Endoveri sidusettevõtte Volta SKAI tagatud võlakirjade avalik pakkumine
Postitusi kokku 72
kasutaja26   →  MartinSaar77

Minu teada Äriregister ei sundkustuta kinnisvara omavaid ettevõtteid. Ka negatiivse omakapitaliga kinnisvarata ettevõte ei lähe kustutamisele kui esitatakse plaani sellest välja tulemiseks.

MartinSaar77   →  kasutaja26

No siis on ju kõva sõna ja igati sobilik hästi kapitaliseeritud ettevõte kuhu raha panna!!!!!

Tiina_Malm

Meie korralduspank LHV on projekti läbi analüüsinud ning nad ei korralda võlakirjaemissiooni ettevõtetele, mille puhul nähakse likvideerimisriski või mille äriplaani konservatiivsed prognoosid ei oleks täidetavad. Kinnisvaraarenduse ärimudeli eripära on see, et kulud (turundus, juhtimine, intressid) tekivad mitu aastat enne, kui tulud korterite ja äripindade üleandmisel kasumiaruandesse jõuavad. Endoveri arendusettevõtted kasutavad Eesti GAAPi, mille järgi on lubatud arendusega seotud intressi- ja muud kulud kohe kuluks kanda. See vähendab arenduse algfaasis raamatupidamislikku omakapitali, kuid ei muuda projekti rahavoogusid ega tegelikku riskiprofiili. IFRS-i puhul, mida kasutavad börsi põhinimekirja arendajad, kapitaliseeritakse need samad kulud varasse, mistõttu on omakapital arenduse käigus kõrgem ja aruanded ei ole Eesti GAAP-i põhiste ettevõtetega üks-ühele võrreldavad. Volta SKAI projektis on juba sõlmitud märkimisväärne hulk eelmüügi lepinguid, mis annab hea nähtavuse tulevaste rahavoogude ja laenukohustuste teenindamise võime kohta. Huvi Volta SKAI korterite vastu on tugev. Endover läbi oma sidusettevõtete on edukalt realiseerinud ja refinantseerinud mitmeid varasemaid suurarendusi, mis on toonud kaasa pankade järjepideva huvi meie arendusprojektide refinantseerimise vastu. Seetõttu peegeldab Volta SKAI praegune negatiivne omakapital eelkõige arendusfaasi ja Eesti GAAP-i arvestuspõhimõtteid, mitte projekti jätkusuutlikkust või võimet võlakohustusi teenindada.

Fenton   →  Tiina_Malm
Tiina_Malm11/12/25 12:44

Meie korralduspank LHV on projekti läbi analüüsinud ning nad ei korralda võlakirjaemissiooni ettevõtetele, mille puhul nähakse likvideerimisriski või mille äriplaani konservatiivsed prognoosid ei oleks täidetavad

See jutt meenutab mulle kunagisi “kui Madis M. juba asjaga seotud on, siis eksida pole võimalik” ja “kui juba Roosaare soovitab” jutte.

Kui otse öelda, siis selline häma endise vandeaudiitori suust ei ole soliidne. Te olete tipptasemel finantsasjatundja, Te teate et LHV ei taga ega maanda mitte kuidagi selle projekti riske.

Fenton   →  Tiina_Malm
Tiina_Malm11/12/25 12:44

Kinnisvaraarenduse ärimudeli eripära on see, et kulud (maa, projekteerimine, ehitus, intressid) tekivad mitu aastat enne, kui tulud korterite ja äripindade üleandmisel kasumiaruandesse jõuavad. Endoveri arendusettevõtted kasutavad Eesti GAAPi, mille järgi on lubatud arendusega seotud intressi- ja muud kulud kohe kuluks kanda. See vähendab arenduse algfaasis raamatupidamislikku omakapitali, kuid ei muuda projekti rahavoogusid ega tegelikku riskiprofiili.

Kas see on siin nüüd juhuslikult või teadlikult "naaatuke valesti", kuid tõe huvides olgu öeldud:

  • maa soetamine ei ole kulu ja ei vähenda omakapitali;
  • projekteerimine ei ole kinnisvara müügiks ehitavas ettevõttes kulu, vaid lõpetamata toodang (varu), kajastatakse aktiva ehk varade poolel ning ei vähenda omakapitali;
  • ehitus ei ole kinnisvara müügiks ehitavas ettevõttes kulu, vaid lõpetamata toodang (varu), kajastatakse aktiva ehk varade poolel ning ei vähenda omakapitali;
  • ka intressikulud on kinnisvara müügiks ehitavas ettevõttes lubatud kajastada varudena ning alles müügi hetkel kajastada müüdud toodangu kuluna.

Hämmastavad sõnavõtud Endoveri poolt.

Tiina_Malm

Hea tähelepanek, vabandan ebatäpsuse pärast, parandasin vastuse ära. Õige vastus see: Kinnisvaraarenduse ärimudeli eripära on see, et kulud (turundus, juhtimine, intressid) tekivad mitu aastat enne, kui tulud korterite ja äripindade üleandmisel kasumiaruandesse jõuavad.

MartinSaar77   →  Tiina_Malm

LHV korralduspangana nüüd küll eriline argument pole. Esimesena kohe meenub "edulugu" nimega AUGA group rohevõlakiri, ka LHV toode. See kvaliteedimärk pigem selline, et kirjutame arve väja ja pühime käed puhtaks. LHV põhitegevus, niipalju kui ma tean, on laenu andmine ja laenu nad sellele projektile ilmselgelt ei annaks sellise omanikupoolse panusega.

kasutaja26   →  MartinSaar77

Pankadel on raha palju ja otsivad aktiivselt uusi laenuvõtjad. Kui just raha peale pahane ei ole, siis peaks iga arendaja esimene eelistus olema pangalaen, sest pankade laenuintress on selgelt kõige soodsam. Kui pangast raha ei saa, siis on pankade jaoks risk liiga suur.

Fenton   →  Tiina_Malm
Tiina_Malm11/12/25 12:44

Endoveri arendusettevõtted kasutavad Eesti GAAPi, mille järgi on lubatud arendusega seotud intressi- ja muud kulud kohe kuluks kanda. See vähendab arenduse algfaasis raamatupidamislikku omakapitali, kuid ei muuda projekti rahavoogusid ega tegelikku riskiprofiili.

Tiina Malm, endine vandeaudiitor, ma ei taha Teie kirja kuidagi halvustada, kuid ka ülaltoodud lõik on minu hinnangul asjatundmatule inimesele mõeldud müügijutt. Sest:

  1. antud projekt laenatakse kõriauguni täis (arendaja omafin vaid 20% LTC);
  2. võlakirjade esimese seeria intress on 10%, teisel 8,8%.

Arvestades projekti laenumahtu (80% LTC), siis kokkuvõttes on intressimaksetel väga suur osa projekti rahavoogudes ja seeläbi riskiprofiilis.

Kui projekti rahavoogudesse on juba eos planeeritud ka võimalikud venimised, ülekulud jms, siis võib tõesti väita et intressid ja muud kulud "ei muuda projekti rahavoogusid ega tegelikku riskiprofiili".

Tiina_Malm   →  Fenton
Tiina_Malm11/12/25 12:44

Endoveri arendusettevõtted kasutavad Eesti GAAPi, mille järgi on lubatud arendusega seotud intressi- ja muud kulud kohe kuluks kanda. See vähendab arenduse algfaasis raamatupidamislikku omakapitali, kuid ei muuda projekti rahavoogusid ega tegelikku

Selle mõte oli, et kas intressid on kapitaliseeritud bilanssi või otsekulusse, siis see ei määra projekti lõpuks saadavat kasumit ega jooksvaid rahavoogusid.

Tiina_Malm   →  Fenton

Esimene seeria oli 10% fikseeritud tootlusega, aga seal oli miinimum märkimismaht 100 000 eurot ning ei olnud alanud veel ehitus ega müük. Teise seeria intress on 8,3%, sest riskid ehituse alguse ning turu poolt hinnataseme vastu võtmisele (eelmüük oli edukas) on langenud. Teise seeria miinimum on 1 võlakiri. Juhin tähelepanu, et 8,3% on tootlus juhul, kui investor hoiab võlakirju lõpptähtajani ning neid ei kutsuta emitendi poolt varem tagasi. See võib olla natuke madalam, kui emitent maksab võlakirja varem välja. Meedia küll ei usu, et müük väga ruttu võib minna, aga teoreetiliselt võib varasem tagastus juhtuda, kui müük läheb väga hästi. 8,8% tuli teil ehk Arco Vara hiljutisest võlakirjast, aga seal polnud alanud ehitus, müük, polnud tagatist.

MartinSaar77   →  Tiina_Malm

Kas viimasest lauselt võib välja lugeda, et Arcost lahkudes jäi hapu maik suhu?

Tiina_Malm   →  MartinSaar77

:D Ei jäänud. Üritasin mõtelda, kust see 8,8% tuli. Ja et mulle tundub 8,3% õiglane Arco Vara viimaste võlakirjaga võrreldes. Arco Vara mulle siiani meeldib. Nagu ka mitmeid teised Eesti arendajad.

Fenton   →  Tiina_Malm
Tiina_Malm11/12/25 12:44

Huvi Volta SKAI korterite vastu on tugev. Endover läbi oma sidusettevõtete on edukalt realiseerinud ja refinantseerinud mitmeid varasemaid suurarendusi, mis on toonud kaasa pankade järjepideva huvi meie arendusprojektide refinantseerimise vastu. Seetõttu peegeldab Volta SKAI praegune negatiivne omakapital eelkõige arendusfaasi ja Eesti GAAP-i arvestuspõhimõtteid, mitte projekti jätkusuutlikkust või võimet võlakohustusi teenindada.

Volta SKAI OÜ bilansis 31.12.2024 on aktiva (varade) maht 6,9 mil (millest 99,7% on varud, sh maa 5,4 mil). Passivas on kohustusi 9,3 mil (100% laenud, valdavalt intressidega 11,0% ja 11,5%). Teisisõnu on ettevõttel kokkuvõttes võlga 2,4 mil rohkem kui varasid. Puht tehniliselt, ilma lisainfota on see ettevõte seisuga 31.12.2024 pankrotis.

Ütlete, et negatiivne omakapital ei peegelda „projekti jätkusuutlikkust või võimet võlakohustusi teenindada“.

  1. Kas omakapital on negatiivne ka praegu, nt seisuga 31.09.2025? Kui suur on praegu varade, kui suur kohustuste maht?

  2. Aastal 2024 oli intressikulu 0,715 mil, käesoleval 2025. aastal peaks intressikulu juba hüppeliselt suurem olema. Kuidas sellesse projekti tekib võime jooksvaid laenuintresse tasuda? Kas eeldatakse, et ettevõte saab järjest uute võlakirjadega raha peale, et eelmiste intresse tasuda?

Tiina_Malm   →  Fenton

Ma kahjuks ei tohi kommenteerida 30.09.2025 ega tänast bilanssi ilma börsiteateta, sest seda pole kuskil avalikustatud. Muid laene peale võlakirja ei tohi võtta, va omaniku allutatud laenu. Puuduv raha tuleb sisse makstavast omakapitalist (mis hõlmab muuhulgas ka omaniku allutatud laene).

Fenton   →  Tiina_Malm
Tiina_Malm11/12/25 19:26

Muid laene peale võlakirja ei tohi võtta, va omaniku allutatud laenu. Puuduv raha tuleb sisse makstavast omakapitalist (mis hõlmab muuhulgas ka omaniku allutatud laene).

Allutatud intressikandvad omanikulaenud ei ole omakapital kui laen tuleb tagasi maksta. Kui peate end auditeerima, siis tahaks seda hookus-pookust näha, kuidas need omanikulaenud omakapitali hulka sätitakse.

Müts maha, olete suurepärane finantsala müügiinimene. Väike vale siin, väike ebatäpsus või silmamoondus seal. Te saate väga hästi aru, et tegemist on investori vaatest väga riskantse projektiga, kus omanik on arendavasse kehasse pisut "omakapitali" laenanud ning kus ei ole sendi eest ka ruumi ootamatusteks. Projekti laenu- ja intressikoormus saab olema muljetavaldav.

Müts maha ka Endoveri ees. Võõra rahaga äri tegemine on suur kunst. Seepärast mina ei olegi ärimees. Ei ole seda nahaalsust.

MartinSaar77   →  Tiina_Malm

Ilmselgelt oleks tulnud värske bilanss enne võlakirjaemissiooni avaldada, kuid ilmselt on pilt nii kole, et see oleks müüki pidurdanud. Samas, järele mõeldes, poleks see tõenäoliselt midagi muutnud — enamik ostjaid ei saa nagunii päriselt aru, mida nad ostavad.

kasutaja26   →  Fenton
Fenton12/12/25 00:17

Müts maha ka Endoveri ees. Võõra rahaga äri tegemine on suur kunst. Seepärast mina ei olegi ärimees. Ei ole seda nahaalsust.

Mulle on jäänud mulje, et see ongi Endoveri ärimudel. Ostavad maa või vana hoone, teevad sinna peale projekti ja siis võetavad oma raha alt välja ja viivad enda riski nulli. Varem kasutati selleks ühisrahastust, nüüd võlakirju. Võite parandada kui ekslik mulje jäänud.

Tiina_Malm   →  kasutaja26

Omakapitali tootlikkus ROE on suurem, kui omakapitali on vähe. Mõni nimetab seda nahaalsuseks, mõni finantsgeeniuseks. Ükskõik, kuidas seda nimetada, eeldab see laenuandjate tugevat usaldust ning investorite korrektset teenindust, eriti väikses Eestis. Minu eelkäijad on rääkinud, et laenuusaldajaid on laitmatult teenindatud, mistõttu ka Endoveril oma investoritest fännklubi on.

kasutaja26   →  Tiina_Malm

See polnud etteheide, nentisin lihtsalt fakti. Kui nii on õnnestunud tegevust finantseerida, siis on see ettevõtte omanike vaatest surepärane ärimudel. Saab (oma)kapitali uute projektide ostmiseks kätte ja riskid maha. Mulle pole silma jäänud, et Endover poleks oma finantskohustusi täitnud. Korrektsus on teie äri mastaapi arvestades ülioluline.

697002

Mulle tundub, et Endover saab siin teatud määral põhjendamatut kriitikat. Mida siis ette heidetakse.

  1. Raha kaasatakse selleks, et sellest osa kohe intressina välja maksta ja see meenutab püramiidi skeemi. Kahju, et firmal ei ole mingi kõrvaläri, mis ikka rahavoogu ka toodaks.

Vastus: See on normaalne kinnisvara arenduses, et kui ehitatakse objekti, siis sellel hetkel on rahavood ainult miinuses ja raha tuleb alles projekti lõpus. Jah, osa raha kaasatakse selleks, et see perioodiliselt välja maksta intressiks. Võib tõesti öelda, et sellega tehakse veidi kunstlikult stabiilsuse muljet. Teatud mõttes oleks loogilisem maksta kogu laen ja intress investoritele välja alles lõpus ja mitteavalikel investeeringutel nii pigem ongi. Aga kui jaeinvestor seda kvartaalset intressi eelistab, siis miks ka mitte. Muuseas, ka pangad võimaldavad sageli tähtajaliselt hoiusel saada intressi iga kuu (kuigi intress on sellisel juhul veidi madalam).

Kas kinnisvara arendajal peaks olema mingi kõrvaläri, mis teenib stabiilset rahavoogu? Siin Arco Vara ja Hepsor on tõesti maininud rahavooge kui nende lisaväärtuseid ja võib olla tekitanud siin segadust, aga nende puhul oli laen kontserni tasemel, mitte hüpoteegiga tagatud üksikobjektil nagu Volta SKAI. Ehk ei ole üheselt võrreldavad. Ma ütleks, et kui rahavoogu tegevaid kõrvalärisid ei ole, siis see ei ole otseselt miinus. Vahel on hoopis parem, kui ettevõte keskendub ühele asjale.

Arenduses oleval üksikobjektil ei saagi olla rahavoogu. Ei saa olla, et keegi hakkab poolikus majas allkorrusel juba sees elama ja midagi maksma.

Kui üldse kuidagi arendajaid võrrelda, siis objektiivsem oleks vaadata neid, kes laenavad kontserni tasemele. Kellel on rohkem objekte, erinevas asukohas ja erineva valmimisajaga - seal on põhimõtteliselt rohkem stabiilsust organisatsiooni rahavoogudes. Aga väga tugeva majanduslanguse olukorras see ka ei aita.

  1. Oli ka kriitikat, et arendust tehakse sisuliselt teiste raha eest. Ütleks taas, et nii tõesti on ja see on normaalne. Ei ole 100% võõrkapital. Seal on ka ettevõtte enda kapitali ja kui turg selle pakkumise vastu võtab, siis järelikult piisaval määral.
Fenton   →  697002
69700212/12/25 20:18

Vastus: See on normaalne kinnisvara arenduses, et

Te olete Endoveriga seotud isik?

MartinSaar77   →  697002

Seal on ka ettevõtte enda kapitali ja kui turg selle pakkumise vastu võtab, siis järelikult piisaval määral. - Tänaseks umbes miinus kolm miljonit on ettevõtte enda kapitali, see lihtsalt täpsustuseks. Kirjutis härra või proua 697002 sulest meenutas väga turundust kus on palju juttu aga põhiprobleemist ei sõnagi.

697002   →  Fenton

Endoveriga seost niipalju, et mul on nende POS11 võlakirju. Rohkem mitte.

Vastuseks teisele kommentaarile, et kui omakapital on negatiivne, siis “skin in the game” puhul tuleb siiski vaadata, et mis on omaniku poolt pandud sisse omakapitali ja mis laenuna.

Kuigi võib ka öelda, et kui onakapital on negatiivne ja loodud väärtust ei ole õiglaselt arvele võetud, siis probleem võib olla raamatupidamises.

Kuid jälle teatud piirini. Muidu võiks süüdistada kõiki börsiettevõtteid, kelle PB erineb oluliselt 1-st, et nad ei võta väärtust õigesti raamatupidamises arvele.

697002   →  697002

Nagu ennem Endoveri töötajate poolt öeldi, siis omakapitali võiks teatud raamatupidamise reeglite järgi “tekitada”, kui arendusega seotud kulusid võtta suuremal määral arvesse varana ja mitte neid kuludesse kanda. Siis näeks bilanss kõrvalt vaatajatele ilusam välja.

Siis omakapital on projekti ajal suurem, aga projekti lõppedes selle võrra teenitav kasum jälle väiksem. Ehk siis see erinevus taandub lõpus välja ja kasumis vahet ei ole.

Tiina_Malm

Volta SKAI tagatud võlakirjade 2. seeria pakkumine lõppeb homme, see on 16.12.2025 kell 15.30

mutionu   →  697002
69700213/12/25 15:28

kui onakapital on negatiivne

See "onakapital" on ju päris hea kild :grinning:

Solitary

Finantsjuhi ametisolek jäi üllatavalt lühikeseks, kuigi oli eelneva sektori kogemusega. Ettevõte võiks seda kommenteerida. Kui mälu ei peta, siis enne teda oli üldse mingi interim-finantsjuht.

Fenton

Tiina Malm läinud?

Kadri_Koplimäe

Tere! Olen Kadri Koplimäe, kes tõepoolest naases Endoveri finantsdirektori ametikohale.

Lõik börsiteatest, kus tegevjuht kommenteerib vahetust:

Endoveri tegevjuhi Roul Tutt`i sõnul sündis otsus kõigi osapoolte ühises äratundmises, millise sünergiaga juhtkonda Endover tuleviku vaatest vajab. „Täname Tiinat tema pühendumise ja erakordse energia eest ning soovime talle edasiseks edu. Samal ajal tervitame taas meeskonna varasemat liiget Kadrit, kellele me uueks sisseelamiseks palju aega ei saa anda, sest järgmine kasvuperiood on ees ootamas. Kadri tugevusteks on nii varasem kogemus ettevõttes ja valdkonnas kui ka tugev pühendumine digipädevusele ja tehnoloogilisele arengule,“ märkis Tutt.

Igaks juhuks panen siia ka lingi börsiteatele: Börsiteate link

IndrekR1

Infoks tänane Endoveri/Volta SKAI pressiteade:

Pressiteade 25. veebruar 2026

Aasta esimene avalik võlakirjapakkumine Eesti ettevõttelt: Volta SKAI kaasab 8,5% tootlusega 3,5 miljonit eurot

Kinnisvaraarendaja Endoveri sidusettevõte Volta SKAI OÜ alustas täna 2026. aasta esimest võlakirjade avalikku pakkumist Eesti ettevõtete seas. Volta SKAI kolmanda võlakirjaseeria emissiooni baasmaht on 3,5 miljonit eurot. Esimese järgu hüpoteegiga tagatud võlakirjad pakuvad investoritele 8,5-protsendilist aastast tootlust.

Volta SKAI OÜ uute võlakirjade märkimine algas 25. veebruaril 2026 kell 10.00 ning kestab 4. märtsini kella 15.30-ni. Minimaalne investeering on 1 võlakiri hinnaga 1041,04 eurot, mis sisaldab nominaalhinda 1000 eurot ning kogunenud intressi. Intressimaksed toimuvad kvartaalselt ja võlakirjade lunastustähtaeg on 1. oktoober 2027. Eeldusel, et emitent ei lunasta võlakirju ennetähtaegselt ning investor hoiab neid kuni lunastustähtajani, on tootlus 8,5% aastas. Emissiooni maht on 3,5 miljonit eurot võimalusega suurendada ülemärkimise korral mahtu kuni 5 miljoni euroni.

Volta SKAI võlakirjad on tagatud kõrgeima ehk 1. järgu hüpoteegiga hoone kinnistule aadressil Krulli 10, Tallinn. Tegu on ainsa Eesti kinnisvaraarendajate avaliku võlakirjaemissiooniga, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga, mis annab investoritele võrreldes tagamata võlakirjadega oluliselt tugevama kaitse.

Pakkumise tulemused on kavas avalikustada 9. märtsil ning kauplemise alguseks on planeeritud 12. märts. Võlakirjad on kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsi First North turul.

„Volta SKAI on müügi esimese nelja kuuga olnud käibe poolest kõige enam müünud uusarendus Tallinnas. Veebruari keskpaigaks oli esimeses tornis müüdavast kogupinnast kaetud võlaõiguslike müügilepingutega 12%, mis on väga tugev müügitulemus projektile, mille ehitus algas alles eelmise aasta lõpus ja prognoositav müügiperiood on 5 aastat. Projekt edeneb nii ehituse ajakava kui eelarve osas plaanipäraselt. Investorid saavad Volta SKAI projekti panustada teadmisega, et nende raha töötab Põhja-Tallinna uue maamärgi arenduse heaks," ütles Endoveri tegevjuht Roul Tutt.

Tegu on III seeriaga Volta SKAI OÜ 30 miljoni euro suurusest võlakirjaprogrammist. Kaks eelmist seeriat märgiti edukalt üle: esimene seeria 2,2 korda ja teine seeria 1,2 korda. Programmi käigus on siiani kaasatud investoritelt kokku 12 miljonit eurot.

„Volta SKAI võlakirjad on ainus Eesti kinnisvaraarendajate avalik emissioon, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga — täpsemalt esimese järgu hüpoteegiga hoone alusele Krulli 10 kinnistule. See annab investoritele võrreldes tagamata võlakirjadega oluliselt tugevama kaitse," selgitas Endoveri finantsjuht Kadri Koplimäe.

Volta SKAI müük edeneb edukalt: 18. veebruari seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast kaetud võlaõiguslike müügilepingutega 920 ruutmeetrit ehk 12% pinnast. Juba enne ehituse algust müüdi kahe korruse ulatuses kulgev SKAI Villa hinnaga 2,5 miljonit eurot, mis on teadaolevalt üks 2025. aasta kalleimaid korteritehinguid Eestis.

Volta SKAI võlakirjapakkumise korraldaja on LHV Pank, müügiagent Redgate Capital, juriidiline nõusaja Ellex Raidla ja tagatisagent Hedman Partners & CO.

„Endover on oma erinevate projektidega kujunenud investorite seas üheks populaarsemaks emitendiks. Ettevõte on aastate jooksul korraldanud arvukalt võlakirjaemissioone, teenindanud korrektselt intressikohustusi ning lunastanud kõik võlakirjad edukalt,“ ütles LHV võlakirjade valdkonnajuht Silver Kalmus. „Volta SKAI puhul on tegemist märgilise arendusega Põhja-Tallinnas, mis kujundab piirkonna linnaruumi tervikuna. Soovitan kõigil investoritel minna kohapeale vaatama, kuidas kõrghoone samm-sammult kerkib.“

Volta SKAI kohta

Volta SKAI asub 125-aastase ajalooga Volta kvartalis Põhja-Tallinnas ning koosneb kahest 12-korruselisest tornist kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit. Esimeses tornis valmib 70 korterit ja 14 äripinda. Korterite suurus jääb 35–195 ruutmeetri vahemikku ja hinnad algavad 249 900 eurost. Projekti arhitektuuri on loonud ARS Projekt ning arendajaks on Endover. Volta kvartal on Citify andmetel kolmandat aastat järjest Eesti eelistatuim uusarendus nii müüdud ühikute kui käibe poolest.

Kuidas investeerida?

Investorid saavad esitada Volta SKAI märkimiskorraldusi internetipangas või pöörduda oma kontohalduri poole. Minimaalne märkimissumma on 1041,04 eurot (1 võlakiri). Võlakirjade märkimiseks peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige. Märkimisperiood kestab 4. märtsil kella 15.30-ni.

Lisainfot Volta SKAI võlakirjapakkumise kohta leiab veebilehelt investor.endover.ee .Enne võlakirjadesse investeerimist paluvad korraldajad tutvuda prospekti, selle kokkuvõtte, võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Endoveri kohta

Endover on üle 25-aastase kogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, kes loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondi. Ettevõtte portfellist leiab 70 hoonet ja 2840 korterit kogupinnaga 368 000 ruutmeetrit. Endoveriga seotud ettevõtted on projektide rahastamiseks kaasanud üle 200 miljoni euro kapitali. Olulisemateks projektideks viimastel aastatel on olnud Volta kvartal, Rocca Towers, Ambassador, Riviera Viimsi ja Torn.

artur86

Üsna tihti kaasab Endover viimasel ajal raha. Kas ei ole ohtu end lõhki laenata? Kas seekord pakute tagatud võlakirju, kuna tagamata võlakirju investorid enam tõenäoliselt sellises mahus ei soovi?

smith   →  artur86

Kas põhimõtteliselt on keelatud enne küsimuste esitamist olemasolev informatsioon läbi töötada? Kõik vastused on juba eelpool toodud postituses olemas, rääkimata muust avalikust infost...

Kadri_Koplimäe   →  artur86

Tere, artur86!

Volta SKAI jaoks on loodud eraldiseisev 30 miljoni euro suurune võlakirjaprogramm, mis rahastab just seda projekti — ei midagi muud. Esimese järgu hüpoteek Krulli 10 kinnistule on olnud programmi tagatis algusest peale, see ei ole midagi uut. Programmist on siiani kaks seeriat edukalt üle märgitud ja investoritelt kaasatud kokku 12 miljonit eurot. Projekt edeneb nii ehituse ajakava kui eelarve osas plaanipäraselt ning Volta SKAI on müügi esimese nelja kuuga olnud käibe poolest kõige enam müünud uusarendus Tallinnas — need on faktid, mis räägivad enda eest.

kasutaja863

Jällegi räägitakse kogunenud intressist jne. Intress vaid 19,44 eurot, samas lisatasu, mis võetakse ettevõtte poolt võlakirja kohta, on 21,6 eurot. Nagu oli ka eelmisel võlakirja emissioonil, kus nimiväärtus küll 1000.- kuid märkimine 1049,55 , sest võlakiri sisaldab mh kogunenud intressi. Intressi maksti siis vaid 25 eurot võlakirja kohta, 24,55 oli jällegi lisatasu võlakirja pakkujale. Arvestades, et võlakiri võidakse igal ajal välja osta pakkuja poolt ilma preemiata (ja lunastustähtaeg on 01.10.2027), siis on täitsa mage pakkumine, palju riske ostja kanda. Ehk kui varem turult ära viiakse, siis ole õnnelik kui paar protsenti üldse kasumit saad.

taala   →  Kadri_Koplimäe

Kadri, aga miks teil on prospektis ja presentatsioonis ikkagi väärinfo? Nimelt kui võlakirja märkimishind on 1041,04 € ja kirjas on et võlakiri on kallim ainult kogunenud intresside jagu, siis intresse koguneb 1 kvartali jooksul 1 võlakirja kohta 25 eurot, seega ei ole võlakirja märkimishind kõrgem nominaalhinnast 1000 € lihtsalt 25 € intresside jagu, kuna muidu oleks märkimishind 1025 €, vaid te pakute kallima nominaalhinnaga võlakirja kui 1000 € ehk teil peaks kirjas olema, et pakute kas premiumiga 1000 eurost võlakirja või siis et selle tranchi nominaalhind on 1016,04 €

TNT   →  kasutaja863

kurja , ma olen ikka siiani prospekti uskunud. edaspidi vaatan täpsemalt mis nende numbrite taga.

lasmet

Võlakirjad müüakse kõrgema hinnaga, kuna deklareeritud tootlus (kuni lunastustähtajani) on 8,5%, aga ametlik intressimäär on 10,0%, seetõttu arvatakse 1,5% vahe kohe maha.

Suurik1

Tegemist on põhimõtteliselt võlakirjade ostmisega järelturult nominaalist kõrgema hinnaga ning tootluse hindamisel tuleb arvestada lunastustähtajaga. See 8,5% kehtib ainult juhul kui nad lunastatakse ametlikul lõpptähtajal 01.10.27. Aga Volta SKAI-l on õigus nad lunastada igal ajal varem 30 päevase etteteatamisega. Sellisel juhul makstakse tagasi nii: 1-6 kuud peale emiteerimist 102% nominaalist (6 kuud on põhimõtteliselt praeguseks juba möödas); 7-14 kuud peale emiteerimist 101% nominaalist ja sealt edasi juba nominaali hinnaga.

taala   →  Suurik1

Võiks öelda, et paraja tünga võib siit saada, kui juba 6 kuud on möödas ka - enne järgmise kvartali lõppu otsustavad tagasi maksta põhiosa 101% ja intressi ning oled selle vooru märkimisega saanutki vastu pükse hoopis, tootluse asemel kahjum

Visahing

Mis see müügi hind on 8000euri/m2 ?

Seega on võlakirjadega kaasatud laenu maksimaalselt €4000 müüdava pinna ruutmeetri kohta. Meie arvutuste järgi peaks Volta SKAI müüma kortereid hinnaga vähemalt 4960 eurot ruutmeetri kohta (koos käibemaksuga), et võlakirjainvestorid saaksid oma raha tagasi. See on 47% madalam kui Volta SKAI poolt planeeritud müügihind ning peaks tagama arvestatava puhvri.

Kristel_Avaronist   →  Visahing

Planeeritud müügitulu koos parkimiskohtatega on €57.2m (ilma käibemaksuta), müüdavat pinda on ligikaudu 7500 m2, mis teeb 7627 €/m2. Kui käibemaks juurde arvestada, siis lõpptarbija jaoks oleks müügihind 9457 €/m2. Kuid seda arvutust mõjutavad kaks asja. Esiteks ei ole müüdava pinna sisse arvestatud rõdud/terassid, mis kindlasti lisavad väärtust. Teiseks ajavad keskmise hinna kõrgeks suured penthouse'id (kus on ka suur terass). Keskmistel korrustel on müügihind kuulutuste järgi pigem 6000 €/m2, mis kindlasti ei ole odav, aga veidi mõistlikum ja suuresti võrreldav Volta kvartali varasemates majades müügihindadega

MartinSaar77   →  taala

Ja saadi tüng mida ennustasid.

kasutaja863

Teise kvartali intress ca 25 eurot siiski saadakse 01.07.2026 seisuga kätte, kuid alates märkimisest on see tõesti koti pähe tõmbamine, sest märkimise hind oli ju 1049 kopikatega, millest 24 kopikatega oli võlakirjade väljalaskja preemia ja 25 kogunenud intress. 50 eur saadakse sellel aastal intressina, mis katab siis ära märkimishinna. Ja lõpuks siis 10 eurot ehk 1 % preemiat poole aasta hoidmise eest, kõva tase ja hea äriplaan, millega börsile minna :) Kes ostsid üle 1000 hinnaga, on kõik vee all...

kasutaja863

Tegelt investori seisukohalt on väga masendav...

sti24

Kas tõesti ainult ehitajad ise on kursis Endoveri mainega......

Urupõdder

Infoks, et tänaselt intressimakselt võidi tulumaks kinni pidada. Endover kirjutas "Saime Nasdaqilt info, et tegu oli Nasdaqi poolse inimliku veaga ning kogu intressimakse summa pööratakse tagasi ja tehakse täiesti uus makse korrektse maksumääraga. Teie ja emitendi poolt oli kõik õigesti tehtud ning vajalik info oli Nasdaqile edastatud."