Eesti Vabariigi võlakirjad
Postitusi kokku 102
matisj

<blockquote><b>&quot;Risto&quot;</b><br />LHV enda tähtajaline hoius alates kolmest kuust 3.75%<br/>Tore heategevuslik instrument tõesti</blockquote><br/><br/>Kolme kuu puhul tõesti, aga intressimäärad on langemas ja võrreldav 2 aastane deposiit on LHV&#39;s 2.5% ainult. Sama Swedis ja SEBs. Peale selle 3 või 6 kuulis hoiuse perioodi lõppu, vaevalt, et järgmis hoiust sama määraga saad, arvestades üldist intressimäärade ja euribori langust.<br/><br/>Tõsi, kuskil veidi kahtlases väikepangas saab praegu veel 3.5% ka kahe-aastasele hoiusele. Aga kui paljud raatsivad selle 0.2% pärast uut pangakontot avada? Lisaks risk, et selle kahe aasta jooksul äkki leituab see väikepank mingi &quot;konto haldustasu&quot; või &quot;konto sulgemistasu&quot; või määrib sulle midagi muud pähe. <br/><br/>Paraku on näha, et isegi siin foorumis jääb paljudele intressikõvera loogika võõraks ja see lühiajaliste hoiuste vs 2-aastase võlakirja võltsvõrdlus sellel emissioonile saatuslikuks saada, kui just patriotismi argument üle ei kaalu.<br/><br/>Samas, vähemalt on see avantüür jaeinvesteerimise ja säästmise teema ilmselt viinud veidi laiematesse massidesse. Ehk on sellel pikemas perspektiivis kohalikule kapitaliturule positiivne effekt.

toonik

Patriotismiargument? Kaitseminister ütles, et suhtena SKP-sse võivad kaitsekulud 2025 aastal isegi langeda. Tõesti tahaks patriotismist kasvõi ühe kaitsevõlakirja osta, aga no... (facepalm)

ttrust

<blockquote><b>&quot;Tervist Teile&quot;</b><br/>Tähtajalise hoiuse saab ju iga hetk välja võtta ja kaotab ainult kogutud intressi. Hetkel on alla aasta tähtajalise hoiuse intress kõrgem kui aastane. Sõerd ajas vist midagi sassi või ongi see kohalike endiste ja praeguste reformierakonna rahandusministrite tase?</blockquote><br/>Kuna võlakiri on börsil, on <b>tõenäoliselt</b> seal selle hinda intressid sisse arvutatud. Mis peaks tekitama olukorra, et võlakirja müüja lahkub investeeringust kasumiga, erinevalt tähtajalisest hoiusest mis on enne tähtaega välja võetud.<br/><br/>Paljud inimesed ei tea, millal neil seda raha võib vaja minna, seepärast nad ei julge ka tähtajalist hoiust kasutada. Puhtalt psühholoogiline mõte, et: <i>&quot;miks ma pean panema raha tähtajalisele hoiusele, kui ma ei teeni sealt mitte midagi, sest ma ei tea oma tulevikku ette&quot;.</i>

winston1984

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Tervist Teile&quot;</b><br/>Tähtajalise hoiuse saab ju iga hetk välja võtta ja kaotab ainult kogutud intressi. Hetkel on alla aasta tähtajalise hoiuse intress kõrgem kui aastane. Sõerd ajas vist midagi sassi või ongi see kohalike endiste ja praeguste reformierakonna rahandusministrite tase?</blockquote><br/>Kuna võlakiri on börsil, on <b>tõenäoliselt</b> seal selle hinda intressid sisse arvutatud. Mis peaks tekitama olukorra, et võlakirja müüja lahkub investeeringust kasumiga, erinevalt tähtajalisest hoiusest mis on enne tähtaega välja võetud.<br/><br/>Paljud inimesed ei tea, millal neil seda raha võib vaja minna, seepärast nad ei julge ka tähtajalist hoiust kasutada. Puhtalt psühholoogiline mõte, et: <i>&quot;miks ma pean panema raha tähtajalisele hoiusele, kui ma ei teeni sealt mitte midagi, sest ma ei tea oma tulevikku ette&quot;.</i></blockquote><br/><br/>Dziiiz. Ei pea 100k ühele hoiusele panema. Ava 10 erinevat. SEBis avamine ja sulgemine tasuta ning katkestamisel raha kohe arveldusarvel.

cash

Nende riigi võlakirjadega finantseeritakse lihtsalt eelarveauku, ja neid kalleid diivaneid, mida ministeeriumi ametnik peab ära ostma, sest raha on ju &quot;eelarves olemas&quot;. Kogu see teema riigi rahandusega on korralik fiasko, millega valitsejad ei oska, ei taha tegeleda. Selles finantseerijana osaleda ei ole tahtmist.

ttrust

<blockquote><b>&quot;winston1984&quot;</b><br />Dziiiz. Ei pea 100k ühele hoiusele panema. Ava 10 erinevat. SEBis avamine ja sulgemine tasuta ning katkestamisel raha kohe arveldusarvel. </blockquote><br/>Inimesed ei oska mõelda nii kaugele üksikasjadesse.

Nelc

6,20<br/>Vanasti olnuvat nii, et kui oli vaja aiamaal kartulivagu sisse lasta, siis andsid traktoristile pudel viina ja sai tehtud.<br/>Nüüd aga, kui kaitsetahe lõpuni välja ei vea ja pead võlatähe turgu laskma -- saab ka Laua Viina eest tehtu. <br/><br/>

stefan

2-aastaste EUR-riigivõlakirjade intressid hetkel marketwatch.com järgi:<br/><br/>Saksamaa: 2,42%<br/>Prantsusmaa: 2,65%<br/>Itaalia: 2,95%<br/>Iirimaa: 2,55%<br/>Hispaania: 2,69%<br/>Holland: 2,44%<br/>Belgia: 2,55%<br/><br/>=&gt;<br/>Prognoosin, et Eesti oma tõuseb umbes 100 =&gt;101 esimesel kauplemispäeval, ehk intress langeb pisut alla 3%. Aga küsimus on spreadi suurus. Siit ma olen väljendanud arvamust, et peaks olema võimalik emiteerida rohkem võlakirju samas seerias, aga hiljem. Ehk kui kõik 200 MEUR ei peaks leidma kohe ostjat, siis riik peaks ise need tagasi ostma ja taas müüma hilisemal juhul, et tagada likviidsust=madalat spreadi.

TNT

<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/c/c8e6ad9c02f702279bf63bd9cd9bd1d92e1c434d.jpeg"/><br/>Meemi meistritel ka nägemus.

Telia

Tekib küsimus miks keegi tahab olematu intressiga riigile raha laenata just nüüd kui muid võimalusi nii palju hiljuti olnud oma vaba raha teenima panna. Näiteks<br/><br/>11% Everaus Kinnisvarale laen kinnisvara tagatisel<br/>11% Endover Kinnisvarale laen kinnisvara tagatisel<br/>10,5% Liven hiljutised rohevõlakirjad<br/>10,5% LHV hiljutised võlakirjad<br/>9% Inbank hiljutised võlakirjad<br/>8% Bigbank hiljutised võlakirjad<br/><br/>Isegi IBKR kontol lihtsalt rahas istudes teenid 4,7% intressi mis makstakse välja igakuiselt.<br/><br/>Nüüd tahab AS Eesti Vabariik saada laenu 3,3%-ga. Sellise intressiga ennustaks Härra Ligile suurt läbikukkumist sest nagu ma aru sain siis on ka Härra Ligil endal näpud põhjas ja ei suuda ühtegi võlakirja märkida. Seega miks peaks Eesti rahvas märkima? Neil ka ju näpud põhjas.<br/><br/>Lisaks ei investeeri riik seda rahavoogu tootvasse varaklassi näiteks 200 miljonit maksvasse laskemoona tehasesse, mis aastate jooksul tooks raha tagasi, mida saaks siis rahvaga jagada. <br/>See raha läheb ju kaitseinvesteeringuteks. Ehk see 200 miljonit ei tooda Eestis mitte midagi mitte kellelegi mitte kunagi sest laskemoon tuleb Saksamaalt. Seega mille arvelt makstakse tagasi põhisumma ja intress? Eks ikka uue laenuga.<br/><br/>Lõhmus ütles hästi: „Kui EV oleks ettevõte siis oleks see pankrotis“<br/><br/>Kindlasti EI märgi ühtegi AS EV võlakirja kuna ei näe kodanikuna et see raha kasutus Eestile üldiselt mingit kasu tooks või väärtust looks. <br/><br/>Rahandusminister peaks olema Eesti edukaim pankur Rain Lõhmus mitte EVEA Panga Kuressaare filiaali juhataja (1993–1995) Jürgen Ligi.<br/><br/>Üks mees teab kuidas majandus töötab, teine mees arvab et ta teab kuidas majandus töötab. Kahjuks tipptegijad omal alal ei roni poliitikasse „põhulõuaks“ vaid teevad oma asja tipptasemel ja väga hästi.<br/><br/>Kujutage ette kui EV valitsus koosneks 101-st kõige edukamast Eesti inimesest omal alal, see oleks „Dream Team“ mis viiks Eesti päriselt 5 jõukama riigi sekka.<br/>Selle asemel on meil 100 kõrgelt haritud „kährikut“ ja üks Härra „Ma ei kommentaari“ kes selle asemel, et Eesti elu edasi viia koguaeg on üksteise kõri kallal. Aur läheb vile peale ja rong seisab paigal.<br/><br/>Tegelikult saaks isegi EV maksta 10% oma kodanikele kui sooviks, sest kui Mati saab oma 1000 euro pealt 100 eurot aastas, siis sealt maksab ta 20% tulumaksu mis läheb riigile ja ülejäänud läheb tarbimise kaudu Eesti majandusse ja jõuab ringiga riigi rahakotti varem või hiljem tagasi.<br/><br/>Eesti kodanik ei vii seda raha Eestist välja erinevalt Euroopa pankadest kes viimati märkisid 10 aastaseid võlakirju selle aasta alguses 1 billioni väärtuses.

mrk

Unustasid listist alternatiivina Planet42.<br/>Tsiteerides nädalavahetuse jutusaatest rahandusekspert P. Hõbemägi: &quot;Paned näiteks 1000 eurot kaheks aastaks riigi võlakirjadesse ja siis kahe aasta pärast saad oma 33 eurot intressina, millest riik võtab veel veerandi tulumaksuna!!!11&quot;

Chair12

<blockquote><b>&quot;Telia&quot;</b><br />Isegi IBKR kontol lihtsalt rahas istudes teenid 4,7% intressi mis makstakse välja igakuiselt.<br/></blockquote><br/>Olles täpne, siis IB pakub EURile 3.219% kui portfell on 100k+, kusjuures esimesed 10kEURi on 0% intressiga.<br/><br/>

tomm_a

<blockquote><b>&quot;Telia&quot;</b><br />Tekib küsimus miks keegi tahab olematu intressiga riigile raha laenata just nüüd kui muid võimalusi nii palju hiljuti olnud oma vaba raha teenima panna. Näiteks<br/><br/>11% Everaus Kinnisvarale laen kinnisvara tagatisel<br/>11% Endover Kinnisvarale laen kinnisvara tagatisel<br/>10,5% Liven hiljutised rohevõlakirjad<br/>10,5% LHV hiljutised võlakirjad<br/>9% Inbank hiljutised võlakirjad<br/>8% Bigbank hiljutised võlakirjad<br/><br/>Isegi IBKR kontol lihtsalt rahas istudes teenid 4,7% intressi mis makstakse välja igakuiselt.<br/><br/>Nüüd tahab AS Eesti Vabariik saada laenu 3,3%-ga. Sellise intressiga ennustaks Härra Ligile suurt läbikukkumist sest nagu ma aru sain siis on ka Härra Ligil endal näpud põhjas ja ei suuda ühtegi võlakirja märkida. Seega miks peaks Eesti rahvas märkima? Neil ka ju näpud põhjas.<br/><br/>Lisaks ei investeeri riik seda rahavoogu tootvasse varaklassi näiteks 200 miljonit maksvasse laskemoona tehasesse, mis aastate jooksul tooks raha tagasi, mida saaks siis rahvaga jagada. <br/>See raha läheb ju kaitseinvesteeringuteks. Ehk see 200 miljonit ei tooda Eestis mitte midagi mitte kellelegi mitte kunagi sest laskemoon tuleb Saksamaalt. Seega mille arvelt makstakse tagasi põhisumma ja intress? Eks ikka uue laenuga.<br/><br/>Lõhmus ütles hästi: „Kui EV oleks ettevõte siis oleks see pankrotis“<br/><br/>Kindlasti EI märgi ühtegi AS EV võlakirja kuna ei näe kodanikuna et see raha kasutus Eestile üldiselt mingit kasu tooks või väärtust looks. <br/><br/>Rahandusminister peaks olema Eesti edukaim pankur Rain Lõhmus mitte EVEA Panga Kuressaare filiaali juhataja (1993–1995) Jürgen Ligi.<br/><br/>Üks mees teab kuidas majandus töötab, teine mees arvab et ta teab kuidas majandus töötab. Kahjuks tipptegijad omal alal ei roni poliitikasse „põhulõuaks“ vaid teevad oma asja tipptasemel ja väga hästi.<br/><br/>Kujutage ette kui EV valitsus koosneks 101-st kõige edukamast Eesti inimesest omal alal, see oleks „Dream Team“ mis viiks Eesti päriselt 5 jõukama riigi sekka.<br/>Selle asemel on meil 100 kõrgelt haritud „kährikut“ ja üks Härra „Ma ei kommentaari“ kes selle asemel, et Eesti elu edasi viia koguaeg on üksteise kõri kallal. Aur läheb vile peale ja rong seisab paigal.<br/><br/>Tegelikult saaks isegi EV maksta 10% oma kodanikele kui sooviks, sest kui Mati saab oma 1000 euro pealt 100 eurot aastas, siis sealt maksab ta 20% tulumaksu mis läheb riigile ja ülejäänud läheb tarbimise kaudu Eesti majandusse ja jõuab ringiga riigi rahakotti varem või hiljem tagasi.<br/><br/>Eesti kodanik ei vii seda raha Eestist välja erinevalt Euroopa pankadest kes viimati märkisid 10 aastaseid võlakirju selle aasta alguses 1 billioni väärtuses.</blockquote>Tark jutt see krõpsupaki ja keefiri võrdlus, täpselt sama kraam ju....

mancik

<blockquote><b>&quot;mrk&quot;</b><br />Unustasid listist alternatiivina Planet42.<br/>Tsiteerides nädalavahetuse jutusaatest rahandusekspert P. Hõbemägi: &quot;Paned näiteks 1000 eurot kaheks aastaks riigi võlakirjadesse ja siis kahe aasta pärast saad oma 33 eurot intressina, millest riik võtab veel veerandi tulumaksuna!!!11&quot;</blockquote><br/>Hr. Hõbemägi presenteeris Eesti inimeste finantsteadlikuse kõrgtaset, kui see tsitaat on täiesti korrektne st. tegu ei ole 2 aastase hoiusega, mille intress makstakse hoiuseperioodi lõpus ning mille intress ei ole kogu perioodi koondsummana. ehk mitte et see väga suurt muudaks, on nende riigivõlakirjade intress siiski aastapõhine ja samuti ka väljamakse aastapõhine, nii et saad nii esimese kui ka teise aasta lõpus oma 33 € miinus tulumaks (-24%)<br/><br/>ehk minuarust oli õigem väide, et tegu ei ole investeerimistoote vaid säästmistootega - ja nii nagu stefan ülal juba välja tõi, siis nö. globaalsemate säästmistoodete/ riikide võljakirjade võrdluses ei ole pakutud 3,3% üldse mitte nii halb. Lihtsalt Eesti kohalikus konteksti (nii kohalik eluolu, inflatsiooniootuse, palgatõusuprognooside, fin.gurude tootlustasemete) võrdluses jätab mannetu mulje. Samas 2.aastasele tähtajalisele hoiusele on täna vist parim pakkumine 2,5% aastas ...<br/><br/>loomulikult oleks palju atraktiivsem kui riik oleks pakkunud nt 2 korda kõrgemat intressi või vähemalt tulumaksuvabastust aga noh ... on nagu on ja eks oma otsused tuleb teha olemasoleva info pealt ning minule teadaolevalt ei ole selles pakkumises osalemine kohustuslik, seega sorry aga ma ei saa sellest üleüldisest kiunust ja vingumisest väga aru - kas see kiunumine teeb enda olemise paremaks? Kui ei tee, siis miks kiunuda?

misti

<blockquote><b>&quot;mancik&quot;</b><br />- kas see kiunumine teeb enda olemise paremaks -</blockquote> teeb, oi kuidas teeb, kui oled ikka selline tõsine tegija, paned mingi 200 doltsi sisse, siis on täiega õigus öelda, mis arvad, või mis õigus, lausa kohustus, krt<br/><br/>

MartenArumäe

LHV on otsustanud rakendada Eesti Vabariigi võlakirjadele soodsamat tehingutasu. Tavapärase teenustasu asemel kehtib Eesti riigi võlakirjadele tehingutasuks 0.1%, min 1 EUR. Täpsem hinnakiri on leitav <a target="_blank" href="https://www.lhv.ee/et/hinnakiri#v-rtpaberid">siit.</a><br/><br/>Märkimine on LHV klientidele endiselt tasuta.

stefan

Ideaalne oleks, kui esimesel kauplemispäeval oleks spread 100,9-101,00 - risk aga on, et tuleb pigem 99,00-101,00. Sel juhul on oluline mitte vaadata emissiooni kui ebaõnnestunuks. Samamoodi juhul kui märgitakse oluliselt vähem kui 200 MEUR - see poleks ebaõnnestumine. On hoopis oodata, et inimesed kõhklevad, nagu ikka, tahetakse vaadata mis toimub. Ehk siis peaks riik lihtsalt jätkama emissioonidega, kasvõi kuu aja hiljem sama paberiga, siis on juba rohkem inimesi kes &quot;julgevad&quot;. Samamoodi kui oleks turule tulnud uus raha nagu EEK 1990-ndate algul. Muidugi inimesed alguses kõhklevad, enne kui nad näevad, et toimib. <br/><br/>Ehk madal huvi alguses poleks sugugi mingi ebaõnnestumine, vaid tuleb jätkata. Niimoodi ka spread aegamööda kitseneb. Seda öeldud on küll suht võimatu hinnata mahuliselt kuidas läheb. Kas 200 MEUR on palju või vähe - keegi ei tea.

vaits

Pensionifondid lubasid ju kõik ära märkida, kui lihtrahva huvi kesiseks peaks jääma.

velvo

<blockquote><b>&quot;Marten Põllumees&quot;</b><br />LHV on otsustanud rakendada Eesti Vabariigi võlakirjadele soodsamat tehingutasu. Tavapärase teenustasu asemel kehtib Eesti riigi võlakirjadele tehingutasuks 0.1%, min 1 EUR.<br/><br/>Märkimine on LHV klientidele endiselt tasuta.</blockquote><br/><br/>Paluks veel lihtsamat selgitust, nii igaks juhuks, et ei saaks valesti aru.<br/>Kas Eesti Vabariigi võlakirjade ost või müük börsil saab läbi LHV olema tehingutasuga 0.1%, min 1 EUR?

talk

Riik on nii pees ku pees, et nüüd vaja jooksvateks kuludeks laenu võtta???<br/>Kas keegi laenaks inimesele laenu kui ta ei suuda oma igapäevaseid kulusid tasuda vaid vaja söögi, elektri, transpordi, riiete jne tarvis laenu võtta, uskumatu ja leidub inimesi kes seda teevad!!!<br/>Niikaua kuni see riigikene kulusid kärpima ei hakka vajume kõik koos kenasti sinna kohta kus päike ei paista!

Marbella112

Euroopa madalaima riigivõla tasemega riik Eesti ei saa kuhugi vajuda.<br/>Kui Keskerakond, Isamaa, EKRE ja sotsid poleks oma sigadusi teinud alates 2016. aastast, siis loomulikult oleks olukord olnud parem ja riigivõlg veel madalam.

Fggjjhj

See mis tehti või ei tehtud 2016. ei õigusta küll mitte kuidagi valitsuse viimase 3,5 aasta prassimist ja vastutustundetut ning lõtva rahanduspoliitikat, mistõttu me selles olukorras olemegi. 3,5 aastat on piisavalt pikk aeg, et need väidetavad 2016. aasta sigadused ära klaarida. Ega ei klaaritud, vaid võeti laenu juurde ja pillerkaar käis nii nagu homset ei oleks. Eriti enne valimisi. Enne 2023. aasta valimisi oli ju jutt, et riigi rahandus on heas korras, reformierakond ise hääletas peretoetuste tõstmise poolt ning viimase 3,5 aasta rahandusministrid on olnud reformierakonnast. Mõne miljoni kaupa perehüvitisi kärpides eelarvet korda ei tee. Nii et mulle endale tundub ka, et pigem aitame me nende võlakirjadega pillerkaarevalitsuse priiskamist jätkata ning nii ei olegi stiimulit vajalikke kärpeid ära teha.

vipvalve

... on suht selgelt näha et riik ei tunne ennast olevat sunnitud koomale tömbama niikaua kui ei saa sellest paratamatus tulenevalt olukorrast kus maksud eeldatud mahus ei laeku..<br/><br/>kui laekuvad, läheb pidu edasi.. ei kehti eriti enam vanasöna et jagajale jäävad näpud.. pigem hoopis onu Remuse tarkus, et sel kes käis rasva toomas, on näpud rasvased..

ACMR

110 % nõus eelmise kommentaariga. Eelarvekulude käest laskmine on puhtalt olnud viimase kahe- kolme aasta teema... oli ju aega piisavalt riigiaparaati kokku tõmmata... Midagi ei tehtud selleks, et asja korda teha, vaid lasti köiel edasi lohiseda ja kaagutati vaid maksude töstmise ja uute maksude väljapakkumise teemadel... Nüüd on siis eelarve lõplikult katki minemas... ja kui kehtestatakse veel mingid uued tobedad bürokraatlikud maksud, siis on küll nägemist konkurentsivõime, eksport, ja tere tulemast parimate väljaränne, sisserännanud &quot;eriteadlaste&quot; kuritegevus ning võlaorjus kohalikule ausale maksumaksjale.<br/><br/>no lihtsalt ei osnud paremini kokku võtta:) haridust pole ilmselt piisavalt.

uukareda

Kui suure osa eelarvest moodustavad täna igast EU toetused? <br/>Siin üks viimane kroonitud pea isegi oli valmis neist osati loobuma..<br/>Teisisõnu panna kokku tänane võlg + igast EU toetused näeme ära, kui suur on meie tegelik üle võimete elamine.

zuckerblaum

<blockquote><b>&quot;tomm_a&quot;</b><br />Tark jutt see krõpsupaki ja keefiri võrdlus, täpselt sama kraam ju....</blockquote><br/>Selle valitsuse puhul on riigilaenu võrdlemine tagamata investeeringuga üsnagi põhjendatud tegu. Või noh, lubadusi võib muidugi ka huultelt lugeda.<br/><br/>

tonis

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />2-aastaste EUR-riigivõlakirjade intressid hetkel marketwatch.com järgi:<br/><br/>Saksamaa: 2,42%<br/>Prantsusmaa: 2,65%<br/>Itaalia: 2,95%<br/>Iirimaa: 2,55%<br/>Hispaania: 2,69%<br/>Holland: 2,44%<br/>Belgia: 2,55%<br/><br/>=&gt;<br/>Prognoosin, et Eesti oma tõuseb umbes 100 =&gt;101 esimesel kauplemispäeval, ehk intress langeb pisut alla 3%. Aga küsimus on spreadi suurus. Siit ma olen väljendanud arvamust, et peaks olema võimalik emiteerida rohkem võlakirju samas seerias, aga hiljem. Ehk kui kõik 200 MEUR ei peaks leidma kohe ostjat, siis riik peaks ise need tagasi ostma ja taas müüma hilisemal juhul, et tagada likviidsust=madalat spreadi.</blockquote><br/>Sul on raudne loogika. Ära unusta ka seda ,et kui mingi instrument on börsil siis tema hind võib minna ka nulli. <br/>

113366

Riigi võlakirjad ei ole päris nulli läinud isegi mitte siis kui emiteeriv riik maapealt kaob - leidub raisakotkaid kes loodavad uut riiki survestada vanu võlgu (osaliselt) ära maksma.

enn.e

Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.<br/>Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.

toonik

<blockquote><b>&quot;enn.e&quot;</b><br />Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.<br/>Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.</blockquote><br/><br/>See on meelevaldne väide. Vabalt võib olla vastupidi - venevedude harrastajatel jääb probleeme vähemaks.

enn.e

<blockquote><b>&quot;toonik&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;enn.e&quot;</b><br/>Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.<br/>Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.</blockquote><br/><br/>See on meelevaldne väide. Vabalt võib olla vastupidi - venevedude harrastajatel jääb probleeme vähemaks.</blockquote><br/><br/>Ma ei ole sinuga nõus, et meelevaldne. Ükskõik kui venemeelne sa ei ole. Või eestimeelne. Või ameerika- või lätimeelne, siis kui EV võlakirja väärtus on nullilähedane ja sa elad Eestis, on sul ilmselgelt suuremaid probleeme, kui EV võlakirja väärtus.

Cynic

Mujal pole näinud aga err väidab, et ükski fond ei märkinud. Ei tea kas väikeinvestoritele õnnestus kõik ära müüa?

Marvin

<blockquote><b>&quot;Cynic&quot;</b><br />Mujal pole näinud aga err väidab, et ükski fond ei märkinud. Ei tea kas väikeinvestoritele õnnestus kõik ära müüa?</blockquote><br/>Need reformarid ostsid ehk, kes parajasti maja ei ehita :P

Murzilka

<blockquote><b>&quot;toonik&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;enn.e&quot;</b><br/>Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.<br/>Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.</blockquote><br/><br/>See on meelevaldne väide. Vabalt võib olla vastupidi - venevedude harrastajatel jääb probleeme vähemaks.</blockquote><br/><br/>Ei jää ka neil venevedude korraldajatel probleeme vähemaks, ikka hullemaks. Ajalugu on seda korduvalt näidanud - vaata näiteks, milline oli enamuse juunipöörde kohalike aktivistide saatus 1940. aastal või mis on saanud enamuses donbassi paduvenemeelsetest aktivistidest.

Kvant

Kui pensionifondid ei osalenud, siis kes märkis 792 miljonit? See jagunes 28 kutselise investori vahel. Teades Eesti investeerimismaastiku üsna hästi, siis meil ei ole siin palju kutselisi investoreid kellel oleks võimekust 28 milli (keskmiselt) ühte emissiooni parkida. Pidid olema big ticket investorid, aga kes need siis olid, kui kohalikud pensionivara haldurid jäid kõrvale? Jae koha pealt ütleks, et ebaõnnestunud. TS IPO kaasas nt 2x rohkem jaeinvestoreid.

harley

Institutsionaalsed investorid? :)<br/>Eesti riigi võlakirjade emissiooni perioodil avati Swedbankis koguni üle 1800 väärtpaberikonto.

aurora

Eesti institutsionaalsed investorid märkisid kokku ca 550 miljoni eest, mis on märksa rohkem kui ma oleks oodanud. Huvitav oleks teada, kui suure osa sellest märkisid erinevad emissiooni korraldajate LHV/Swedi investeerimisfondid?

MeelisSM

Neli korda üle märgitud emissioon on super tulemus, usaldust Eesti riigi vastu on küll ja veel.

Lenzer

Jah, ilmselt kauplevad juba esimesel päeval 104€ juures, kuna nõudlus on nii suur.

Cynic

Praktiliselt kogu nõudlus tuli pankadelt kes pole lollid. Nad ostsid seda seepärast, et valitsuse võlakirja saab kapitali adekvaatsuse arvestuses hoida bilansis null riskikaaluga (mis on absurdne aga see selleks). Kui rohkem ei saanud siis ei saanud ja asi unustatakse ära. Pangad seda ülesse ostma ei hakka. Jaeinvestorid samas märkisid väikese osa ja said kõik mis tahtsid mis on ratsionaalne- tähtajalise hoiusega võrreldes see jaeinvestorile midagi ei paku. See on üks neist instrumentidest mille kohta võib öelda, et kes sees see sees ja kes väljas see väljas.

ttrust

Ega siis midagi, riik saab varsti turule tulla uute võlakirjadega, mille intress on 3,1% ja maht on 300-400 miljonit eurot. Raha lausa vedeleb laual.

naxitrall

Minu mäletamist mööda ju Kaval-Hans märkis numbriliselt jõuliselt , sealt siis see ülemärkimine

Fog

Väike võrrandisüsteem ja tulemus on selline:<br/>Eesti väikesed: 29/29=100%<br/>Eesti suured: 136/523=26%<br/>Muud suured: 35/269=13%<br/>Kokku 200/821=24%

stefan

Kui ma nüüd saan õigesti aru siis Eesti riigi 2Y võlakiri kaupleb hetkel ostuhinnaga 100,6375 ja müügihinnaga 100,7775.<br/><br/>Seda tuleb (spreadi ning intressi osas) pidada väga edukaks, ja kohe peaks tõusma instrumendi atraktiivsus.<br/><br/><a target="_blank" href="https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE1300001563/trading">https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE1300001563/trading</a><br/><br/>=&gt;<br/>Positiivne mõju pikaajaliselt mis puudutab 1) riigi finantseerimiskulusid, ning 2) konkurentsiolukorda hoiuseturul.

stefan

Muidugi tuleb siinjuures ka mainida neid riske mis tekivad, kui riik peaks laenama liiga palju. Mitte ainult kasvaksid siis intressikulud riigieelarves, vaid tekiks ka &quot;crowding out&quot;-efekt kuna riik korjaks kokku säästusid, mis muidu oleksid laenatud erasektorile.<br/><br/>Aga hetkeseis on selle uue instrumendiga väga lootusrikas.

113366

&quot;Crowdng out&quot; ei ole tänapäeva majandusteaduses vist enam relevantne teema, see oli moodsast pangandusest mittearusaavate inimeste luul. <br/><br/>Sääste ei laenata erasektorile, rahaloomeasutused loovad raha ja sellest tulenevad ka arvetel olevad säästud. Raha riigivõlakirjade ostmiseks saavad rahaloomeasutused luua piiramatult, sest see ei eelda omakapitali panust. <br/><br/><blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />Muidugi tuleb siinjuures ka mainida neid riske mis tekivad, kui riik peaks laenama liiga palju. Mitte ainult kasvaksid siis intressikulud riigieelarves, vaid tekiks ka &quot;crowding out&quot;-efekt kuna riik korjaks kokku säästusid, mis muidu oleksid laenatud erasektorile.<br/><br/>Aga hetkeseis on selle uue instrumendiga väga lootusrikas.</blockquote><br/><br/>

stefan

113366<br/>Raha loomine ei tähenda, et konkurents säästude pärast kaob. Reaalmajanduslikult on ikka konkurents loodud reaalset ülejäägi pärast, kus riik, soovi korral, võib rohkem või vähem osaleda laenamisega.<br/><br/>Iseasi kuivõrd peaks vaatama Eestit kui oma majandus, osa Euroopa majandusest, või osa maailmamajandusest.