Enefit Green (EGR1T)
Postitusi kokku 33
Ouna_Ants1

Kontroll, riskide parem maandamine, täiendavad piirangud = tulud ei kasva

harley

Lõhnab halvasti:<br/>Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.

ttrust

<blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br />Lõhnab halvasti:<br/>Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.</blockquote><br/>See peaks Eesti Energi foorumiteemasse minema, sest Enefit Greenil pole vist saastenäitajatega suurt pistmist, isegi siis kui nad veel hakkepuitu põletasid.

harley

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br/>Lõhnab halvasti:<br/>Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.</blockquote><br/>See peaks Eesti Energi foorumiteemasse minema, sest Enefit Greenil pole vist saastenäitajatega suurt pistmist, isegi siis kui nad veel hakkepuitu põletasid. </blockquote><br/><br/><br/>Mina saan asjast natukene teistmoodi aru. <br/>Üks asi viib teiseni:<br/>Eesti Energia kutsus oma elektrivõimsused börsilt tagasi. Elering: otsus ohustab varustuskindlust<br/><br/>Kui Enefit Green on oma toodangu ette ära müünud ja nüüd viskab hinna räigelt üles siis ...<br/>

113366

Teatavasti esineb nähtus nimega &quot;taastuvenergia diskonto&quot;.<br/><br/>Ehk kõrgele viskab hinna nendel tundidel, kui tuult ei ole. Tuulistel tundidel, kui põlevkivijaamad niikuinii turule ei pääsenud, ei muutu midagi.<br/><br/><blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br/>Lõhnab halvasti:<br/>Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.</blockquote><br/>See peaks Eesti Energi foorumiteemasse minema, sest Enefit Greenil pole vist saastenäitajatega suurt pistmist, isegi siis kui nad veel hakkepuitu põletasid. </blockquote><br/><br/><br/>Mina saan asjast natukene teistmoodi aru. <br/>Üks asi viib teiseni:<br/>Eesti Energia kutsus oma elektrivõimsused börsilt tagasi. Elering: otsus ohustab varustuskindlust<br/><br/>Kui Enefit Green on oma toodangu ette ära müünud ja nüüd viskab hinna räigelt üles siis ...<br/></blockquote><br/><br/>

stefan

Jätkavad ilmad mis on soodsad Enefit Greenile, ja ebasoodsad küttemüüjatele. Kui aasta tagasi lõppes november 5-15 külmakraadidega, siis see aasta pigem 5-10 soojakraadidega. Tuul puhub päris hästi.<br/><br/>Detsembri esimestel päevadel võivad tänavu olla -2 ja +5 vahemikus, mullu aga kuni 15 kraadi külma.

Marg

Tundub, nagu oleks THE NORTHERN TRUST COMPANY/LEGAL AND GENERAL ICAV<br/>viimastel päevadel jõuliselt müüdud paki lõpp turgu visatud.

stefan

Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/b/1b5bd9e62772d31a723f1fc443478fb91e305dbe.png"/><br/><br/>emhi.ee praegu

Draax

Suur osa Eestist on mingil moel kaitse all. Sinna ei saa tuuleparke ehitada. Ida pool jäävad radaritele ette. Jälle jama. Siis on veel maade omandamise küsimus. Lõpuks veel nimby lähemate külade inimestega. <br/>Sood või vanad kaevandused on mõnusad lahendused, mis väldivad osasid probleeme, aga need on mandril, mitte Sõrves.<br/><br/>Meretuulepargiga on mingis mõttes lihtsam. Jah, ikka on looduskaitsjad kes muretsevad rändlindude ja hüljeste ja kalamaimude pärast, aga selle KMH tundub kuidagi lihtsam ära lahendada kui maismaal pidevalt väiksemate võimsuste nimel suhtekorraldajatele pappi maksta.

stefan

Rootsi valitsus mõned nädalad tagasi keeldus 13 meretuulepargi rajamist 14 taotlustest, riigikaitse tõttu, ehk selline probleem ilmselt nii maal kui merel.<br/><br/>Kummal riigil on paremad võimalused maal korjata tavapärast läänetuult, Eesti või Rootsi...

Draax

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />Rootsi valitsus mõned nädalad tagasi keeldus 13 meretuulepargi rajamist 14 taotlustest, riigikaitse tõttu, ehk selline probleem ilmselt nii maal kui merel.<br/><br/>Kummal riigil on paremad võimalused maal korjata tavapärast läänetuult, Eesti või Rootsi...</blockquote><br/><br/>Mõlema riigi radarid on suunatud eelkõige itta. Eesti jaoks ei ole meretuulepargid riigikaitseline probleem. Rootsi jaoks on.

yanek

liivi lahte oleks päikesepaneele hoopis vaja<br/><br/><blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/b/1b5bd9e62772d31a723f1fc443478fb91e305dbe.png"/><br/><br/>emhi.ee praegu</blockquote><br/><br/>

PeaLiK

<blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br/>Mõlema riigi radarid on suunatud eelkõige itta. Eesti jaoks ei ole meretuulepargid riigikaitseline probleem. Rootsi jaoks on. </blockquote><br/>a) Kui sa vaatad Liivi meretuulepargi kavandatud asukohta, jääb see täiesti täpselt Kaliningradist Tallinna suunas lastava kraami teele.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/4/b/4bc005eb339f0d3d2146a0fbfa82b59272446811.png"/><br/><br/>b) Arvad, et raketid/droonid saavad liikuda ainult sirgjoont mööda? Tegelikult programmeeritakse nende trajektoorid just nimelt selliselt, et need väldiks teadaolevaid õhutõrjesüsteeme ja et trajektoorist paljastuks nende sihtmärk alles lennu lõppfaasis. Vaata mõnd Ukraina linnade vastu tehtud raketi-/droonirünnakute trakjektooride visuaali ja näed isegi, et paljudel juhtudel lähenevad need sihtmärkidele täiesti teisest suunast, kui need teele saadeti.<br/><br/>200m tipukõrgusega tuulikute tekitatud radarihäired on täiesti ideaalne varje 30m kõrgusel lendava <i>cruise missile</i> jaoks. Paar lollakat tuulikut kuskil vales kohas võib muuta üle miljardi maksva Patriot patarei mitte lihtsalt kasutuks, vaid hullem veel - lihtsaks sihtmärgiks sest selle sihitusradar ei suuda piisava eelhoiatusajaga &quot;udust&quot; ilmuva raketi jaoks enam tõrjeraketti teele saata ja sihtmärgini juhtida. Pärnu kaitsmise radaripõhise õhutõrjega võib Liivi meretuulepargi korral pmst unustada.

Draax

<blockquote><b>&quot;yanek&quot;</b><br />liivi lahte oleks päikesepaneele hoopis vaja<br/><br/><blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br/>Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/b/1b5bd9e62772d31a723f1fc443478fb91e305dbe.png"/><br/><br/>emhi.ee praegu</blockquote><br/><br/></blockquote><br/><br/>Lisaks sellele, et Sõrve on tuuline, on tegemist ka paigaga kus tõesti on Eesti mõistes kõvasti üle keskmise päikesepaistelisi tunde aastas.

zuckerblaum

PeaLiK, 30m kõrgust = 50km nähtavust. Kui palju me neid Patriote osta suudame?<br/>Vene ajal oli Saaremaal ca 15 patareid, Eestis kokku üle 40. Ikka selleks, et neid alla 50m kōrgusel lendavaid tomahooke kinni püüda. Sellele vaatamata maandus Matthias Rust Punasel väljakul.

krsm

Eesti tuuleparkide toodang novembris oli 170,5 GWh. Võrdlusena 2023 novembris 57,9 GWh. <br/>Oktoobris oli Eestis toodang 135,8 GWh. Enefit Greeni oktoobri toodangus oli Eesti elektritoodang kokku 110,7 GWh. Kui sellest koostootmise segment ära lahutada ja oletada, et paar protsenti oli päikeseelekter, siis jääb alles umbes 98 GWh tuuletoodangut Eestis. See tähendab siis, et kogu Eesti tuuleenergiast umbes 72% tuleb Enefit Greenilt.<br/><br/>Kui sama protsent kehtib ka novembris, siis Eestis oleks Enefiti tuuletoodang 170.5 * 0.72 = ca 123 GWh. Tegelikult seoses Tootsi pargi järkjärgulise valmimisega võiks eeldada, et see osakaal on isegi suurem. Kui siia juurde liita veel koostootmise elekter (usun, et mitte vähem kui oktoobris), siis võiks EGRil Eestis kokku tulla oma 135 GWh elektritoodangut.<br/><br/>Leedus oli oktoobris kogu tuuletoodang ca 280 GWh. EGRi oktoobri toodangust on Leedust 66,2 GWh. Kui lihtsustada ja ütelda, et kogu see EGRi toodang oli tuulest, siis EGR tootis oktoobris 23% Leedu tuuletoodangust. Nüüd novembris oli Leedus tuuletoodang 374 GWh, kui sellest 23% oli EGRi oma, siis oleks novembris EGRi Leedu toodang ca 86 GWh.<br/><br/>Soome kohta ei viitsi eriti andmeid otsida, aga võiks eeldada, et seal tuli tuuleparkidest vähemalt sama palju, kui oktoobris, ehk siis 21 GWh.<br/><br/>Kõik kokku panna, siis võiks novembri elektritoodanguks prognoosida 135 + 86 + 21 = 242 GWh. See oleks kenasti EGRi enda neljanda kvartali prognoosiga kooskõlas (IV kvartali prognoos 643 GWh). Positiivne on ka see, et PPA-dega ja finantsswapidega kaetud toodangu hulk neljandas kvartalis on 380 GWh. Vähemalt oktoobris ja novembris võiks eeldada, et PPA-de jaoks ei ole pidanud EGR väga palju kallist elektrit turult ostma, kuna toodang on prognoosidega kooskõlas. See võiks anda päris positiivse efekti kasumireale.<br/><br/>Allikad: <a target="_blank" href="https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-renewable">https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-renewable</a>, <a target="_blank" href="https://www.litgrid.eu/index.php/dashboard/generation/638">https://www.litgrid.eu/index.php/dashboard/generation/638</a>, Enefit Greeni börsiteated ja aruanded

havoc

<blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;yanek&quot;</b><br/>liivi lahte oleks päikesepaneele hoopis vaja<br/><br/><blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br/>Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/b/1b5bd9e62772d31a723f1fc443478fb91e305dbe.png"/><br/><br/>emhi.ee praegu</blockquote><br/><br/></blockquote><br/><br/>Lisaks sellele, et Sõrve on tuuline, on tegemist ka paigaga kus tõesti on Eesti mõistes kõvasti üle keskmise päikesepaistelisi tunde aastas. </blockquote><br/><br/>Lisaks seal Eesti kõigeim NIMBY meelestus.

madism

Suuremat pilti peaks rohkem vaatama. <b>Soomes </b>tuleb järgmine aasta taas ligi <b>2GW</b> tuule tootmist juurde:<br/><br/>&quot;Wind energy expansion by 2025 in Finland - 10,000 MW of wind power capacity possible<br/>The Finnish Wind Energy Association expects around 450 MW of wind power capacity to be added in 2024, with a further 2,000 MW of new wind power capacity already known for 2025. In total, wind power capacity in Finland could therefore increase to almost 10,000 MW by 2025. However, it is also possible that projects will be installed later than planned due to delays and that these delays will then have an impact on the annual statistics.&quot;<br/><br/>Neid päevi, kui Soomest lahmab 1000 MW tasuta tuult Estlinkide kaudu peale tuleb niisiis oluliselt juurde ka madalamate tootmismahtude ja keskpäraste tuuleolude korral, millel ilmselge oluline mõju siinsele realiseeritud tuule hinnale. Tolpanvaara 72MW pargi roll joonealusele muutub järjest rohkem küsitavaks. <br/><br/>Huvitav ongi näha, mis saab keskmiseks realiseeritud elektrihinnaks ja allahindlusmääraks vs keskmine elektrihind. Q3 oli enne Sopi-Tootsi täiemahulist käima minekut juba €49,8 ja 43% allahindlus, järgmiste aastate Q2-Q3 tulevad selgelt nutusemad. Lisa veel Sunly Risti (244mw), Estiko Raadi (100MW), Eveconi Kirikmäe (77,5MW, valmis), ka Enery sai sadadele megavattidele toetust ja arendajate gigavattides projekte torus vs juba viimasel suvel tihti negatiivsed hinnad, siis solari ettevõtjad on siin selgelt finantsilist seppukut sooritamas lähiaastatel. Täielik tooraine, kus salvestusvõimsust äriliselt olulistes mahtudes pole ega tule ja tootmine on tarbimist suvel ületamas oluliselt, regioonis igal pool meeletu mahtude kasv. Käimasolev ja eelootav Q3-Q4 tulevad pigem okeid, äkki €70 kanti realiseeritud keskmine elektrihind vaadates ikkagi mitmeid paremate tuuleoludega 20-40 hinnaga päevi? Kui nüüd Soomest lahmab aasta pärast veel rohkem tasuta tuult, mida tähendab see 2025/26 ja edasiste Q3-Q4 keskmiste realiseeritud hindadele?<br/><br/>On ka positiivseid arenguid, Google&#39;i andmekeskuste laiendus Soomes. Ilmselgelt Skandinaavia on ideaalne koht (AI) andmekeskuste jaoks, suurtes kogustes odavat rohe-energiat sh tuuma energiat ja jahutuskulud on võrreldes enamuse asukohtadega minimaalsed aasta ringi. Kahjuks elektritarbimise koguseid andmekeskused ei avalda, aga investeeringud on miljardites, juttu isegi<a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/8145186/google-voib-soome-investeerida-ule-10-miljardi-euro"> kuni kümnest miljardist</a>. Jutt siis minimaalselt sadadest megavattidest. Tõenäoliselt ei jää ainsaks Skandinaavias, mis hakkab oluliselt mõjutama Skandinaavia elektri eksporti Baltikumi kehvema tuuletootmisega ajahetkedel. Nagu näha tuulevõimsuse oluliselt suuremast lisandumisest, siis heade ja keskmiste tuuleolude oodatavat veelgi madalamat hinda see tõenäoliselt ei mõjuta, küll aga viib kehva tuuleilmaga elektrihinnad regioonis veelgi kõrgemale ja tekitab ka tarnekindluse küsimusi. Kas ja kui palju see edasi langeva realiseeritud hinna tingimustes Enefiti ja teiste rohetootjate joonealust toetab, saab veel selguma. Kohalikule tarbijale Baltikumis on see selgelt kehv uudis ja tõstatab juhitavate võimsuste vajaduse veelgi teravamalt päevakorrale.

stefan

Järgmine nädal keskmisest külmem Lääneeuroopas kuni Hispaaniani seoses põhjatuultega. Siin aga keskmine temperatuur. Seejärel detsembris aasta lõpuni siinkandis soojad läänetuuled (praeguste prognooside järgi):<br/><br/>EC 30 Day Weather Forecast For UK &amp; Europe: 2nd To 30th December 2024<br/><a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=fbmVQp4X6bo">https://www.youtube.com/watch?v=fbmVQp4X6bo</a><br/><br/>

aurora

Täna siis üle hulga aja Eestis elektri börsihind praktiliselt sama mis Soomes ja 2-3x odavam kui Leedus.<br/>Seda siis tänu EE-LV ühenduse suuremas osas rivist väljas olekule tänahomme (saadaval vaid 375-630MW). <br/><br/>Kuna siit Lätti jääb ülekandevõimsus osaliselt piiratuks terveks detsembriks (800MW&#39;ga), mis on väiksem kui FI-EE ülekandevõimsus (1000MW), siis võib elektrihind aegajalt kukkuda Soome tasemele, nt tuulistel öötundidel. <br/><br/>Välisühenduste 300MW vahe korral Soome kasuks oleks mõju juba tuntav, aga 200MW vahe tõenäoliselt veel EG äritulusid ära ei kärbi. Võrdluseks - detsembri alguses on Eesti elektritarbimine olnud keskmiselt 287MW võrra suurem kui tootmine.<br/>

stefan

<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/d/5dd74d9fc40db7b8b0faf4bccc2c0c19f2eb8412.png"/><br/><br/>Nagu öeldud, Sõrve poolsaar sisuliselt ON meretuulepark.<br/><br/>Tuul idast, Sopi-Tootsi ei tooda peaaegu midagi. Sõrve poolsaar toodab.

stefan

12345

mutionu   →  svenkunsing

Ütleme nii, et selle toodanguinfoga GWh pole midagi peale nakata. Investori vaatenurgast peaks toodanguinfo olema väljendatud eurodes.

svenkunsing   →  mutionu

[mutionu]

Ütleme nii, et selle toodanguinfoga GWh pole midagi peale hakata. Investori vaatenurgast peaks toodanguinfo olema väljendatud eurodes.

Ma saan frustratsioonist aru, paraku on see praeguse seisuga info, mida me saame kuise taktiga avaldada. Mu enda eesmärk oleks jõuda kuise müügi- või veel parem äritulude info avaldamiseni umbes samas ajaraamis. Paraku on praeguste aruandluse protsesside juures see näiteks käesolevaks nädalaks (nagu meie börsikalender ette näeb) veel võimatu.

Palju taastuvenergia tootjaid keegi oskab nimetada, kes investoritele kuise taktiga üleüldse midagi ütlevad, veel enam finantsinfot jagavad? Ignitis näiteks saab oma kvartali vahearuanded kokku meist paar nädalat hiljem. Nad on muidugi ka suurem ettevõte - tuhanded töötajad vs Enefit Greeni umbes 130. See on samaaegselt nii hea kui halb - neil on oma tuhandetesse ulatuva töötajaskonna taustal ka kordades rohkem ressurssi panna kõikvõimalikule raporteerimisele. Peamiselt väljendub see kvantiteedis (a la 500 lk aastaaruanne - müstika! omavahel öeldes - kes seda päriselt kunagi lugada jõuab?), aga siiski mitte kiiruses ega raporteerimise sageduses. Ja mu isikliku arvamuse kohaselt tihti ka mitte raporteerimise selguses.

Või kui sellest tootmisinfost üdlse midagi kellelegi kasu ei ole, me võime selle avaldamise ka lõpetada. Väga ei tahaks aega raisata millelegi, mis kellelegi üldse korda ei lähe. Kindlasti suudame seda aega kuhugi mujale panustada, kus seda rohkem väärtustatakse.

stefan

Näen, et mu "12345" kommentaar üleval on ilmunud. Sellised tühi-postitused oli foorumis vahel vaja teha selleks, et muutusi originaalpostituses nähtavad oleksid. Olen neid "12345" kommentaare teinud ehk sadu (juhul kui keegi peaks mõtlema, mis on).

svenkunsing   →  stefan

Mul omakorda on tunne, et siit foorumist on mingi osa viimaste päevade postitusi jalutama läinud seoses selle eilse versiooniuuendusega. Kui foorumi adminne või progejaid peaks huvitama kasutaja tagasiside, siis mitmed asjad on uues versioonis viletsamini lahendatud:

  1. kas ma pean tõesti hakkama html vms kasutama, et postitusi loetavamaks muuta?
  2. Lingid pole tekstist arusaadavalt teistmoodi formaaditud. Miks ometi?
  3. Kogu see valge ruum postituste ümber ja vahel on täiesti mõttetu
  4. miks vastates ei tule automaatselt ette eelmise postituse tsitaat?
  5. Miks teksti paragrahvide vahele whitespace ei teki?

jne.

Jõudu tööle!

MeelisSM

Detsembris peaks tootmine prognoosi järgi olema 278GWh, tundub et tehtav. 2023 detsembri tootmine oli 135GWh. Oleneb muidugi tuulest) Ostukoht.

Liivi meretuulepargi ettevalmistustööd käivad ka taustal: https://www.youtube.com/watch?v=GzaRf4NrUHQ

TRVP

@Sander_Pikkel EGR1T teemasid on topelt.

svenkunsing   →  MeelisSM
MeelisSM13/12/24 07:56

Detsembris peaks tootmine prognoosi järgi olema 278GWh, tundub et tehtav.

Kolmanda kvartali aruandes leheküljel 28 oli meil selline pilt ja tekst: <br />

image

<br /> Ehk siit nähtub, et kokku on Q4 toodangu prognoos 645GWh, millest kahe kuuga oleme teinud 200+226=426GWh. 645GWh prognoosist on seega "puudu" 219GWh, ma ei saa päris hästi aru kust see 278GWh tuleb?