kasutaja2602/09 07:19Kallase sõnul võiks kaaluda Soomega sarnase süsteemi loomist, kus õpilased seavad omale kooli valikud pingeritta.
Soomes määravat infosüsteem ära, millises koolis õpilane õppima hakkab. Mingi arvutialgoritm arvutab eksamitulemusi, õpilase asukohta ja õpilase soove ning laps ongi automaatselt paika pandud mingisse kooli nimekirja.
kasutaja2602/09 07:26Sealt suust tuleb ainult “pärleid”. Et siis varasemalt keelas tal kompromisse otsida parlamendi enamus?
Seda nimetatakse tüüpiliseks lapsesuuks. Ministrite puhul tavaline juba viimased 35 aastat.
Igatahes paistab, et see jutt, et mingi 500 last Tallinnas ja 1000 last Eestis pole leidnud koolikohta, on ajakirjanike poolt ülepaisutatud paanika. Keegi ei mõtle sellele, et juba sügaval nõukogude ajal ja ka taastatud isesesvumisajal on alati olnud selliseid õpilasi kes kusagil ei õpi, vahetavad tihti koole või isegi vanemad kolivad kuhugi välismaale (omal ajal nõukogude liidu teise otsa) ja võtavad võsukesed kaasa.
Küll need asjad paika saavad ja õpilased saab ära jaotatud eri koolidesse või invaliidsete/asotsiaalsete laste õppeasutustesse. Alati on olnud õpilasi kes lihtsalt jõlguvad tänavatel, vahet pole kas nad on kusagil nimekirjas või mitte, tulemus on ju sama? Nüüd on vähemalt selline võimalus, et laps on mingi jälgimise all, varasematel aastatel ei huvitanud enam kedagi mis tast saab peale põhikooli lõpetamist. Seega, see millega haridusministeerium praegu tegeleb, on ju positiivne?
Igatahes ma suhtun päris positiivselt praegusesse haridusministrisse, vähemalt on mitmed asjad liikuma pandud, mis sest, et probleeme ja tõrkeid on palju. Varasemad ministrid pole suurt midagi teinud, ainus suur asi oli see kui ministeerium veeti Tartusse ja see veidi raputas seda roiskuma läinud kinni kasvavat konnatiiki oma kohvitavate vanuritest ametnikega. Aga kinni hakkas see konnatiik kasvama edasi.
Noh, olen seda gümnaasiumisse astumist nüüd kõrvalt näinud ja suuremat kaost on ikka raske korraldada. Noored astuvad igale poole sisse, midagi aru ei saa, kus või mis kohal sa parasjagu oled? Ainuke võimalus on kooli kohale minna või kedagi telefonitsi suvel kätte saada. Täitsa pekkis. Neile, kes sisseastumiskatsed edukalt tegid ja ise endale kooli said valida on tulemus suht kiirelt siiski selge.
Neile noortele, kellel nii ei läinud aga täis segadus. Mu töökaaslase tütrele näiteks Tallinnas gümnaasiumikohta hetkel pole. Tehnoloogiakolledžisse erialadele ta minna ei soovi. Kusjuures ta ei ole kuidagi kadunud ja sooviks õppima asuda.
Minu teada on sellised segadusi gümnaasiumisse/kutsekooli/keskkooli astumistega ka varem olnud. Kuna aga varem polnud koolikohustust peale põhikooli, siis oli igaühe enda asi kuhu ta sisse saab või ta läheb otse põhikoolist tööle või vanemate juurde kostile-kotile. Kedagi see ei huvitanud ja ajakirjandusel oli samuti pilk mujal.
Varasematel aastatel polnud mitte mingi ime, et nii mõnigi klassikomplekt või rühmakomplekt sai uusi õpilasi juurde alles septembri keskel, kuna nii mõnigi tiirutas selle ajani ringi ja ei teadnud kuhu ta sisse saab ja kuhu ei saa. Korraldati järelkonkursse. Täna on alles 2. september, mitte 17. september. Mõni sai õppima alles oktoobris. Ka Eesti ülikoolides oli selliseid asju omal ajal.
Nüüd on aga asi poliitiline ja nüüd seda jälgitakse.
ttrust, erinevus on selles, et koole ei tea need lapsed, kes tahaks õppida.
See ei ole vabandus, et kunagi on olnud ühe parameetri poolest sarnaseid juhtumeid.
Seekordne segadus ja otseselt laste tulevikku mõjutav kobarkäkk on otseselt seostatav haridusministri tegevusega sisseastumissüsteemide lammutamisel.
raulir02/09 15:36.... Seekordne segadus ja otseselt laste tulevikku mõjutav kobarkäkk on otseselt seostatav haridusministri tegevusega sisseastumissüsteemide lammutamisel.
Süsteemidega pole midagi juhtunud ju. Pigem on olukord selline, et rõhuv enamus neist eemale jäänud lastest ei olegi ise huvitatud kuhugi sisse astuma. Varem jäid nad lihtsalt õppimata ja läksid kuhugi tööle või logelesid niisama. Seega -- midagi ei ole muutunud peale selle, et nüüd lihtsalt seadus kohustab. Küll lähi aastatel see olukord ära laheneb. Ma ei paanitseks. Minu arust see kohustus, et noor peab õppima, on suhteliselt õige samm ja meditsiinilistel üksikjuhtumitel oleks ehk põhjendatud see, et teismeline vabastatakse õppimiskohustustest ja ta võib kuhugi labidaga kraavi kaevama minna.
Koolide eestikeelseks muutumisega on olnud samuti palju jamasid, kolmas aasta juba läheb nende jamade lahendamisega, aga mitte keegi (minuteada) ei ole seda nimetanud kobarkäkiks, sest igaüks teab, et see on vajalik samm. (V.a. keskerakond, aga nende arvamus ei loe.)
Neckozilla02/09 14:32Neile, kes sisseastumiskatsed edukalt tegid ja ise endale kooli said valida on tulemus suht kiirelt siiski selge.
Neile noortele, kellel nii ei läinud aga täis segadus. Mu töökaaslase tütrele näiteks Tallinnas gümnaasiumikohta hetkel pole. Tehnoloogiakolledžisse erialadele ta minna ei soovi. Kusjuures ta ei ole kuidagi kadunud ja sooviks õppima asuda.
Segadus seisneb selles, et eksamitulemuste järgi gümnaasiumitesse ei mahu, aga tahaks?
Mul on tõtt öelda raske mõista, kuda haridusminister juhtunus vastutav on või miks juhtunu segaduse templi on saanud.
Neckozilla02/09 14:32Mu töökaaslase tütrele näiteks Tallinnas gümnaasiumikohta hetkel pole. Tehnoloogiakolledžisse erialadele ta minna ei soovi. Kusjuures ta ei ole kuidagi kadunud ja sooviks õppima asuda.
Nõukogude ajal ei mahtunud samuti kõik keskkooli edasi õppima. Nii mõnelgi tuli kutsekooli edasi minna. Keegi ei paanitsenud ja asjad lahendati lihtsalt -- määramisega.
Nüüd tänapäeval on lastel mingi iilged isikuvabadused ja kui tütar ei saa halbade hinnetega gümnaasiumisse sisse siis tuleb jõgi nutta ja mitte midagi teha ei saa?
Pigem tuleb lastele jätta võimaluse minna gümnaasiumisse ka siis kui põhikoolist on mõned aastad möödas ja minu teada selline võimalus on isegi täiesti olemas.
Keskmise hindega üle 4 õpilased, kes tahaks edasi õppida ei tea veel hetkel kuhu nad edasi saavad.
Eksamitulemused olid ju juba Jaanipäeva paiku käes, st sissesaajate nimekirjad peaks ka selleks ajaks valmis olema.
Vanasti need septembri liikujad olid need, kes leidsid, et nad ikkagi ei taha antud kohas õppida, aga see enam ei mõjutanud teisi.
Soomlased suudavad näiteks oma eksamitulemused, õpilaste soovid ja koolikohad juba juuni lõpuks vastavusse viia.
Eesti oma uue süsteemiga on miskis neljandas uuesti avalduste esitamise raundis. Suvel paljud jäid konkursist välja - "ei soovinud üldse õppida" nagu haridusminister ja ttrust parafraseerituna väidavad - kuna nad ei tulnud selle peale, et iga raundi järel tuleb kogu soovide pakett uuesti avaldustena esitada. Vanasti piisas ühest korrast oma soovide pingerea esitamisest.
Kusjuures haridusminister keelas veel kevadel koolidel oma seni tavalisi sisseastumisüsteeme kasutada. Kuna uus ja uhke SAIS pidada tulema...
Kogu see jama on erinev eelmistest aastatest ja puhtalt haridusministri käkk.
Näiteks:
https://www.err.ee/1610088377/tuhanded-pohikoolilopetajad-leiavad-oppimiskoha-alles-sugise-hakul
Probleem on selles, et tollele noorele ei öelda, et kohta pole, vaid venitatakse "4. raundi jätkuvastuvõtus" ja antakse ikka lootust.
(ja iga raund tuleb oma eelistuste nimekiri uuesti avaldusena esitada - hurraa! bürokraadid saavad oma vajalikkust jälle näidata)
Mul on tõtt öelda raske mõista ...
Soovitaks eelneva aasta uudiseid jälgida-lugeda.
Paljusid asju on raske mõista kui ei viitsi süveneda.
To: raulir
Liiga palju paanitsemist. Kunagi nõuka-ajal oli nii, et kui edasi õppima ei läinud, siis võeti vene sõjaväkke ja seetõttu lihtsalt pidi kuhugi sisse saama (jutt on muidugi keskkooli lõpetajatest).
Praegu on aga tegu põhikooli lõpetajatega. Küll nad sisse saavad varsti kuhugi, Tallinna peale 500 last ei ole palju. Need on üksikjuhtumid. Nad on noored, kui neil üks aasta lörri lähebki, siis järgmine aasta saab jälle proovida. Siis ollakse targemad.
Eesti sõjavägi neid vägisi ära ei võta, kui kool pooleli, siis võetakse sõjaväkke hiljem. Tüdrukuid üldse sõjaväkke ei võeta, neil ei ole kuhugi kiiret. Tänapäeval ei pea kõik gümnaasiumi lõpetama 18-aastaselt (või 19-aastaselt), saab ka 1 või lausa 2 aastat vanem olles selle ära lõpetada ja siis oled juba ka suurem ja elukogenum, kui ülikoolid sisse astud, kui teised su tulevased kursusekaaslased.
Las haridusministeerium sätib seda koolikohustuse-atra veel 2-3 aastat. See, et mingid plaanid kohe ei täitu ja igal pool on igasuguseid kive ja karisid takistustena varitsemas, ei ole ju ainult meie ajastu probleem. Sellised probleemid on olnud kogu aeg hariduses, ka nõukogude ajal olid igasugused jamad.
Lõppkokkuvõttes tahad sa öelda - "küll eided sünnitavad uued"? "Põhjasõja ajal oli veelgi hullem" ...
raulir02/09 16:11Lõppkokkuvõttes tahad sa öelda - “eided sünnitavad uued”? “Põhjasõja ajal oli veelgi hullem”
Aga miks mitte seda öelda, kui juba jõhkraks minna? Eks näib mis järgmise aasta suvel ja augustis juhtuma hakkab, kas on leitud parem lahendus. Lapsi on mituteist tuhat kes põhikooli lõpetavad, rõhuva enamusega on ju asi korras?
Küll ka selle sügise probleem kuidagi laheneb, lastega võetakse ühendust ja nad suunatakse kuhugi lõpuks õppima.
Üks tütarlaps kurtis, et tahab saada sisse oma lemmik-gümnaasiumisse, aga tema hinded seda ei võimaldanud... See mida mingi üks tütarlaps tahab või ei taha... see pole tähtis. Oma viga, et põhikoolis ainult viitele ei õppinud. Samas, eks kindlasti leitakse ka lahendus põhikooli kordamiseks, kui selline vajadus kerkib.
Ma pakun, et sellist jama oleks tekkinud nii või naa, vahet pole kes on haridusminister või mis partei võimul on. Lihtsalt varasemad haridusministrid ei teinud üldse suurt midagi, ei mingeid vähegi suuremaid ümberkorraldusi. Üks väga "staažikas" (NB! paljukiidetud!) haridusminister selle asemel vedas koju hoopis kohvimasina ja siis lasi riigi raha eest oma lapsi kantseldada. Tema ei teinud ka mitte midagi. Miks ta ei teinud?
Ei antud juhtumil eksamitulemused üle 90%, et selles probleem ei olnud.
Koolikohtade ja piirkonnas elavate noorte kõrvutamine ning võimaluste kuvamine tundub ausalt öeldes suht lihtne Exceli tasemel koordineerimisülesanne. Tundub pigem hämmastav, et sellega pole hakkama saadud
ttrust, me ju eeldame, et kui midagi reformitakse, siis selleks, et asjad paremaks teha. Kui asjad lähevad aga selle tulemusel halvemaks, siis peame kindlaks tegema põhjuse. See on elementaarne selleks, et elu riigis paremaks läheks.
Antud juhul on täiesti selgelt olukord halvemaks läinud.
Süüdi aga on puhtalt haridusminister (ja valitsuskoalitsioon kuhu ta kuulub) - väljakujunenud sisseastumissüsteemi lammutamine midagi asemele pakkumata, pingeridadest pmst loobumine - selle asemele tulid 5+ vooru avalduste esitamisi jne.
Kusjuures ta ise ka ju tunnistab, et peaks pingeread tagasi tooma ja Soomest eeskuju võtma - õpilane esitab kooli lõpus edasiõppimise pingerea ja Excel matchib vastavalt sellele ja eksamitulemustele kõik pööripäevaks oma kohtadele. (Edasi saab siis juba individuaalselt läheneda kui vahetamisruumi on.)
raulir02/09 16:24ttrust, me ju eeldame, et kui midagi reformitakse, siis selleks, et asjad paremaks teha. Kui asjad lähevad aga selle tulemusel halvemaks, siis peame kindlaks tegema põhjuse.
Nõus, küll hakkavad nad nüüd põhjust otsima.
Kas asi on läinud halvemaks? Ma ei tea kas on läinud halvemaks, aga kas varasematel aastatel on kõik lapsed endale õppimiskoha leidnud? Ma pole kindel et leidsid. Lihtsalt need probleemid ei jõudnud sellise suure kisa saatel ajakirjandusse.
Praegune probleem ongi vist selles, et asi jõudis ajakirjandusse, samas asi on samasugune tõenäoliselt iga aasta olnud.
Pingeridadest --- ju siis tuuakse need tagasi ja õpitakse vigadest. Ei tasu paanitseda. Ühtegi last pole ju surnud? Või on?
Kusjuures ma ei saa aru, milleks võrrelda praegust olukorda vene ajaga vms. Varem keskkool ei olnud kohustuslik ja kes sisse ei saanud või valesse kooli kandideeris siis oma viga ja läkski tööle.
Nüüd on see sama haridusminister loonud mingi idiootse korra, kus keskharidus on kohustuslik aga samas pole noortele gümnaasiumikohti. Vabandatakse, et noored olevat kadunud või ei taha õppida. Aga kui ei ole kadunud ja tahab õppida siis kohti ikka pole.
Üldiselt paistab siiski väike muster tekkivat, sest ka näiteks vanematelt teatripileti raha küsimise keelamine päris tervemõistuslik tegevus ei olnud. Küll aga tegeleti selle tähtsusjärjekorras 20-nenda teemaga usinalt pool aastat.
To: Neckozilla
Mitte keskkool ei ole kohustuslik vaid üldse õppimine on kohustuslik ja vaatamata sellele, et Tallinnas käib päris palju lapsi väljastpoolt Tallinna, on vabu kohti isegi siiamaani olemas. Kutsekoolides on olemas. Isegi vist mõnes keskoolis.
Eks nad selle ära lahendavad kuidagi. Kui selline probleemistik jääb iga aasta korduma, siis tuleb hakata vaatama asjale väga tõsise pilguga, praegu midagi fataalset ei toimu.
trust, sa kas oled asjadest valesti aru saanud või lihtsalt tahad rääkida aiaaugust, kui teised räägivad aiast.
Tuleks vahet teha õpilastel:
- kes on kooli jaoks nö. kadunud, st. nad on mõne kooli nimekirjas, aga minigl põhjusel (vahet pole millisel), ei soovigi õppimist jätkata;
- kes vägagi soovivad oma haridusteed jätkata, aga mingil imelikult põhjusel veel nii 1 nädal enne kooli ametlikku algust ei teadnud, kus ja millises koolis nad seda teha saavad.
Praegu ongi suur korralagedus ja jama 2. kategooria õpilastega, sina ja ka meie tubli haridusminister Kristna "Gretshkina" Kallas aga räägite 1. valikust. Ja see on väga suur jama, et paljud õpilased, kes soovisid gümnaasiumis edasi õppida, ei teadnud veel nädal enne kooliaasta algust, kus nad seda teha saavad. Väga suur jama ja totaalne kaos. Ja kuidas saab haridusminister öelda, et tema (ega haridusministeerium) selle eest ei vastuta?
ttrust02/09 16:16Aga miks mitte seda öelda, kui juba jõhkraks minna? Eks näib mis järgmise aasta suvel ja augustis juhtuma hakkab, kas on leitud parem lahendus.
Sest, kui me tahame, et meie riigijuhtimise tase paraneks, siis peaks seal toimima Darwinism.
Ehk käpard saab kinga.
Mitte et äkki tal järgmine või ülejärgmine kord tuleb paremini välja.
(Kehtib ka mürsuhanke kohta)
marker02/09 18:49Sest, kui me tahame, et meie riigijuhtimise tase paraneks, siis peaks seal toimima Darwinism.
Ehk käpard saab kinga.
Muidugi võib ju algatada haridusministrile kinga andmise ning tõenäoliselt järgmiste valimiste järel ta enam ei ole riigikogus ega ka ministritoolil.
Lihtsalt huvitav oleks teada kas järgmine minister suudab samuti nii palju asju algatada või kõik see haridussüsteem vajub sohu jälle ära ja venekeelsed koolid muutuvad venekeelseteks tagasi?
Vahepeal oli Kuku raadio eetris üks Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi uus koolidirektor. Selline uuendusmeelne ja inimlik tundus olevat. Tegu on selle sama kooliga, kus lasti eelmine aasta mingi targurlasest umbkeelne direktor lahti, keda süüdistati otseses takistamises eesti keelele üle minekus.
See uus direktor rääkis et lisaks sellele, et vene õpilasi õpetati vene keeles, oli vene õppekava eesti omast üks aasta maas. Teadupärast õpetati siiamaani venemaa süsteemi järgi vene koolides. Ehk siis näiteks aineid mida Eestis käsitleti 5. klassis, venemaal käsitleti 6. klassis, Eesti 6 klassi asju käsitleti venemaal 7 klassis jne.
Vene-sovjetiajal olid paljud õpikud tõlgitud, näiteks geograafiaõpik, loodusteaduste õpik, lihtsalt huvitav oli võrrelda minu vastavat eestikeelset õpikut venekeelsega... tekstid ja pildid kõik samad. Peaaegu samad. Ainult klassinumbrid olid õpikul erinevad.
Tõenäoliselt tulevad ka need venemaa õppekavad tagasi, kui uus haridusminister asjal jälle soostuda laseb ja vene õpilased omandavad isegi vene keeles vähem teadmisi, kui eesti õpilased.
Haridusminister andis pressikonverentsi.
Laste arv, kellest puudub riigil ülevaade, kus nad on ja miks nad kusagil õppeasutuses kirjas pole, on kahanenud 400-500 lapseni. Enamus neist olevat Ukraina lapsed, mis on ka arusaadav, sest vanemad kolivad ära või kolivad Eestisse, mööda Euroopat.
Seega 3. septembri alguseks on haridusministri väitel õppekohata õpilaste probleem ära lahenenud. Nüüd on küsimus, et kas see on tõde või vale ja kuidas tegelik situatsioon on, aga nii ministri poolt välja öeldi.
Muidugi iseasi on see, et laps võib ju kusagil koolis kirjas olla, aga kui ta jõlgub mööda tänavaid ja seal koolis ei käi, kuhu ta on arvele kirjutatud, siis tõenäoliselt on see arvuliselt suurem probleem, kui see probleem, et lapsed kusagil koolis kirjas pole. See viimane tõenäoliselt on ajakirjanike silme alt ära, kuna see probleem pole hetkel poliitiliselt aktuaalne ja see info pole koondunud.
Ilma koolikohata, kuhugi ära kadunud Tallinas registreeritud elukohaga laste arv on kahanenud 166-le. Ja asjaga tegeletakse edasi ja see number kahaneb edaspidigi. Seega, selline hariduslik käkk on suudetud ära lahendada. Kui mõelda milline hädakisa igal pool meedias sellest tõusis, siis oleks võinud küll öelda - "rahu-rahu, andke aega asjal atra seada".
Teatavasti, kui vanemad koos lastega välismaale kolivad, siis puudub neil kohustus ennast Eestist "välja registreerida". Samuti puuduvad igasugused kohustused registreerimiseks kui kolid sedasi teise Eesti otsa. Sellised kolimised on põhipõhjus, miks sellised suured arvud tekkisid.
Eks järgmine aasta suudetakse kiiremini asi ära lahendada, vaatamata sellele, kes on võimul.
Eesti 200 ja Rohelised kaaluvad ühinemist
Üldiselt võiks selle E200-nimelise eksperimendi lõppenuks kuulutada.
Solitary29/09 14:23Üldiselt võiks selle E200-nimelise eksperimendi lõppenuks kuulutada.
Kas hall kardinal Tsahkna saab oma rikkalt sõbralt järgmise rahasüsti ja tekitab mingi uue poliitilise afääri? Või on mõni teine erakond nõus teda valimisnimekirja etteotsa tõstma?
Artikkel väidab, et sinna poliitilisse posusse toovad Rohelised liikmeid lisaks, kusjuures Tsahkna pundil pidi neid liikmeid vajaka jääma. Mina tunnen Rohelistest ainult kedagi Zuzut. Ja too kandideerib nüüd sotsialistlikus parteis. Kas keegi oskab Rohelistest nimetada mõnda teist tuntud isikut?
Loodame, et Tsahkna aeg Eesti poliitikas saab sellega ka läbi. Kahtlen muidugi selles :slight_smile:
Kuulge, tasa nüüd. See on ju parim võimalik stsenaarium. Need kuusteist häält, mis nad kollektiivselt valimistel saavad, Eestile ilmselt mingit täiendavat ohtu ei kujuta :)
Solitary16/10 11:09Toomas Uibo ei plaani järgmistel riigikogu valimistel kandideerida.
Wikipedia järgi:
Toomas Uibo sai 2023a riigikogu valimistel 2420 häält ning osutus valituks. Toomas Uibo kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, kogus 117 häält ning ei osutunud valituks.
Kui palju neist 2023a häältest olid Lehtmele antud hääled?
Pigem on jah mõistlik oma poliitilist karjääri uuesti nullist peale üles ehitama hakata ja mitte trügida järgmistele 2027a valimistele, et seal tõenäoliselt totaalselt läbi kukkuda.
Kunagi oli meil miski "kristlik erakond" kelle populaarsus oli nagu E200 2+/-% ja valimisdebatil küsiti esindaja käest üsna küüniliselt miks sa siin üldse oled. Mees vastas, et ma tean, et mind ei valita aga debatil saan vähemalt oma seisukohti avaldada suures meedias.
Eesti sportlased pürgivad ikka olümpiale kuigi kõik teavad, et medalit ei tule.
Gruz200 sai püünele-pääsemise ja riigivalitsuses osalemise maitse suhu, nüüd igasugune kaotus tundub neile nagu enesetapp. Eks algusest peale oli Tsahknal plaan saada "suureks tegijaks", mis ka ajutiselt õnnestus. Valimistel saadi suuruselt 4. koha jagu riigikogu kohti.
Tolle kristliku erakonnaga ei anna asja võrreldagi.
Probleemialge on ikkagi seal, et 8 aasta vanune erakond ei ole siiamaani ennast maailmavaateliselt defineerinud. See omakorda tähendab, et seltskond eriilmelistest inimestest kokkuklopsitud, kellel kõigil on omaette nägemus, mida E200 tähendab. Karmim kriitik võiks isegi öelda, et sisutühi erakond.
Solitary16/10 20:198 aasta vanune erakond ei ole siiamaani ennast maailmavaateliselt defineerinud.
ee, ÜLE (ülim liberaalne erakond)?
Siin on partei enda "maailmavaatest" nõretav tekst: https://eesti200.ee/eesti-200-l-on-maailmavaatega-koik-hasti/
Tekst mis räägib hästi palju positiivset, aga ei ütle suurt mitte midagi. Mis on selle partei maailmavaade, ei saagi nagu aru.
Partei maailmavaade võib olla ka enda varjamine, pimesiku mängimine. Teatavasti levis partei loomise algusaegadel laialdaselt info, et selle partei lõi Tsahkna, kes ise eitas seda ja kõik kamraadid üritasid seda igakülgselt pikka aega varjata. Seepärast polegi Tsahknat partei algustekstides ära mainitud. Tüüp ilmus välja siis, kui partei juhatust hakati valima.
Kogu seda jauramist pealt vaadates paistab, et riigi seadustes tuleb tõsta partei miinimuliikmete arv 500 pealt 1000 peale tagasi või veelgi enam: 1500 peale tuleks tõsta. Hetkel on sellel parteil 548 liiget.
Partei liikmete miinimumnõude vähendamine seaduses maksis valusasti kätte. Muidugi, kellele maksis, kellele oli see õnnistus.
Ahjaa, kas Kristina Kallas või keegi teine ütles ükskord raadios, et selle partei maailmavaade on vasakpoolsus ja liberaalsus. Liberaalvasakpoolsed. Või vasakliberaalid. Täpselt ei mäleta. On ka kõrvu jäänud üks teine maailmavaade sellele parteile: paremliberaalsus.
Siin on veel üks imelik lehekülg, mis nagu võib-olla käsitleb selle partei maailmavaadet: https://politpro.eu/et/eesti/erakonnad/e200 Kui palju sellest tekstist ka tegelikkusele on vastav, ei julge öelda. Igasuguseid lennukaid ideid võib ju kirja panna, aga on sellest ka reaalset kasu?
Õudne jälkus! Sinna kuhu liigub Tsuhnaaa seal si2t haiseb
Kui juba erakonna juhtkonnaga seotud isikud jooksevad riigikogu koha või sissetuleku nimel laiali, siis vähemalt minu jaoks näitab see seltskonna täielikku põhimõttelagedust: https://www.err.ee/1610169127/kristina-kallase-nounik-lahkub-ja-laheb-sotsidesse
Erakonna rahavaru eest saaks palgalistele töötajatele seal veel paar aastat korralikku palka maksta ja seejärel kui rahad otsas MTÜ lõpetada.
Sotsid lähevad ülejooksikutest lõhki niiviisi. Kuid ega kvantiteet ei lähe üle kvaliteediks.
Daniel Kõiv sai Tartu volikogu valimistel kõigest 225 häält, nõrgavõitu.
Pigem probleem selles, et parem-vasak skaalal ei ole defineeritud ennast piisavalt selgelt.
stagna17/10 13:05Sotsid lähevad ülejooksikutest lõhki niiviisi.
Kas sotsialistidel on nii palju riigikogu kohti ja ka muid kohti, et järgmistel valimistel kõigile neile peale jooksnud ülejooksikutele magusat kohta pakkuda?
Sest olemasolevad vanad parteiliikmed tahavad ka head ja paremat saada ja neil tekib õigustatud küsimus, et meie siin pingutame aastaid järjest ennast lolliks ja siis tuleb mingi ülinoor ja kergelt lapsik Daniel Kõiv ja tema saab kõik parema endale?
Ainus kes oma ülejooksmist on õigustanud on Ümmargune Ratas, kes sai IRL-s olles väga hea häältesaagi valimistel. Kas keegi teine selline on veel?
Eriti veel selles valguses, et sotsialistidel ei ole valitsusse asja ja tõenäoliselt kui kedagi võetakse EKREIKE-väliselt tulevasse valimisjärgsesse valitsusse, siis tõenäoliselt kas parempoolsed või reform.
Facebookis on vastav kandideerimise lehekülg: "Daniel Kõiv 7 tundi tagasi KANDIDEERIN RIIGIKOGU VALIMISTEL SOTSIDEGA." Usaldusväärsem oleks olnud ikka vana parteiga jätkata ja siis alles kaugemas tulevikus vaadata, mis saama hakkab.
Palju hääli saaks Kadri Simson oma ringkonnas, Tartus? Ma ei usu, et ta väga hea häältesaagi korjab.
Kõik tegelsed ilmselt ei loodagi riigikokku saada. Üks soe nõuniku koht kuluks ka alati ära.
Nõuniku kohtadele on samuti palju tahtjaid nende hulgast, kes on parteis juba aastaid olnud. Gruz200 oli siis veel uus partei, kui nõunikukohad tekkisid ja sinna sai kergelt keskkooliõpilasi istutada. Lisaks, see partei koosnes suuresti inimestest, kes varem poliitikas ei olnud. Küll aga vanades parteides tekib kohe õigluse küsimus, kui mingi keskkooliõpilane saaks mingi ministri nõunikuks.
nõunikukohtade saamiseks peaks sotsid koalitsiooni saama. Siis tekib ministreid, neil igaühel nõunikud, Riigikogu esimees / 1.aseesimees, neil samuti nõunikud . Opositsiooni jäädes pole neid just palju saadaval Kuipalju nõunikukohti on Isamaal praegu ?
Maksumaksja marjamaal on ikka hoopis rammusam toit koalitsioonis olles, opositsiooni karjamaa on kiduravõitu.
Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised ei ühine
Mõistlik. Kaks nulli on kokku ikka null.
VIDEO ja FOTOD | Eesti 200 volikogu arutas Rohelistega ühinemist. Kallas: läbirääkimisi ei tule, võitleme Eesti 200 eest
„Kuna meie erakond koosneb ekspertidest ja inimestest, kes ei ole karjääripoliitikud, siis on minu jaoks täiesti arusaadav, kui nad mingil hetkel otsustavad, et on oma 4 aastat panuse andnud ja tahavad naasta oma eksperdi töö juurde,“ lausus Kallas. „See on mingis mõttes sellise ekspertide erakonna raske saatus, et inimesed ei näe ennast kui karjääripoliitikutena, kelle ainukene eesmärk on järgmistel valimistel uuesti mandaat saada, sest see on nende ainuke töö.“ :smiley: :smiley:
Solitary16/10 11:09Toomas Uibo ei plaani järgmistel riigikogu valimistel kandideerida
Artiklist:
"Ta lisas, et Eesti 200 on palju asju ära teinud, need on olnud valusad ja ebapopulaarsed, aga teavad, et need olid Eestile vajalikud ning mõju saabub hiljem. "Väga loodan, et inimesed hakkavad seda ühel hetkel märkama,""
Nojah, ega siis matsikari ei tea, mis neile "ia" ja vajalik on. Selleks on ikka Paremaid Inimesi tm vaja.
Käis läbi info, miks oli vaja niiväga Rohelistel ja Gruzidel ühineda: nimelt, kui Riigikogu valimistel panna välja täisnimekiri -- see on 125 kandidaati ja 118250 eurot -- võetakse nad valimispropaganda tegemisel suurte tegijate sekka. Nad pääsevad meedias valimisdebattide põhisaadetesse jne. Ja see viimane on eriti oluline etapp häälte saamiseks.
Nende mõlema puhul on see vist risti vastupidine. Mida rohkem nad sõna saavad, seda vähem nende poolt hääletatakse.