samuti võiks sõna printsipiaalne mugandada antsipiaalseks<br/>niisiis, kui asi on antsipiaalne ja ligilähedane, siis pole vaja seemneid süüa ja fooliumimütsi pähe panna.
samuti võiks sõna printsipiaalne mugandada antsipiaalseks<br/>niisiis, kui asi on antsipiaalne ja ligilähedane, siis pole vaja seemneid süüa ja fooliumimütsi pähe panna.
igasuguseid makse võib kehtestada, viimasel ajal on seoses selle finantstehingu maksuga muutunud arutelu eriti segaseks.<br/>tuleks defineerida, milline on selle maksu funktsioon ja nn eesmärk, mida saavutada tahetakse<br/>kõlanud on erinevad ideed selles osas:<br/>1. pärsib spekulatsiooni<br/>2. kuhugile saab midagi koguda, et süsteemset riski maandada<br/>3. lisamaks finantssektorile, et sissetulekute jaotust muuta ühiskonnas<br/>nr. 2 on täiesti vale ja eriti veel pangandusliidu juttude taustal(eurotsoonil tervikuna finantspiiranguid pole)<br/>nr 1 pärsib lõppkokkuvõttes igasugust majandustegevust<br/>nr 3: sellised maksud, mis maksustavad terve sektori käivet, muudavad teenuse lihtsalt kallimaks<br/><br/>siin võib veel sadadel erinevatel viisidel neid küsimusi esitada, näiteks, kas meil Eestis oleks kasulik seda toetada, et Euroopaga solidaarne olla ja see viimane küsimus näitab eriti ilmekalt, milline mittefunktsionaalne poliitiline monstrum see EL on. Ma olin kunagi ise EL toetaja ja ühisraha vastane, tänaseks on minust saanud euroskeptik nö täiel rinnal. poliitikuid Brüsselis huvitab nende isiklik heaolu ja karjäär ning see on nii ka meie riigikogus, kuid nn kontrollorgan rahvas on riigikogu tegemistega rohkem kursis. EL on majanduse juhtimise suurem tsentraliseerimine ja rahvusriikide suveräänsus on majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Ma näen progressiivsena ELi lagunemist ja arvan, et pikas perspektiivis on see vältimatu niikuinii. Ning minu argument on lihtne: me oleme liiga erinevad prantslastest ja inglastest, et otsustada neile olulisi küsimusi ning vastupidi. Arvan, et ilma monetaarliiduta oleks poliitiline integreerimine vastuvõetavam olnud rahvusriikidele ja EMU on pigem takistuseks selles osas.<br/><br/>
Riike on siiski 11. Tsitaat täna avaldatud Nõukogu otsuse eelnõu seletuskirjast:<br/>"Sellistel asjaoludel on üksteist liikmesriiki (Belgia, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania,<br/>Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia) saatnud komisjonile taotluse<br/>kirjades, mis laekusid 28. septembrist kuni 23. oktoobrini 2012, ning milles märgiti, et nad<br/>soovivad algatada finantstehingute maksu ühise süsteemi loomise valdkonnas omavahelise<br/>tõhustatud koostöö ning et komisjon peaks esitama selle kohta nõukogule ettepaneku.<br/>Kõnealused riigid täpsustasid, et ulatus ja eesmärgid peaksid põhinema komisjoni 2011. aasta<br/>septembri ettepanekul nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse finantstehingute maksu<br/>ühist süsteemi. Viidati ka eelkõige vajadusele hoida ära maksudest kõrvalehoidmist<br/>võimaldavaid meetmeid, konkurentsimoonutusi ja turu ülekandmist teise jurisdiktsiooni."<br/>Millist kuupäeva kandis Eesti kiri, ei oska kommenteerida, Riigikogu Euroopa Liidu asjade päevakorras oli teema 22. oktoobril.
Soome otsustas välja jääda. Olukord muutumas, eesti (endine nö. onshore maksuparadiisi mainega riik jookseb uut maksu heaks kiitma ja sotsialistlik Soome jääb välja enda riigi ärihuvide kaitseks)<br/><a target="_blank" href="http://www.taloussanomat.fi/politiikka/2012/11/30/suomi-ei-lahde-rahoitusmarkkinaveroon-urpilainen-pettyi/201243057/12">http://www.taloussanomat.fi/politiikka/2012/11/30/suomi-ei-lahde-rahoitusmarkkinaveroon-urpilainen-pettyi/201243057/12</a><br/>
ERR: <a target="_blank" href="http://uudised.err.ee/index.php?06270884">ELi riigid said loa finantstehingute maksu kehtestamiseks</a> <br/><br/>"<i>Finantstehingute maksu peetakse kriisist väljumise oluliseks osaks ning see puudutab näiteks ettevõtete aktsiate, võlakirjade ja teiste rahaturu instrumendide ostmist ja müümist.</i>"<br/><br/>-----------------<br/><br/>Ei tea mille alusel seda heaks meetmeks peetakse? EC enda impact assessment näeb ju ette reaalset võimalust, et mõju GDP-le on negatiivses pooles suurem kui kasu positiivses osas maksutulude näol. EU FTT ei ole normaalne algatus. Ma ei ole suutnud leida EU enda dokumentidest ja ülejäänud osapoolte kriitikast leida tugevat alust arvamuseks, et see maks lahendab midagi positiivses võtmes ära. Maks on finantssektorile ülimalt kurnav ja finantsturge tapva iseloomuga. Lisaks fundamentaalselt väär. Kui räägitakse, et UK stamp duty on ka ja isegi suurem ja sellel pole erilist mõju, siis see on väär. <br/><br/><a target="_blank" href="http://en.wikipedia.org/wiki/Tobin_tax#United_Kingdom_experience_with_stock_transaction_tax_.28Stamp_Duty.29">Allikas</a><br/><i>Because the UK tax code provides exemptions from the Stamp Duty Reserve Tax for all financial intermediaries, including market makers, investment banks and other members of the LSE,[81] and due to the strong growth of the contracts for difference (CFD) industry, which provides UK investors with untaxed substitutes for LSE stocks, according to the Oxera (2007) report,[77] more than 70% percent of the total UK stock market volume, including the entire institutional volume remained (in 2005) exempt from the Stamp Duty, in contrast to the common perception of this tax as a "tax on bank transactions" or a "tax on speculation". On the other hand, as much as 40% of the Stamp Duty revenues come from taxing foreign residents,[82] because the tax is "chargeable whether the transaction takes place in the UK or overseas, and whether either party is resident in the UK or not."[80]</i><br/><br/>Kokkuvõttes UK FTT on illusioon. Suur osa turuosalisi seda ei maksa. EU FTT aga on disainitud meelega ülimalt kiuslikult sellisena et kõik finantsturgude osalised maksavad seda iga kord kui aktsiad liiguvad. Kaasa arvatud turutegijad, kaasa arvatud maaklerid jne jne. Ma olen täiesti kindel, et kauplemismahtude ärakolimine selle maksu tõttu toimub. Ja õieti teevad, et ära kolivad. EU FTT mõjud ongi väga negatiivsed finantsinstrumentidega kauplemisele.
Siis tulebki likviidsemad ja suuremad Tallinna börsil olevad aktsiad Soome või Rootsi börsile viia ja kohalik pood kinni panna, muud mõistlikku lahendust ei näe.
hujak ja olemas<br/>JÄRJEKORDNE MAKS!<br/>Täiesti fucked up riik!
Tehkem <a target="_blank" href="http://www.rahvakogu.ee/">http://www.rahvakogu.ee/</a> -s ettepanek finantstehingute maksustamine ära keelata. :)
Tea kui outcry liiga suureks läheb siis nuditakse midagi? Või läheb nagu äpardunud katsega väljapool euroopat lendavaid lennukeid saastemaksuga maksustada...<br/><a target="_blank" href="http://www.ap3.ee/article/2013/2/14/euroopa-finantstehingute-maks-tekitab-furoori-ule-ilma">http://www.ap3.ee/article/2013/2/14/euroopa-finantstehingute-maks-tekitab-furoori-ule-ilma</a><br/>Võib vist oodata euroopa firmade noteerimislainet usas ja mujal.
Fiasko: <a target="_blank" href="http://www.thetradenews.com/news/Regions/Europe/French_equities_take_25__hit_from_FTT.aspx">French equities take 25% hit from FTT</a><br/><br/><i>Based on the average of monthly market share figures for the first 11 months the tax has been implemented, compared to the preceding year, France’s share of European equities has slipped 23.4% to 13.11% from 17.12%.<br/><br/>The Thomson Reuters data has been compiled by <a target="_blank" href="http://www.tabbgroup.com/">Tabb</a> <u>in a report to be published next week</u> and shows a market share high registered in June 2012 of 20.72% will mark a 37.8% decline compared to the estimated 2013 market share value of 12.88%.</i>
Huvitav kui palju töökohti Pariisist Londonisse peab ära kolima, et poliitikutel peas kellad helisema hakkaksid?
Nemad ju finantssüsteemi tuksi keerasid. Ongi hea, las lähevad, saab võrdsema ja õiglasema majanduse.
"Robin Hoodi maks" illegaalne.<br/><br/>Imposing a financial transaction tax (FTT) in 11 European Union member states would be illegal, according to the bloc's lawyers<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.bbc.co.uk/news/business-24030575">http://www.bbc.co.uk/news/business-24030575</a><br/><br/><br/>
Finantstehingute maks kollitab meid jätkuvalt ja <b>Eesti on 11-ne seda toetava riigi sees!</b> Sic! Läti aga on vastu.<br/>Maris Lauri: <a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/10/finantstehingute-maks-areneb-eestile-ebameeldivas-suunas"><b>Finantstehingute maks areneb Eestile ebameeldivas suunas.</b></a> 10. november 2014, 13:31<br/>See on puhtalt <b><u>Reformierakonna</u></b> kapsaaed, kuhu see kivi tuleb visata. Tõmbaksin paralleeli Reformirkerakonna ACTA-juhtumiga, kus Reformierakond seda ACTA-t toetas.
"Äripäeva küsimusele, miks Eesti seda maksu kehtestamas on, vastas Lauri, et üheltpoolt finantsriskide maandamiseks ja finantssektori kontrolli all hoidmiseks. Teisalt on see poliitiline küsimus – Eesti soov töötada koos teiste riikidega."<br/>Teeme maksu, et olla popp ja noortepärane?
Aasta pärast tuleb siis Riiga elama kolida. Ja reformarid lõpuks avastavad, et raha laekub sellest maksust veel vähem kui Tallinna paadimaksust.
Pigem on või peaks olema see nii, et kui osaleda finantstehingute maksu väljatöötavate riikide blokis, siis on võimalik mingil määral selle maksu olemuslikku iseloomu ja kehtestamist endale sobivamas suunas lükata või tõmmata. Saab mingilgi udusel määral selle maksu kujundamisel kaasa rääkida, et lõpptulemus vähegi seeditav oleks. Samas sellest 11-paarisaerupaadist peaks saama alati välja astuda, kui on näha, et kokkulepitav lõpujoon ei ole ligilähedaseltki seal, kus meile sobiks.
Enne kui hakata maskustamist endale sobivas suunas mõjutama võiks kasvõi hetkeks mõelda, et mis see meile sobiv suund siis on? Olematu aktsiaturu täielik likvideerimine nii nagu on juhtunud võlakirjaturuga? Jõukamate inimeste minema peletamine?
Viimane asi on juba tehtud asjade nimekirjas.
Hei. <br/><br/>Kuidas see maks päevakauplejatele mõjub, kes tegutsevad USA turgudel ja kasutavad võimendusi ?
Praeguse seisuga ei tohiks see maks USA aktsiatega tehinguid mõjutada.
Et siis nimetatud maksuga maksustatakse Eesti siseselt noteeritud aktsiatega tehtavad tehingud? Või mis?
Kuna konkreetset maksuettepanekut pole tehtud, siis on keeruline kommenteerida. Samas ei kujutaks ette olukorda, kus maksustamine toimuks kaupleja residentsuse järgi - huvitav oleks teada kuidas USA-st sellisel juhul maks kätte saadakse (kui eesti resident otsustab USA maakleri juures otse kaubelda). Eeldada võiks, et maksustamine toimub kaubeldava aktsia residentsuse järgi (nagu hetkel Prantsusmaal), sellisel juhul tuleks tõesti Balti aktsiate puhul Eesti aktsiate puhul maksta finantstehingute maksu, kuid Läti ja leedu aktsiate puhul mitte.
Kas mitte sellisel juhul ei ole see maks erakordselt jabur? Meie aktsiaturg koos oma 10 aktsiaga on niikuinii muutunud mõne friigi mängumaaks jas tegelikult hääbunud olematuks. <br/>Ehk siis se finantstehingute maks Eestis on mõne ametniku PR projekt riigi hüvanguks? Või lihtsalt inimliku rumaluse maine kehastus : a`la Eesti Vabariigi kõge suurem maksumaksja on Eesti Va´bariik ise?
<blockquote><b>TNT</b><br />Kas mitte sellisel juhul ei ole see maks erakordselt jabur? Meie aktsiaturg koos oma 10 aktsiaga on niikuinii muutunud mõne friigi mängumaaks jas tegelikult hääbunud olematuks. <br/>Ehk siis se finantstehingute maks Eestis on mõne ametniku PR projekt riigi hüvanguks? Või lihtsalt inimliku rumaluse maine kehastus : a`la Eesti Vabariigi kõge suurem maksumaksja on Eesti Va´bariik ise?</blockquote><br/><br/>Kahjuks just seetõttu Eestis maksu nii lõdvalt kehtestatakse. Kaotatakse ju ainult nende 10 friigi hääled.<br/>Riigi huvid jäävad tahaplaanile ja esiplaanil on (valitseva) erakonna huvid (Öelge kuidas seda süsteemiviga parandada?)<br/>Poliitiline pragmaatika!
Oktoobris oli Tallinna börsi käive 13,19 mln eurot. Kui finantstehingute maks oleks 0,2%, siis kuuga koguks riik 23 380 eurot.
Vähevõitu. Maksumäär peaks olema kusagil 10% kanti, et riigile midagi koguneks, kurjus karistatud saaks ja tulevased finantskriisid ära hoida.
Mul selline küsimus, et kas ma olen õigesti aru saamas, et kuigi algselt on räägitud, et selle maksu vajalikus tuleneb riskide maandamise vajadusest, siis hetkel on olukord selline, et võimendusega instrumentidega tehinguid ei maksustata proportsionaalselt nende olemusliku riskantsusega (võrreldes alusvara tehingutega) ja on ka reaalne oht, et neid võimensusega tehinguid üldse maksustama ei hakata?<br/><br/>Umbes nii, et maksu kogutakse TAL1T võõrandamistehingutelt, et siis sellega katta maksustamata jäätud mitmekordse võimendusega volatiilse alusvara optsioonituru tegevusest lähtuvat olemuslikku ohtu globaalsele majandusele ja finantskeskkonnale? Loogika nagu ütleks, et mida suurem on võimendus ja olemuslikum risk, seda progresseeruvam peaks maks olema.
On siis vaja kaubelda kogu aeg? Ole rahul selle(portfelli)ga, mis sul on ja püüa leida sisemist rahu!
Eestis on kohalik optsiooniturg veelgi vähem arenenud ning selle maksustamist ei kujutaks üldse ette.Kui optsioone väga kõrgelt maksustada, siis keegi ei kaupleks neid. Lihtsam oleks siis optsioonitehingud ära keelata.
Savikas maksustas mõned aastad tagasi linnale kuulunud kalapaadi ära. <br/>Ainsa.<br/>Nii, et siin imestada iseenesest pole midagi. Lollus on tegelikult piiramatu resurss.
AloV, seoses optsioonidega ära piira käsitlust ainult Eestiga, vaid vaata globaalsemalt. Just tuletisinstrumentides ja võimenduses on globaalset finants-vereringet ohustav vanakuri peidus. <br/><br/>Kuidas iganes ja kus iganes see maks kehtestatakse, peab see olema kehtestatud ühtsetel alustel, sest muidu tekkib sinna juurde kohe uus finantstööstusharu "finantsmaksunduse kombinatoorika ja mahhinatoorika", mille loomingulistele skeemidele saab stiilipunkte jagama hakata MTAs loodav täiesti uus tippbürokraatidest koosnev uurimisosakond, mille eelarveks kindlasti 23'380,00 eurost ei piisa. <br/><br/>Aga seda valikulist finantsmaksu kehtestamist ainult osades juristiktsioonides/riikides tahaks huvi pärast näha küll. See tundub sarnanevat nagu keset merd labidaga vee kokku kuhjamine. Tegelikult on mulle alati meeldinud ohutult distantsilt jälgida kilplasi ja nende tänamatut tööd :)
<blockquote><b>Tankist_007</b><br />Pigem on või peaks olema see nii, et kui osaleda finantstehingute maksu väljatöötavate riikide blokis, siis on võimalik mingil määral selle maksu olemuslikku iseloomu ja kehtestamist endale sobivamas suunas lükata või tõmmata. Saab mingilgi udusel määral selle maksu kujundamisel kaasa rääkida, et lõpptulemus vähegi seeditav oleks. Samas sellest 11-paarisaerupaadist peaks saama alati välja astuda, kui on näha, et kokkulepitav lõpujoon ei ole ligilähedaseltki seal, kus meile sobiks.</blockquote><br/>Eesti on "toetavate riikide nimekirjas", aga vaevalt Eesti ise midagi mõjutada üritabki. Kui üritaks, siis oleks poliitikud meedias sellest juba pasundanud. ACTA puhul oli samamoodi, et "krõmpsutati" vaikselt, peidetult, nagu kuldid rukkis ja kui ajakirjanikud ähvardavast ohust haisu ninna said, siis alles hakkas kisa antud teemal.
"kaubeldava aktsia residentsuse" määrab mis, ettvõtte peakontori aadress või börs kus listitud? Kas Tallinki, Olympicu ja Merko aktsionärid saaks AGM-il hääletada Läti residendiks saamise poolt, listiks Riia börsil aktsiad?
<blockquote><b>Cynic</b><br />Vähevõitu. Maksumäär peaks olema kusagil 10% kanti, et riigile midagi koguneks, kurjus karistatud saaks ja tulevased finantskriisid ära hoida.</blockquote><br/>Ma ei mäleta, kes sellise ettepaneku tegi, aga käidi välja väga hea idee aktsiakauplemisele - aktsiat saab ainult müüa soetushinnast kallima hinna eest. Keegi ei taha kallimalt osta, siis istud oma komposti otsas.
Nagu mainisin, siis ma ei usu residentsusel põhinevat maksukogumist. Ja optsioonide maksustamisel võiks Eesti puhul arvestada, et 99% optsioonitehingutest tehakse USA optsioonidega mitte Euroopas kaubeldavate optsioonidega. Niikaua kuni USA antud maksust ei huvitu, viib selline maks konkurentsieelise USA kauplemiskohtadele (või USA ettevõtetele kui maksustatakse väärtpaberi residentsuse järgi).
<blockquote><b>AloV</b><br />Nagu mainisin, siis ma ei usu residentsusel põhinevat maksukogumist. Ja optsioonide maksustamisel võiks Eesti puhul arvestada, et 99% optsioonitehingutest tehakse USA optsioonidega mitte Euroopas kaubeldavate optsioonidega. Niikaua kuni USA antud maksust ei huvitu, viib selline maks konkurentsieelise USA kauplemiskohtadele (või USA ettevõtetele kui maksustatakse väärtpaberi residentsuse järgi). </blockquote><br/><br/>Mina olen USA maaklerite lehel küll näinud, kus konto tegemisel teavitatakse, et kui oled mingitest riikidest (kas Itaalia ja Prantsusmaa mingil ajal), siis rakendub tehingutele finantstehingute maks.<br/><br/>Kunagisest "Ärilehest": "„Isegi kui see maks peaks tulema, siis oleme olnud seisukohal, et seda ei tohiks rakendada pensionifondide puhul. Need on mõeldud pikaaegse investeeringuna ja kogu FTM-i mõte on olnud maksustada spekulatiivsemad, lühiajalised tehingud,” ütles Auväärt viidates riskantsetele tuletistehingutele, millel oli kahtlemata oma osa üleilmse finantskriisi puhkemises."<br/>Meie paljude (isegi majandusega seotud inimeste) arvates on lühiajalised tehingud halvad. Küsiks vastu (nendelt, kes küsimust mõista suudavad): mis mõte on pikaajaliselt investeerida, kui pole likviidsust seda investeeringut rahaks vahetada?
FTT on paljud riigid kehtestanud, aga see on lähtuvalt ettevõtte residentsusest, mitte aga investori residentsusest.
Üks on mingi börsitasu, teine EL-i rahaahnus (populism).<br/><a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/European_Union_financial_transaction_tax">Wikipedia</a> ütleb:<br/>"Scope<br/>The tax would be levied on all transactions on financial instruments between financial institutions when at least one party to the transaction is located in the EU. It would cover 85% of the transactions between financial institutions (banks, investment firms, insurance companies, pension funds, hedge funds and others). House mortgages, bank loans to small and medium enterprises, contributions to insurance contracts, as well as spot currency exchange transactions and the raising of capital by enterprises or public bodies through the issuance of bonds and shares on the primary market would not be taxed, with the exception of trading bonds on secondary markets."<br/><br/>Näiteks London Stock Exchange Group kirjutab oma <a target="_blank" href="http://www.lseg.com/markets-products-and-services/post-trade-services/unavista/regulation/financial-transaction-tax-ftt">lehel</a>: "Which firms will be affected?<br/>The tax would be levied on all transactions on financial instruments between financial institutions when at least one party to the transaction is located in the EU. It would cover 85% of the transactions between financial institutions (banks, investment firms, insurance companies, pension funds, hedge funds and others), but not affect citizens and businesses." Küsimus vaid, kuidas see "citizens and businesses" saab otse börsil tehingut teha.<br/>Mina loen küll välja, et kui tahta midagi rohkem liigutada, siis peab enda residentsust vahetama. Selle kiire asjaga saab muidugi veel natuke oodata, kuni selgus saabub.
Käsi sügeleb jälle/endiselt ämmapetsil (ja punasukal).<br/><a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3426159/eesti-flirdib-mottega-viia-sisse-veel-uks-maks">http://majandus24.postimees.ee/3426159/eesti-flirdib-mottega-viia-sisse-veel-uks-maks</a><br/>Huvitav, et ameeriklased pundis on.
Kes/miks on ämmapets/punasukk? <br/>opex, kui teie olete lapsepõlvetuttavad, siis teised ei saa naljast aru.
Rah. min. ja peamin. Lugu postimehest maha võetud..."Artiklit ei leitud!" <br/>Paneb siis selle lingi siia: <a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/07/uus-maks-loob-majandusse-haava">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/07/uus-maks-loob-majandusse-haava</a><br/><br/>
Punasokk oleks õigem hüüdnimi. :)
Siin on poissi ka Luisaks kutsutud IIRC, seega ikka -sukk, vt. ka Pipi Pikksukk, Nahksuka jutud.
Postimees: <a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3428069/eesti-loobus-finantstehingumaksu-kehtestamisest">Eesti loobus finantstehingumaksu kehtestamisest</a><br/><br/><i>Eesti loobus teisipäeval toimunud Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumisel lõplikult finantsteenuste maksu (FTT) kehtestamist soovivate riikide rühmas osalemisest.<br/><br/>«Eesti on tänasest [FTT kehtestamise tõhustatud koostöö riikide nimistust] väljas, 10 riiki jätkavad,» ütles rahandusminister Sven Sester sotsiaalmeedia vahendusel ja lisas, et kompromissid praegusel kujul on kaugenenud algsetest eeldustest ehk madalast määrast ning võimalikult laia spektrit katvast baasist.</i>
Hakkab jälle pihta!<br/><br/><br/>WSJ: <a target="_blank" href="https://www.wsj.com/articles/germany-pushes-forward-on-european-financial-transactions-tax-11576074482">Germany Pushes Forward on European Financial Transactions Tax</a><blockquote>Germany, France, Italy and seven other countries are moving forward with a plan to impose a joint financial transaction tax on stock trading, an effort that has proved elusive in Europe. <br/>Under a new blueprint for the tax, sent by Germany Finance Minister Olaf Scholz to the other governments on Monday and seen by The Wall Street Journal, anyone buying shares in large companies domiciled in those countries and with a market value of over €1 billion ($1.1 billion) will have to pay a minimum 0.2% tax over the transaction value.<br/>No levy would be imposed on initial public offerings, market making, share buy backs and purchases by pension funds.<br/>…<br/>Proceeds from the charge, which the German blueprint estimates at €3.4 billion, would be split among the countries, which also include Spain, Greece, Portugal, Belgium, Austria, Slovenia and Slovakia.<br/>Earlier plans for a European Union-wide transaction tax failed to materialize in 2012 over disagreement among members. Back then, the European Union’s executive arm proposed a 0.1% tax on share and bond trades and a 0.01% levy on derivative transactions, generating an estimated annual revenue of €30 billion to €35 billion if imposed by all 28 countries. After the deal fell apart, 11 countries remained committed to striking a deal. Estonia eventually dropped out.</blockquote>
Kindlasti aitab selline maks võidelda Kliima muutustega! <br/>Väga hea uudis , lõpuks ometi!