Kustkohast selle kartuli kasvamise tarbeks väetis kohale saabub? Ise purskub maapõuest, lendleb kevadtuulekesega kohale ja jaotub laiali? Naftaga on lihtne, ise tuleb maa seest välja, paned laeva või toru sisse ja kemiseerid natuke, ongi bents valmis. Kurnab veidi loodust aga mitte palju. Kartulipiirituse tootmine koormab 17 ja pool korda rohkem.
Põhimõtteliselt võiks ju rajada väikeseid puskarivabrikuid põldude juurde - mugulatest ajaks piirituse, lehed varred põletaks, et destillatsiooniks energiat saada, tuha ja komposteeruvad jäätmed viiks sinnasamasse põllule tagasi. Peale lämmastiku, mis põletamisel kaduma läheb, ei tohiks mingit väetamist vaja olla. Lämmastiku jaoks tuleks kartuliga segamini miskit viki või hernest kasvatada.
väetis on igas laudas. esiisad vedasid hobustega põllule kus juures kütus kasvas heinamaal.<br />varsti oleme samas ajastus tagasi kui alternatiiv kütuseid(mis on ammu välja töödeldud)kasutusele ei võeta.
"Põhimõtteliselt võiks..."<br /><br />Püha jumal, kes keelab? Pane püsti oma pirtuvabrik ja rapsiõlitehas. Kes see seda sinu eest tegema peab? Sotside ja kapitalistide põhivahe ongi vist see, et sotsid mõtlevad "tehtagu" ja kapitalistid mõtlevad "teeksin".<br /> Ühes eelmsies foorumis aeti siin samade tegelaste poolt naiivökonoomikat. Nüüd aetakse siis naiivenergeetikat.
iPilot, mine koolipinki tagasi ja uuri natuke mõisteid nagu 'iroonia', 'utreering', 'paroodia', 'absurd' jms. - äkki aitaks see ebaadekvaatset räuskamist pisut tagasi hoida.
tänud, et lõpuks mu identiteedi ära määrasid:)
iPilot oled äkki kütuse ärimees!?
TALLINN, 08. september, BNS - Eesti suurimaid bussiettevõtteid Atko Grupp loodab oma tütarfirma toodetud biodiisli abil saavutada eelise oma peakonkurendi Tarbusi ees, kirjutab Äripäev.<br /> <br />Atko Grupi Kohtla-Järvel asuv biodiislitehas on tootmisvalmis ja ootab ajalehe andmeil käivitamiseks vajalikke lubasid. Ettevõte loodab tootmise käivitada septembri lõpul. <br />Atko Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles ajalehele, et kavatseb biodiisliga sõitma panna esialgu Atko Grupi bussid, seejärel laiendada biodiisli kasutamist Eesti Autoettevõtete Liidus. Kui Kesk-Eestis valmib uus tehas, loodab ettevõte biodiislit pakkuda ka Eesti siseturul. <br />Kohtla-Järve tehase tootmisvõimsus on 10.000 tonni biodiislit aastas<br />
Ei ole kütuseärimees. Kui sa mu viimast posti hoolikalt lugesid, siis ma tõemeeli kutsusin inimesi üles sõnu teoks tegema.<br /><br />Häda on selles, et igasugusest biokütusest reaalse äri tegemine on üsna keeruline. Pealegi toimib see tihti vaid tänu aktsiisisoodustustele. Biodiisli energeetiline koefitsent jääb vaevu üle 1:1. Heal juhul on kusagil 1:2 kandis. Ehk siis kulutab biodiisli tootmine vähemalt poole saadusest ise ära.<br /><br />Isegi Brasiilias segatakse piiritust bensiini sisse, mitte ei asendata bensiini piiritusega.<br /><br /><br />Vihale ajas see "põhimõtteliselt võiks" ja "tehtagu" kõneviis. Ma olen ka ise üsna rohelise mõtteviisiga inimene ja pean sügavalt lugu inimestest kes ka tegelikult võivad ja teevad (investeerivad tuulegeneraatoritesse vaatamata eesti nõmedale energiapoliitikale, rajavad biodiislitehaseid jms.). <br /><br />Aga nendel "põhimõtteliselt võiks" ja "teeks" inimestel on reeglina kodutöö tegemata ning välja pakutakse mingeid utoopiaid. Pole neil aimu tuulerootorite maksumusest ega nende tehnilistest nõuetest ega sellest, et tuulest üle 59% energiat kätte ei saa ega biokütuste energeetilisest koefitsendist ega kütusetarne väärtusahelast. Vähe sellest. Tihti ei suuda nad isegi näiteks hüdroturbiini võimsust aastas toodetavateks kilovatt-tundideks ümber rehkendada. Tuuleturbiinist rääkimata.<br /><br /><br />Ehk siis loo moraal - lhv foorumis võiks vähe asjalikum olla kui "võiks" ja "teeks".
Tingiva ja kaudse kõneviisi kasutus on soomeugri keeltes ellujäämiseks hädavajalik - mõlevad annavad rääkijale võimaluse end räägitavast mõnusalt distantseerida. Mis käesolevatesse foorumitesse puutub, siis kellelgi meist ei ole aega ega teadmisi, et siin hommikust õhtuni mingit maailmatarkust panna. Kui keegi teab, kuidas asjad on, siis ei keela keegi tal kirjutada sellest lühike või pikk lugu, et ka teisi valgustada ja foorumeid sisukamaks muuta. Teistele peale hüppamine keelekasutuse pärast ja inimeste süüdistamine väheses hariduses ei muuda aga foorumeid kuidagi asjalikumaks - pigem vastupidi.
Väga huvitav ja ühtlasi usutav seisukoht:<br /><br />http://news.hot.ee/postimees.php?id=176650
nüüd läks vist midagi viltu<br />kliki ise ka
Lauris, mida täpselt Sa selle jutuga nüüd öelda tahtsid? Et Sul on mõnus teemast distantseerudes loba ajada ja kui keegi selle peale häält tõstab, siis on ta ise loll?? Aga äkki koliks üldse Delfisse või Minutisse ära? :)<br />
fossiilkütuste toorainet on maailmas piisavalt.<br />Nafta barrel tuleb veel 30taala peale ära
P6hiprobleem ongi selles, et k6ik kauplevad futuuride ja haibivad naftat aga tegelikult neid, kes oma futuurid realiseerivad on v2ga v2he. <br /><br />Yks lahendus oleks see, et naftafirmad natsionaliseerida ja teha Nafta Liit, mis reguleerib seda kes ja kui palju saavad, sest muidu me j6uaks olukorrani kus k6ik toodavad ainult endale - ehk siis et ka meie saaksime oma koguse naftat k2tte. 2rge hakake kommuks s6imama, see oli lihtsalt yks idee - tahan teada mida helgemad pead sellest arvavad ja kas see yldse oleks teostatav.jne. jne.
carlos, läks viltu jah :(
Kütuse hind on vist küll ainuke asi millega saab miljard töökat hiinlast autodest eemale hoida.
Tuulegeneraatori saab kätte juba alla 100000 EEGi. Voltast tuleb sügisel mingi uus generaatori tüüp...püsimagnetitel...! Täpsemalt ei tea mis tuleb, öeldi, et ma oodaku sügiseni.<br /><br />Endale panen tuulegeneraatori püsti! Muidugi kui Lahemaa ei loobi kaikaid kodaratesse.<br /><br /><br />
Palju Sul seal tuult on. Reegel on, et kui keskmine alla 6m/s siis ei tasu ära. Jutt tõenäoliselt kvaliteetvoolust.<br />Ise plaanin kah tuulegeneraatorit püsti panna.<br />Aga rohkem nagu alternatiivse küttena.(tenn akumulatsiooni paaki ja las siis ketrab omast vabast ajast, abiks ikka)<br />Mul mingi vene ront vedeleb kuuri all 3 x 2,1 kw. Ei leia kuidagi aega, et vundamendi ja masti ja värkidega algust teha. <br />Ei tea, mida rohkem mõtlen ja kaalun seda vähem ahvatlem see effekt tundub.<br />Üks 2m paljas propeller ketrab laagritel mul garaa˛i katusel juba poolteist aastat, kui ringi käib siis järelikult on tuul üle 1 m/s.
Mina hakkasin nüüd jala tööl käima, kodust töökohani on 6 km. Läbin selle vahemaa poole tunniga, käin töökohal dusshi all, ajan ülikonna selga ja olen tavaliselt üks esimestest, kes kohal on. Õhtul jooksuga koju. Laupäeval teen autoga ühe töötiiru, vahetan riietusesemeid, või kui mõnikord on lihtsalt vaja autoga minna. Füüsiline vorm paraneb veelgi... aga seda kõike niisama, kütusehind mind veel ei koti.
Elu on liiga lühike , et jalgsi käia. Ilma autota ei saa inimesed hakkama, vähemalt ma loodan sedasi http://www.rendiautorent.info<br />Kui tahad vormi saada siis pead sellele eraldi süvenema.<br />Kui mingi keiss vahepeal tekib siis kirud kõik maapõhja, et jalgsi oled.
Eelmine aasta oli mul loeng statistiline termodunaamika, seal õppejõud avaldas oma arvamust tuuleenergeetikast. Tema arust see eriti loodussõbralik ja puhas ei ole. Põhjuseks tuulikute eluiga, mis on ca 30 aastat., ning väike tootlikkus. Tööeast pool kulub selleks et tasa teenida püstitamisega seotud kulud.<br />Loodussõbralik ei ole tuuleenergeetika just hinna tõttu. Kallima toote ostmiseks tuleb teha rohkem tööd, kulutada rohkem aega ja ressursse. Võibolla on tõesti toimunud viimase aasta jooksul tuulikute arendamises revolutsioon, kuid minu mäletamist mõõda ei tasu tuulikud Eestis ära enne, kui el hind on veel ca 70 senti tõusnud.<br />Momendil maailma puhtaima energia tiitlit kannab ikkagi tuumaenergeetika. Kuid ka seda jätkub meil veel 50-100 aastaks.
tuulepargi ymbruses ei ole eriti elukeskkonda.<br />ja talvel ei maksa tuulepargis ilma kiivrita käia - jäätykke lendab kui nuge hiina kvaliteetfilmis!<br />tuulegenekad muudavad ka kliimat tegelt, umbes nagu hydroelektrijaamad.<br />tegelikult oli ilmselt tuumaenergia ikkagi koige loodussobralikum, ainus jama tuumajäätmed..<br />mm ja millist forelli saab talvel! :D
Huvitav, kust on tulnud arvamus, et tuuleenergeetika puhul on müranõudede erinevad mingist muust energiatootmisest? Ükskõik milline 2MW generaator tagahoovis teeb piisavalt ebameeldivat müra. Tuulegenekas pole siin kuskilt otsast erinev. Ja näiteks Pakri genekad n. üllatavalt vaiksed. Arvestades nende suurust.<br /><br />Mis puutub talvel jäätükkide lendamist, siis seda esineb vaid siis kui temperatuurid on jäätumispiiri ümber. Suuremate külmade puhul sellist nähtust ei esine, sest õhk on lihtsalt liiga kuiv.<br /><br />Tuulegenekate kliima muutmien on ikka üsna pisike võrreldes sama võimsusega suvalise põlemisenergiaga. See oleks märgatav kui inimkond võtaks tuulest välja märgatava osa oma energiavajadusest, kuid seda ei tehta.<br /><br />Mis puudutab tuumakütust, siis nagu kõigi taastumatute energiaallikatega, on ka selle puhul olemas nn. "peak production" fenomen. Ehk siis kütust võib küll jätkuda 50-100 aastaks, kuid tarbimise kasvu korral ei suudeta enam 20-30 aasta pärast piisavalt uusi tootmismahet luua, mis tähendab seda, et nõudlus läheb pakkumisel eest ära. Täpselt sama, mis naftaga praegu toimub.<br /><br /><br />Tuulikute peamine eelis ilmneb ikkagi suurte off-shore parkide puhul. Mida kahjuks Eestis nii pea ei teki, sest EV valitsus keeldus investeerimast vastavasisulisse uuringusse põhjendusega, et vaja on moderniseerida Narva katlaid. Nii, et kui järgmine tuulepark tuleb sinu naabrusesse, mitte kusagile merre, siis tea, kes selles süüdi on - Edgar Savisaar in person.
Paljud esmapilgul sõbralikud teed on tegelikult väga ebasõbralikud. Näiteks on VÄGA keskkonnakahjulik vanapaberi kogumine ja ümbertöötlemine.
Inimesel, sindrinahal on üldse kombeks kõik ära sorteerida ja siis ühte kohta kokku vedada ja siis sellega loodusele kohutavat peavalu tekitada.
dol<br />Elektrivool tekibki tänu püsimagnetitele, kui tahad saada vahelduvvoolu. Selleks on generaator ja generaatoris on magnetvälja tekitav magnet ja mähis, milles magnetvälja mõjul tekib elektrivool (elektromotoorjõud).
Ja kui tahad geneka käest liiga vara midagi saada(loe: koormus on stabiilselt järgi) siis magnet väli ei suuda end üles laadida ja sa ei saagi mitte midagi.<br />See teeb geneka tehniliselt keerukamaks kuna tuul on meil teatavasti muutliku tugevuse ja suunaga.<br />Seda üritatakse kompenseerida ergutusvooluga.<br />Hiljem teatud kiirusel pole ergutust enam tarvis, genekas hakkab ennast ise ergutama.<br /><br />Kui tuul läheb liiga tugevaks on jälle jama.<br />Siis tuleb appi tuuletakistusjõul küljele pöörduv saba või tsentrifugaaljõul pöörduvad labad või on labadel spetsiaalsed pidurdus-turbolensi tekitavad lisaprofiilid.
Kõik kohe spetsalistid! On olemas ka alalisvool ja alalisvoolu generaatorid.<br />Seal on häda selles, et harjad kuluvad jne. hind jälle odavam. Muidugi on lisa seadet vaja, et saada vahelduvvool. <br />Aga alalisvooluga saab ka väga edukalt vett soojendada.
Tehke endile asi selgeks. Sealt väljanoppeid.<br />Allikas:<br />http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/a_17/a_17text.htm<br /><br />Kõigil generaatoritel on kaks põhilist osa:<br />staator - paigalseisev korpus <br />rootor - pöörlev südamik<br />Harilikult on magnetiseeritud vahelduvvoolu generaatori rootor (pöörlev südamik) mida ümbritsevates mähistes indutseeritakse elektrivool. Alalisvoolu generaatoris on tavaliselt vastupidi, see tähendab, et magnetid ümbritsevad mähistega rootorit.<br /><br /><br /><br />
priitp, 2kki tood m6ne lingi.
Tuule tugevnemisel muudetakse tuulerootoritel reelgina lihtsalt kohtumisnurka väiksemaks.
Kohalike katlamajade kütteks on biokütus täiesti omal kohal. Tänaste hindade juures hakkab ilmet võtma ka energiavõsa kasvatamine, hektari käive aastas (hakkepuiduna müües) on juba võrreldav teraviljakasvatusega. Täiesti adekvaatne teema, millesse ka riik võiks midagigi panustada, näiteks rakendusuuringute näol.<br /><br />Samas liikurvahendite osas ei mataks ma naftat veel sugugi maha. Huvi pärast vaatasin Toyota 2004.a. finantse - sularaha 170 miljardit EEK, eelmise aasta R&D kulud 65 miljardit EEK. Ma olen päris kindel, et seal majas on juba täna olemas tehnoloogiad, mille kõrval ka hübriid-Prius on tõeline naftaõgard. Koos naftahinna tõusuga muutub nende hind järjest konkrentsivõimelisemaks ning ühel hetkel jätkub meil naftat jälle sadadeks aastateks, sest tehnoloogiad on niipalju efektiivsemaks muutunud.
Esmapilgul sõbralik hüdroenergia ei ole tingimata loodussõbralik energialiik. Suurtel paisudel asuvad hüdroelektrijaamad paiskavad õhku kordades rohkem kasvuhoonegaase (metaani ja süsinikdioksiidi), kui fossiilkütust põletavad elektrijaamad. Põhimõtteliselt muundavad paisud atmosfäärist pärinevat süsinikdioksiidi läbi orgaanilise materjali anaeroobse lagunemise metaaniks. Metaani GWP (global warming potential) on 22 ehk 22 korda suurem, kui süsinikdioksiidil.
sahtel:<br /><br />Selles patus võib vist süüdistada iga järve.
Uus-Meremaal pandi / taheti panna (ei mäleta) lammastelegi keskkonnamaks kaela, et peeretavad raiped liiga palju :P.<br />
Selliselt mõeldes võime jõuada tulemuseni: Austraalia kohal olev osooniauk on põhjustatud sealsest suurest karjaksavatusest. <br />Teatavasti eritavad rohusööjad (lambad, veised, kängurud) suurtes kogustes kõhutuultena atmosfääri metaani. Seda mädamunahaisulist ollust oleme ilmselt kõik tundnud. Lisaks lõhnale hävitab metaan osoonikihti ja on üks kasvuhoonegaas.<br /><br />
Siin üks tulevikunägemus: <br />http://perso.wanadoo.fr/solaire2000/DEBAT/BOUQUET_ENERGETIQUE.htm<br />Kui jätkaksime samas trendis kahekordistuks energia tootmine aastaks 2040.<br /><br />Ce qui est sûr, c’est que rien ne pourra remplacer le pétrole lorsque sa production commencera à décliner, et qu’une crise énergétique majeure aura donc lieu dans vingt ans au plus (et sûrement bien avant).<br />Kindel on see, et miski ei asenda naftat juhul kui selle tootmine hakkab langema, ja energia kriis leiab aset juba 20 aasta jooksul või veidi hiljem (kindlasti üpris varsti).<br /><br /><br /><br />
To: ootott - väike veaparandus<br />Mädamunahaisuline on väävelvesinik H2S. Metaan CH4 seevastu on täiesti lõhnatu ja väga kerge gaas (molekulkaal kõigest 16, samas kui õhu keskmine molekulkaal on 29), mistõttu ta tõusebki üsna kergesti atmosfääri ülakihtidesse.
kristock,<br />mõtle ise oma peaga - kuidas toimuvad ja mis protsessid uue paberi tootmisel versus vana paberi ümbertöötlemisel. Kust saab uue paberi tehas vajaliku energia ja kust vana paberi tehas? Kuhu satuvad vanast paberist eraldet trükivärvid (loe ilge mürk). Ja kas puu on taastumatu või taastuv loodusvara ehk milleks üldse seda taaskasutada (ja selle peale transabensiiini jms laristada).
priitp, kui tahad kindlalt väita, et paberi taaskasutus on keskkonnavaenulikum kui uue tootmine, peaks konkreetsete numbritega argumenteerima. Korduvkasutuse poolt võiks jälle tuua järgmist:<br />- puidust on vaja ligniin eraldada ja pleegitada - kuigi on 'rohelisi' tehnoloogiaid, kasutatakse laialt ka üpris jõhkrat keemiat<br />- puitu või paberit on vaja pika vahemaa taha vedada - suur paberitabija Lääne-Euroopa ntx. enast puiduga ise ei varusta - vanapaberi saab aga kohapealt<br />- Kui suur osa metsamaast on paberitootmise all viib see üles puidu hinna - ja troopilisi metsi saetakse sellevõrra rohkem<br />Kas tegelikult on nii või naa, ei oska mina öelda. Ja täiesti erapooletuid numbreid on ilmselt suht. lootusetu leida :-(
priitp, seda sa juba ütlesid, aga tõde peitub antud juhul detailides:<br />- kuigi puit on taastuv loodusvara metsad maailmast kaovad - kas paberipuu kasvatamine Põhja-Euroopas seda protsessi mõjutab või mitte?<br />- kui palu kulub elektrit paberi tootmiseks puidust, kui palju vanapaberist? Kas kõik paberivabrikud toodavad siis ka elektri ise?<br />- Puit ei kasva tehases, metsa langetamine ja transport kulutab kütust<br />- Kui hirmus mürk see trükivärv siis ikka on, eriti must värv?<br />- paber ei komposteeru ilma lämmastikku lisamata
priitp <br /><br />"Tehas vajab aastas elektrit 200 GWh ehk umbes 2,6% Eesti Energia toodetavast kogumahust. Kunda jõest võetava vee kulu on 2,3 miljonit kuupmeetrit vett aastas."<br /><br />Jutt Kunda uuest tselluloositehasest ehk siis Estonian Cellist ja tema energiavajadusest.<br />Sina räägid siin puukoorest ja jääkmassist. EE hüples rõõmust kui kõrgepingekaablit tiris. Ja millest meil elektrit tehakse? ;) Ja RMK lubatud haavapuidumassist jätkub ainult tehase käivitamiseks. Edasi vaadatakse Venemaa poole (sinna planeeritakse ca 3 korda võimsam; kui ma ei eksi, siis kuskile Pihkva kanti).<br /><br />
See Kunda on kahtlane projekt ehk mitte päris õige tselluloosivabrik. Ma pole ise seda just põhjalikult tudeerinud, aga see tunmdub olevat rohkem selline ehitaja projekt :-). Tselluloosist pealegi piisav ületootmine. Seda tehast pole vaja.<br /><br />Moodne ja õige tehas ei võta ei vett ega elektrit. Ma olen ühes isegi käinud. Puhas paberivabrik võtab elektrit küll.
Soome keeles leidsin ühe peedeka kus sees moodsa tehase keskkonnaloa taotlus, kes oskab see loeb:<br /><br />Rauman sellutehtaan ympäristölupahakemuksen tiivistelmä<br />Oy Metsä-Botnia Ab Rauman tehdas hakee ympäristölupaa valkaistua sulfaattisellua valmistavalle<br />massatehtaalle. Massatehtaan lisäksi hakemus koskee satamalaituria, jonka kautta<br />osa puuraaka-aineesta saadaan tehtaalle.<br />Sellutehdas on suunniteltu tuottamaan noin 600 000 tonnia valkaistua sulfaattimassaa vuodessa.<br />Sellun valmistuksen sivutuotteina syntyy kuorta, mäntyöljyä, tärpättiä ja natriumbisulfiittiliuosta.<br />Sellun raaka-aineena käytetään kuitupuuta ja sahojen sivutuotehaketta. Sellu valmistetaan<br />yksilinjaisessa jatkuvatoimisessa prosessissa. Valkaisukemikaaleina käytetään happea, otsonia,<br />vetyperoksidia ja natriumhydroksidia sekä mahdollisesti klooridioksidia.<br /><b>Sellutehtaan tarvitsema energia kehitetään polttamalla selluprosessissa syntyvä mustalipeä<br />soodakattilassa. Osa kehitetystä sähköstä ja höyrystä myydään.</b><br />Tehtaan soodakattila ja meesauuni on varustettu tehokkailla sähkösuotimilla. Prosesseista<br />poistuvat hajukaasut kerätään ja hävitetään polttamalla.<br />Sellutehtaan päästöt ilmaan olivat vuonna 2003: rikkidioksidia (SO2) 483 t, haisevia rikkiyhdisteitä<br />(TRS) 54 t, typen oksideja (NOX) 712 t ja pölyhiukkasia 262 t. Rauman ilmanlaatu on<br />ollut hyvää eikä ilman laadun ohjearvoja ei ole ylitetty. Viihtyisyyttä häiritseviä satunnaisia<br />hajupäästöjä on saatu vähennettyä merkittävästi. Päästöjen ilmaan arvioidaan pysyvän nykyisellä<br />tasolla.<br />Tehdas ei aiheuta meluohjearvojen ylityksiä ympäristön asuinalueilla.<br />Jätejakeet pidetään erillään ja toimitetaan mahdollisuuksien mukaan hyötykäyttöön. Kaatopaikkajäte,<br />jota syntyy noin 13 000 tonnia vuodessa, toimitetaan UPM:n Suiklansuon kaatopaikalle.<br />Tästä määrästä yli 95 % on soodasakkaa ja kalkkijätettä.<br />Tehtaalla on UPM:n paperitehtaan kanssa yhteinen biologinen jätevedenpuhdistamo, jossa<br />käsitellään sellu- ja paperi-tehtaan sekä Forchemin mäntyöljyjalostamon prosessi- ja saniteettijätevedet<br />sekä Rauman kaupungin jätevedet. Voimalan puhtaat jäähdytysvedet johdetaan<br />erillisviemärissä vesistöön. Puhdistamolle sisältäen jätevesien johtamisen mereen hakevat<br />yhtiöt (UPM-Kymmene Oyj ja Oy Metsä-Botnia Ab) yhdessä ympäristölupaa saman<br />aikaisesti tämän hakemuksen kanssa.<br />Jätevesien rantakiinteistöille ja vesialueille sekä ammattikalastajille aiheutuvista haitoista on<br />osittain maksettu kertakaikkiset korvaukset. Siltä osin kuin korvauksia on vielä maksettava,<br />asiaa käsitellään puhdistamon ympäristölupahakemuksessa.<br />UPM-Kymmene Oyj hakee samaan aikaan erikseen ympäristölupaa samalla tehdasalueella<br />olevalle paperitehtaalleen sekä Suiklansuon kaatopaikalle.
mingit WWEN.PK pakutakse osta junkmailiga :) iseensest positiivne idee biomassil kütte tootmine. pole kahjuks aru saanud milline toore
priitp<br />loogiliselt v6ib ju moelda kyll aga sellest ei ole eriti kasu kui numbreid ja FAKTE ei ole. Ma saan aru kyll, et paberi t88tlemine votab energiat, transport jne jne. aga veenda suudab pigem mingi artikkel, kus on numbrid 2ra toodud mitte kellegi ytlemine.
http://peakoil.manfred-knows.com<br />nati siin kujunenud teemast m88da aga huvitav lehekylg see-eest