ehk aitab juba ENSV-st??
Postitusi kokku 336
raulir

Peate end varasema ärkamise peale ümber harjutama.<br/><br/>Mõni hakkab nõudma, et kella veel paar tundi vööndiajast eemale lükataks, kuna ärkab alles kell 12, siis teeb täistööpäeva ja isegi suvel ei jõua enam õhtul tennist mängima.<br/><br/>Nõuame, et kella keerataks alatiseks nii, et päike oleks kõige kõrgemal kell 5 õhtul!

pahurik

<blockquote><b>&quot;raulir&quot;</b><br/>Peate end varasema ärkamise peale ümber harjutama.<br/><br/>Mõni hakkab nõudma, et kella veel paar tundi vööndiajast eemale lükataks, kuna ärkab alles kell 12, siis teeb täistööpäeva ja isegi suvel ei jõua enam õhtul tennist mängima.<br/><br/>Nõuame, et kella keerataks alatiseks nii, et päike oleks kõige kõrgemal kell 5 õhtul! </blockquote><br/>mis see minu ärkamine loeb, kui enamusel löpeb tööpäev ikka samal ajal. Ärka kui vara tahes, õhtul peale tööd kaob lihtsalt sel juhul 1 tund ära. Aga mõttetu vaidlus, tuleks panna rahvahääletusele ja nagu rahvas arvab, nii ongi.<br/>St. mina kellast kellani tööl ei käi ja mul on kama, aga näenn seda tööinimeste pealt.

ziff

<blockquote><b>&quot;pahurik&quot;</b><br />mis see minu ärkamine loeb, kui enamusel löpeb tööpäev ikka samal ajal. Ärka kui vara tahes, õhtul peale tööd kaob lihtsalt sel juhul 1 tund ära. Aga mõttetu vaidlus, tuleks panna rahvahääletusele ja nagu rahvas arvab, nii ongi.<br/>St. mina kellast kellani tööl ei käi ja mul on kama, aga näenn seda tööinimeste pealt.</blockquote><br/>Just nimelt, see on ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Nagu ma juba märkisin -- aeg on sotsiaalne konstruktsioon :)<br/>Raulir võib oma ärkamist harjutada ja tuunida kuidas süda lustib, suurt pilti see tegelikult ei muuda..<br/>

raulir

<blockquote><b>&quot;Stealth&quot;</b><br />ERR-i aastavahetuseprogrammi kohta ma ei virise. Oli saateid-filme igale maitsele(uuemaid, vanemaid). </blockquote><br/>Ma siin emaga suhtlesin eile ja ta ise esimesena arvas, et mitte midagi pole vaadata. Umbes, et varsti algab järgmine muusikasaade, aga samast valikust lauljad laulavad veel vähemaid laule.<br/><br/>Muusikaline pool oli nii, et kõige rohkem oli saateid, siis lauljaid ja siis laule. Ehk siis samu laule lauldi vanade esitajate poolt vanasti, vanade esitajate poolt nüüd ja uue põlvkonna poolt nüüd. Vahepeale meenutati &quot;vana hea vene aja&quot; ja värskelt iseseisvunud Eesti aja teemadel. <br/><br/>2023 viktoriin isegi ei pääsenud. Kusjuures see trend pole mitte ainult eilsega seotud, vaid pikem. Minu arvates on tegemist teatava stagnatsiooniga. <br/><br/>Võibolla tuleneb see sellest, et Reform on suutnud elu psse keerata ja nüüd põgenetakse nostalgiasse.<br/><br/>Palju venekeelseid tänaval - just veeti miski ~100k uut sisse.

ttrust

Milles probleem? Nõukogude ajal keerasime kella varasemaks, seoses moskva aja kehtestamisega Eestis. Tulemus oli see, et inimesed kolisid kella 08 pealt kella 09 peale. Keerame kella edaspidi jäädavalt valeks, hakkavad tööpäevad edaspidi mitte kell 09 vaid kell 10. Loodus teeb ikka oma töö.<br/>Seega, kellel see huvi, see peab hakkama tegema ühiskondlikku &quot;nügimist&quot; (nagu moesõna hetkel on), et kõik alustaks tööpäeva varasemal ajal, juba siis kui päike alles tõuseb.

raulir

<blockquote><b>&quot;pahurik&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;raulir&quot;</b><br/>Peate end varasema ärkamise peale ümber harjutama.<br/><br/>Mõni hakkab nõudma, et kella veel paar tundi vööndiajast eemale lükataks, kuna ärkab alles kell 12, siis teeb täistööpäeva ja isegi suvel ei jõua enam õhtul tennist mängima.<br/><br/>Nõuame, et kella keerataks alatiseks nii, et päike oleks kõige kõrgemal kell 5 õhtul! </blockquote><br/>mis see minu ärkamine loeb, kui enamusel löpeb tööpäev ikka samal ajal. Ärka kui vara tahes, õhtul peale tööd kaob lihtsalt sel juhul 1 tund ära. Aga mõttetu vaidlus, tuleks panna rahvahääletusele ja nagu rahvas arvab, nii ongi.<br/>St. mina kellast kellani tööl ei käi ja mul on kama, aga näenn seda tööinimeste pealt.</blockquote><br/>Rohkem võiks hoopis olla nn <i>core-hours</i> kokkulepet, just kontoritöö puhul. Näiteks kohal peab olema 11-16 (koostööd nõudvate asjade jaoks) ja igaüks teab, kuhu poole tunde lisab. Samas ma olen näinud, kuhu see viib - enne ikka ära ei saa kui ülemus lõpetab, ja kui liiga sageli 11ks tulla, siis hakkab see ülemus ka virisema :)

Draax

<blockquote><b>&quot;ziff&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br/>Tegelikult me, Tallinnas, oleks isegi oma õiges ajavööndis olles, tegelikult õigest ajast pool umbes tundi ees, vales ajas. Päike ei oleks mitte kell 12 seniidis vaid kella 12.30 paiku. Seega praegu suvejal on looduslik keskpäev kella 13:30 paiku ja talveajal kella 12:30 paiku.</blockquote><br/>Anna andeks, aga keda see &quot;<b>looduslik keskpäev</b>&quot; üleüldse huvitama peaks?<br/>Inimesi huvitab eelkõige see, mis kellaks nad tööle lähevad ning mis ajaks koju jõuavad.<br/>Ning kui palju peale tööpäeva lõppu veel looduslikku valgust näha saab.<br/></blockquote><br/><br/>Üks nö. &quot;päris&quot; argument vööndiaja kasuks ja suveaja vastu on laste koolitee ohutus.<br/>Seda märkis ka haridusministeerium ära kui siin mõni aeg tagasi kõigi riigiasutuste vahel see kellakeeramise lõpetamise ettepanek ringile saadeti.<br/><br/>Praegu on ametlik päikesetõus veidi pärast kella 9:00. Valgeks hakkab vaikselt minema kella 8 paiku hommikul.<br/>Kool algab umbes 8:15-9:00, sõltuvalt koolist ja klassist.<br/><br/>Kusagil maapiirkonnas elades on päris suur vahe, kas saata oma junsu bussipeatusesse ja kooli aovalges või kottpimedas. Kottpimedas maantee servas bussiepeatuseni kõmpimine on selgelt ohtlik, ükskõik kas helkur on või mitte. Eriti ohtlik ka siis kui tuleb nt. maantee ületada.<br/><br/>Praegu aitab seda kõiige pimedama aja koolitee probleemi veidi leevendada see, et kohe pärast pööripäeva on jõuluvaheaeg ja jaanuarist läheb juba tasapisi üha varem valgemaks. Aastaringse suveaja puhul aga oleks kottpime kella 9-ni ja päikesetõus oleks alles pärast 10.00 - mis see ettepanek siis oleks - alustada kooliga kell 10? See jälle ei sobi lapsevanematele, kes peaks mõistlikul ajal tööle jõudma. <br/>Ja kui hiljem alustada, siis tuleb ka hiljem lõpetada (nii töö kui kooliga) nii et sellest õhtusest valgest ajast poleks nagunii suurt midagi kasu.<br/><br/>&quot;Talvel õhtul tund aega kauem valget aega&quot; on selline vahva soov, aga südatalvel loojub päike nagunii enne kella 16:00. Kella 17-ni tööl käiv ja umbes 17-18 vahel koju jõudva inimese jaoks pole nagunii erilist vahet kas see päikeseloojang on tund varem või hiljem - koju jõudes on pime nagunii. Erinevus võib olla ehk ainult novembris algul või märtsikuus, aga see on üsna lühike periood.

pahurik

Draax, mina isiklikult mõtlesin ikka sooja aega, ehk mai-september. ehk just see aeg millal hetkel kehtib sobiv suveaeg. St. minupoolest võiks seepärast kella edasi keerata.

ttrust

Sovietiajal algas Eestis kehtiva moskva aja järgi koolipäev kell 08:00 ja talvisel ajal esimesed 2 õppetundi olid siis kui väljas oli veel pime. Sest reaalne kellaaeg oli siis 06:30 (sest niikuinii on aeg päikeseajast pool tundi nihkes) kui koolipäev algas.

ziff

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br />Sovietiajal algas koolipäev kell 08:00 ja talvisel ajal esimesed 2 õppetundi olid siis kui väljas oli veel pime. Sest reaalne kellaaeg oli siis 07:00 kui koolipäev algas.</blockquote><br/>Minu koolipäev &quot;nõukogude korra&quot; viljastavates tingimustes algas kell 14:00 ning lõppes 19:00. Kottpimedas.<br/>Olid toredad ajad, kui õppetöö käis kahes vahetuses...<br/>Ükskõik kuidas me ka ei võimle, on talvine aeg meie laiuskraadil pime. Mitte midagi ei ole parata.<br/>Oleks mõistlik leida mingi normaalne kompromiss selle looduslikult valge aja kasutamise suhtes, kahjuks sellest head nahka ei saa. Osade jaoks on &quot;moskva aeg&quot;, osad leiavad, et &quot;tõuske siis varem&quot;, teised jälle, et &quot;kobige hiljem magama&quot; jne. jne.<br/>See jama ei lõpe enne kui saavutatakse mingi globaalne, planeediülene konsensus. Ehk siis -- GMT pluss kümnendsüsteem :)<br/><br/><br/>

ttrust

Tänapäeval on niivõrd võimsad tööstuslikud ledid müügil, et päevavalgust saab pikendada kasvõi hommikuni välja. :-) See oli neile, kes tahavad õhtuti &quot;valgust püüda&quot;. Enam ei pea isegi õues oma asjatoimetusi tegema, need võib ka keldrisse viia, sinna kus varem oli pime ja 40W ning 60W hõõgpirnid ei andnud piisavalt valgust.

Marvin

Kuulge - olge rõõmsad! Päev läheb tasapisi pikemaks, ilm meil läheb mõneks ajaks ka pingviinidele ja jääkarudele sobivaks, peaministri viimased töönädalad oma tööpostil on alanud - elu on ilus. Nautigem!

raulir

<blockquote><b>&quot;Marvin&quot;</b><br />Kuulge - olge rõõmsad! Päev läheb tasapisi pikemaks, ilm meil läheb mõneks ajaks ka pingviinidele ja jääkarudele sobivaks, peaministri viimased töönädalad oma tööpostil on alanud - elu on ilus. Nautigem!</blockquote><br/>Viimased 180 nädalat?<br/><br/>Ainuke lootus on, et keegi teda enne seda Euroopas tahab.<br/><br/>Kaja puhul pole ka lootust, et ta oleks nõus enam tavaline minister vms olema (nagu UKs on hetkel välisministriks <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/David_Cameron">Lord Cameron</a>).<br/><br/>Lätis saab näiteks <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Recall_election#Latvia">10% valimisõiguslike kodanike allkirjadega</a> erakorralised valimised esile kutsuda. Miks Eestis ei saa?

raulir

<blockquote><b>&quot;ziff&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br/>Sovietiajal algas koolipäev kell 08:00 ja talvisel ajal esimesed 2 õppetundi olid siis kui väljas oli veel pime. Sest reaalne kellaaeg oli siis 07:00 kui koolipäev algas.</blockquote><br/>Minu koolipäev &quot;nõukogude korra&quot; viljastavates tingimustes algas kell 14:00 ning lõppes 19:00. Kottpimedas.<br/>Olid toredad ajad, kui õppetöö käis kahes vahetuses...</blockquote><br/>Kooliajal oli nii kooli minek kui ka tulek mu mäletamist mööda ühtmoodi pimedad.<br/><br/>11. klassis oli teisipäeval esimene tund kell 7:40 (nn eeltund) ja viimane lõppes kell 18:00. Mat-füs eriklass, vist oli 5 tundi matemaatikat tol päeval kui õigesti mäletan. Kodutööd anti veel lisaks :) Üldiselt sai küll ca 15-16 minema (arvutiklassi progema).<br/><br/>Meil oli põhikooli ajal nii kaks vahetust kui ka laupäevane kool. Mul jäi mitu huviharidust nende tõttu katki.

Offf

Ega te USAst ja Indiast ikka ei pääse.<br/>Eestis on mõned &quot;vahvad&quot; kontorid, kus pooljuhmid eeldavad, et rahvast oleks &quot;pildil&quot; kell 5 hommikul, et idapoolse otsaga suhelda ja uuesti pildil 21-22, et läänepoolse otsaga zoomi kokkutulekuid pidada. <br/>Kui keegi nuriseb, siis lajatatakse<br/>&quot;Aga teil on ju vahepeal &quot;vaba&quot;... &quot;<br/>valgel ajal pealegi, nagu mõned siin igatsevad :)<br/>Niiet laske aga tulla, lennake peale mõne rahv. corpi eesti filiaali, kus Indiast imporditud pooljuht kohalikule töö- ja puhkeaja seadusele sülitab.<br/>Saategi valgel ajal päeval vaba olla, isegi toimetada saate, ainult telefon peab kogu aeg käepärast olema ja muidugi läpakas ka. <br/>Sõidame!

zuckerblaum

<blockquote><b>&quot;siretsch&quot;</b><br />Raekoja platsil mängib keskööl kalinka… </blockquote><br/>O prs…

zuckerblaum

<blockquote><b>&quot;Offf&quot;</b><br />Ega te USAst ja Indiast ikka ei pääse.<br/>Eestis on mõned &quot;vahvad&quot; kontorid, kus pooljuhmid eeldavad, et rahvast oleks &quot;pildil&quot; kell 5 hommikul, et idapoolse otsaga suhelda ja uuesti pildil 21-22, et läänepoolse otsaga zoomi kokkutulekuid pidada. <br/>Kui keegi nuriseb, siis lajatatakse<br/>&quot;Aga teil on ju vahepeal &quot;vaba&quot;... &quot;<br/>valgel ajal pealegi, nagu mõned siin igatsevad :)<br/>Niiet laske aga tulla, lennake peale mõne rahv. corpi eesti filiaali, kus Indiast imporditud pooljuht kohalikule töö- ja puhkeaja seadusele sülitab.<br/>Saategi valgel ajal päeval vaba olla, isegi toimetada saate, ainult telefon peab kogu aeg käepärast olema ja muidugi läpakas ka. <br/>Sõidame! </blockquote><br/><br/>Sellised probleemid lahenevad pangakonto väljavõtte kaudu.<br/>Kui ei lahene, tuleb teine tööandja valida. <br/>Kui ei aita, tuleb sobivam amet valida.<br/>Kui see ka ei aita, siis … polegi midagi teha.<br/><br/>Ennetavalt: igal ametil on oma eeldused. Kui eesti itti saab mingil põhjusel teha ainult koos usa ja indiaga, siis pole midagi parata. Selle vastu võidelda… tuletõrjuja puhul vist ei võeta väga kuulda argumenti ”redelid ja kõrged kohad mulle ei istu”?

Offf

Kusjuures, ma tean päris mitut inimest kes...<br/>alguses vaatasid rahuoleva pilguga pangakonto väljavätet<br/>6 kuud hiljem mitte nii rahuoleva pilguga, kottis silmaalustega<br/>siis kirjutasid &quot;avalduse&quot; <br/><br/>Muide, on ka viisakamaid kontoreid...<br/>Selliseid kus team A tuleb tööle kell 6 ja lahkub jättes team B-le kokkuvõtte<br/>Team B tuleb tööle kell 12<br/><br/>Natuke inimlikum kui 4-tunnine &quot;vaba auk&quot; keset päeva ... aga te puhake sel ajal, puhake :)

sakuska

Uus aasta, vanad probleemid.<br/><br/><b>1974</b>: lüpsja ameti vähese populaarsuse üks peamisi põhjusi on ebanormaalne töögraafik (üks vahetus hommikul, teine õhtul).<br/><b>2024</b>: progeja ameti vähese populaarsuse üks peamisi põhjusi on ebanormaalne töögraafik (üks vahetus hommikul, teine õhtul).<br/>:-)<br/>HUA!<br/>

tonis

sakuska, mis sa ajad, progeja töötab kogu aeg. kui ei, on sitt projekt.

raulir

Ma ei arva, et need mitme vahetusega töötajad progejad on. Programmeerimine lihtsalt ei tööta niimoodi. Lisaks pole progejail vaja pidevalt koosolekuid pidada. Samas muidugi igasuguseid juhtimisstiile on nähtud, eriti kui hindud või araablased mängu tulevad :)

ttrust

Aastavahetusel ei oska keegi mitte millestki kirjutada, aga raha tuleb ju teenida ja siis võetakse igasuguste suletädide poolt täiesti olematu probleem ette -- aastavahetuse teleprogramm. Saab hambaid teritada ja teema on ka nagu jõukohane. Pärast laekub meediaportaalilt raha ja mõlemad pooled on rahuldatud.<br/><br/>Ometigi, kuna aastavahetusel mitte sittagi huvitavat enam televiisorist ei tule, <b>juba mingit mitmendat aastat järjest,</b> ju siis näitab see midagi - pole tarbijaid, kaovad ka pakkujad. Ainult sulesepad punnitavad kirjutada sellest mida ei ole olemas.

janek1

Sobib siia teemasse:<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609502596/valmiv-riigiapp-tuleb-kolmekeelne">https://www.err.ee/1609502596/valmiv-riigiapp-tuleb-kolmekeelne</a><br/>Ei paista riigil olevat mingit soovi, et muulased kohalikus keeles suhtlema hakkaksid, vastupidi valitsus pingutab ja teeb investeeringuid selleks, et Eesti Vabariigis poleks tarvidust kohalikus keeles suhelda.<br/><br/>Meenutuseks sarnasel teemal ilmunud EE artikkel:<br/><a target="_blank" href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120238064/soomes-oppinud-eestlane-mu-peterburist-parit-sobranna-kusis-miks-eesti-kasitleb-vene-keelt-kui-riigikeelt">https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120238064/soomes-oppinud-eestlane-mu-peterburist-parit-sobranna-kusis-miks-eesti-kasitleb-vene-keelt-kui-riigikeelt</a>

Kurika5

<blockquote><b>&quot;janek&quot;</b><br />Sobib siia teemasse:<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609502596/valmiv-riigiapp-tuleb-kolmekeelne">https://www.err.ee/1609502596/valmiv-riigiapp-tuleb-kolmekeelne</a><br/>Ei paista riigil olevat mingit soovi, et muulased kohalikus keeles suhtlema hakkaksid, vastupidi valitsus pingutab ja teeb investeeringuid selleks, et Eesti Vabariigis poleks tarvidust kohalikus keeles suhelda.<br/><br/>Meenutuseks sarnasel teemal ilmunud EE artikkel:<br/><a target="_blank" href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120238064/soomes-oppinud-eestlane-mu-peterburist-parit-sobranna-kusis-miks-eesti-kasitleb-vene-keelt-kui-riigikeelt">https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120238064/soomes-oppinud-eestlane-mu-peterburist-parit-sobranna-kusis-miks-eesti-kasitleb-vene-keelt-kui-riigikeelt</a></blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://forte.delfi.ee/artikkel/120341631/ulevaade-eesti-esimene-riigiapp-on-valmis-koigest-olulisest-mida-see-sisaldab">Vene keel kõrvaldati rakendusest.</a>

sigala

Palju paremad on veel need saksa/prantsuse/itaaliakeelses ruumis pakutavad NLiidu teemalised nostalgiareisid, mida praegu enam Venemaale teha ei saa ja mis suunduvad tänuväärselt Eestisse. Tallinnas on võimalik vaadelda kuidas slaavlased elavad, saab külastada riigiasutusi ja seal oma vene keelt praktiseerida (sama ka erasektoris, iseteeninduskassad äpid kõik puha vene keeles saadaval), edasi sõidetakse Narva, eriti menukas oli aastavahetusaegse piiriületuse jälgimine, sellest on netis hulk videosid üles laetud kuidas rahvas tungleb järjekorras Venemaale ja räuskab ning sõimleb täpselt nagu need turistid seda 1980ndatest ja 1990ndatest mäletasid. Check!

Jüri Reinvere on tabavalt öelnud, et meie iseseisvus püsib niikaua, kuni sisustame oma kultuuri selliselt, et Euroopa otsustajad peavad meid oma riigi vääriliseks, põhimõttel las pärismaalased toodavad meile meelelahutust, põnev vaatama tulla. Eks neidki turiste käib aga nüüd on siis saadud need uued NLiidu tuurid hoogsalt käima ja publikut tundub jaguvat. Hinnanguliselt päris erinevatest vanuserühmadest, rohkem küll üle keskea ja ilmselt vasakpoolse suunitlusega. Toimuvad ka vene keele tunnid ja need ei ole apoliitilised.

Vanaema

Vene keelega on teatud probleeme, tegelik probleem on inglise keele pealetung. Kaitsekehi pole, keegi ei tee avaldusi, ei korja allkirju ja nii see kultuur hävibki.

Jate

Huvitav on see, et suur hulk Vene piiripunktide ümbrusesse pargitud autodest olid Soome ja isegi Norra numbrimärgiga äkki isegi veerand kõikidest, kas Soomest ja Norrast ei saa üle piiri ja venelased kasutasid Eesti piiripunkte Venemaale reisimiseks? Mis ilutulestikku aga puutub, siis kesklinna ühest kõrghoonest vaadates võis tõdeda, et Tallinnas algas ilutulestik ca kell 10 juba ja kestis vähemalt kaheni öösel, mingit erilist suuremat ilutulestiku laskmist kell 23 ei tuvastanud, mõned raketid vbl olid rohkem sel ajal, aga ei midagi tähelepanuväärset. Selline “pastakast” imetud teema, kes teadlikult just seda sündmust ja teemat otsis see muidugi oma südamerahuks ka leidis need nn. valel ajal lastud raketid.

Fggjjhj

Iseküsimus on, et miks, erinevalt Soomest ja Norrast, on just Eesti see regiooni kõige venemaasõbralikum riik, kes hoiab oma piiri meie suhtes vaenulikul meelestatud agressoriga, kes tapab Ukrainas lapsi ja naisi, endiselt lahti. Eriti veel peale Estlink II ja sidekaablite lõhkumist.

Draax   →  Fggjjhj

Ma oletan, et on selline kokkulepe Läti ja Leeduga, et piiripunktide sulgemise otsust iseseisvalt ei tehta, kui just ei ole mingi ränderünde vms. eriolukorraga tegemist. Muidu läheks kogu see mass lihtsalt lähemasse Läti piiripunkti. Meil oleks küll hästi, lihtsalt headel naabritel suurem jama õuel. Sama on kaubavedudega. ELi jõuaks need kaubad, mida on lubatud Venemaalt tuua, ikkagi. Küsimus on selles, missugusest piiripunktist.

sigala

Isegi Soomega ei suudetud piiride sulgemist koordineerida! Näitab valitsuse meelsust, kuidagi peab see A.Hallik ju üle piiri pääsema ja maja ehituseks materjale tooma.

Aga alustuseks piir Narvas kinni, las reisivad Luhamaa kaudu ja seal see võimalikult ebamugavaks teha, väljumisel siinsete mittekodanike elamisload tühistada ja kodanikel piirata sõiduõigust näiteks maksimaalselt üks kord kvartalis (ja selleks tuleb eestikeelne tasuline intervjuu Tallinnas Kapos läbida kord aastas).

Kolmandate riikide kodanike piiriületus tasuliseks, 1000 eurot teenustasu kontrolli eest. Ja avatud ainult 9-16 argipäeviti, eelregistreerimisega.

MannyEric

AK@ETV täna:

IMG_2223

Fggjjhj

Oskab ehk keegi öelda, miks me ei ole ikka veel oma idapiiri agressoriga kinni pannud? Vene kool, 34 aastat iseseisvust, endiselt meie kulul ülevalpeetav ning riigikogu eraldab iga aasta sellele maksumaksja raha.

Kaur79

Mina olen ENSV ajal elanud ja mäletan seda aega hästi. Meil oli kodus sahver mingil ajal pesuseepi silmini täis, sest poes muud saada ei olnud. Süüa ei olnud vahel nädalate kaupa muud, kui keedukartul, praekartul, siis oli veel kartul õli ja tilliga, ning koorega kartul. Kooli sai kevadel-sügisel mindud rattaga ja talvel ühistranspordiga. Piima sai ise otse udarast lastud. Siinsed õrnad konservatiivsed tupsukesed ei oleks päris ENSV ajal ilmaski ellu jäänud, kui te isegi praegu endaga hakkama ei saa.

pahurik   →  Kaur79

oled sa jee:D Pole mõtet sellist jama ajada! Ma ei tea muidugi miskit, mida ENSV ajast taga igatseda, aga täielikku paska pole ka mõtet ajada. Loll on ikka kerge olla@ Peaminister

stagna

jäin ju ellu küll ... Materiaalne viletsus ei olnud see kõige hullem, hoopis masendavam oli vabaduse puudus, totaalne propagandajama meedias ja venestamine. Toidu sai ise endale hankida,kartul, kapsas, isegi liha ja munad , mõni sugulane maal ikkagi oli, kelle käest sai Kõik aiamaalapid ja eramajade krundid olid kasvuhooneid ja peenraid täis, Tartu Plastmasstoodete tehase suur kiletsehh töötas eranditult kasvuhoonete jaoks. Kes tahtis ja viitsis ise ka nati liigutada, sai kenasti söönuks ja joonuks, mul olid suured 15 l pudelid kodust õunaveini täis, miks ma poest oleks pidanud ostma ?

Kuid jah, vabadust ei olnud, propaganda oli sama jabur kui praegu ja igal pool oli venestamine ja vene sõjavägi.

See oli põhiline, mis marru ajas, mitte see, et poest polnud keeduvorsti saada

pahurik   →  stagna

täpselt! Üksratta jutt on ikka täielik BS.

Kaur79

Mäletan, kuidas tahtsin teismelisena õhtul diskole minna, aga enne tuli laudast sigade alt virts välja viia. Ilm oli umbes samasugune, nagu täna. Kiirustades libastusin õues ja lendasin peapidi sitakärusse. Samas koolis sai klassikaaslastele teeäärest leitud vana patarei ja enda näritud näts, mis suhkruga uuesti maitsestatud ja jahuga garneeritud, maha müüdud. Samuti jõupaberisse keeratud konid müüsin sigari pähe maha. Tõsi, kuna kummiiimiga sai pisut liialdatud, siis põles see pisut liiga kiirelt ära. Läikiv pakend oli juba siis see, mis müüs. 🤣

statist   →  Kaur79

Loll jutt suhu tagasi - Kalevi näts oli täiesti olemas (pold tarvis midagi suhkruga maitsestada).

pahurik   →  statist

no Kaur ajabki täielikku jama, ta ei tea nõuka ajast midagi, sest pole sel ajal elanud, va eelkooliaeg.

Vanaema

Kalevi nätsu ajaloost võite lugeda siit: https://www.hambaarst.ee/artiklid/550

Aga mis suurt nõukaaegset nälga puudutab, siis seda ikka ei olnud. Vahetul II MS järgset olukorda küll ei tea. Tallinnas läks seis aastatega viletsamaks - 1970 said poes valida erinevate juustu- ja vorstisortide vahel, 1985. oli neid heal juhul paar sorti. Kõige tühjemad olid letid talvel 1991/1992, mõnes poes oli tõesti vaid äädikas riiulitel. Kõige mõttetumad konservid (porgandikuubikud, peedikuubikud) osteti igaks juhuks ära, et äkki hiljem ei saa sedagi. Ja siis tuli rahareform ....

Offf

TELE2, mis riigis me elame??? image

sigala

Kaur79, mitu 🐷 teil oli?

zuckerblaum

”mool oo tuhat siga. Aga naabril oo rohkem.”

//brasiiliasse välja rännanud muhulase ainuke kiri kodumaale

sigala

Tuhat suht vähe.