<blockquote><b>"kashka"</b><br/>Väljaostmise võimalus ju täitsa olemas. Ainult, et milleks? Rentida on odavam kuna iga ~2 aasta tagant niikuinii uued seadmed....</blockquote><br/>Kellel need Telia ruuterid iga 2 aasta tagant välja vahetuvad? Mul küll mitte. Meediast läbi käinud igakuine renditasu, mida Telia küsib, läheb kordades kallimaks kui see seade välja osta ja mitu aastat seda pidada.
<blockquote><b>"raulir"</b><br />Kodukasutaja jaoks ei ole 100 Mbps Ethernetil seniajani häda midagi. WiFi on veidike rohkem kvalitatiivselt arenenud, aga kui puhtalt reaktsiooniaja peale mänge kohtvõrgus üle WiFi ei mängi, siis samuti pole vahet.</blockquote><br/><br/>Päriselt ka või? Nvme ketta kiirus on 20GBps. Üldiselt loetakse normaalseks, kui sul võrk on 1/2 "storaget". Näiteks vana SSD, vanas arvutis kirjutab reaalselt nii 200MB/s. Seega 1Gbit võrk, kus reaalselt läheb läbi 100MB/s on suht normaalne "koduse NAS kasutamise" jaoks. Aga kiire storage on meil ~1Tib. Aeglane storage on 16Tib. Proovi oma 16Tib "spindlest" teha oma NASi backuppi. Kaua läheb? Keskmine fail on kah kasvanud. Päris jurakad teised. <br/>Võta ja vaata mis meil 4k pildid või 4k "koduvideo" kaalub. Vaatamata tihedale pakkimisele. <br/>Ma ei räägi siin mingist Pro kamast eks. Tavalise inimese tavaline arvuti, mille ta täna poest ostab on 500Gib nvme ja kui vajab suurt ja aeglast storaget juurde, siis umbes 8Tib "spindle". Pildid on uhkemas maailmas juba 16k x 16k pikselit. Video on 4k. Selle teeb sul "tavaline" veidi uuem ja ägedama mudeli iPhone või Samsa ära. <br/>Ja seda hakkad siis 100Mib "ilaniidikesest" läbi vedama või. Krt. isegi 4K kvaliteediga korralik striim ei mahu sul 100Mib sisse. Muide, ma räägin siin LEGIT striimist, mitte pirast. <br/>Peame meeles, et tänapäeval "kõik on ethernet". Võrk ei ole "ainult arvutitele". Telekad on võrgu taga, sinu kõllid saunas, millesse sa elutoa muusikakeskusest mussi lased, on eetri taga, isegi kuradima uksekell koos kaameraga on eetri taga. 100 Mib ... minu eesel. <br/>Jah, MÕNI segment võib sul 100Mib Fe olla. Mõni spetsiifiline segment. Aga mitte "backbone". Ja mitte lauakate segment. <br/>
<blockquote><b>"iffkillla"</b><br /><blockquote><b>"Offf"</b><br/>Tugevaim andmeside ekspert eestis, <a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120327423/minister-liisa-pakosta-interneti-kallist-hinnast-mustamae-ja-lasnamae-inimesed-maksavad-kinni-kadrina-elanike-interneti">viskub isiklikult Telia kaitsele</a></blockquote><br/><br/>Ühesõnaga meil on mingi asja hind 9X kallim kui mujal ja digiministri arvates on kõik okei ja kulupõhine?</blockquote><br/><br/>Parandus. Mitte digi vaid "digi- ja justiitsminister". Isik, kelle kõrgem haridus on pigem liberaalsete kunstide vallast ja põhiline ekspertkogemus võrdõiguslikkuse tagamise alal. Selline Minister muudab kõik meie digiunistused reaalseks. <br/>
<blockquote><b>"ttrust"</b><br /><blockquote><b>"kashka"</b><br/>Väljaostmise võimalus ju täitsa olemas. Ainult, et milleks? Rentida on odavam kuna iga ~2 aasta tagant niikuinii uued seadmed....</blockquote><br/>Kellel need Telia ruuterid iga 2 aasta tagant välja vahetuvad? Mul küll mitte. Meediast läbi käinud igakuine renditasu, mida Telia küsib, läheb kordades kallimaks kui see seade välja osta ja mitu aastat seda pidada. </blockquote><br/><br/>kashka "ruuteri odav rent" tähendaks reaalsuses siis mida<br/>1. Telia on heategev organisatsioon ja saab marsruuterite rentimisega kahjumit<br/>2. Telia on heategev organisatsioon ja routerite hulgiostult saadud massiefekti jagab kasutajatele laiali "odava rendihinna" näol<br/>3. Telia on heategev orgianisatsioon ja ristsubsideerib inimestele odavaid (alla omahinna) rendihindu mingite muude teenuste arvelt<br/>take your pick
Ühesõnaga, Telia teenib nii sideteenuste osutamise pealt ja puhaskasumid on päris suured. Lisaks hakkab Telia teenima routerite rendi pealt lisaks. Rootslased on siin tõelise kullaaugu leidnud. Ega see igakuine rendihind mingi pisike pole.
<blockquote><b>"Offf"</b><br /><blockquote><b>"ttrust"</b><br/><blockquote><b>"kashka"</b><br/>Väljaostmise võimalus ju täitsa olemas. Ainult, et milleks? Rentida on odavam kuna iga ~2 aasta tagant niikuinii uued seadmed....</blockquote><br/>Kellel need Telia ruuterid iga 2 aasta tagant välja vahetuvad? Mul küll mitte. Meediast läbi käinud igakuine renditasu, mida Telia küsib, läheb kordades kallimaks kui see seade välja osta ja mitu aastat seda pidada. </blockquote><br/><br/>kashka "ruuteri odav rent" tähendaks reaalsuses siis mida<br/>1. Telia on heategev organisatsioon ja saab marsruuterite rentimisega kahjumit<br/>2. Telia on heategev organisatsioon ja routerite hulgiostult saadud massiefekti jagab kasutajatele laiali "odava rendihinna" näol<br/>3. Telia on heategev orgianisatsioon ja ristsubsideerib inimestele odavaid (alla omahinna) rendihindu mingite muude teenuste arvelt<br/>take your pick</blockquote><br/><br/>Veidike silmakirjalik asi neil. Kui mul aastaid tagasi, olles toona vase otsas, lõi välk nende kappi minu lähedal ja rendiruuter natuke enam ei töötanud, siis uuendamise eest tahtsid raha saada ja ei tunnistatud oma süüd. Viimati, kui nad millalgi tõstsid rendi kahekordseks, ostsin välja, kuna tasuvus oli 6 kuud. Ja ma olin selle ruuteri juba rendiga kinni maksnud ja svenssonile mitu kena õhtusööki välja teinud.
Need Telia Zyxeli AIO ruuterid on paras saast, kui rohkem tarbijaid taga, jookseb kokku ega suuda enam IP-sid anda. Mina elades karumustikas saan hetkel valida vaid Telia 4G ja Starlinki vahel, soovides minna 5G peale tuli kaa Telialt räige pakkumine uute seadmete rendiks, tehnikute väljasõidud ja minutihinnad. Lisaks on 4G maakohtades hullult umbes, seega nett ei liigu 18-22 eriti. Masendav. Ja selle eest iga kuu 30€ koos kasutu DigiTV-ga, seadmed ostsin kaa välja kui rendihind kahekordistus. Starlink hetkel väga ahvatlev.
Nu mis siin ikka vaielda. Igaüks saab telia lehelt väljaostu ja rendi hindu võrrelda ja otsustada, kumb tema jaoks kasumlikum. Ruuteri rent saab nulli 44 kuuga, digiboks 37 kuuga hetke hindadega. 2-3 aastat tagasi oli rent veel ka poole odavam. <br/>16 aasta jooksul, mis ma nende klient olen olnud, on 4 erinevat ruuterit kindlasti juba olnud. Varasemalt sai lolli peaga välja ostetud ja koguvad tolmu nüüd kuskil. Viimase, hetkel kasutuses oleva, võtsin siiski renti eelmine aasta.<br/>Digibokse ma isegi ei tea palju erinevaid on olnud, reaalselt 2-3 aasta tagant uue võtnud. Kas vana saba andnud või lihtsalt uus on paremate võimalustega. Siiani pole keegi nurisend ka kui katkise seadme tagasi viin. Ise ei reklaami seda ja nad saba taha niikuinii ei pane. Mis nendest edasi saab, pole minu mure....<br/>Aga kui tõesti arvad, et 10ne aasta vanune ruuter on sinu jaoks OK, siis jah pole rendil mõtet....
Alates 15.10 ei saa enam Telia rendiseadmeid välja osta - (loomulikult hea kliendikogemuse parendamise eesmärgiga) - vaid pead oma 100 aasta vanuse rendiseadme Teliale tagastama.
Mul tuli kogu selle jutu ja Pakosta artikli peale hoopis see mõte, et IT-ministri tekitamine oli ikka üks erakordselt lollakas mõte. Huumorit on küll saanud jah, aga reaalselt on see ju olnud kapitaalne läbikukkumine ja juba olemuslikult vale mõte. IT-d ei saa kuidagi "poliitiliselt" juhtida, eriti stsenaariumis, kus polegi mingit ühtset "it-d" mida juhtida (ja ka siis peab see olema tehniline töökoht a la cto mitte... noh Kert Kingo). Ja see praegune kokteil JUSTIITS ja DIGI ministrist on muidugi veel erakordselt nõder (kuigi see vist ongi e200 kaubamärk tänaseks). <br/><br/>Kui nendes kahes valdkonnas vallatlemise huvi on, siis tulekski ju Liisalt küsida, et aga mis ON siis riigi seisukoht telcode reguleerimises jne... lisaks tahaks seisukohta veel selle osas, kas <br/>...masinõppe ja närvivõrkude areng ja autonoomsete süsteemide levik tähendab et tuleks luua kolmas õiguslik isik juriidilise ja füüsilise kõrvale (seisukohta põhjendada) <br/>...kuidas on riigipilve kontekstis tagatud EV õigusjärglus ja -pidevus, lisaküsimus kuidas on tagatud GDPR ja erinevate Eesti turbestandardite järgimine riigiametites GAFA kasutamisega (eriti suurte andmemassiivide liigutamise kontekstis kolmandate riikide kaudu) <br/>...kas Eestis kasutatavad e-riigi aluslahendused (mh nt x-tee jms) peaksid olema vabavaralised või ei (seisukohta põhjendada) <br/><br/>jnejnejne. Jään huviga ootama vastuseid.
Üldiselt, kui võtta iga töö jaoks oma tööriist, siis saab töö tehtud paremini ja kvaliteetsemalt (kuigi ehk alginvesteering on suurem) kui proovida kõiki maailma probleeme haamri ja tellitava võtmega lahendada. <br/>Minul näiteks on kommutaatorid, traadita võrgu pääsupunktid ja marsruuter-tulemüür ja LT ehk see asi mis L2 ethernetist teeb ISP-le söödava signaali (Telia kliendid võiks seda karbikest näiteks ONT nime all tunda, võib ka OLT, ONU jne. olla) kõik eraldi ja ma võin neid ükshaaval vahetada, kui peaks tekkima vajadus. "kõik ühes karp" tuleb tõesti prügimäele lennutada, iga kord, kui kasvõi ÜKS komponent ajale jalgu jääb. (Ma võin siin isegi täheldada teatud elektroonikajäätmete vältimist). Ma eelistan, et CPE on ka minu oma ja demarc on tõmmatud vähemalt marsruuter-tulemüüri ette. L1-2 seade võib minupoolest ka ISP jagu olla.
<blockquote><b>"siretsch"</b><br />Mul tuli kogu selle jutu ja Pakosta artikli peale hoopis see mõte, et IT-ministri tekitamine oli ikka üks erakordselt lollakas mõte. Huumorit on küll saanud jah, aga reaalselt on see ju olnud kapitaalne läbikukkumine ja juba olemuslikult vale mõte. IT-d ei saa kuidagi "poliitiliselt" juhtida, eriti stsenaariumis, kus polegi mingit ühtset "it-d" mida juhtida (ja ka siis peab see olema tehniline töökoht a la cto mitte... noh Kert Kingo). Ja see praegune kokteil JUSTIITS ja DIGI ministrist on muidugi veel erakordselt nõder (kuigi see vist ongi e200 kaubamärk tänaseks). </blockquote><br/>IT-d muidugi ei saa poliitiliselt juhtida. Rahavoogu saab.<br/>
<blockquote><b>"Offf"</b><br />Üldiselt, kui võtta iga töö jaoks oma tööriist, siis saab töö tehtud paremini ja kvaliteetsemalt (kuigi ehk alginvesteering on suurem) kui proovida kõiki maailma probleeme haamri ja tellitava võtmega lahendada. <br/>Minul näiteks on kommutaatorid, traadita võrgu pääsupunktid ja marsruuter-tulemüür ja LT ehk see asi mis L2 ethernetist teeb ISP-le söödava signaali (Telia kliendid võiks seda karbikest näiteks ONT nime all tunda, võib ka OLT, ONU jne. olla) kõik eraldi ja ma võin neid ükshaaval vahetada, kui peaks tekkima vajadus. "kõik ühes karp" tuleb tõesti prügimäele lennutada, iga kord, kui kasvõi ÜKS komponent ajale jalgu jääb. ... </blockquote><br/>Ehh, oled ajale umbes 10 aastat jalgu jäänud. Tänapäeval on popp ja noortepärane SDN (<a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_networking">Software Defined Networking</a>), kui tekib vajadus siis teed väikse softi upgrade :)<br/>
<blockquote><b>"Marvin"</b><br /><blockquote><b>"siretsch"</b><br/>Mul tuli kogu selle jutu ja Pakosta artikli peale hoopis see mõte, et IT-ministri tekitamine oli ikka üks erakordselt lollakas mõte. Huumorit on küll saanud jah, aga reaalselt on see ju olnud kapitaalne läbikukkumine ja juba olemuslikult vale mõte. IT-d ei saa kuidagi "poliitiliselt" juhtida, eriti stsenaariumis, kus polegi mingit ühtset "it-d" mida juhtida (ja ka siis peab see olema tehniline töökoht a la cto mitte... noh Kert Kingo). Ja see praegune kokteil JUSTIITS ja DIGI ministrist on muidugi veel erakordselt nõder (kuigi see vist ongi e200 kaubamärk tänaseks). </blockquote><br/>IT-d muidugi ei saa poliitiliselt juhtida. Rahavoogu saab.<br/></blockquote><br/>IT-d saab suurepäraselt poliitiliselt juhtida. Ja enamasti ka poliitiliselt juhitakse. See tuttav "kedagi pole vallandatud IBM/Microsofti/Oracle/jms. ostmise pärast" on kõige ehedam poliitilise juhtimise näide.<br/><br/>Neid, kes juhivad vajaduspõhiselt või teadmispõhiselt või strateegiliselt - neid on selge vähemus.
<blockquote><b>"Draax"</b><br/>Ma ei tea, mul Teliaga liitumise ajast ruuter varsti 10 aastat vana ja ma ei oska öelda ühtki päris loogilist põhjust miks seda iga 2a tagant vahetama peaks, kui eesmärk ei ole just<i> planned obsolescence</i> kattevarjus kliendilt iga 2a tagant uut rendiraha küsida.</blockquote><br/>Mul on siiani kasutusel välja ostetud Inteno DG200 ruuter. Telia ikka üritas uuemat pähe määrida, aga viimasel ajal enam mitte. Ma ei näe mingit mõtet, miks ma peaks uuema võtma. Ühendus on 200Mbps, ruuter gigabitti toetab. Telia WiFi on nagunii välja lülitatud ja kasutan enda seadet.<br/>Teine asi on TV digiboks. Kogu see Android TV peale kolimine on ikka hirmus, Androidi-põhine süsteem on kasutuskõlbmatu. Katsetasin eelmisel aastal, täielik rämps. Õnneks sai siis veel "hoki litri" peale tagasi minna. Enam neid ei pakuta.
Ahjaa, ühte asja tahtsin veel lisada. Mitte ükski eesti TV-teenuse pakkuja ei paku Apple TV rakendust. Huvitav miks? Kõik tahavad oma Androidi karpe ja äppe pähe määrida...
Mul oli mitu aastat mingi 25 eurone odav 4G ruuter, mille ostsin poest ise. Sellega sai nii Elisa, Tele2 üle õhu kui lõpuks ka Telia fiibri peal klient oldud ja polnud häda mitte midagi. Kui tarkvara uuendusi enam välja ei tule, siis on muidugi aeg vahetada, nüüd on vähe kallim ruuter olnud, sest tahtsin korralikumat wifit. Mitte keegi ei keela oma seadet kasutada ja nendel kuulujuttudel pole alust, et Telia tahaks seda keelama hakata tulevikus.<br/><br/>Rendiäri on loomulikult hea lüpsilehm. Äriettevõtte eesmärk on kasum ja võetakse sealt kust saab. Paljud ei oska isegi juhtmeid ise ühendada noja siis maksavadki tehniku väljakutse eest ja pärast halavad et röövitakse. Kui maksta ei taha, tõmba käed pe... alt välja ja tee ise. Pole ju nii raske. Umbes sama teema, et kes vahetab ise kodus autol küünlaid ja kojamehi, kes käib selleks esinduses. Igale oma.
<blockquote><b>"taavi talvik"</b><br /><br/>Ehh, oled ajale umbes 10 aastat jalgu jäänud. Tänapäeval on popp ja noortepärane SDN (<a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_networking">Software Defined Networking</a>), kui tekib vajadus siis teed väikse softi upgrade :)<br/></blockquote><br/><br/>Mitte mingit "pilve" ei ole olemas. On "kellegi teise arvuti" :)
<blockquote><b>"kindsigo"</b><br /><br/>Rendiäri on loomulikult hea lüpsilehm. Äriettevõtte eesmärk on kasum ja võetakse sealt kust saab.</blockquote><br/><br/>Kas sellel asjal on kusagil mingi piir ka. Näiteks ehitab ehitaja sulle maja ja enne sügisvihmasid, sarikapeo ajal teatab, et katusekatte panemise hind tõusis just 100%. Ja kui pakkumust vastu ei võta, kellegi teise peale lased, siis kaob igasugune garantii kogu ehituselt??? Või eksisteerib kusagil ka mingi müstiline "eetika" ja "hea äritava"? Või ma olen naiivne?
<blockquote><b>"ttrust"</b><br /><blockquote><b>"kashka"</b><br/>Väljaostmise võimalus ju täitsa olemas. Ainult, et milleks? Rentida on odavam kuna iga ~2 aasta tagant niikuinii uued seadmed....</blockquote><br/>Kellel need Telia ruuterid iga 2 aasta tagant välja vahetuvad? Mul küll mitte. Meediast läbi käinud igakuine renditasu, mida Telia küsib, läheb kordades kallimaks kui see seade välja osta ja mitu aastat seda pidada. </blockquote><br/><br/>Kui Telia seade on üle kahe aasta vana, siis on mõistlik see välja osta enne selle uue korra jõustumist (jõustub vist 15.10). Ise ostsin see nädal Genexis ED500 ruuteri välja. Mul oligi rentides see plaan (ja müüja soovitas), et kui 2 aastat täis saab, siis saab ca 40 euroga välja osta. Väike nipp oli/on veel selles, et kui täpselt 2 aastat täis ei ole on seadmel teine hind (näiteks eelmine nädal oli see veel 180 eurot aga kui lepingu sõlmimisest 2 aastat täis tiksus, siis hind kukkuski). Iseteeninduses saab teha, toimingud, lõpeta rent ja sealt lähebki edasi, järgmise arvega maksad.
<b>saab ca 40 euroga välja osta</b><br/><b>näiteks eelmine nädal oli see veel 180 eurot</b><br/><br/>WÄT? TP-Linki purke, mis "oskavad kõike" saab 60 rutsiga. Väga "fänssid" ASUSed, WiFi 6E, 2.5Gbit kommutaatoriga 100 rutsi eest. Telial on tõesti "kuldsed routerid" ja "megahead pakkumised"
Telia kodulehel on routeri Genexis Pure ED500 kohta järgmine tekst: <i>"NB! Ruuter on konfigureeritud ainult Telia püsiühenduse kasutamiseks ega sobi muude teenuste või teiste operaatorite teenuste kasutamiseks!"</i>
<blockquote><b>"Offf"</b><br /><blockquote><b>"kindsigo"</b><br/><br/>Rendiäri on loomulikult hea lüpsilehm. Äriettevõtte eesmärk on kasum ja võetakse sealt kust saab.</blockquote><br/><br/>Kas sellel asjal on kusagil mingi piir ka. Näiteks ehitab ehitaja sulle maja ja enne sügisvihmasid, sarikapeo ajal teatab, et katusekatte panemise hind tõusis just 100%. Ja kui pakkumust vastu ei võta, kellegi teise peale lased, siis kaob igasugune garantii kogu ehituselt??? Või eksisteerib kusagil ka mingi müstiline "eetika" ja "hea äritava"? Või ma olen naiivne? </blockquote><br/><br/>Seadusandluses on need piirid ju paika pandud. Aga loomulikult lastakse üle ka, kasvõi seesama maja näide. Juriidiline keha lastakse kohe pankrotti peale maja valmimist ja oledki garantiist ilma. Või siis on alltöövõtjad rahast ilma.
Polegi tarvis oma aega nendest kolmest lõigust edasi raiskama hakata, seal on juba kõik öeldud.
Misasja? 500 sotti mingi näokreemi eest ja keegi ostab? :thinking: Peaks vist kah bisniksi püsti panema.
Seal on kindlasti mingi trükiviga pigem ikka 50 eurot maksab see
Liitrihind:) kaubamaja lehelt:

Lisa siis korvi, maksa ära ja kui oled pakiautomaadist ära toonud siis proovi müüjaga vaielda, et trükiviga.
Kirjuta meile ka, kuidas läks :slight_smile:
Tegu on ju kahe erineva tootega, mis on küll sarnased, aga mis ei õigusta, et neil peaks olema sama hind. :-)
Pealegi on meil kaubandusvabadus - kaupmehel on vaba voli valida ise hind.
Kui te reaalselt tahate sellise hinnaga kreemipotsikut osta, siis Kaubamajas on pakkuda näiteks La Prairie näokreem 1812,99€ eest. Liitrihind 36 259,80 €/l - ei ole trükiviga.
Tõsiselt räägid või? Pea kaks tonni näokreemi eest? Mis ta siis teeb, midagi erilist? Avab tšakrad, suurendab sekuaalenergiat, muudab ka penskari kahekümmneseks tsikkiks? Jummel küll.
Jah, ma räägin tõsiselt. Vali Kaubamaja e-poes "Ilu" osakond, sorteeri kaubad hinna järjekorras kallimad enne, ja imetle palju jaksad.
Seto müüb laadal tõkatit, ükes tünnis on tõkat hinnaga 5 euri liiter, teises 50 euri liiter. Inimesed käivad ja ostavad, kes tahab odavat, saab odavast tünnist ja kes tahab kallist, saab kallimast tünnist.
Lõpuks üks kunde küsib, et mis neil vahet on?
Seto siis seletab, ei olegi vahet, ainult et osad inimesed tahavad odavat ja osad tahavad kallist.
thargun24/07/25 11:50Tõsiselt räägid või? Pea kaks tonni näokreemi eest? Mis ta siis teeb, midagi erilist? Avab tšakrad, suurendab sekuaalenergiat, muudab ka penskari kahekümmneseks tsikkiks? Jummel küll.
Valesti Saad Aru, Selle ostavad Kõrge net-worthiga isikud oma trofee-bimbole, et viimane saaks Instas eputada "nää, mis mees mulle ostis".
Kuule, LV käekotis on ka heal juhul 500 rutsi eest käekotti ja 55 000 on "LV" ja "edevusmaks".
Proovi aru saada, mis maailmas sa elad. Suurte Numbrite Maailmas käivad asjad natuke teist moodu. Käekott ei saagi maksta alla "tavalise inimese" aastapalga -- muidu hakkava sead ka naerma.
Suurte Numbrite Maailmas ostab inimene esimese klassi edasi-tagasi lennukipileti New-York--Tokyo-New-York, et mina Sukiyabashi Jiro restosse sushit sööma. Sina ja mina saame sama raha eest tutika small-family-car liisida ja seda 5 aastat plekkida.
Elu on selline.
Ja jälle, enne kui mõni siin ohkima hakkab. Ma nendin fakti, et elu on selline, ma ei kadesta kedagi. Käärid "esimese klassi" ja "tavalise inimese" vahel on tänapäeval nii suured, et ühe mehe aastapalk on teise tibi käekott. Mõlemat kasutatakse aasta.
Erinevate maitseainete kilo hinnad küündivad samuti sadadesse eurodesse.Kohe meenub safran, mille kilo hind ületab tuhandet eurot. Loorberi lehed maksavd samuti üle 300 euro kilo. Petersell samuti ca 200 eurot kilo.
Safran on safran. Seda ei asenda millegagi (kuigi mingid segased proovivad selle asemel saia sisse kurkumit panna ja ütlevad, et see peaks sama hea olema) ja seda kulub vähe. Kuid 2K maksva kreemipotsiku mõju nahale ei pruugi üldse erineda 50 eurose sama suure potsiku omast.
Muuseas, loorberi lehed EI maksa üle 300 euro kilo. Ainult siis, kui neid 4 grammi kaupa kuulsa firma sildiga pakis ostad. Hulgilaos on kilone pakk loorberilehti 19.42€
Ma ka ei ohi ega kadesta. Arusaadav, et igal ühiskonnaklassil oma lõbustused ja et ultrarikkad kulutavad igasugu ekstravagantsi peale. Aga millest ma aru ei saa, et need hiigelkulutused tehakse nii mõttetute, igavate, isegi koledate asjade peale. Nagu seesama LV kott või misiganes muu samas hinnas "ikoon". Ootavad veel aasta järjekorras ka et enda oma kätte saada. Ja lõpuks on paras turumärss. Kui ma oleks ultrarikas, kes tahab sellise summa käekoti peale kulutada, ma palkaks selle eest endale mingi nahakunstniku, kes teeks täpselt minu maitse järgi mingi unikaalse fantastilise kunstiteose sellest märsist. Sellise, mida kellegi teisel ei ole, sest nad ei jaksa sellist kunstnikku palgata. Mitte ei kulutaks sellist summat mingi liinitööst ja Hiina koopiatest eristumatu märsi peale, mis peab igal rikkal tibil samasugune käevangus olema, sest.
Kusjuures YT kanalis mingi habemik ameeriklane käib erinevate riikide turgudelt järgi tehtud kotte, kelli ja muud nodi ostmas. Turu pealt saab odavalt, aga kui tahad kvaliteetsemat võlts kraami saada siis juhatati härra kinnisesse "butiikladudesse" ja seal olid hinnad kordi kallimad kui avaturul. Hinnad küündisid seal juba tuhandetesse dollaritesse. A la 50K kell maksis seal näiteks 5K. Habemik mainis, et tõesti on kvaliteedi vahe mitmekordne ja hind on pigem õiglane.
Krt londonis ei julgeks mina küll mingi üüratud kalli originaal kella või LV kotiga ringi patseerida.
netcat25/07/25 12:49Aga millest ma aru ei saa, et need hiigelkulutused tehakse nii mõttetute, igavate, isegi koledate asjade peale.
See on väga väga väga HEA, et nad sedasi teevad. Maailm on täis katteta "trükipressist tulnud" fiat raha. Mida rohkem seda ära päletatakse kusagil krüptospekulatsioonides, või mida rohkem seda kulutatakse 10 000 x üle hinnatud teenuse- ja luksuse- ja ekstravaganza-valdkoda, seda parem. See raha jääb sinna "siseringi" nii öelda "lukku". Üks sell ostab endale 10x hinnaga supersportauto, supersportauto müüja ostab 10 000x üle hinnatud käekoti ja disainertagi jne. Meie (tavainimeste) mõistes Väga Suured Summad ringlevad seal 1% "siseringis" käest kätte. Ja jumal olgu selle eest tänatud. Mõtle millise KAOSE korraldaks see, kui see "vaba raha" roomaks kusagile tavaliste inimeste maailma ja kukuks seal reaalvarasid kokku ostma. Kujutle situatsiooni, et sul on tibinal 100 LV käekotti a 60 000.
See oleks 50 (viiskümmend) heas korras Eesti maamaja/suvilat heas kohas. Osta endale terve vald naha ja karvadega. Ja ole seal Keiser-Kuningas-Isamaa.
Ja mida siis nn. "lihtinimene" teeks. Ja mida kuradit hinnad teeks.
Piisab täna vast selles, et omni-potent god-like-power Private Equity ja Pensifondid rullivad üle "kellest iganes" ja Trnasnatsionaalsed Korpid võivad rahapakiga uimaseks lüüa kelle iganes.
Muide, üks eesti riigikoguja (nagu kuluaarides sositati) pidi ka kusagil 65kilo maksma. Rent neljaks aastaks, See on mingi vana kuulujutt, nüüd on ehk hinnad tõusnud.
Aga võiks oletada, et kui sul on 1 miljard värskelt USA trükipressist tulnud dollalit, siis ei peaks olema probleemi endale Eesti suuruses riigis 101 marionetti rentida. Ja jääks kuhjaga ülegi.
Seega, antagu AINULT tuld... mida kallim, mõttetum, eksklusiivsem, ogaram, rahapõletavam... SEDA PAREM. Mida vähem kulutatakse seda "reaalvarade" ja "raha võimuks konvertimise" peale, seda parem. Seda parem nn, "keskmisele inimesele".
Huvitav teema - "surveillance pricing".
Tähendab, et kliendilt küsitakse nii palju kui too maksta jõuab lähtudes kliendi tegevusest enne ostmist.
Näiteks lennufirma kahekordistab lennupileti hinna kui oled juba ostnud hotelli sihtkohas aga lennupileteid oled vaid vaadanud.
https://fortune.com/2025/07/16/delta-moves-toward-eliminating-set-prices-in-favor-of-ai-that-determines-how-much-you-personally-will-pay-for-a-ticket/
Tvelv poäng.
Meil on muuseas olnud võimalus säänset mixing-protsessi jälgida. Kui arenenud sotsialismi viimases faasis hakkas riigiettevõtete arveldusrubla kooperatiivide kaudu sularahaks muutuma… oisajestas. Või nagu naabrid ütlevad: ТАКУЮ страну просрали…
raulir25/07/25 17:46Huvitav teema - “surveillance pricing”.
Iga asi maksab täpselt nii palju, kui palju klindilt saab selle eest välja pigistada. (NB! maksab != "on väärt")
Riikides nt. Prantsusmaa, kus koolivaheajad on jäigalt ja seaduse jõuga paigas ja algavad ja lõppevad kõigil täpselt ühtemoodi (ja muul ajal "kodustel põhjustel" opossumi koolist eemaldamine on keerukas, et mitte ütelda, võimatu). Tõstavad kõik hotellid, lõpustuspargid, igasugu meelelahutusasutused jms. nagu üks mees hinda 100-300-1000%
Sõidame :)
No neid näiteid ei pea Prantsusmaalt otsima minema. Meil on ju siin samuti, et suurürituste ja pühade ajal on hotellihind hoopis midagi muud kui mingil suval hetkel.
Relvaloa pikendamine. Riik on vahepeal salaja lülitanud välja tsiivilrelvade registri e-taotluskeskkonnast võimaluse jätta osad, vahepeal üleliigseks muutunud relva kasutusotstarbed pikendamata ja need pikendamise valikust eemaldada. Tean täpselt, et varem see võimalus oli. Vastavad valikukastid on isegi veel alles, aga muudetud nö "halliks" st. mittemuudetavateks. Ainus võimalus on sellisel juhul teha relvaloa muutmise taotlus ja seejärel veel eraldi pikendamise taotlus ning otse loomulikult maksta kahekordset riigilõivu, mis ilmselgelt ongi selle bürokraatliku barjääri ainus põhjendus.
No kurat, pangu siis otse ja ausalt riigilõiv kahekordseks. Miks sellist kunstlike takistuste tekitamise ja lisabürokraatia kaudu viljeletavat kleptomaanlikku skeemitamist vaja on??
Mis see põhjus oleks kasutusotstarbeid vähemaks tahta? Nad ei sega ju kuidagi või midagi?
EDIT: välja mõtlesin. Kui tahaks teist relva taodelda teisele kasutusotstarbele, siis esimesel relval selle otstarbe juba olemasolu võib muutuda põhjuseks keelduda.
Nt. ei viitsi jahil käia ja jahitunnistuse pikendamisega jeblada.