Euribor'i tõus?
Postitusi kokku 2050
dagnurm

Küsimus ei olegi üldse küünte närimises ja rahulikus unes. Küsimus selles, kas see võiks hea diil olla. <br/>Asi tasuks ennast ära kui aasta, pooleteise jooksul tõuseb euribor 1% juurde ja püsib seal keskmiselt järgmise 3-4 aasta jooksul keskmiselt üle 1,2 vms. Intresside tase 2-3% ringis on täiesti tavaline majanduskeskond, selleks ei ole mingit buumi vaja. Pigem stabiilsust ja väikest kasvu.

pahurik

<blockquote><b>dagnurm</b><br/>Küsimus ei olegi üldse küünte närimises ja rahulikus unes. Küsimus selles, kas see võiks hea diil olla. <br/>Asi tasuks ennast ära kui aasta, pooleteise jooksul tõuseb euribor 1% juurde ja püsib seal keskmiselt järgmise 3-4 aasta jooksul keskmiselt üle 1,2 vms. Intresside tase 2-3% ringis on täiesti tavaline majanduskeskond, selleks ei ole mingit buumi vaja. Pigem stabiilsust ja väikest kasvu. </blockquote><br/>Küsimus ei olegi kokkuvõttes euribori fiximises, vaid selles, et sa unustad selle marginaali punkti seal valemis.<br/>Pangad vaikival kartellikokkuleppel on marginaali tõstnud 5 aasta taguse ajaga võrreldes 3 kordseks, rõhutan veelkord 3X ja kui sul on vana laen a la euribor+0,7 siis fiximisel väänatakse sulle marginaal 1.6-3%

MX1

Fikseerisin hiljuti oma vana kodulaenu (SEB) intressi 5 aastaks intressiga alla 1,4%. Pärast perioodi lõppu jääb kehtima vana marginaal+6k euribor. Ehk siis mingit marginaali muutmist ei toimunud ja ma kahtlustan, et ma pole siiski erand.

pahurik

<blockquote><b>MX1</b><br />Fikseerisin hiljuti oma vana kodulaenu (SEB) intressi 5 aastaks intressiga alla 1,4%. Pärast perioodi lõppu jääb kehtima vana marginaal+6k euribor. Ehk siis mingit marginaali muutmist ei toimunud ja ma kahtlustan, et ma pole siiski erand.</blockquote><br/>eks kui sul on laen euribor+0,6-0,7 ja pank on suht kindel, et Euroopas omn asi nii pekkis, et 5 a intresse tõsta ei kannata, siis võib ta seda teha, saab ikka rohkem kui täna. Samas enamusel klientidel üritatakse küll lepingumuutuste puhul marginaali kallale minna ja uutelt kooritakse siis 3x selt kompensatsiooniks.

hillzo

<blockquote><b>pahurik</b><br /> ja kui sul on vana laen a la euribor+0,7 siis fiximisel väänatakse sulle marginaal 1.6-3%</blockquote><br/>Eks alguses jah oli klienditeenindajalt selline jutt.<br/>Aga kui sai selgelt mõista antud, et selline asi ei lähe teps mitte, siis jäeti marginaal rahule. Kahjuks ka ei alandatud, kuigi sai sedagi küsitud igaks juhuks.<br/><br/>Üldiselt on laenu intressi fikseerimine nagu kindlustus.<br/>Suurema osa klientide puhul võidab maja. Mõnedel õnnestub ka &quot;plussi jääda&quot;. Ehk siis juhuslikult õigel ajal fikseering teha. Eks 5 aasta pärast ole näha, kas hetkel oli juhuslikult õige aeg või mitte..<br/>Aga igatahes kuna hetkel räägivad kõik, et euribor jääbki aegade lõpuni 0 taseme juurde, siis tundub olevat täiesti õige moment fikseerimiseks.<br/>

PeaLiK

<blockquote><b>hillzo</b><br />Suurema osa klientide puhul võidab maja. Mõnedel õnnestub ka &quot;plussi jääda&quot;. Ehk siis juhuslikult õigel ajal fikseering teha. Eks 5 aasta pärast ole näha, kas hetkel oli juhuslikult õige aeg või mitte..</blockquote><br/><br/>a) Keegi tegi siin aastat-paar tagasi üsna põhjapaneva arvutuse, millega näitas ära, et kogu euro olemasolu ajaloo jooksul on seni olnud kokku umbes 10 kuud, kui intressi fikseerimisega plussi jääd. See va &quot;maja&quot; võidab ikka päris suurelt. Kasiinos oleks šansid märksa paremad.<br/><br/>b) Intressi fikseerimisel ei tohi unustada raha aegväärtust. Raha, mida maksad praegu, on kallim, kui see, mida maksad tulevikus.<br/><br/>c) Laenuintresside fikseerimise asemel on way targem osta siis juba otse Euro Interest Rate Swap-e, EONIA või EURIBOR-i futuure vms. intressiriski hedgemise instrumente. Intresside fikseerimise korral teeb pank oma huvide kaitseks nkn mingi katteinstrumendi ostu ja võtab selle pealt veel vahelt kah.

suffiks

Tu Fausend!

raull

Pealik kas sul on mõni link, kust saab su mainitud swapide ja futuurida kohta hinnainfot ning pakub võimalust tavakliendil neid soetada?

hillzo

Kunagi oli SEBil selline kena toode nimega Intressikaitse.<br/>See oli selline laenust eraldiseisev instrument, ehk ilmselt siis need samad sinu poolt mainitud instrumendid pakendatud tavakliendile mõistevale kujule. Ehk sai 10 000 EUR kaupa osta kaitset.<br/>http://arileht.delfi.ee/archive/uhispank-pakub-intressikaitset.d?id=13807131<br/><br/>Tunub, et oli hea toode, aga ilmselt ka sellisel kujul oli liiga keeruline vms, igatahes enam seda toodet ei pakuta.<br/><br/>Ütleme nii, et ma pean ennast finantsmaailmas suhteliselt hästi orienteeruvaks, vast top 10% sees, aga swape siiski osta ei oska. Ning futuurid tunduvad kah kahtlased (igapäevane settlement vms tundub igatahes ebavajalik ebamugavus jne). <br/>Kui mingisugust instumenti vaadata, siis pigem ostaks vastava optsiooni. <br/>PeaLik, kuna sa selle teema mängu tõid, siis äkki soovitad edaspidiseks mulle vastavat optsiooni. Hetkel küll sai fikseeritud, sest Intressikaitse ilmselt ei müünud ka sellisel pakendatud kujul piisavalt (mis me siis veel swappidest räägime...), aga võib-olla 5 aasta pärast uuesti tarvis...<br/><br/>A la 5 aastane optsioon oleks suhteliselt selge asi, lihtne ka kulusid arvutada, downside risk samuti minimeeritud.<br/>Natuke sai ka otsitud, aga ei suutnud ise leida :(<br/><br/>

dagnurm

<blockquote><b>hillzo</b><br/>Kunagi oli SEBil selline kena toode nimega Intressikaitse.<br/>See oli selline laenust eraldiseisev instrument, ehk ilmselt siis need samad sinu poolt mainitud instrumendid pakendatud tavakliendile mõistevale kujule. Ehk sai 10 000 EUR kaupa osta kaitset.<br/>http://arileht.delfi.ee/archive/uhispank-pakub-intressikaitset.d?id=13807131<br/><br/>Tunub, et oli hea toode, aga ilmselt ka sellisel kujul oli liiga keeruline vms, igatahes enam seda toodet ei pakuta.<br/><br/>Ütleme nii, et ma pean ennast finantsmaailmas suhteliselt hästi orienteeruvaks, vast top 10% sees, aga swape siiski osta ei oska. Ning futuurid tunduvad kah kahtlased (igapäevane settlement vms tundub igatahes ebavajalik ebamugavus jne). <br/>Kui mingisugust instumenti vaadata, siis pigem ostaks vastava optsiooni. <br/>PeaLik, kuna sa selle teema mängu tõid, siis äkki soovitad edaspidiseks mulle vastavat optsiooni. Hetkel küll sai fikseeritud, sest Intressikaitse ilmselt ei müünud ka sellisel pakendatud kujul piisavalt (mis me siis veel swappidest räägime...), aga võib-olla 5 aasta pärast uuesti tarvis...<br/><br/>A la 5 aastane optsioon oleks suhteliselt selge asi, lihtne ka kulusid arvutada, downside risk samuti minimeeritud.<br/>Natuke sai ka otsitud, aga ei suutnud ise leida :(<br/><br/></blockquote><br/><br/>Intressikaitse oleks tõesti hea asi, mida 10 tuh kaupa osta. Seljuhul ei pea olema kinni ka 5 või 3 aastases tsükkliks, mida pangad pakuvad. <br/>Mis puutub marginaali tõusu siis uurisn ka seda, Swed ütles, et kui maksedistsipliin on olnud korralik siis üldjuhul marginaali kallale ei minda, ning kui fiks periood läbi saab jäävad kehtima vanad kokkulepped. Loomulikult oleks rumalus minna tänast 0,6-st marginaali 2 vastu vahetama. <br/>Oleksin samuti tänulik, kui keegi tooks välja mingi instrumendi, mida mugavalt ilma suurte lisatasudeta osta. <br/>Ning selge on see, et ajaväärtus tuleb juude, kuid kogu see määramatus intressides on kordades suurem kui üle kehtiva määra ja fiks määra vahelt makstud ajaväärtus. Tehniliselt, selgelt möödapääsmatud ning pangad (swapi müüjad) arvestavad selle tõenäoliselt ka teistpidi hinda sisse, st swap peaks selle võrra ka tegelikult odavamalt kätte tulema?

PeaLiK

Tooteks pakendatuna sellist asja vist ei pakuta jah. Selle küsimusega, kas nad swap-e vms. interbank markets intressikaitse instrumente &quot;lihtsurelikule&quot; vahendavad, tasub pöörduda otse pankade investeerimis-/väärtpaberidivisjoni poole. Aastat paar tagasi saatsin analoogse küsimuse suurematele pankadele ja kahest tuli ka positiivne vastus. Swedbankis tuli eelnevalt sõlmida veel mingi &quot;Finantstehingute raamleping&quot; vms., enne kui nad sedasorti kraamile ligi lasid.

stefan

Sachsen ja Hispaania inflatsioon väheneb kõvasti.<br/><br/>=&gt; Järgneval nädalal alandab ECB intressi.

Reinumag

Stefan, ECB ei alandanud isegi suvel intressi, kui kõikvõimalik statistika oli tänasest mõnevõrra koledam. ECB ei taha isegi uusi LTROsid eriti teha.

stefan

Weidmann ei taha, aga seekord küll enamus tahab.

stefan

Suur langus täna avaldatud Saksamaa mai kuu inflatsiooninumbrites. Ehk ECB ilmselt langetab neljapäeval, ja ECB deposiidiintress äkki kukub alla nulli.

stefan

Tunni aja pärast saame siis teada kas ECB julgeb juurutada negatiivset deposiidiintressi. <br/><br/>Praegused intressid:<br/>Marginal lending facility 0.75 % <br/>Main refinancing operations (fixed rate) 0.25 % <br/>Deposit facility 0.00 % <br/>ecb.int<br/>

stefan

Kes hoiustab 99 999 EUR SEBs viis kuud saab intressi tervelt 0,00%<br/><a target="_blank" href="http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/hoiused/tahtajaline-hoius#intressimaarad">http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/hoiused/tahtajaline-hoius#intressimaarad</a><br/><br/>See pidi siis olema &quot;kõrgem&quot; intressimäär kuna on Internetipanga määr.<br/><br/>Kordan siiski, et mõned pangad mis pakuvad kõrgemaid intresse, ei pruugi lubada hoiuse katkestamist hoiuse põhiosa puudutamata. See omakorda võiks olla oluline miinus sellele kes tahab olla valmis raha investeerima näiteks krahhi tulekul.

stefan

Hispaania yoy-inflatsioon hüppas detsembris 0,7%-&gt;1,5% (konsensus oli 0,9%). Harmoniseeritud CPI 0,5%-&gt;1,4% (konsensus 1%).

urmas13

Et väga otsima ei peaks, siis panen siia ka EURIBOR 6k väärtuse 27. detsembril 2016<br/>-0,220%

pysiv

Sarnaselt eile avaldatud Saksamaa ja Hispaania inflatsioonile, alanes THI kasvutempo mais ka Prantsusmaal (0,8% vs 1,2% aprillis ning oodatud 0,9%). On vähe tõenäoline EURIBOR-i kiire kasv lühemas perspektiivis. <br/>Tegelen korteriühistule laenu taotlemisega ja hetkel kaalun variante :<br/>1. 5 aastaks iIndikatiivne fikseeritud intressiga 3%.<br/>2. EURIBOR 3 kuud +2,55%<br/>3. EURIBOR 6 kuud +2,7%<br/> Hetkel eelistaks : EURIBOR 3 kuud +2,55%, samas paljud kaaslaenajad võivad üldkoosolekul valida konservatiivsema variandi : 5 aastaks fikseeritud intressi 3%<br/>Pognoosigem, kumb variant on 5 aasta pärast vähem raha nõudnud, arvestades ka raha ajalist väärtust ?

juhan_peet

Asjaolusid arvestades ei tundu 5y fix @ 3% olevat ebamõistlikult kõrgelt hinnastatud.<br/><br/>Tuletistehingute baasilt hinnates tundub 3kuu euribor + 2,55% tõesti olevat kõige atraktiivsemalt hinnastatud, kuivõrd 5y swap vs 3mo = +6 bps, võrreldes vs 6mo = +17 bps<br/><br/>Kui flirtida mõttega, et intressimäärade tõustes muutub intressikurv järsemaks, st pikemad määrad tõusevad kiiremini kui lühikesed, siis 3mo + 255 tundub loogiline valik ja intressiriski jätaks isiklikult lahti (tegu on minu isikliku vaatega)<br/><br/>

pahurik

Stefan, isegi hästi ühistu puhul. Vaata millise marginaaliga kodulaene antakse, 10a taguse ajaga võrreldes 3-4x marginaali tõus

stefan

pahurik<br/>On konkurentsi küsimus. Nii nagu Tuleva on juba näidanud pensioniäris.

juhan_peet

Ma kaldun arvama, et ilmselt on KÜ laenude hinnastamine Skandinaavias ja mujal maailmas väga erinev ja peamine erinevus seisneb selles, et Skandi pankade IRB mudelid annavad elukondliku kinnisvara tagatisel antavatele laenudele ülimadalad riskikaalud (võrreldes standardmeetodi 75%-ga), mis tähendab, et pank peab nende laenude vastu märkimisväärselt vähem omakapitali panema, mis viib lõpuks väiksema kuluni. Iseäralikult võib nendel laenudel olla märksa väiksem ROE ootus. <br/><br/>Samas mulle tundub, et KÜ finantseerimisega võtab pank sisuliselt tagamata riski, kuivõrd olenemata hüpoteegi seadmisest panga kasuks, ei tunud mulle üheski jurisdiktsioonis säärase tagatise realiseerimine praktikas võimalik lahendus<br/>

opex

KÜ laenu tagatiseks on Eestis vist tavaliselt nõudeõiguste pant, varaliste õiguste pandilepinguga. Ma ei tea kas keegi on KÜ kotti lasknud ja uue teinud hiljem.

mrk

<blockquote><b>juhan peet</b><br /><br/>Samas mulle tundub, et KÜ finantseerimisega võtab pank sisuliselt tagamata riski, kuivõrd olenemata hüpoteegi seadmisest panga kasuks, ei tunud mulle üheski jurisdiktsioonis säärase tagatise realiseerimine praktikas võimalik lahendus<br/></blockquote><br/><br/>Mis hüpoteek üldse seatakse KÜ finantseerimise puhul? KÜ ei oma ju ise midagi?<br/>

nier

Loogiline on (nagu praegu pangad lepingutesse kirjutavad), et kui EURIBOR &lt;0, siis EURIBOR = 0 ?<br/>Minu soovitus on see + 2.55 % , isegi kui nüüd hakatakse vaikselt seda (EURIBOR) tõstma, siis esiteks nulli jõudmine võtab aega 1-2 aastat, sealt edasi siis ka hakkab kasvatama 1-2 aastat ja kui seal (see kokku) 3 %-ni jõuab siis on juba 3-4 aastat möödas. Kui sealt juba üle 3 läheb ,siis ei juhtu see ka nii suure tempoga, et esimeste aastate madalat intressi ära nulliks.<br/>Seega summa summaarum tuleb võit.<br/>Iseküsimus on, et kas elanikkond ka sellega oskab arvestada, ehk siis esimeste aastate soodsalt saadud kokkuhoid on raisatud ja siis hakkab karjumine, et miks me ei teinud seda nii ja nüüd maksame niipalju.<br/>Aga ei tea ju kui suur summa plaanis ja kui suurele ruutmeetri pinnale jaguneb? Ehk kui palju keskmine korter näiteks 1 % intressi tõusu korral rohkem kuus peab plekkima. Sellised arvutused tuleks enne otsustamist puust ja punaseks ette teha, sest lihtinimene nendest protsentides suurt sotti ei saa!

juhan_peet

[/quote]<br/><br/>Mis hüpoteek üldse seatakse KÜ finantseerimise puhul? KÜ ei oma ju ise midagi?<br/>[/quote]<br/><br/><blockquote><b>opex</b><br />KÜ laenu tagatiseks on Eestis vist tavaliselt nõudeõiguste pant, varaliste õiguste pandilepinguga. Ma ei tea kas keegi on KÜ kotti lasknud ja uue teinud hiljem. </blockquote><br/><br/>Õigus. Selle hüpoteegi osa ma praegu improviseerisin :) Seda enam on keeruline öelda, et mis see nõudeõiguse pant pangale,praktikas, tagatisena väärt on. <br/><br/><br/><br/>

pysiv

<blockquote><b>opex</b><br />KÜ laenu tagatiseks on Eestis vist tavaliselt nõudeõiguste pant, varaliste õiguste pandilepinguga. Ma ei tea kas keegi on KÜ kotti lasknud ja uue teinud hiljem. </blockquote><br/><br/>Lisan allapoole panga pikema selgituse :<br/><br/>Täpsustavad selgitused varaliste õiguste pandilepingule.<br/><br/>Korteriühistu laenu tagamiseks ei ole vaja seada hüpoteeki, vaid tagatisena vormistatakse varaliste õiguste pandileping. See on lihtkirjalik leping, mille sõlmivad omavahel pank ja korteriühistu. Varaliste õiguste pandileping ei vaja notariaalset tõestamist ja ei too ühistule kaasa lisakulusid ega sea selle liikmetele lisakohustusi. Varaliste õiguste pandileping ei sea ühistu liikmete kinnisvarale ka mingeid koormatisi, nagu hüpoteek vms. <br/>Pangal ei ole õigust ega võimalust ühegi ühistu liikme korterit müüa, kuna see ei ole ühistu poolt võetud laenu tagatiseks. <br/><br/>Mis kuulub varaliste õiguste alla?<br/><br/>Korteriühistu bilansis ei pruugi olla põhivara, kuid kindlasti on seal käibevara. Selle alla kuuluvad nii raha kassas ja pangakonto(de)l kui ka nõuded ühistu liikmete vastu teenuste vahendamise eest ehk tasumata arved. Ühistu varalised õigused oma liikmete suhtes tekivad nii põhikirja kui ka üldkoosolekul vastuvõetud otsus(t)e alusel. Varaliste õiguste pandilepingu puhul pandib ühistu pangale laenu tagamiseks nõuded, mis kogutakse ühistu liikmetelt remonditasude nime all vastavalt üldkoosoleku otsustele. <br/><br/> Pandilepingust tulenevate õiguste kasutamine<br/><br/>Kuna korteriühistute maksekäitumine on üldiselt väga hea, siis ei ole pank seni pidanud kordagi varaliste õiguste pandilepingust tulenevaid õigusi kasutama. Seega saame rääkida teoreetilisest protsessist. <br/><br/>Kui korteriühistu liikme(te)l tekib võlg, mille tõttu ühistu ei suuda oma kohustusi täita, on ühistu juhatus kohustatud pöörduma kohe panga poole. Koos laenuhalduriga leitakse olukorrale sobiv lahendus kas maksepuhkuse või laenutähtja pikendamise näol. Samuti on pank valmis nõu andma, kuidas ühistu liikmete võlgnevusi menetleda. <br/><br/>Korteriühistu juhatus on esindusisik, kelle kaudu pangal on otsene kontakt ühistu ehk laenusaajaga. Juhatuse kompetentsist ja usaldusväärsusest sõltub otseselt ka ühistu liikmete heaolu.<br/><br/>Kui korteriühistu juhatus teeb makseraskuste lahendamiseks kõik endast oleneva, kasutades temale selleks antud õigusi (sh inkassofirma või kohtu abi võlgade sissenõudmisel), ei näe pank vajadust esitada nõudeid otse ühistu liikmetele. <br/><br/>Olukord muutub, kui korteriühistu juhatus ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei edasta infot ega ole koostööaldis, et tekkinud probleemidele lahendusi leida. Sellisel juhul annab varaliste õiguste pandileping pangale õiguse pöörduda ühistu laenumakse nõudega otse ühistu liikmete poole. Laekunud summade abil rahuldab pank oma nõude korteriühistu vastu ja annab ülejäänud summa ühistu kasutusse. Kui pank esitab oma nõude otse ühistu liikmetele, on see selge signaal, et ühistu juhtimises on probleeme ja juhatus ei täida oma kohustusi korrektselt. <br/><br/>Korteriühistu liikmel, kes täidab oma kohustusi ühistu ees tähtaegselt, ei tohiks tekkida panga suhtes mingeid probleeme, samuti ei pea ta tasuma pangale arveid topelt, kui need on ühistule tasutud. Samuti ei pea korraliku maksekäitumisega ühistu liige tasuma nende liikmete eest laenumakseid, kes pole oma kohustusi korrektselt täitnud. <br/><br/>Laenu andes on panga risk võrreldes teiste võlausaldajatega tunduvalt suurem ja pikaajalisem. Varaliste õiguste pandileping annab pangale võimaluse oma nõudeid paremini kaitsta, kui laenusaaja on tekitanud oma pahatahtliku käitumisega maksehäireid või viinud ühistu pankrotiohtu. <br/><br/>

missabsurd

Värskes Swedbanki kodulaenu pakkumises on uus tekst &quot;Kui Euribori ei ole avaldatud kaks järjestikust kuud enne alusintressimäära muutmise päeva, siis on laenuandjal õigus ühepoolselt asendada Euribor ja määrata uus alusintressimäär, mille arvestamise põhimõtted ja meetodid on kõige lähedasemad Euriborile. Pangal on õigus rakendada eelnimetatud Euribori asendamise põhimõtet ka juhul, kui Euribori arvestamise põhimõtted ja/või metodoloogia on panga hinnangul oluliselt muutunud&quot;.<br/><br/>Kas keegi on sellega kokku puutunud? <br/>Mis panga riske see esimene pool peaks maandama ning mis tingimustel võib rakenduda &quot;Euribori asendamise põhimõte&quot;? <br/><br/>Mäletan, et mõned aastad tagasi suruti Swedbanki poolt üsna tungivalt peale Euribori asemele mingit Swedbanki intressimäära, mille täpne arvutus oli ainult Swedbankile teada. Ega see pole selle &quot;Swedbanki intressimäära&quot; tagasitulek pehmemas sõnastuses?

stefan

<blockquote><b>&quot;missabsurd&quot;</b><br/>Mäletan, et mõned aastad tagasi suruti Swedbanki poolt üsna tungivalt peale Euribori asemele mingit Swedbanki intressimäära, mille täpne arvutus oli ainult Swedbankile teada. Ega see pole selle &quot;Swedbanki intressimäära&quot; tagasitulek pehmemas sõnastuses?</blockquote><br/>Oled sa kindel, et sa ei räägi Nordeast?<br/><br/>Siinsamas foorumiteemas üleval rääkisime aastal 2009 &quot;Nordea Prime&quot;-st.

missabsurd

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;missabsurd&quot;</b><br/>Mäletan, et mõned aastad tagasi suruti Swedbanki poolt üsna tungivalt peale Euribori asemele mingit Swedbanki intressimäära, mille täpne arvutus oli ainult Swedbankile teada. Ega see pole selle &quot;Swedbanki intressimäära&quot; tagasitulek pehmemas sõnastuses?</blockquote><br/>Oled sa kindel, et sa ei räägi Nordeast?<br/><br/>Siinsamas foorumiteemas üleval rääkisime aastal 2009 &quot;Nordea Prime&quot;-st.</blockquote><br/><br/>Kontrollisin järgi. Jah, Swedbank, aasta oli 2013. Leidsin nüüd ka, et seda teemat arutati siin foorumis: https://fp.lhv.ee/forum/free/122790<br/><br/>Hakkan varsti pangaga läbi rääkima ning tahaks aru saada, kas on olemas vähemalt teoreetiline võimalus see &quot;Euribori asendamise&quot; punkt lepingust välja jätta.<br/>

missabsurd

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;missabsurd&quot;</b><br/>Mäletan, et mõned aastad tagasi suruti Swedbanki poolt üsna tungivalt peale Euribori asemele mingit Swedbanki intressimäära, mille täpne arvutus oli ainult Swedbankile teada. Ega see pole selle &quot;Swedbanki intressimäära&quot; tagasitulek pehmemas sõnastuses?</blockquote><br/>Oled sa kindel, et sa ei räägi Nordeast?<br/><br/>Siinsamas foorumiteemas üleval rääkisime aastal 2009 &quot;Nordea Prime&quot;-st.</blockquote><br/><br/>Kontrollisin järgi. Jah, Swedbank, aasta oli 2013. Leidsin nüüd ka, et seda teemat arutati siin foorumis: <a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/forum/free/122790">https://fp.lhv.ee/forum/free/122790</a><br/><br/>Hakkan varsti pangaga läbi rääkima ning tahaks aru saada, kas on olemas vähemalt teoreetiline võimalus see &quot;Euribori asendamise&quot; punkt lepingust välja jätta.<br/><br/>

mrk

See punkt viitab libori reformile, mille käigus on näiteks USD libor ning GBP libor kasutuselt kadunud. Nende asemel on nüüd nn alternative benchmark rates (SOFR, SONIA). Seega pank maandab riski, et kui Euriboriga peaks sarnane asi juhtuma, siis oleks võimalik see millegagi asendada.

Karum6mm

Ma oleks erakordselt imestunud, kui keegi oleks nõus Euribori asendamise punkti välja võtmist isegi natukene arutama - kasvõi korraks. Eluasemelaen on standardtoode, mille hinnastamine on <i>baas + marginaal</i>. Kogu ärimudel keerleb ümber selle + teenustasud. Kui mingil põhjusel <i>baas </i>peaks ära kaduma, siis uue <i>baasi</i> tekitamine on tehniliselt objektiivselt vajalik. Ma pakun, et sellise diskussiooni alustamise peale tuleb viisakas vastus, mille sisu on, et <i>laenu võtmine ei ole kohustuslik. </i>

missabsurd

<blockquote><b>&quot;Karum6mm&quot;</b><br />Ma oleks erakordselt imestunud, kui keegi oleks nõus Euribori asendamise punkti välja võtmist isegi natukene arutama - kasvõi korraks. Eluasemelaen on standardtoode, mille hinnastamine on <i>baas + marginaal</i>. Kogu ärimudel keerleb ümber selle + teenustasud. Kui mingil põhjusel <i>baas </i>peaks ära kaduma, siis uue <i>baasi</i> tekitamine on tehniliselt objektiivselt vajalik. Ma pakun, et sellise diskussiooni alustamise peale tuleb viisakas vastus, mille sisu on, et <i>laenu võtmine ei ole kohustuslik. </i></blockquote><br/><br/>Ma pigem mõtlesin seda punkti &quot;Pangal on õigus rakendada eelnimetatud Euribori asendamise põhimõtet ka juhul, kui Euribori arvestamise põhimõtted ja/või metodoloogia on panga hinnangul oluliselt muutunud&quot;.<br/><br/>Aga nüüd on kõikide punktide sisu palju selgem, aitäh vastajatele.

opex

Need pankade pastakast imetud Prime baasid vist põhjamaades väga levinud, eks Rootsis Swed ka klientidele seda sokutamas. Vast mõtlesid, et wtf baltis toimub, et rohkem pappi ei saa sikutada ja otsustasid ukse lahti jätta sellele.

stefan

opex<br/>&quot;Prime&quot; oli niisiis Nordea - 13 aastat tagasi - teist korda öeldud.<br/><br/>Arutelu pangaintresside kohta võiks olla selline: Korter on pikaajaline investeering. Pikaajaline investeering on loogiline finantseerida pikaajalise intressiga. Aga jah, ma tean, inimesed tahavad ujuvintresse, aga see on kahtlemata spekulatsioon. Spekulatsioon mis kaua aega on küll läinud hästi. Ikka spekulatsioon.

opex

Stefan, et siis teistel peale Nordea ei ole mingit oma vastavat toodet, mitte üheski riigis? Mulle mulje jäänud, et sama, mitte-euribor, baas on ka teistel pankadel põhjamaades, vbl mõne teise nimega kui Prime, aga sama asi.<br/>Euribor-laenud värskem värk Soomes, tulid koos euroga?

stefan

<blockquote><b>&quot;opex&quot;</b><br/>Stefan, et siis teistel peale Nordea ei ole mingit oma vastavat toodet, mitte üheski riigis? Mulle mulje jäänud, et sama, mitte-euribor baas on ka teistel pankadel põhjamaades, vbl mõne teise nimega kui Prime, aga sama asi.<br/>Euribor-laenud värskem värk Soomes, tulid koos euroga?</blockquote><br/>Ma ei tea kuidas tehniliselt pankade ujuvintresside määramine toimub Rootsis. Aga mingi 90% inimestest valivad neid, ma arvan. Küsimus ongi ka kui lihtne on panka vahetada, või intressi fikseerida, kui hetkel kehtiv ujuvintress ei sobi.

opex

No jutt pigem mitte see fixed vs. variable rate. Vaid variable rate eraldi mis jaguneb kaheks:<br/>a) põhineb avalikul benchmarkil nagu 6 k. Euribor<br/>b) põhineb panga loodud black box benchmarkil a la Nordea Prime<br/><br/>Ma usun, et pea kõik finantsasutused põhjamaades kasutavad seda omaloodud benchmarki hea meelega siiani. Baltikumis kuidagi läks Euribor põhiliseks ja poleks ime kui mõni Göran tahaks seda ära muuta, sest panga oma benchmarkiga on nagu kütusehinnaga tanklas, eriti täpselt ei käi üles/alla samal hetkel maailmaturuga. Kasumm<br/><br/>PS. fixitud vs. muutuva % laen Rootsis:<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/0/a/0a8c68732092bacb3bc28befb426e17d07510b77.png"/><br/><a target="_blank" href="http://www.swedishbankers.se/media/5084/1407-sbf-rapport-bolaanemarknad-2021_en02.pdf">www.swedishbankers.se/media/5084/1407-sbf-rapport-bolaanemarknad-2021_en02.pdf</a>

Karum6mm

Väga kaua kehtis reegel<i> Floaters Always Win.</i> See aeg on nüüd läbi.

opex

Inflat vaadates, floaters still win. Vähemaalt tõenäolise 5 a. fiximisperioodi lõpuni.

urmas13

<blockquote><b>&quot;Karum6mm&quot;</b><br />Väga kaua kehtis reegel<i> Floaters Always Win.</i> See aeg on nüüd läbi. </blockquote><br/><br/>. . . ja palun millisel põhjusel?

marker

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />Arutelu pangaintresside kohta võiks olla selline: Korter on pikaajaline investeering. Pikaajaline investeering on loogiline finantseerida pikaajalise intressiga. Aga jah, ma tean, inimesed tahavad ujuvintresse, aga see on kahtlemata spekulatsioon. Spekulatsioon mis kaua aega on küll läinud hästi. Ikka spekulatsioon.</blockquote><br/>Kui inimesel on kodulaen, aga samal ajal ka positiivne rahavoog ning ta selle investeerib, siis kogu lühiajalise intressi kasutamise &quot;kokkuhoid&quot; on tal akumuleeritud. Kõrgete lühiajaliste intresside perioodil saab ta seda kasutada ning pikas perspektiivis on ta üldjuhul odavama laenu saanud.

Karum6mm

<blockquote><b>&quot;urmas13&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Karum6mm&quot;</b><br/>Väga kaua kehtis reegel<i> Floaters Always Win.</i> See aeg on nüüd läbi. </blockquote><br/><br/>. . . ja palun millisel põhjusel?</blockquote><br/><br/>Eksisteerib päris mahlane tõenäosus, et nominaalintressid nüüd tõusevad päris kenakesti ja päris kaua. Vastasel korral peame me hakkama harjutama end mõttega, et tuleb suurem pahandus ja siis rahareform. Korralik raha nimelt eeldab piiratud kättesaadavust/kogust ning ka selle riskiga kooskõlas olevat hinda. Meil pole päris tükk aega kumbagi olnud.

2korda2

Karum6mm,<br/>millisesse punkti/tasemele sa sellel &quot;päris kenasti ja päris kaua&quot; joonel paigutad lõunaosariikide maksevõime? Ma saan aru, et kreeklased said tänu tugevale ponnistusele enam-vähem ree peale (tänaste intressimäärade juures). Kui nüüd tuleb näiteks +3pp, siis nad võivad kurjaks saada. Itaalia pole erilist ponnistamist alustanudki - ega seal ka ilmselt peoks põhjust pole?<br/>Ehk - kuigi päris raha puhul on positiivne nominaalintress loogiline seisund, siis ma ei ole ikka veel kindel, et EU rahasüsteemis on see võitlus põhja ja lõuna vahel selleks korraks ära võideldud. Või ongi lahenduseks 3% juures olev EURIBOR ja samas 5% juures olev inflatsioon?<br/>