll aga võiks heietada mõtet, et kõigil maailma inimestel oleks ühine 2nd language. See tähendaks, prantslane saab üle oma egoistlikust idiootsusest ja sakslane prantslasele meele järgi olemisest ja mõlemad õpivad ära inglise keele. Küll siis teised maniakid nagu flaamid, belgid jm väikesed ketikozzled eeskuju võtavad.<br /><br />Siin olekski potentsiaali inglise keelel, mis on suhteliselt lihtne ja loogiline ning mitte koleda kõlaga. Ühtlasi ka maailma enim räägitud keel (mitte segamini ajada enim räägitud emakeelega, milleks on tõenäoliselt mandarini keel või hispaania keel). Inglise keelt pidi kogu maailmas rääkima 2 miljardit inimest. Noh eks sellesse numbrisse tuleks suhtuda skeptiliselt, aga 1/3 on juba võidetud. Prooviks ülejäänud 2/3 ka ära võtta.<br /><br />Nagu keegi eurobürokraat väga küüniliselt aga samas siiski mõtlemapanevalt märkis euroliidu meeletute, eksponentsiaalselt kasvavate tõlkekulutuste kohta:<br /><br />Parem plekkida tõlkimise kui sõja eest. :)

abesiki

Sain täna päeval vahetada paar sõna ühe teadustaustaga etno- ja kultuuriguruga, kes on ilmselt Eestis üks parimaid spetsialiste, kes oskaks antud teemal sõna võtta. Ta arvas samuti suffiks, et variant oleks kakskeelsus. Ta ei osanud küll öelda, et palju võiks majandus sõltuda kultuuriidentiteedist, kuid et teadus- ja majanduskeeleks võiks olla iseenesest inglise keel. Teaduses see peakski nii vaikselt juba olema. Päris ühe keele varianti ta ei poolda, kuna kunst ja kultuur sõltub paljuski just kultuurikoodist.<br /><br />Mainis, et teadlaste arvamused lähevad selles osas lahku, et kas keel mõjutab mõtlemist või mitte ja kui mõjutab, siis kui palju. Üheks põhjuseks tõi ta selle, et miks inglise keel on nii laialt levinud, et see on äärmiselt tolerantne - laseb sisse imbuda võõrväljenditel. Samas paljud väiksemad rahvad on oma keele kallal teostanud tõelist vägistamist. Tõi näitena Eesti Ärkamisaja, kus 1860-1870 paiku hakati jõuga eestistama liitsõnu ja mugandama keerulisi väljendeid. Kõige tugevamaks läks eestistamine 1920ndate paiku. Selline vägistamine pole pikemas perspektiivis hästi mõjunud üldiselt. Soomes pidavat võõrväljendite kohandamine populaarne olema praegu - tulemuseks palju ajuvabasid sõnu, mida ei mõisteta.

geltmann

Aga kui ....<br />Impordiks Hiinast mingi 1 miljon pilukat. Siis ei oleks meil tööliste puudust. Pankadel oleks kellele laenu anda. Pilukad võiksid siin teha üle ühe lapse (lapsi nad teha oskavad).<br />Ja varsti räägiksime kõiks selles piluka keeles...

Avatar

Aga sa abesiki tee püha üritusega algust, ja hakka näiteks siin foorumites ainult inglise keeles oma tarkust kirja panema. Väärt mõte või mis?

astro

absurd.

Velikij

geltmann, <br />kas sa suudad põhjendada ära, miks peaks 1 miljon pilukat Hiinast siia tulema? Inimesed pole kaup, sa ei saa neid valitsustevahelise leppe alusel importida ... ja Jumal tänatud!<br />Mida nad siin tegema hakkavad? Sprotte karpi pakendama? Selle jaoks on meil Ida-Virumaalt tööjõudu saada küll ja küll. <br />Vaata, keda tööandjad otsivad ja mõtle! Kas pilukad tulevad Harvesteri operaatoriks? Keevitajaks? Mida veel?<br />Eesti riik on selleks liiga väike, et kulutada raha veel ühe miljoni inimese integreerimiseks. Praeguste hallipassimeestegagi tegemist küll :-(

RahaFoorum

tegelikult viipekeel sobiks väga hästi suhtluskeeleks :D

maidre

No ma olen t2hele pannud ,et nii m6nedki inimesed l2hevad pahatihti, peale ohtrat v2gijookide manustamist yle viipekeelele.")

eln

Aegade algusest on ju majandusarengu pidur olnud võõras kultuur, eks sinna kuulub alla ka keelebarjäär. Sõdasidki peetakse ju uute turgude hõlvamiseks et vaenulikke ja tundmatuid maid allutades majanduslikku läbikäimist hõlbustada. Demokraatia toomine, paganatele usu toomine jms - tegelikult on see ju oma kultuuri toomine, mis sest demokraatiast ja usust niisama ikka kuhugi tassida. Olen lugenud, et viikingid astusid ristiusku suht meelsasti, kuna said isegi aru, et sest on kasu. Kodus olles siiski kummardasid omi jumalaid edasi aga kui kaubareisile läksid, siis riputasid risti kaela, umbes nagu nagu ärireisile minev ärimees lipsu....

tsooru

Päh!<br />Oma saamatuse õigustamiseks kõlbab meile mis iganes - küll räägime valet keelt; küll on maa külmanud; küll oli vihmane suvi jne. jne.<br />Tegijad teevad ja nannipunnid vinguvad.

abesiki

Kui esitada absoluutne väide, et inimmõtlemine oleneb ainult keelest, mida räägime, siis tähendaks see, et iga indiviidi puhul on tegu teatavate mõtete kombinatsioonidega lähtuvalt globaalsest mälust, arengutasemest ja mikrokeskkonnast. Andekus ja talnendikus oleks siis omadused, mis aitavad näha rohkemaid variatsioone probleemidele.<br /><br />Peeter Torop sõnab oma raamatus “Kultuurimärgid”: “Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st.” Järelikult on nii punkt kui romaan tekstid, üksnes erinevatel platoodel. Ja kui eeldada, et inimmõtlemine oleneb ainult keelest, siis peab olema ka Einsteini üld- ja erirelatiivusteooria puhul tegu tühipalja keskkonnast ja teadustasemest lähtuva lahendiga. 19. sajandi algupoolel ja keskel tulid Lobacevski ja Riemann välja oma erigeomeetriatega. Nende erinevus võrreldes Eukleidese geomeetriaga on näiteks selles, et Eukleides aksiomeerib oma “Elementides” – kahe punkti vahele saab tõmmata ainult ühe sirge; kuid Riemann ja Lobacevski väidavad, et saab lõpmatult palju. Kui märkida A4le kaks punkti, siis ei anna mitte kuidagi üle ühe sirge nende punktide vahele joonistada. Kui võtta aga korvpall ja märkida ühte palli otsa punkt A ja teise punkt B, siis saab neid punkte omavahel ühendada 360 kraadi ulatuses ehk lõpmatult paljude sirgetega mööda sfäärilist pinda. Kui arvestada, et Eukleidese “Elemendid” on/ oli teadusklassika, siis oli tohutu samm erigeomeetria loomine. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi kõige esimestel aastatel tuli Henri Poincare välja filosoofiliste kirjeldustega aja relatiivsusest. Sõnaga, olid tekkinud teadus-ja filosoofiamaailma nii selgetele tõdedele erijuhud ja kahtlusmomendid. Kui väita absoluutselt või nõrgalt, et meie mõtlemine oleneb keelest, siis pidid nii olulised teooriad olema jõudnud Einsteinini, kas otseselt või kolmandate teooriate ja inimeste kaudu; ehk iga oluline sündmus peaks mõjutama globaalset märgiinfot. Kui inimkonna teadmistepagas on jõudnud mingisse staadiumi ja meie mõtlemine oleneb keelest, siis peaks me jõudma relatiivsusteooriateni ilma Einsteinita. Ainult ei tea, et millal – kuid just niisugune kombinatsioon, avastamaks valemite põhine aja suhtelisus, peaks kellelgi kunagi tekkima. <br /><br />Küsimust, kas ja kuidas mõjutab keel mõtlemist, võib vaadelda kahe osana. Rahvuskeelte iseärasuste baasil ja üleüldist keelte semantikat silmas pidades. Eesti keele säilimine oleks siis mõistlik, kui pole võimalik luua üheski teises keeles sarnaseid sõnumikombinatsioone, mis tekitavad meie rahvusele mingeid väärtuslikke mõtteid. Samas, kui keel koosneb märkidest, siis peaks teoreetiliselt saama lahutadades ja jagades need originaalsed osad kätte, mis oleks inimmõtlemisele olulised. Ja kui me võtaks igast kultuur- või rahvuskeelest koore, saaks me lisada selle inglise keelele – tekiks laia võimalustegammaga metakeel. Väärtusetud osad jätaks ajaloo prügikasti. Kindlasti tekiks palju erinevaid dialekte, mis oleks väärtuseks. Dialekti on lihtsam mõista kui võõrast keelt.<br />Astudes sammu veel edasi – kas need keelemudelid, mis täna on kasutuses, on optimaalsed? Mida annaks keele innovatsioon (nt. täiesti uue tähe käibesse laskmine)?<br />

Taavi

Mu arust USA ongi n2ide keele unifitseerimisest. Sinna on kohale r2nnanud terve keelte paabel, kes kasutavad ametlikus suhtluses inglise keelt. USA on rahvusriik (!), ehkki neid ei yhenda rahvus ega emakeel (yks hypotees on, et nende yhine identiteet on "the american way of living"..). <br /><br />Yhine keel loob t88j6u mobiilsuse, mis viib produktiivsuse kasvuni. Eesti t88lisel on suht riskantne tugevalt spetsialiseeruda mingile alale, sest peale vallandamist pole tal keelebarj22ri t6ttu v6imalik kuhugi mujale liikuda, samas kui USA ametivend l2heb teise osariiki sama t88d tegema. V2hene spetsialiseerumine viib aga yldjuhul madalamale tootlikusele.<br /><br />Mulle tundub, et killustunud Euroopal l2heb eneste yhtseks rahvuseks ymberdefineerimisega kyll ikka veel m6nda aega, ehkki keelelises plaanis on konvergents inglise keele kui esimese v66rkeele suunas ka siin tuntav. Praeguses EU-s on siiski raskesti ettekujutatav, kuidas eestlane l2heks t88le Prantsusmaale v6i Hispaaniasse ilma kohalikku keelt oskamata. <br /><br /><br />PS. Muuseas keeleteoreetikud arvavad, et keele leviku kriteerium ei ole niiv6rd keele v2hene keerukus, vaid minimaalne pingutus, mis on tarvilik keeles esmatasandi suhtlemisoskuse saavutamiseks.

ozbot

abesiki: Ja kui me võtaks igast kultuur- või rahvuskeelest koore, saaks me lisada selle inglise keelele – tekiks laia võimalustegammaga metakeel. Väärtusetud osad jätaks ajaloo prügikasti. Kindlasti tekiks palju erinevaid dialekte, mis oleks väärtuseks. Dialekti on lihtsam mõista kui võõrast keelt. <br /><br />abesiki, sa ei saa ikka aru....<br />mis kasu on sellest, et sa staatiliselt mõtled? mis kasu on sellest, et sa mingil ajamomendil viid läbi "keelerevolutisooni" - koorid kõikide keelte "paremad palad" kokku ja liidad inglise keelele? see on nagu manuaalne replikeerimine. järgmisel ajamomendil on ju teistes keeltes uued kombinatsioonid tekkinud, mida selles sinu reformitud metakeeles ei ole. need dialektid arenevad piisava aja jooksul uuest erinevateks keelteks - dialektidest saavad uute keelte ja keelkondade tüved, jne. Selleks ei lähe rohkem vaja kui 10 tuhat aasta. keel areneb iseenesest, ma ei usu, et siin mingi "teadlik", "sihipärane" tegutsemine mingit positiivset efekti annaks (kuigi ei välista), kaldun arvama, et vastupidi - tohutu segaduse tekitab - rikub rütmi ja rutiini (mis võib olla nii hea kui halb - aga pigem halb).<br /><br />teine asi millest keegi veel pole rääkinud, on tehiskeel. ühte sellist ju üritati implementeerida (mis sõna see siis nüüd on? okok juurutada) - esperanto keel, nimelt. aga millegi pärast ei võta vedu. Sarnaneb minu meelest kahtlaselt üritusele nimega Inteli IA64 arhitektuur, kuhu on tohutult pappi taotud, aga asi ei võta vedu, sest "kõik" suhtlevad endiselt edasi x86 ehk IA32 "keeles".<br /><br />mis puudutab 2nd language juurutamist, siis oleks see tõepoolest ainuke variant ja aluseks tuleb võtta tehiskeel a la esperanto. prantslaste, sakslaste jne rahvaste uhkus keeldub alla neelamast inglise keele de facto standardiks nimetamist - kuigi aja jooksul võib see nii kujuneda (nii paistab vähemalt) ja neil pole valikut, aga jõuga ei tee selles valdkonnas minu meelest küll mitte midagi ära, eriti globaalsel tasandil. jõuga teeb ära ainult läbi pika ahela - sõda->kultuuri ja majanduskeskkonna kohandamine "õigetele väärtustele vastavaks"->uutel alustel arenev ühiskkond. Näiteid pole raske tuua: Iraak, ristisõjad, viikingid, no põmst kogu tsivilisatsioon ja ajalugu.<br /><br />punkt

Buhvet

to romario: esperanto keel oli juba sündides surmale määratud projekt. Õppisin seda ka mina lausa 3 põhikooli klassi tundi, siis oli selge, et sellega ikka midagi peale pole hakata. Selles osas olen sinuga täiesti nõus, et EL'i majanduskasvu üheks pärssivaks elemendiks saab olema lisaks täiesti suutmatule haldusstruktuurile (vihje: USA ja füderaalriikide süsteem) keel ning ilma ühise keelepoliitikata üle kõiide liikmesriikide seda probleemi lahendada ei ole võimalik. Esperanto saab levida ainult olukorras kus ta de jure mingi kell kohustuslikuks kuulutatakse ning hakatakse seda ka ametlikus suhtluses nõudma (nagu näiteks vene keel NL-is), kuid minu wild guess on et see never-ever ei tööta. Võimatu, sest kui inimestel on lihtsam suhelda mistahes teises keeles (ja keele õppimiseks läheb vaja aega, ressursse jne - sa pead põhimõttelieslt terve valitsusaparaadi ümber koolitama), siis seda nad ka teevad, Miks vägistada ennast ja teisi? <br /><br />Jah, EL'i poolt ma ei ole kunagi olnud - ainult et sellest väljajäämine oli tol momendil veel halvem valik.<br /><br />B.

sahtel

Kõikide keelte kirjeldatavaid keskkondi ning protsesse adekvaatselt vahendav metakeel oleks ilmselt tohutult mahukas, keeruline ja kohmakas. Kui selline ühendamine jõuga läbi viia, hakkaksid mõne aja pärast universaalseks kasutuseks kõlbmatus metakeeles arenema dialektid e. mugandataks keelt vastavalt kasutuskeskkonnale. Metakeel laguneks erinevateks murreteks, millest kujuneksid uued keeled. Huvitav oleks muidu teada, kui palju erinevaid tähendusi, lekseeme (ja neis sisalduvaid semeeme) on maailma kirjeldamiseks kõigis eksisteerivates keeltes kokku?

abesiki

Avastasin eile õhtul, et minu algsele postile on kirjutatud üks muhe ja irooniline vastukaja, kuigi demagoogiline.<br />http://aab.pri.ee/jutt/279/

Graafik

Abesiki, sa tahad Vanale Systeemimeistrile ise vastu astuda :)<br /><br />Piiblilegend(Mo 11) teab rääkida, et kunagi oli maailmas üks keel. Aga inimesed(ega ometi eestlaste esivanemad?) tahtsid ehitada linna ja torni, mille tipp ulatuks taevasse(loe paradiisi). <br /><br />Ja jumalale ei meeldint see plaan mitte üks raas: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"<br /><br />Mis ka sai tehtud.<br /><br />

abesiki

mhm. palusin teema alguses ennetavalt vabandust Süsteemimeistri käest.<br />"Andku Vana Fedja andeks, et Paabeli segadusega ei arvesta." :)

Graafik

nägin küll seda lauset, aga ei kodeerinud lahti :)

taunon

hea teema. ma olen aastat välismaal elanud ja nüüd kõrvalt vaadates paistab eestlaste inglise keel ikka suht puine. hoolimata sellest, et koolides seda heal tasemel õpetatakse. isegi see riivab kõrva, kui valitsuse liikmed telekaamerate ees intervjuusid annavad. <br />ise olen inglise keelt õppinud MHG-s alates 8-aastaselt ja edasi ülikoolis, ilma reaalse praktikata. mu väljendusoskus paranes esimese siin elatud kuuga 1000%, kuna pidin iga päev 10 telefoniintervjuud tegema. alguses öeldi, et sry, me ei saa sind tööle võtta, kuna me ei saa sust aru. aga see selleks. tegelikult, jutu idee on selles, et kui tahad midagi kellelegi maha müüa, siis pead temaga oskama ladusalt suhelda. ja ma kardan et eestlane väga ei haara telefonitoru, et näiteks ameerika firmadele helistada, eelkõige suhtlemispraktika puudumise pärast. seda peaks julgema rohkem teha. mis sest, kui esimesed 50 korda pikalt saadetakse, sellest pole midagi.<br />hea lahendus oleks tegelikult see, kui EAS või mõnu muu taoline organisatsioon palkaks näiteks USAs kümmekond kohalikku müügimeest, kes muud ei teeks, kui sealsetele firmadele helistaks ja Eesti tooteid-teenuseid pakuks, teeks presentatsioone ja räägiks lepinguid läbi. müümine on omaette kunst, ja ameeriklased valdavad seda kuradi hästi. neid tuleks rohkem ära kasutada.

taunon
  • 2 aastat st.<br /><br />LHV - enda foorumeid peaks saama muuta siin
vurle

taunon, äkki palkad seal ise paar müügimeest ja hakkad EAS´ile USAs telemarketingi teenuseid müüma.. või hakkad isiklikult eesti müügimeestele inglise keelt õpetama.. :)

stefan

Intervjuust Vabariigi Presidendiga:<br/><br/><b>Kas Eestis võib korduda vene keele riigikeeleks hääletamine, nii nagu see toimub Lätis?</b><br/><br/><i>Eesti riik loodi aastal 1918 ja taastati juriidilise järjepidevuse alusel ning presidendi roll on kaitsta neid põhialuseid. See, et Eesti okupeeriti, on üks suurimaid tragöödiaid Eesti rahva ajaloos ja see oli ebaõiglus. Sellest ebaõiglusest ei tulene mingi uus õigus. Roomas oli juba põhimõte ex injuria jus non oritur - ebaõigusest ei sünni õigus. Me ei hakka ütlema, et meid okupeeriti ja seetõttu muudame oma riigi põhialuseid. Need on kestnud kogu aeg aastast 1918.<br/></i>http://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/6961-qilves-eestist-lahkunutel-tuleb-aidata-eestlust-alal-hoidaq-err/index.html<br/><br/>---------<br/><br/>Hästi, et Ilves argumenteerib eesti keele poolt, aga ta teeb seda halbade argumentidega minu arvamusel.<br/><br/>1) Venekeelsed kes elavad tänases Eestit ei ole seotud 2. maailmasõja ajal toimunud sündmustest (k.a okkupatsiooni). Nad on kodanikud/elanikud vastavate õigustega nagu kõik teised kodanikud/elanikud Eestis.<br/>2) Isegi põhiseaduse sisu ümber võib arutleda. &quot;Asjad on nii nagu nad on&quot; ei ole hea argument.<br/><br/>Minu arvamusel peaks Eesti keel jääma ainukeseks riigikeeleks, aga järgnevatel prosaailistel põhjustel:<br/>1) Põhimõtteliselt oleks 30% venekeelse osakaal piisavalt, et õigustada vähemuskeelt, AGA riigi väiksus teeks paratamatult teise riigikeele juurutamist ebamõistlikult kulukaks ja keerukaks.<br/>2) Vene keel ja kultuur ei ole ohus. Vastupidi, ta on hästi tagatud naaberriigi poolt.<br/><br/>Ma näen riski, et Eesti argumentatsioon hakkab aina rohkem sarnanema Israeli omaga. Teatavasti ei räägi Israel tavaliselt &quot;the Israeli state&quot; vaid &quot;The Jewish state&quot;-ist. Selles on Israeli eksimus, minu arvamusel. Riik peab põhinema sellel rahval kes parasjagu selles riigis elavad, mitte mingisugust &quot;pehme apartheid&quot;-süsteemist. Seda öeldud toetan muis küsimustes Israeli võitlust igasuguse terrorismi vastu mis neid on tabanud.<br/><br/>Eesti keel on Eesti rahva kõige kallim vara, mis kannab Eesti kultuuri ja ühendab tänapäevase Eesti tema ajalooga. Keele väljakutseid on aga paljusid, ja selles on äärmiselt oluline, et Eestil on olemas hästi mõeldud vastus, miks eesti keel on ainukeseks riigikeeleks. Ma arvan et minu argumendid teenivad seda eesmärki hästi, kahjuks aga et Presidendi vastus antud intervjuus seda ei tee.<br/><br/>Seevastu on väga rõõmustav lugeda presidendi argumente samas intervjuus eetika kohta: <br/><br/>----------<br/><br/>Samas intervjuust:<br/><i> Ma usun, et meie probleem on, et peame palju rohkem keskenduma eetikale, kui seni oleme teinud. Meil on selline arusaam, isegi laiem kui JOKK-fenomen, et seni, kuni see, mida ma olen teinud, ei ole kriminaalselt karistatav ja kohtulikult tõestatav, ei ole mingit probleemi. Ma tegin, aga see ei ole ju kuritegu. See laieneb isegi teistesse valdkondadesse /.../.<br/><br/>Sisemine moraalne kompass, mis on sobiv ja lubatud, mis ei ole ja mida ei peaks tegema, on asi, mille puudumine on üsna murettekitav. See peab olema sisemine asi, me ei saa piirduda sellega, et korrektne käitumine on see, milline ülikond on sul seljas ja kas on õiget värvi kingad. Etiketikett on loodud selleks, et vähendada konflikte, mitte neid tekitada. Aga kui on hoiak, et seni, kuni teen seda etiketiraamatute järgi, on kõik korras, siis meil tekivad sellised probleemid.</i>

PeaLiK

Keelel võib olla vägagi erinevaid juriidilisi määratlusi. <br/><br/><b>Riigikeelel</b> (national language) pole maailmapraktikas üldjuhul seost kõnelejate arvu või osakaaluga. Pigem on see seotud konkreetse riigi kultuurilis-ajaloolise identiteediga. Uus Meremaal näiteks on riigikeeleks maoori keel, kuigi seda räägib vaevalt 5% elanikkonnast. Sama lugu Iirimaaga, kus riigikeelt - iiri keelt (gaeilge) räägib emakeelena üldse ehk 50 000 inimest. Osad riigid (nt. Tuvalu, Rootsi, Eritrea) pole üldse pidanud vajalikuks riigikeele regulatsiooni loomist oma kultuuripärandi kaitsmiseks.<br/><br/>Järgmise tasandi mõiste oleks <b>ametlik keel</b> (official language) või sellele küllaltki lähedane <b>asjaajamiskeel</b> (working language). Need juriidilised määratlused on kasutusel riikides, kus elavad koos suured keelekogukonnad. Heaks näiteks on Belgia, kus ametlikeks keelteks on flaami ja vallooni keeled. Iisraelis omavad ametliku keele staatust (uus)-heebrea, araabia ja inglise keel. Huvitava faktina tasub veel mainimist, et USA-s on ainult 26-s osariigis inglise keel ametlikuks keeleks (<a target="_blank" href="http://www.languagepolicy.net/archives/langleg.htm">http://www.languagepolicy.net/archives/langleg.htm</a>).<br/><br/>Veel peetakse osades riikides määratleda keeli juriidiliselt regionaalsel põhimõttel. Näiteks on Taanile kuuluvatel fääri saartel <b>piirkondlikuks keeleks</b> (regional language/provincial language) fääri keel. Ukrainas on vene keel piirkondlikuks keeleks Krimmi Autonoomses Vabariigis. Ühendkuningriigis kargavad pähe muidugi kohe Šotimaal ja Walesis kõneldavad šoti ja ueilsi keeled.<br/><br/>Ja lõpuks on olemas ametlikult määratletud <b>vähemuskeeled</b> (minority language), mis määratlevad oluliste keeleliste vähemusgruppide keelelised õigused. Soomes on selliseks keeleks saami keel. Tšehhis on määratletud lausa 11 vähemuskeelt (bulgaaria, horvaatia, saksa, kreeka, ungari, poola, roma, vene, russiini, serbia ukraina).<br/><br/>Wikipedia pakub välja järgnevad definitsioonid:<br/><br/><blockquote><i> <b>National language</b>: one that uniquely represents the national identity of a state, nation, and/or country and so designated by a country&#39;s government; some are technically minority languages. Some countries have more than one language with this status.<br/> <b>Official language</b>: one designated as having a unique legal status in the state, typically, the language used in a nation&#39;s legislative bodies, and often, official government business<br/> <b>Regional language</b>: one designated as having official status limited to a specific area, administrative division, or territory of the state.<br/> <b>Minority language</b>: one spoken by a minority population within the state and officially designated as such; typically afforded protection and designated an officially permissible language for legal and government business in a specific area or territory of the state.</i></blockquote>

PeaLiK

<blockquote><b>stefan</b><br/>Minu arvamusel peaks Eesti keel jääma ainukeseks riigikeeleks, aga järgnevatel prosaailistel põhjustel:<br/>1) Põhimõtteliselt oleks 30% venekeelse osakaal piisavalt, et õigustada vähemuskeelt, AGA riigi väiksus teeks paratamatult teise riigikeele juurutamist ebamõistlikult kulukaks ja keerukaks.</blockquote><br/><br/>&quot;Raha pole&quot; või &quot;see on kulukas&quot; on väga nõrk ja primitiivne argument sellises valdkonnas nagu rahvustevalised suhted. Minu arust oleks aeg määratleda analoogselt Tšehhis kasutatavale mudelile Eestis vene keel ja võib-olla veel mõned suurema kasutajaskonnaga keeled (soome? läti? ukraina?) juriidiliselt oluliste vähemuskeeltena (minority language). Seeläbi oleks tagatud oluliste elanikkonnagruppide õigus saada näiteks poes olulist tooteinfot, aga ka valimisinfot oma keeles. De facto on see ju nii juba ka praegu. Lõppeks vähemalt see jahumine &quot;riigikeele&quot; teemal ära.<br/><br/><blockquote><b>stefan</b><br/>Ma näen riski, et Eesti argumentatsioon hakkab aina rohkem sarnanema Israeli omaga. Teatavasti ei räägi Israel tavaliselt &quot;the Israeli state&quot; vaid &quot;The Jewish state&quot;-ist. Selles on Israeli eksimus, minu arvamusel. Riik peab põhinema sellel rahval kes parasjagu selles riigis elavad, mitte mingisugust &quot;pehme apartheid&quot;-süsteemist.</blockquote><br/><br/>Look who&#39;s talking?! Rootsis pole araabia keelel ikka veel vähemuskeele staatust vaatamata sellele, et selle kasutajaskonna suurus on kordades suurem, kui Jidiši kõnelejatel, millel ON Rootsis ametliku vähemuskeele staatus. Millest selline eristamine? Erinevalt Rootsist on Iisraelis araabia keel lausa ametlikuks keeleks.

stefan

Selgituseks pidin silmas &quot;asjaajamise keel&quot;. Ma arvan, et ka president pidi antud intervjuus silmas &quot;asjaajamise keel&quot;.

stefan

pidasin

stefan

Point minu lähenemisega on see, et kui ma istun bussis ja lobisen suvalise venekeelse inimesega, ja tema räägib mulle, et vene keel peaks olema Eestis ametlikuks keeleks, siis mul on talle loogiline vastus miks nii ei ole.<br/><br/>Kui ma oleksin vastanud talle, et vene keel pole ametlik keel kuna tema esivanemad kunagi okkupeerisid Eestit, siis Eestlaste esivanemad samuti kunagi okkupeerisid Eestit, jne jne ja mitte kunagi jõutaks ühiseni arusaamiseni.

nier

Mina arvan, et jätke riigikeel rahule. Eesti keel on ja loodan, et jääb ka veel pikemaks ajaks ainsaks riigikeeleks (ametlikuks keeleks vm). Mul ei ole midagi muus keeles suhtlemise vastu (vene, inglise vm.), aga need võivad olla kõik era- tasandil ja niipea kui osutub vajalikuks teenuse osutamine Eesti riigi piires peaks ikkagi olema võimalik eesti keelega hakkama saamine. Alles ükspäev nägin kuidas väike poiss küsis selges eesti keeles, et kas see buss sõidab ka ..... ja bussijuht ei mõistnud sellele ei o-d ega a-d kosta. Õnneks on sellist asja jäänud järjest vähemaks (isegi Max-a poodides jne) ja arvan, et see on eelkõige keelepoliitika vili. Ei hinda ma ka kuidagi üleskutseid ülikooliharidust inglise (vm) keelseks muuta. Pigem peab ikkagi üritama ka kõiksugu erialaseid termineid eesti keelde teisendada ja loomulikult arvutialane (kõnesüneez jne.) eestindamine. Eesti keel on olnud ja on ka edaspidi üks eestluse edasikandjaid ja seda kõnelevat rahvast on ikka maamunal haruldaselt vähe, seepärast ei saa me endid võrrelda suuremate rahvustega. Inimesed on oma loomult laisad (vähemalt enamik) ja ei viitsi enne tegevust alustada kui häda käes - Eesti taasiseseisvusest on juba 20 aastat mõöödunud ja mõned riigikodanikud ei ole vaevunud siiani riigikeelt selgeks tegema (õnneks on see arv väike), Muidu me võikski ju mõelda, et hakkame juba sünnist saati inglise keelt panema ja laiendame seda mõttemalli ka riigi muudele aladele - riigivalitsemine , istitutsioonid jne.. - milleks meile neid vaja on? Meil kõrval kohe üks suurriik kes valmis kõik need ülesanded üle võtma. Aga oma riik ongi kallis (eriti väikeriik) ja minul on küll heameel eristuda ja et mul on antud võimalus selles (eesti keelses) riigis elada. Võib - olla tulevastel põlvedel need mõttemallid muutuvad? Kuid mina isiklikult teen kõik selleks, et nii ei juhtuks.

luarvikluarvik

Mina toetan eelkirjutajat 100%, lisaks arvan, et sellist väikest rahvust ja keelt võib seesama rahvas ka natuke radikaalsemalt kaitsta, kui mõni suurrahvus.

PeaLiK

Iseenesestmõistetavalt peab eesti keel säilitama oma praeguse staatuse. Igasugune kakskeelsuse põhistamine seadusega oleks absurdne. Ka Soomes ei nõua keegi, et soomlased saami keelt oskaksid ja ka Rootsis ei pea kõik inimesed jidišit ära õppima vaatamata sellele, et tegu on ametliku vähemuskeelega. <br/><br/>Küll aga võiks ka muude olulise kasutajaskonnaga keelte staatus Eestis reguleeritud olla. Ma ei näe mingit ohtu eesti keelele selles, kui näiteks vältimatu abi vajaduse korral (tervisehäire, tulekahju) oleks inimesel võimalik saada informatsiooni ka oma emakeeles, kui poodides oleks oluline tooteinfo lisaks eesti keelele ka muudes keeltes ning kui olulist riiklikku infot tiražeeritakse ka vähemuskeeltesse. Meil on juba ka praegu riiklikud venekeelsed uudistesaated; koos all jooksva sünkroontõlkega riigikeelde on see minu meelest pigem eesti keele õppimist toetav.