Euro ja eestlased
Postitusi kokku 56
SideKick

kui ma eksin kellegi arvates, siis ootan meeleldi konstruktiivset arutelu.

Graafik

filosoofiliselt lähenedes ei ole eestlastel muud valikud kui:<br />-nõrk euro või<br />-tugev dollar<br /><br />ei näe muid alternatiive<br /><br />kui me oleme huvitatud stabiilsest rahandussüsteemist ei ole meil muid valikuid - või on !?<br /><br />Või siiski on mingi müütiline EEsti Kroon<br /><br />Niikaua kui rahvas ei inise valust soovitaks eurot.<br /><br /><br /><br />

US

Ma pooldan igati EEK-i, mis on euroga seotud. Siis on olemas nii <br />1) seotus tugeva valuutaga (mida kauem see muutumatuna on püsinud, seda suuremaks muutub ka usaldus selle väikese valuuta vastu)<br />2) võimalus vajaduse korral minna üle iseseisvale rahasüsteemile, ilma et peaks jälle uue valuuta ringlusse tooma. EEK-i omaksvõtt 1992 oli uskumatult edukas. Järgmine kord ei pruugi see nii enam olla.<br />TO: rene222<br />Mis tähendab, tugevam? Ühisraha Euroopas on kasulik eelkõige suurriikidele, kes saavad Euroopa juhtida rahapoliitikat. Loomulikult hinnatakse Euroopa majanduse tugevust või nõrkust Saksamaa, Prantsusmaa, Beneluxi, Itaalia ja Hispaania, mitte Iirimaa või Soome järgi. Euroopa tundub seetõttu USA-st aeglasema arenguga. Kui me võtaks aga Soome, Rootsi ja Norra, siis SKT 1 elaniku kohta ning SKT kasv 1 elaniku kohta on väga kõrge. Kõrgem kui USA-s (vähemalt nii oli 1998). <br />USD on oma populaarsust võitnud just riikides, kus riigil endal ei ole selgroogu (korruptsioon, pidevad majanduskriisid, USA ettevõtete mõjuvõim majanduses jne). Kui mina oleks suurriik, siis oluline eesmärk olekski oma valuuta populariseerimine teistes riikides. Lihtsalt emiteerin teistele riikidele raha ja toodan enese jaoks sellega lisandväärtust. Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb. Mida rohkem riike "ostab" minult usaldusväärse rahasüsteemi, seda parem. Kui on aga endal see usaldusväärne rahasüsteem, miks seda väärtust kaotada. Seda võib varem vaja minna, kui me arvame.<br />Ma millegipärast usun, et 1995 Mehhiko, 1997 Aasia ja Lõuna-Ameerika ja 1998. aasta Venemaa kriis on samuti osaliselt viimaste aastate USD tugevnemise taga. USD süsteem on enda valdusesse saanud uusi piirkondi, mistõttu nõudlus USD järele on kasvanud.<br />Igasugused USA mõjuvõimu all olevatest riikidest (Mehhiko, Brasiilia, Argentiina) ma üldse ei räägi. Seal võetakse ministritena tööle selged teatud USA-meelset poliitikat toetavad inimesed. Nende inimeste huvides ei ole tõenäoliselt riigi kiirem areng, vaid lihtsalt "mulje" kiiremast arengust (enamasti on küll tegemist olukorra stabiliseerimisega).<br />Ühest küljest, jah, USA eraldas Mehhikole raha kriisist väljatulemiseks, kuid ise tekitas selle enne. Mõned aastad tagasi oli igatahes Mehhiko keskmine SKT inimese kohta 3,500 USD aastas vs. 30,000 USD aastas USA-s. Millest see tuleneb? Mina väidan, et tegemist on tüüpilise suurriigi/väikeriigi suhtega, kus väikeriik on liiga tugevalt suurriigi mõjuvõimu all.

MSM

US kirjutab:Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb.<br />Minu meelest Leedu raha on seotud USD-ga ja lehes kirjutatakse, et see on teinud ainult paha. Kuisas siis on, kas tugev EEK on hea või paha?<br />

SideKick

sa toid suurepäraselt välja punkti, et arengumaad satuvad voimsa valuuta kyysi ja on seotud suurriigi majandusega, kas see ei oleks siis hea euroopa liidule? kui eestis kehtiks euro, siis oleks see meilegi kasulik.<br /><br />ok me voime siin arutada eesti probleeme, kuidas jääda iseendiks, kuid paratamatult maailm globaliseerub ja minu arvates pole väikestel tegijatel varsti enam midagi teha (motlen nii riike, kui firmasid).

US

Olen nõus, et on toimunud (!) globaliseerumine ja see ka jätkub kuni mingi suur süsteem satub kriisi. Siis süsteem killustub ja algab uus konsolideerumine.<br />Minu väited "Eestile kasulik" tähendavad eelkõige seda, et ma näen suurte süsteemide kriisi juba lähiajal (5-10 aasta perspektiivis) küllaltki tõenäolisena ja seetõttu ei pea ühinemist nende süsteemidega piisavalt kasulikuks. Hüvede periood jääb liiga lühikeseks.<br />

US

TO: MSM<br /><br />Hea ja paha? Ma ei oskagi nii liigitada. Kui arvestada, et eesmärgiks on maksimaalne ostujõud, siis on loomulikult kasulikum võimalikult tugev valuuta. See tähendab suuremat ostujõudu impordi osas.<br />Samas on oluline pikaajaline perspektiiv. See tähendab, et lühiajaliselt ei tohi valuuta tugevneda liiga palju, et see hakkab kahjustama riigi tulevast arengut. Kui näiteks palgatasemed muutuvad Eestis õigustamatult kõrgeks(!! Kes seda oskab öelda, kus see konkreetselt on?), siis on oht kriisi tekkimiseks, sest ühel hetkel ei ole ettevõtted nende palgakulude ja sellest tuleneva kõrge omahinna juures võimelised oma toodet või teenust realiseerima.<br />Eesmärgiks on ikkagi pikaajaliselt võimalikult tugev valuuta.

veiko

Juhtusin seda arutelu lugema praegu, seetottu vabandan, et varem ei ole sona sekka ytelnud. Tuli kohe meelde see, et nadalavehtusel lugesin RedHerringu uut numbrit, mida Rain Lohmus paar nadalat ennem mainis (millegiparast saab Ta selle tunduvalt ennem mind katte, minu oma tuleb siiani USA kaudu). Seal on tore graafik Aasia riikide valuutakurside kohta, kus ainsana on aasta algusest Indoneesia ruupia langenud USD'ga vorreldes c.a. 20%, enamik valuutasid samas suurusjärgus, kuid moned c.a. 5% USD suhtes tousnud. Minu kommentaari peale, et näed Indoneesia ruupia on vähem langenud, kui EURO, oeldakse ainult, et USD olevat spekulatiivselt tousnud. Millegipärast solvuvad Eestlased ka selle peale, kui leian palju sarnasusi Eesti ja Indoneesia vahel, ning Singaporega, millega tihti Eesti ajakirjandus ja poliitikud meid vordlevad, on meil tunduvalt vähem yhist. Singapore puhul näiteks yks hea fakt see, et nende riik oigustas telekommunikatsiooni monopoli (mis muuseas praeguseks on lopetud) just seetottu, et nende kodanike seaduslik oigus on saada tasuta interneti yhendus. <br /><br />Veiko

arwen

Aeg läeb ja Euro tuleb aina lähemale.Kui aasta tagasi tundus veel et euro tulekuga suurenevad bensiini hinnanumbrid siis enam see nii ei tundu.Kõik kallineb nii kiiresti et kui 2007 koidab siis oleme vist seksa keskmiste hindade tasemel.Positiivse poole peal on muidugi selline kaudne maapeale laskumine,me ei saa enam rääkida miljardilistest riigieelarvetest ja ka miljonäride read vähenevad.

ruuki1

Minu arvamus on selline, et taoliste lömitajatega nagu eestlased (eriti need andekad kintsukaapijad, kes sinna etteotsa on upitatud) ei ole olulist vahet, kas rahaks on euro, rubla, dollar või kroon. Majanduspoliitika kui selline jääb ikkagi samaks (toore välja, oskused välja, transiit läbi) ja esimese köhatamise peale lüüakse svejkilikult kulpi.

usd

Minu jaoks ei ole mingit vahet kas on 15,65 miljardit EEKi või miljard EURi, jama on vaid selles, et selle miljardi EURi eest saab euroga liitumise ajal tunduvalt vähem osta, kui 15,65 miljardi eegu eest praegu.

ozbot

usd, kas väidad, et kui me ei liituks euroga 2007, siis saaks 15,65 miljardi eegu eest samapalju kui praegu!? (ühesõnaga ei saa su kommentaarist aru). minumeelest inflatsioon ei sõltu oluliselt määral euroga liitumisest või mitteliitumisest.

ruuki1

Romario,<br />natuke ikka sõltub küll - labaseim näide alles kusagilt läbi lipsanud soov emiteerida 99 eurosendine (või pennine) münt, kuna hinnanumbrid kipuvad viimasel ajal kõik sellega lõppema.<br />95 eestisendine on seni ikka natuke süütum üritus :)))

errrocode12

Veiko, puudutasid teemaväliselt Indoneesiat ja ruupiat. Täna hommikul vajus mul suu ammuli kui kuulsin (BBC-st) et Indoneesia riigi eelarvest moodustavad 20% kütuse toetused mida tahetakse tänase nafta hinna juures koomale tõmmata.<br /><br />Sorry mehed - edasi Euro ja eestlased .....

ozbot

ruuki, selle määrab ära ikka konkurents, eksole. Kui turul on näiteks jaemüüja, kelle huvi on turgu võita, siis ta ei hakka hindu ülespoole kruvima, et 99.99 lipikule tuleks. Sektorites/valdkondades, kus konkurents on hindade käitumise peamõjur, ei toimu suurt inflatsiooni seoses rahalipikute vahetamisega.

ruuki1

jajah, statoil vs. neste on parim näide "toimivast" konkurentsist.

suffiks

to: errrorcode12<br /><br />Oskad sa ütelda, palju EL-i eelarvest moodustab põllumeestele peale maksmine?

suffiks

ja NB!<br /><br />Veiko võttis sõna 5 aastat tagasi :).

errrocode12

to: suffiks<br /><br />good point :-)

vasja

Täna müüdi kõvasti USD -d , eriti Saudi Araabia müüs jälle meeletu koguse ,kuid eurosse seekord ei investeeritud nagu augustis.<br />Greenspani lahkumine detsembris on ka investoreid usd-st tagasi põrganud , <br />kardetakse uut juhti ,kes võibolla ei vii hoiust 3,5% üle ,vaid hoopis alandab seda.<br />Oodata on muidugi jälle CAD ja AUD rallit .<br /><br />

2018

Ajaloost on ju teada, et ükski suur süsteem ei ole samal kujul väga kaua vastu pidanud. <br /><br />what a load of bullshit. aga usa? jaapan? hiina? saksamaa? kuidas mõõta suurt, kas inimeste arvu või rkt järgi? isegi rooma keisririik pidas ajas mõõdetuna kuradi kaua vastu. kuigi lagunes.

stefan

Iga kord kui eesti pangakontos vahetakse 1 meek>eur ja vastupidi teenivad rootsi/soome pangaomanikud 1500 eek kasumit. Rääkimata valuutavahetajatest linnas kes teenivad kuni 10% spreadi. Mida kiirem see lõpeb, seda parem eestlastele, ma arvan. Raamatupidajate elu lihtsustub ka, ja Eesti maine tõuseb.

siirius

Sama hästi võiks nad soovitada kulla alusele tagasi minna - vähemasti läigib kenasti ning inflatsioonikindel on ka (enamikel juhtudel).

arwen

ahhaa,poisid hädas,vanu kroone pole kellelegi müüa!

stefan

SEB arvab et euro tulek hilineb 2008-ni.

stefan

kahjuks ei leia ma praegu SEB tänast Idaeuroopa Outlook inglisekeelset versiooni.

angelp

Samas SEB oktoobri ülevaates oli esitatud seisukoht, et aasta euro hilinemist pole mingi katastroof. Seejuures muutuvad oluliseks muidugi muud kriteeriumid, et usaldust meie väikese riigi (õigemini majanduse) vastu hoida: kõige olulisem, et antaks uus realistlik tähtaeg (nt aasta). Määramatu venimine võib kindasti muuta juba rahaturud närviliseks. Samuti hakatakse euro hilinemise puhul pingsamalt jälgima muid parameetreid: kas jooksevkonto defitsiit väheneb? kas riigieelarve püsib tasakaalus? kas inflatsioon ikka suudab väheneda alla Maastrichti kriteeriumi?<br /><br />Ühesõnaga euro võib hilineda, negatiivset tagajärge see iseenesest ei tähenda, küll aga muutume haavatavamaks misiganes muude negatiivse arengute suhtes. Ka poliitiline risk suureneb - võibolla vahepealsel ajal erakond X tugevneb ja hakkab aktiivsemalt "krooni kaitsma".<br /><br />Stefan ma vaatan, sa viimasel ajal ainult bearish uudiseid esile tood. Ja seda hämmastava põhjalikkusega, igal rindel. Tubli töö! :) Muidugi objektiivne see pilt pole, kuna samapalju võib panna kõrvale positiivseid ja bullish kommentaare. Näiteks samas SEB analüüsis antakse prognoos, et laenunõudlus kasvab veelgi - kuum olukord KV turul püsib. Kõik objektiivsed makronäitajad kokku on hetkel küll piisavalt bullish. Kuigi riskid on olemas, nagu alati, ja on viimasel ajal üha kasvanud. Nii et jälgime põnevusega :)

stefan

angelp<br /><br />olen bearish jah, aga LOODAN et euro tuleb 1 jaanuar 2007.<br /><br />- Eestis pole valuutat mis võiks langeda<br />- Eestis pole intresse mis võiksid tõusta<br />- Eesti ainukene korrigeerimismehhanism on jooksevkonto kiire vähenemine, mis tooks järsult kaasa teisi probleeme. Et vältida seda, on kõik meetmeid mis parandaksid jooksevkontot RAHULIKULT täna head.<br /><br />SEB Outlook on tõesti hea lugemine, näen et Ühispanga ekonom on ka osalenud.<br /><br />Aga tänan küsimast angelp, väga tähtis on rõhutada et "bearishness" tähendab mitte pessimismi vaid seda et parim tee edaspidi ei ole alati gaas põhja. :)<br /><br /><br />

ozbot

harige palun rumalat...<br /><br />Minu meelest piirkond nimega Eesti, kus majanduskasv II kv. 2005 yoy on 9,9% ja kus kehtib valuutakomitee süsteem (puuduvad töötavad instrumendid M0 ja M1 mõjutamiseks), on andnud sisuliselt katteta lubaduse - hea illustratsioon oleks "The Boss" nimeline karakter Dilberti koomiksist - täita Maastrichtis kokku lepitud inflatsioonikriteeriumi, mis nõuab, et kolme kõige madalama inflatsioonimääraga riigi, kus GDP kasv on ~1-2%, vastavast numbrist tohib erineda vaid 1% (oli vist?:). <br /><br />Ehk ma ei saa aru kuidas Eesti saab sellise kohustuse endale üldse võtta, sest ta ei saa ju kuidagi tagada selle täitmist, lihtaslt hoiab käsi pöidlas ja loodab, et läheb õnneks. Aga mis siis peale euroga liitumist saab, kas siis Eesti Panga funktsioon muutub ja saab õiguse M0 ja M1 hulka mõjutada? Kui mitte, siis hakkab ju ka järgnevatel aastatel, tulenevalt majanduse konvergentsist ja lõimumisest, inflatsioonikriteeriumi keeruline (et mitte öelda võimatu) täitmine meid kimbutama?<br />

Henno_Viires

Eesti Pank teadis rääkida, et naftahinna tõus ei mõjuta inflatsiooni mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa riikides, sealhulgas ka 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigis. Ehk kui tõuseb ka baas, siis selle suhtes olevat see 1% siiski võimalik. Mine võta nüüd kinni ...

AloV

Eesti probleemiks see, et kütuse element nn toidukorvis ehk siis tarbimiskorvis on kaks kolm korda suurem kui Euroopas keskmiselt, seega kui tõuseb kütuse hind, siis inflatsiooni mõjutab see Eestis rohkem kui Euroopas.<br /><br />

siirius

Euroopa Liidu liikmesusest tuleneb muude kohustuste kõrval ka kohustus kuuluda Euroopa Majandus- ja Rahaliitu ning võtta kasutusele ühisraha euro. Samas on ühisraha käibele laskmine seatud sõltuvusse riigi majanduse olukorrast ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 on toodud tingimused, millele liikmesriik peab vastama. Euroopa Liiduga liitumise lepingust (Artikkel 4) tulenes Eesti Vabariigile muuhulgas ka kohustus osaleda liitumise hetkest majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand (s.t. ei kasuta eurot seadusliku maksevahendina, kuid püüab selle kasutuselevõtu poole). Inglismaa ja Taani ei kasuta eurot, sest neil on juba enne majandus-ja rahaliidu asutamist saadud erand, Rootsi ei kasuta eurot, sest nende poliitikutel tekkis tahtmine referendum korraldada...<br />Mingeid erandeid uutele liitujatele 2004 ei kehtestatud, seega tuleb Maastrichti kriteeriume täita täie rauaga. <br />Valuutakomitee nimeline imeloom oli Maastricti lepingu loojatele täiesti tundmata suurus ning seepärast ei ole EL õigusalastes tekstides ka sellega arvestatud. Enne EL-iga liitumist (1999.a., kui mu mälu mind ei peta) pidas Komisjon kõige õigemaks, et EL-iga ühinedes Eesti loobub valuutakomitee süsteemist ja läheb üle 'normaalsele' rahapoliitikale. Aeg tegi selles suhtumises korrektuurid ning alates 2004.a. 28. juunist on Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga ERM IIs. <br />Kas Maastricti lepingu kriteeriumid on mõistlikud või mitte, on hea akadeemilise arutelu teema. Hetkel on nad sellisena kehtivad ning kui tähtajast 1. jaanuar 2007.a. tahetakse kinni pidada, siis tuleb neid täita, kui tahetakse euro sel ajal kasutusele võtta. Kui Maastrichti kriteeriume ei täideta, siis eurot 1.01.2007 kasutusele ei võeta. Eesti suhtes erandi kaotamise ning ülemineku kuupäeva otsustab ECOFIN millalgi 2006.a. keskel ning kohalikul tasemel kuupäevade väljalubamine on rohkem Eesti poliitikute personaalküsimus.

ozbot

siirius, tänud asjaliku kommentaari eest, aga põhiküsimus jääb ikkagi: kuidas Eesti tegelikkuses inflatsioonikriteeriumi täitmist (valuutakomitee süsteemi tingimustes) tagada saab nii enne kui pärast euro kasutuselevõttu? Mis siis praeguste kokkulepete järgi alates 1.01.2007 Eesti Panga funktsioonist saab? see peab ju muutuma ja võimaldama M0 ja M1 mõjutamist?<br /><br />Aga Eestil on vist üks "trump" (samast valuutakomitee süsteemist tingitult) veel tagataskus - nagu kunagi ajakirjandusest läbi käis, võiks Eesti sisuliselt ühepoolselt hakata kasutama eurosid, sest kogu käibel olev EEK on tagatud välisvaluutas, nüüd tuleks lihtsalt kroonid hoiule panna, välisvaluuta EUR-iks konverteerida ja käibele lasta. Või keelab seda ka mingi õigusakt?<br />Ehk kui 1. jaan 2007 läbi "legitiimse mehhanismi" euro kasutuselevõtt ei õnnestu, siis lasta see tagavara variandina käiku :)

siirius

Inflatsioonikriteeriumi täitmist ei saa Eesti Pank kontrollida, sest rahapoliitilisi mõjutusvahendeid ei ole. Seda saab teha Vabariigi Valitsus läbi eelarvepoliitika.<br /><br />Mis aga tulevikku puutub, siis EKPS liikmena saab Eesti Panga eesmärk olema hinnastabiilsuse tagamine. Alates euro kasutuselevõtust ei kujunda Eesti Pank enam iseseisvat rahapoliitikat, vaid osaleb selle kujundamisel ja elluviimisel Euroopa Keskpankade Süsteemis (sisuliselt muutub osaks suuremast süsteemist). Eesti Panga presidendist saab Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Eesti Pank jääb raharingluse korraldajaks Eestis, kuid Eesti Panga emissiooni ainuõigus kaob. Eesti Pank emiteerib euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal koos teiste EKPS liikmetega. Eesti Pangale jääb ainuõigus emiteerida Eesti Vabariigis euro münte, kuid emiteeritavate müntide mahu peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Keskpank. Senine krooni kattevara muutub euro kattevaraks ning viimase hoidmine ja juhtimine toimub Euroopa Keskpanga kehtestatud reeglite alusel. Euroopa Keskpanga kehtestatud reeglitele allutatakse ka Eesti Panga raamatupidamine ning auditeerimine toimub EL õiguse sätete kohaselt.<br /><br />Omavoliliselt euro käibelelaskmine ei ole kooskõlas EL õigusega, sest viimane on ette näinud teistsuguse mehhanismi. See oleks vastuolus ka liikmesriigi lojaalsusprintsiibiga EL suhtes. EL-i mittekuuluvad Euroopa miniriigid on sõlminud EL-iga rahvusvahelised lepingud eurode kasutamiseks. Omavoliliselt on euro käibele võtnud Kosovo (seda küll ÜRO mandaadi all), kuid nad ise midagi ei vermi ega trüki, vaid saavad oma papi Austria keskpangast.<br /><br />Kui Eesti hakkaks heast peast euro münte vermima ning pangatähti trükkima, siis rahvusvahelise õiguse seisukohast oleks selline samm vaenulik aktsioon eurot kasutavate riikide vastu. õiguslikult samasuguse tulemuse saad kui saadad Eesti õhuväe AN-2 Helsingit pommitama.

priitp

siirius,<br />euro faktiliseks kasutusel võtuks pole vaja meil münte vermida ning pangatähti trükkida. Lihtsalt tuleks lubada lisaks kroonile kasutada Eesti siseses ringluses ka eurot. Ei lähe palju mööda kui kõik eurosid kasutavad. Kroonid saab juba täna ja on saanud kogu aeg eurodeks vahetada, lihstalt ma ei saa euros oma latte eest maksta.

ozbot

jah, ma ei mõelnud "käibele laskmise" all müntide vermimist ja pangatähtede trükkimist, aga eks ta sobimatu (seadusevastane) ühele EL riigile oleks niivõinaa - enne liitumist oleks võinud ära teha (eeldusel, et see poleks takistanud liitumist 2004 mais). Aga üldiselt, siirius, räägid täitsa nagu riigiametnik ;)

siirius

Kui rahaseadust uurida, siis karistuse saab määrata seadusliku maksevahendi (EEK) vastuvõtmisest keeldumise eest. Seega kui kauba müüja või teenuse osutaja on nõus eurot vastu võtma, siis ei saa seda keegi keelata. Lihtsalt raamatupidamises tuleb saadud eurod kroonideks konverteerida. Kes või mis peaks olema see 'lubaja' kes krooni kõrval ka eurot kasutada lubab? Kas see tähendaks paralleelset raharinglust ning kuidas sellisel juhul korraldada raamatupidamine? Kas EV ametkonnast lubaja võtaks siis ka vastutuse euro käibimise eest ning korraldaks sularahaga varustamist?<br /><br />Oma konks muidugi on - vahetusraha nimelt. EV-s ei reguleeri seda miski, aga üldtunnustatud euroopa tava on, et vahetusraha antakse tagasi ametlikult kehtivas valuutas vastavalt ametlikule kursile. Seega Eestis eurodes maksmisel saab tagasi kroone. <br />Puhtalt oma initsiatiivist eurosid kasutama hakata pole seega mõtet, turistide eurosid aktsepteerivad aga kõik kesklinna baarid Tallinnas ning olen ise näinud kuidas vahetusraha enam-vähem õige kursi alusel kroonides tagasi antakse. <br /><br />Kui Mart Laar 1999.a. pakkus välja oma lennuka idee euro enne kasutusele võtta kui Eesti EL-iga ühineb, siis nimetati seda EL ametnike poolt avalikkuse ees 'intellektuaalselt huvitavaks mõtteks'. Komisjoni kuluaarides öeldi talle veel üht-teist, mis ilmselt kunagi tema memuaaides kajastamist ei leia kuid misjärel Laar väitis, et ta hoopis ülekanderaha ning mitte münte ja pangatähti silmas pidas.<br /><br />Euro pangatähtede ja müntide kasutusse võtmine krooni kõrval tekitab hulga rohkem probleeme kui sujuv üleminek eurole 'by the book'. Sularaha massiline paralleelringlus on tavaliselt signaal kodumaise valuuta ebausaldusväärsusest; euroopaga integreerumise kiirendajat mina selles küll ei näe (erinevalt mõnest kodumaisest poliitikust ja roosa-kollase lehe ajakirjanikust). Eurointegratsiooni reaalseks tagajaks on ühinemise institutsionaalse raamistikuga, milles euro sularahal on oma pisike (kuid tihti ületähtsustatud) niss.

hgh

Kogu jutt käib alusel, et eurole ülemineks on juba otsustatud asi. Kas on siis? Ei näe sellest küll tulu tõusvat, hinnad on ikka eri maades erinevad ja valuutat vahetada pole ka praegu mingi probleem.<br />Küll tulevad kaasa kõik euroga seotud probleemid, alates ümaradamisest tulenevast hinnatõusust.

mad

eurosid juba võetaksegi vastu baarides ntx. iseasi on kurss muidugi

rakuc

Rahaseaduse muutmisele ning veel paar pügalat, millega kohustatakse avaldama näitajad kõik nii EEK kui EUR arvestades Eesti Panga kurssi.. (ümardamisele võib kehtestada kindla korra aga parem kui see toimuks lihtmatemaatiliselt )<br />Siis võbki alustada EURo adopteerimist ;))

riq

no mind isiklikult häirivad m6ttetud sendid, ala hinnad 90 senti ja 50 senti jne jne.<br />ja eestis on elu niigi kallis vorreldes sissetulekutega, see ymardamine ei koti eriti.<br />ja kui me tahame paremini integreeruda siis on euro teretulnud, sest need nö korvalnahud nagu infla ja intressid on meil einvei juba soltuvad. ma ei nae motet dubleerimisel!

Velikij

no minu meelest ajab siin siirius väga mõistlikku juttu, mis eriti teistega võrreldes silma torkab. aga euro tulek on tegelikult väga inimvihkajalik, sest siis on palju idiootselt rasket metalli. i hate ECB! eesti krooni eest lõpuni!

infinite

Mina olin möödunud nädalal ühes Lääne-Euroopa supermarketis tunnistajaks, kuidas turist tahtis kassas USD-ides maksta. Ja oh imet, müüja tegi paar lisa klahviliigutust kassaaparaadil, hind muutus USD-iks ja konnanahad liikusid kassasse, tagasi anti euromünte.<br /><br />A muidu peaks euro tulekuga ümber tegema rubriigi "Mis chatis toimub?"<br /><br />-b*****, kas sa oled miljonär?<br />-eurodes? ...vist jah<br />-no siis on m6nus ju. ma ise lahkun, kui meuro kokku saan (kui saan).<br />see tundub nii lihtsana!<br /><br />See oleks ju päris masendav, kas pole?

Velikij

masendav jah, aga ega siis keelekasutus muutuda ei tohiks, ikka meur, meuri. Muidu meenutab ühte kahtlase kvaliteediga menubändi.

riq

parandan, ma rääkisin "kui n-euro kokku saan"<br /><br />reunited eesti rokilegend!<br />jaanuaris saku suurhallis!<br />piletid myygil!

siirius

Hindade ümardamisest:<br />Selle kohta kehtib EL nõukogu määrus 1103/97 artikkel 5, mis reeglid paika paneb. EL määrus on otsekohalduv, st. rahaseadust selle määruse pärast muutma ei pea. Kel on aega ja viitsimist, võib lugeda ka Euroopa Kohtu kaasust C-19/03 "O2", mis räägib sellest, kuidas ebamõistlikult hindu ümardanud Saksa mobiilioperaator karistada sai. Hea lugemine, seda enam et eurole üleminekust jutustavad tegelased küll viitavad hindade ümardamisele, kuid kuidas seda teha - jäetakse lahtiseks.

arwen

Mite sõnagi eestist!<br /><br />Latvia: Our spelling is on the money<br />Euro or eiro? Latvia says it wants to employ its own spelling for the European single currency.<br />January 13, 2006: 9:29 AM EST <br /><br /><br /><br />FRANKFURT (Reuters) - You say euro, we say eiro -- Latvia is thumbing its nose at the European Central Bank and insisting on using a different spelling for the European single currency.<br /><br />Government ministers last week voted to spell the euro, which Latvia hopes to adopt in 2008, the "eiro" in national law and translations of European Union law, although banknotes and coins would carry the "euro" spelling.<br /><br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br />"'E-u' as a combination of letters does not exist in Latvian. You would never get such a combination of letters," Latvian finance ministry attache to the EU Mihail Kozlovs said.<br /><br />"According to the rules of the Latvian language, that combination of letters is translated into 'e-i'."<br /><br />Latvia's decision came despite an appeal by the ECB in December urging all European Union members to keep the name and spelling of the single currency the same.<br /><br />Several other new European Union member countries are also wrestling with the spelling issue, including Malta and Hungary. Some Maltese prefer "ewro" because of pronunciation difficulties, but no official decision has been taken.<br /><br />Lithuania and Slovenia, who hope to be among the first wave of newcomers to adopt the common currency in 2007, have agreed on a compromise.<br /><br />They will use "euro" in official legal documents and for international purposes, while domestically the currency will be generally known as the "evro" in Slovenia and the "euras" in Lithuania, also for linguistic reasons.<br /><br />Of the current 12 countries using the euro, only Greece is allowed to spell the name of the currency differently, and then only because it has a different alphabet<br />

Jyrttoo

isegi kui euroopa süsteem kokku kukub, siis võiks ühine raha ikkagi jääda:) mul on suva mis seal rahal on pildi peal, peaasi, et mugav ja tore ja kena on:)