<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br /><blockquote><b>"havoc"</b><br/>Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia ei eksisteeri ei tootmise, transpordi ja hoiustamise ega tarbimise poolel. See on oluliselt halvemas seisus kui need minituumaelektrijaamad (mis ka eksisteerivad vaid paberil).</blockquote><br/>Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia on juba mitmes kohas kasutusel. Näiteks <a target="_blank" href="https://www.siemens-energy.com/global/en/offerings/renewable-energy/hydrogen-solutions.html">Siemens Silyzer 300</a> seadmestikuga jaamad töötavad mitmes kohas Saksamaal juba aastatest 2015/2016 ning peagi käivitamisel olevad projektid on Taanis, Dubais, Austrias ja Tšiilis.<br/></blockquote><br/>Sama hästi võid väita, et vesinikautode laiaks kasutamiseks kõik vajalik olemas ning tuua näiteks Toyota Mirai.<br/>
Pikemas plaanis (10+ a.) tehakse Soome tuuma juurde ning kogu piirkonda ka massiivselt (mere-)tuuleparke ning oluliselt ka võrguühendusi juurde, et odav elekter saaks voolata sinna kus kallim piirkond. Pikas plaanis on ilmselt ka gaas naftaga sarnane toode, et saab tankeritega piisavas mahus üle maailma tarnida ning head LNG ühendused ning globaalne hind. Gaasijaamade kapitalikulu oluliselt-oluliselt väiksem tuumajaamadest ning need ka kiirelt käivituvad ning kiirelt seisatavad ning ei vaja palju hooldust ega suurt inimmassi ja ametnike armeed keda pidevalt palgal hoida ning jäävad seega katma lokaalselt tuuleenergia kõikumisi ja energiajulgeolekut koos Inculkansi hoidlaga. Tuumajaam pole kindlasti kõikumiste katmiseks sobib, see on ikka baaskoormuse jaam mis töötab pidevalt. <br/>Eestis 2031.a. valmiva tuumajaama juttu võib ullikestele ajada, kes energeetikast midagi ei tea, kuid kes vähegi sisulise poolega kursis siis teab, et see on naeruväärne - vaadake kaua läks soomlastel viimase tuumajaama ehitusega ning neil oli juba enne infra olemas. Pealegi on naeruväärne, et tuumajaama "soovivad rajada" isikud kel pole raha isegi oma rahadega lobby tegemiseks... Pole kuulnud ka vastust miks Fermi Soome ei taha jaama teha, sel ju ometi kõrgelt arenenud ärikultuur, usaldusväärne regulaator ja madal korruptsioon ning energiadefitsiit...
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br/><blockquote><b>"pahurik"</b><br/>nii ja palju see salvestamine maksab?</blockquote><br/>Näiteks <a target="_blank" href="https://www.pnnl.gov/sites/default/files/media/file/Final%20-%20ESGC%20Cost%20Performance%20Report%2012-11-2020.pdf">siit</a> leiad vastuse oma küsimustele mistahes kulukomponentide kaupa.<br/><br/>Ühe <a target="_blank" href="https://www.pv-magazine.com/2022/10/04/abb-to-stabilize-dutch-grid-with-9-mwh-battery-flywheel-storage-facility/">trükisooja uudise</a> põhjal on tänapäevase state-of-the-art talletuslahenduse talletuskulu järgnev:<br/><i><blockquote>S4 Energy and ABB recently installed a hybrid battery-flywheel storage facility in the Netherlands. The project features a 10 MW battery system and a 3 MW flywheel system and can reportedly offer a levelized cost of storage ranging between €0.020 ($0.020)/kWh and €0.12/kWh.</blockquote></i></blockquote><br/>selle lingi sa korra juba panid, seepärast ma täpsustasin, et palju see su meelest maksab. Kui salvestamine maksab rohkem kui tuumajaamast tulev elekter, mismoodi see siis tuumaenergia välja tõrjub isegi kui salvestatav elekter oleks tasuta, mida ta ei ole.<br/>PS muidugi meile tuumajaama ei tule, sest siis ei saa inimestelt viimast koorida, jaama saaks ehitada sisuliselt ainult riik EE kaudu, ma ei näe, et teised saaks sellelks laenu kui peavad konkureerima riigifirmadega.
Fortum või TVO, see võtaks mitmed riskid ja probleemid maha, näiteks 50/50.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/a/f/afffca7042c4c7a097e48928e26f15f659d8880c.png"/><br/>
<blockquote><b>"pitsat2"</b><br />Fortum või TVO, see võtaks mitmed riskid ja probleemid maha, näiteks 50/50.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/a/f/afffca7042c4c7a097e48928e26f15f659d8880c.png"/><br/></blockquote><br/><br/>Pigem Fortum või kui kahasse, siis koos nt Eesti ja Läti riigiga (läbi EE ja Latvenergo). Läti seis tundub üldse kõige haavatavam. TVO on ühistuline keha, kus on ka hulk tootmisettevõtteid, kelle põhitegevus ei ole energia tootmine, aga on TVO-s osalised, kuna tarbivad palju energiat ja on soovinud Soome energiatootmisesse investeerida. Ebatõenäoline, et seal leitakse huvi Eestisse investeerida, piiranguks jääb kasvõi puudulik ülekandevõimsus Eesti-Soome vahel, kus nad tunnevad, et ei investeeri koduturule.<br/><br/>Aga Fortumil võib väga vabalt huvi olla. Tuumikäri on neil siiski tugeva rahavooga ning kui Saksa ja Vene avantüüridele on ilmselgelt kriips peale tõmmatud, siis varem või hiljem hakkavad nad vaatama uusi kohti, kus midagi teha. Fortum plaanis ka Fennovoima projektis osaline olla.<br/><br/>Võimalik muidugi, et Fortumil tekib uue valitsusega võimalusi ka Rootsis kui uute reaktorite plaaniga edasi minnakse ja seda tellimust päris otse Vattenfallile ei suunata.
Fortum omab ka ise TVO-st veerandi.
Teadmata, kas Soome seadusandlus keelaks selle eos, siis Fortumi osalus avaks vähemalt teoreetiliselt ukse mingitele läbirääkimistele, et tuumajäätmeid saaks Soome Onkalosse ladustada. Sealset maa-alusesse garniitkaljusse uuristatud šahti peetakse seni maailma parimaks tuumajäätmete ladustamise lahenduseks.
Mina ei usu Fermi Energiat, aga veel vähem usun ma rohelisi. Ja mul on raske lõpuni uskuda ka EKRE eestvõttel ning -hirmus populismimülkasse vajuvat Eesti valitsust.<br/><br/>Küll aga usun ma Fortumit ning Soome energiapoliitikat. Eks see on osa äris uue lehe keeramisest, aga värskelt Fortumilt uudis, et alustatakse planeeritult 2 aastat kestvat uuringut, mille eesmärgiks on hinnata uue tuumajaama loomise mõttekust Soome või Rootsi turule. Korraga hinnatakse nii suure konventsionaalse reaktoriga jaama rajamist <b>kui ka väikest modulaarset SMR-jaama</b>.<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.fortum.com/media/2022/10/fortum-launches-feasibility-study-explore-prerequisites-new-nuclear">https://www.fortum.com/media/2022/10/fortum-launches-feasibility-study-explore-prerequisites-new-nuclear</a><br/><br/>Eesti peaks nüüd end küll sinna projekti kuidagi sisse möllima, et sealsest teabest maksimaalselt osa saada. Ilmselt küll Soome-Rootsi ning Eesti-Baltikumi turg niivõrd palju erinevad, et kõik ei ole mastaapide tõttu ületoodav, aga kindlasti on sealt palju õppida. Pealegi, selle kõrval, et kuidas LNG-d Katarist või USA-st kätte saada, peaksid Balti riigid pigem mõtlema, kuidas üldse gaasi osatähtsust energiabilansis vähendada.
Ühes <i>põhjamaa</i> riigis peab juhitavat võimsust olema küllaga. Norras on ohtralt hüdroressurssi, Rootsis veidi vähem, kuid nii seal kui Soomes kokku kümmekond tuumajaama ning ehitatakse juurde. Meil ei tasu mõeldagi, et ilma hakkama saame.
Ühes Põhjamaa riigis pole ohtralt hüdroressurssi ega ühtegi tuumajaama. Mõtlevad vist, et saavad ilma hakkama. <br/>Midagi peab seal riigis mäda olema!
<blockquote><b>"aurora"</b><br />Ühes Põhjamaa riigis pole ohtralt hüdroressurssi ega ühtegi tuumajaama. Mõtlevad vist, et saavad ilma hakkama. <br/>Midagi peab seal riigis mäda olema!</blockquote><br/><br/>Jajah, kirjuta meile ka, mis nad mõtlevad.
<blockquote><b>"aurora"</b><br/>Ühes Põhjamaa riigis pole ohtralt hüdroressurssi ega ühtegi tuumajaama. Mõtlevad vist, et saavad ilma hakkama. <br/>Midagi peab seal riigis mäda olema!</blockquote><br/>Taanit mõtled? Taanis on lisaks tuuleenergiale hunnik soojuselektrijaamu ikka veel töös ning Norra hüdroenergia kompenseerib tuulevaikuse Taanis. Taani pole pärast "roheenergiale" suuna võtmist kunagi planeerind, et nende riik oleks energiasõltumatu. Ja õigesti teevad ka, kui on olemas selline suurepärane naaber.
Eestis saaks Rail Balticu koridori mõned 330 kV (~600 MW tk?) liinid panna, sest ega rongid seal niipea ikka sõitma ei hakka ju.<br/><br/>Maardust Estlink-3 sisse, Kiisa 330 kV alajaam on täpselt RB trassi kõrval.
ERR: <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608800230/tuumajaama-kavandav-fermi-energia-solmib-toostusettevotetega-eellepinguid">Tuumajaama kavandav Fermi Energia sõlmib tööstusettevõtetega eellepinguid</a><blockquote>Ettevõtetele, kes sõlmivad <b>Fermi Energiaga</b> tingimuslikud eellepingud, kohustub Fermi tuumareakori valmimisel müüma elektrit fikseeritud hinnaga, mis algab 55 eurot/MWh.<br/><br/>Fermi Energia juht <b>Kalev Kallemets</b> ütles, et neil on praeguse seisuga sõlmitud juba 17 eellepingut. "Lepingu sisu on see, et kui<b> valitsus </b>otsustab tuumajaama ehitust lubada, siis tarnime meie reaktori valmimisel aastal 2031 kokkulepitud hinnaga lepingupartnerile elektrit," sõnas Kallemets <b>ERR</b>-ile.<br/><br/>Hind kujuneb Kallemetsa sõnul lennukipileti põhimõttel ehk need, kes sõlmivad lepingud varem, saavad soodsama hinnaga tuumaelektrit. Esimese 500 GWh hind on 55 eurot/MWh.<br/><br/>Kellega lepingud on sõlmitud, Fermi Energia öelda ei taha. "Need on eri sorti tööstusettevõtted. Ka <b>Enefit Green</b> ei avalda, kellega ta lepinguid sõlmib," sõnas Kallemets.</blockquote>
Hea PR, muud ei midagi. Enne kui pole teada kes, kuhu, mida, mis tingimustel ja kelle rahaga ning millise raha hinnaga rajatakse siis reaalselt mingeid siduvaid lepinguid ei sõlmita ega siduvaid kohustusi ei võeta. Rahvale propaganda tegemiseks ja ajupesuks aga võib muidugi selliseid uhkeid pressiteateid vorpida..
Huvitav oleks teada, kuidas venemaa oma uued reaktorid on siin-seal käima ja tööle saanud, kuidas Lõuna-Korea on oma tuumajaamad tööle saanud, aga Prantsusmaa Areva ei saa mitte kuidagi?
<blockquote><b>"janek"</b><br/>Pikemas plaanis (10+ a.) tehakse Soome tuuma juurde ning kogu piirkonda ka massiivselt (mere-)tuuleparke ning oluliselt ka võrguühendusi juurde, et odav elekter saaks voolata sinna kus kallim piirkond. Pikas plaanis on ilmselt ka gaas naftaga sarnane toode, et saab tankeritega piisavas mahus üle maailma tarnida ning head LNG ühendused ning globaalne hind. Gaasijaamade kapitalikulu oluliselt-oluliselt väiksem tuumajaamadest ning need ka kiirelt käivituvad ning kiirelt seisatavad ning ei vaja palju hooldust ega suurt inimmassi ja ametnike armeed keda pidevalt palgal hoida ning jäävad seega katma lokaalselt tuuleenergia kõikumisi ja energiajulgeolekut koos Inculkansi hoidlaga. Tuumajaam pole kindlasti kõikumiste katmiseks sobib, see on ikka baaskoormuse jaam mis töötab pidevalt. <br/>Eestis 2031.a. valmiva tuumajaama juttu võib ullikestele ajada, kes energeetikast midagi ei tea, kuid kes vähegi sisulise poolega kursis siis teab, et see on naeruväärne - vaadake kaua läks soomlastel viimase tuumajaama ehitusega ning neil oli juba enne infra olemas. Pealegi on naeruväärne, et tuumajaama "soovivad rajada" isikud kel pole raha isegi oma rahadega lobby tegemiseks... Pole kuulnud ka vastust miks Fermi Soome ei taha jaama teha, sel ju ometi kõrgelt arenenud ärikultuur, usaldusväärne regulaator ja madal korruptsioon ning energiadefitsiit...</blockquote><br/><br/>Leidub veel sarnaseid seisukohti<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608815365/haal-gaasijaam-on-eesti-energiasusteemi-tasakaalu-saamiseks-hadavajalik">https://www.err.ee/1608815365/haal-gaasijaam-on-eesti-energiasusteemi-tasakaalu-saamiseks-hadavajalik</a>
<i>Kolme allika kinnitusel on California osariigis asuv Lawrence Livermore National Laboratory suutnud teha eduka termotuumakatsetuse, mille käigus suudeti toota rohkem elektrit, kui testi tegemiseks kulus.</i><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608817027/ft-usa-teadlased-tegid-eduka-termotuumasunteesi-eksperimendi">https://www.err.ee/1608817027/ft-usa-teadlased-tegid-eduka-termotuumasunteesi-eksperimendi</a><br/><br/>Kas Fermi Energia plaanib midagi sarnast või see pole üldse see teema?
See Livermore teema on pigem ITERi auku
<a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608877751/fermi-energia-valis-valja-voimaliku-eesti-tuumajaama-tehnoloogia">Fermi Energia valis Eesti tuumajaama tehnoloogiaks GE Hitachi uue põlvkonna väikereaktori BWRX-300.</a>
<blockquote><b>"kindsigo"</b><br /><i>Kolme allika kinnitusel on California osariigis asuv Lawrence Livermore National Laboratory suutnud teha eduka termotuumakatsetuse, mille käigus suudeti toota rohkem elektrit, kui testi tegemiseks kulus.</i><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608817027/ft-usa-teadlased-tegid-eduka-termotuumasunteesi-eksperimendi">https://www.err.ee/1608817027/ft-usa-teadlased-tegid-eduka-termotuumasunteesi-eksperimendi</a><br/><br/>Kas Fermi Energia plaanib midagi sarnast või see pole üldse see teema?</blockquote><br/><br/>Termotuumaenergia ja tuumaenergia on minu arusaamises täpselt vastandlikud - esimeses toimub aatomite ühendamine ja teises lagundamine
<blockquote><b>"Kurika5"</b><br /><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608877751/fermi-energia-valis-valja-voimaliku-eesti-tuumajaama-tehnoloogia">Fermi Energia valis Eesti tuumajaama tehnoloogiaks GE Hitachi uue põlvkonna väikereaktori BWRX-300.</a></blockquote><br/>Ehk siis enne 2040. aastat ei juhtu midagi ja Fermis on tööl juba 27 inimest. Investorite raha põleb heleda leegiga.
Investorite? Pead silmas ikka sponsorite?
Võib vist öelda ka kalastajate. Õng visatakse sisse, aga kas miskit otsa ka jääb, selgub kunagi tulevikus. <br/>Fermil on väga sarnane tegevus sellega, mida Peter Vesterbacka Talsingi tunneliga ajas. Olid kalastajad, Peter leidis veekogu, õng visati sisse, juba peaaegu näkkas, aga siis rikuti kõik ära. Fermiga kipub sama asi juhtuma. Juba leidub osapooli, kes sööta noolivad, aga tiigis on üks suur elevant, kes ähvardab kõik ära rikkuda.
<blockquote><b>"janek"</b><br /><blockquote><b>"MeelisSM"</b><br/>Radikaliseerunud tuumahuvilistele veidi jahutust<br/><a target="_blank" href="https://tuumainfo.ee/tuumajaama_ohuloss/">https://tuumainfo.ee/tuumajaama_ohuloss/</a></blockquote><br/><br/>Väga hea kokkuvõte! Kontrollküsimus on ka alati see miks Eestisse, mitte näiteks Leetu või Soome, kus on juba pikk kogemus riikliku regulaatori, sh ohutusjärelvalve jm osas ning ka ühiskond seetõttu leplikum, Leedus veel eriti seoses karjuva energiadefitsiidiga. Vastust paraku sellele ei tule ja reaalne vastus peitub tõenäoliselt selles, et neis riikides puuduvad poliitilised sidemed jms, mis võimaldaks võimu rahaks keerata läbi riiklike garantiide või muude toetavate meetmete kaudu. Kallemetsa seost reformierakonnaga ja selle varjatuma juhtmevõrgustikuga ei saa jätta tähelepanuta ning jääb vaid tähelepanelikult jälgida, et riik oma raha ega mingeid garantiisid sellele soolapuhujate põllule ei vii. Vaadates Zaporožia tuumajaama ümber toimuvat siis veel üks põhjus miks Eestisse tuumariski mitte tekitada!</blockquote><br/><br/>lihtsalt jätan selle siia:<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608878093/ekspert-eesti-kiireim-tee-tuumaenergiani-oleks-jaam-leedus">https://www.err.ee/1608878093/ekspert-eesti-kiireim-tee-tuumaenergiani-oleks-jaam-leedus</a>
Kes Investor Toomase konverentsil juhtus Ignitise juhi esinemist kuulama, siis on selge, et regiooni pole tuumajaama vaja. Meil on tuulevõimsust 5-10x rohkem kui tarbida suudame. Isegi kui tulevikus on kõigil elektriautod jms. Tuul+päike+hüdroakud (Leedus juba on ja laiendatakse, Eestis hakatakse rajama)+gaasijaamad ja probleem lahendatud.
Et kuhu Eestis siis hüdroaku rajada saab? :)
<blockquote><b>"Lord Bogdanoff"</b><br />Et kuhu Eestis siis hüdroaku rajada saab? :)</blockquote><br/><br/>https://energiasalv.ee/<br/><br/>Lisaks vist Enefit plaanib midagi Ida-Virumaa kaevandustesse.
Energiasalve salvestusmaht ei asenda juhitavat võimsust kuna skaalad ja kestvus pole võrreldavad kuid LNG koos Läti mastaapse gaasihoidlaga saab olema juhitav energiaallikas, mis katab perioodid mil tuult ei puhu ning import väljastpoolt Balti riike ebapiisav
Kiisal on olemas nii jaam kui gaasitoru kui elektriliin. Olemasoleva Eeringi jaama kõrvale uue samasuguse ehitamine ei tohiks liialt keeruline ega aegavõttev olla.
Tuuliku- ja paneelimeestel pole muidugi tuumajaama vaja. Stabiilse allika olemasolu lööks nende äriplaani uppi.<br/>
<blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br />Tuuliku- ja paneelimeestel pole muidugi tuumajaama vaja. Stabiilse allika olemasolu lööks nende äriplaani uppi.<br/></blockquote><br/><br/>tuulikud ja paneelid saavad enne püsti kui tuumajaam. Ja selleks hetkeks pole seda ju enam vaja.
Minu jaoks on see projekt umbes samasuguse tõenäosusega nagu Kuu peale tuumareaktori ehitamine. Ehk siis mingi seltskond on leidnud mugava töökoha kuni pensionini...
Rootsi teatas neljapäeval, et valis poole sajandi esimese tuumaenergia laiendamise tarbeks välja väikesed moodulreaktorid (SMR).
Riiklik energiaettevõte Vattenfall teatas samal ajal, et alustab läbirääkimisi Briti kontserni Rolls-Royce'iga ja Ameerika kontserni GE Vernovaga.
Valitsuse teatel ehitatakse Edela-Rootsis asuvasse Ringhalsi tuumajaama kolm kuni viis uue põlvkonna reaktorit, mis toodavad kokku umbes 1500 megavatti energiat – see on võrdne kahe klassikalise reaktori võimsusega.
Tuumajaam on kavandatud Värö poolsaarele. See hõlmab kas viit Vernova reaktorit või kolme Rolls-Royce reaktorit, mille hinnanguline võimsus kokku on umbes 1500 MW. Esimene reaktor käivituks 2035. aastal.
Kurika525/08/25 11:10Rootsi teatas neljapäeval, et valis poole sajandi esimese tuumaenergia laiendamise tarbeks välja väikesed moodulreaktorid (SMR).
Soome elektriettevõte Fortum on kaks aastat hinnanud Põhjamaade uue tuumaenergia tingimusi nii tehnoloogiliselt kui ka majanduslikult. Järeldus on, et tuumaenergia ei ole praegu kasumlik. Fortumi hinnangul peab riik uute tuumaelektrijaamade ehitamise eest rahalise vastutuse võtma, et riske jagada. Uuring pakkus välja riigilaene ja elektrienergia hinnagarantiid.
Kui tuumaenergia ei ole praegu kasumlik, kas ta tulevikus siis oleks kunagi jälle kasumlik või see rong läkski lõplikult ära ja kogu see tuumaäri saabki vaid riigi toetuste najal püsida?
.. seal jääb vist küsimus reguleeritud elektrimahtude tagamisele, kas tekib pöhjendatus tuumaenergia jaoks.. vöi leiab muu mooduse hüdro- või termaalsoojuse vms kaudu.. vöi tekivad oskused korstendest köik halb kinni püüda ja maha müüa ning saab taas pölevkivi vms katlasse ajada
... vöi önnestub langetada nöudlust.. ehk siluda koormustarvet vms.. uued elektrilepingud käsitlevad seda koormuse ajastamist juba üpris töhusalt.. kui seal veelgi rohkem vinti peale keerata, siis turg isereguleerub päris suures mahus, ma usun.. mis vöib olla kokkuvöttes parim kokkuhoiukoht
... pigem peax mingi hetk paratamatult "riigile" puust ja punaselt arusaadavaks muutuma, et reguleerida on vaja vöimalikult vähe, turg reguleerub ise.. igasugune sekkumine teeb enamasti asja ainult vöimendatult hullemaks, vähegi pikemas perspektiivis.. agnh, senix kunix saab vöistelda korduvate valimisvöistluste raames ja on veel miskile näppusid taha ajada, eg suurt lootust turu loomulikule toimimisele muidugi hoida ple mötet..
Samas see tuumaenergia on siiski juhitav, st. et alati olemas ja kättesaadav, kui vaja. Isegi kui ei ole kasumlik. Erinevalt tuule- ja päikeseenergiast, mis pole ei kasumlikud ega mingitel hetkedel vabalt kättesaadavad.
Ja kui võtta juhuelektrilt ära dotatsioonid ja toetused, mis teevad selle hetkel kasumlikuks, siis ehk muutub ka tuumaenergia kasumlikuks. Või vähemalt vähem kahjulikuks.
Murzilka27/08/25 14:50Samas see tuumaenergia on siiski juhitav...
... eks enne tuleks tösikindlalt teada saada, millises mahus seda juhitavust meil vaja oleks ja mis lahendus selle mahu osas oleks TCO-s parim valik.. sest juhitavaid lahendusi on ju ikka rohkem kui ainult tuumaenergia.. vöi, kuidas
"Tuumajaama osas teeb riik seadusandluse valmis ja kui ettevõtjad näevad majanduslikku mõtet, siis see investeering ka tuleb," ütles Kisel. "Lisaks tuleb laenukäenduse mehhanism väga pika elueaga energeetikainvesteeringutele. See võis tuua elektri hinda tulevikus oluliselt alla."
Kõlab nagu plaan, et kui kasum, siis erastatakse ja kui kahjum, siis riigistatakse.
Ilma riigi käenduseta ongi ühel "mees ja koer" ettevõttel keerukas laenu võtta või isegi strateegilisi investoreid leida kuid paistab, et sõbrad reformierakonnas plaanivad veel enne järgmisi valimisi asjad ära korraldada.
https://www.err.ee/1609844130/kisel-viimane-enmak-i-versioon-naeb-ette-paremaid-hindu-ja-olitootmist
On täiesti hämmastav, millise kiirusega on kliimaministeeriumis valmis vorbitud tuumaenergia töörühma lõpparuanne ja selle peale ehitatud tuumaenergia kasutuselevõtu programm. Sellise vungiga asjaajamist üheltki ministeeriumilt pole veel näinud. Kellelgi on väga kiire.
Hetkel huugavad kõik Kliimaministeeriumi energeetika ja keskkonna valdkonna silindrid selle nimel, et veel enne järgmisi riigikogu valimisi saaks tehtud asukoha valik, riikliku tuumaregulaatori loomine, algatud riiklik eriplaneering ja käidud välja vekslid laenugarantii andmiseks. Siis on riik juba arvestatavad kulutused teinud ja tagasiteed pole. Et isegi poole sõnaga pole Fermi kõrval mainitud ühtegi teist alternatiivi, pole just ülemäära keeruline aru saada, kelle pärast Kliimaministeeriumis higi voolab.
Milline võiks olla see hoob, mille abil Fermi Kliimaministeeriumi nii võimsalt pöördesse tõmbas? (Unustage Kallemets - tema on lihtsalt rääkiv pea.) Kes küll on Eestis see "energiavariministriks" tituleeritav kõrge riigiametnik, kes Sandor Liive käe all Eesti Energias taastuvenergia valdkonda ja elektritootmise arendusmeeskonda vedas, kümme aastat Eleringi nõukogus istus ning seejärel Fermi jaoks ülimalt soodsa ajastusega esmalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleriks ning sealt edasi Kliimaministeeriumi asekantsleriks siirdus ning kogu selle tuumatöörühma käima tõmbas? (spoiler)
Mis edasi hakkab juhtuma?
Üsna pea peale seda, kui Sandor, garantiikiri taskus, Kliimaministeeriumi uksest rahulolevalt mõmisedes välja astub, ühineb temaga sama katuse alla meie salapärane tundmatu, kes vahepeal stateegiliselt erasektorisse liikus, et konstruktsiooni traagelniidid väga koledalt silma ei kraabiks. Neist mõlemast saavad pikapeale väga jõukad mehed. Ja küllap leiame Fermis tulevikus veel mitmeid teisigi nimesid tänase Kllimaministeeriumi tuumatöörühma liikmete hulgast, kes praegu endale märksa rammusama ninaesisega, riigi garantiidega laenurahadest tasustatavat töökohta projekteerivad.
Easy money? Fermi osakuid müüakse praegu Funderbeamis ~5 euroga ning uudis https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2026/07/28/jaan-tallinn-ostis-kaasasutajalt-osaluse-fermi-energias, mainib – kui minu kalkulatsioon on õige – hinnaks 13,70 €.
Selle viie euri eest saab hetkeseisuga ühe 310644-st aktsiast, mis moodustavad 380K omakapitaliga ettevõtte, mis põletab aastas ca 1,3M (millest 2/3 läheb tööjõukuludeks ja 1/3 tegevuskuludeks) ning mis loodab, et hea õnne korral võiks umbes aastate vahemikus 2055-2065 esimesed kasumid tulema hakata.
Ühe kümnendiku aktsiast saab viieka eest.