Fondidesse investeerimine
Postitusi kokku 100
andres

See vaidlus kasumi üle sõltub täpselt sellest, kuidas keegi kasumit-kahjumit defineerib. Siin ei ole minu arust objektiivset tõde. Ettevõtete puhul on see lihtsalt üks kokkulepe, mis on kuskile standarditesse sisse kirjutatud, et kõik ettevõtted teeksid seda enam-vähem ühtemoodi. Kui aga tavaline inimene (nt mutionu) tahab omaenda kasumit-kahjumit arvutada, ei mõjuta teda mingid raamatupidamisstandardid, nii et ta on vaba tegema seda nii, kuidas ise tahab. Ja kui ta tahab arvutada seda rahavoogude põhjal, siis on see tema vabadus ning pole mingit põhjust öelda, et see on "valem" meetod kui mõni teine.<br /><br />Mina näiteks kasutan MS Money ja seal ma teen küll mark-to-marketit selles osas, et realiseerimata kasumi muutus muudab varade väärtust. Realiseerimata kasum ei mõjuta aga tulusid-kulusid - seal kajastub ainult realiseeritud tulud. Minu arust läheks mu isiklik kasumiaruanne mõttetult segaseks, kui seal igakuised aktsiahinna tõusud-langused hakkaksid kajastuma.

Doktor55

Kuidas suhtute Hansa Kesk-aasia fondi? Paistab päris huvitav?!

Reigs

Tundub, et siin hea koht lühidalt küsida, kuidas ikkagi selle kasumiga jääb? Kas ma olen õieti aru saanud, et kui aastane tootlus on 10 % ja raha välja võtad, siis jääb sellest tootlusest umbes 5 % järele? Maksud, teenustasud, inflatsioon. Või on see asi ikka natuke roosilisem?

Juri39

ärataks teemat. Vaba tuhat EUR´i pikaajaliseks investeerimiseks. Küsimus seisabki kas fondidesse või aktsiasse lükata ...

jarzzz

Osta olympicut,arcot või tallinkit,võib ka aastaga teenida 1,5 korda summast ehk,vb. 2 isegi

Juri39

ma siin mõtlengi kas OEG1T juurde osta. Arco ja Tallinkiga sellist äratundmisrõõmu pole :) Ma vaatan OEG ostjaid ja tunduvad asjalikud. Väikse pärandusega kukkus ka SEB Nordic Fund ´i. Paistab ka asjalik turg olevat, et jätta http://www.lhv.ee/funds/info_fund.cfm?security_id=40564

matu111

Ma mõtlen et kui keegi mingi soovituse väärtpaberile annab, siis millisel alusel ja kas see soovitus on ka mingitpidi tagatud ?<br /><br />Ise fondi tänasel päeval raha ei paneks (kuigi kannan regulaarselt palgast teise pensifondi=mõttetu iseenesest), samuti ei meeldi need investeerimishoiused (millede ajalugu ja tootlikkust jälgides tuleb nutt peale, täielik raha seiskamine ju).

Edson

Ma tegin esimesed investeeringud erinevatesse aktsiafondidesse. Kõik võtavad rämedat teenustasu ja tootlus tuli negatiivne. Umbes aasta pärast lükkasin kõik fondid maha ja ostan/müün ainult aktsiaid. Tänaseks päevaks kasumis, kuigi alustasin 2007, st läbisin mõnusa miinuskaare.<br />Samas kui aktsiaid ostad, pead teemasse üpris sisse minema ja kogu aeg börsil silma peal hoidma. St majanduse teema peab sulle meeldima ja huvi pakkuma. Kui väga ei paku, siis osta fondiosakuid.

Henno_Viires

eriti viimase 2 aasta perspektiivis on investeerimishoiuste tootlus nutune - 0% võrreldes miinusega aktsiates :)<br /><br />nii fondidel, pensionifondidel kui investeerimishoiustel on oma sihtrühm, kellele see võimalus mingil põhjusel sobib - riskide maandamine, teenustasud, investeeritav summa, maksusoodustus jne. ... see et need ei sobi kellegile personaalselt ei anna veel põhjust neid maha teha<br /><br />mina isiklikult küll investeerimishoiuseid ei kasuta, sest talun aktsiariski, pensionifonde aga oman küll ja II sambaga olen siiani väga rahul

Edson

Mina räägin enda eest, oma kogemustest. Minu kogemused on täpselt sellised nagu ma kirjeldasin. See mida keegi teine teeb, on tema vaba otsus. Mina fondidesse ei inveteeriks. See pole soovitus vaid kogemuse kirjeldus.

PeaLiK

Mõnusalt absurdne jutt siin. Fonde, nagu ka aktsiaid, on igasuguseid. Täielikust rämpsust tõeliste pärliteni. Endal on portfellis fonde, mis on teinud aastaga +116%, kui ka selliseid, mis kiduvad -5% peal. Võrreldes üksikaktsiaga pakub fond hajutatust, pakutud strateegia järgimist, suuremat likviidsust ja mõnikord ka ligipääsu instrumentidele, mis muidu jääksid "lihtinimesele" kättesaamatuks. Negatiivsele poolele läheb loomulikult teenustasu. Kui leiad, et suudaksid ise fondi teenustasuks makstava raha eest endale fondi omaga samaväärse portfelli koostada ja seda planeeritud strateegia kohaselt hallata, pole muidugi mõtet fondi osta. Mina seda küll tihtipeale ei suuda/oska/viitsi.

hack

Fondidega on siuke värk, et kui turg tõuseb, siis tõusevad ka fondid, kuid ainult murdosa turu tõustust. Kui aga turg langeb, siis langevad fondid peaaegu sama kiiresti kui turg. Mul kurvad kogemused II ja III pensionisambaga. II pensionisamabasse makstud juba 2002. aastast, kusjuures veel möödunud aasta lõpus oli tootlus negatiivne, nüüd +2% tootlust kogu selle aja peale (huvitav, kui suur on inflatsioon olnud 8 aasta jooksul?). Sellest järeldus, kui turg järgmise tsükli läbib, siis hea, kui omad alles. Mõttetu teema. III sambast ma parem ei räägigi, seal on lihtsalt süüdimaltult raha põletatud. Kui saaks ajas tagasi minna, siis poleks ei II ega III sammast teinud.<br /><br />Aktsiatega see värk, et saad teha otsused ise ja tulemus vastavalt sellele :-)

PeaLiK

hack, usu või mitte, aga on ka selliseid fonde, mis tõusevad siis kui turud langevad ja langevad siis, kui turud tõusevad ....ning teevad seda tagatipuks veel kaks-kolm korda suuremas ulatuses, kui turg ise.

hack

no ma räägin oma kogemusest II ja III pensionisambaga. Kui sul on paremad kogemused, siis jaga neid ...

Henno_Viires

isiklikust kogemusest rääkides - mul on tänase päeva seisuga II samba fondide väärtus +24,28% vs sissemakstud raha (so. 2% + 4%) ja sissemaksed algasid I liitumisperioodist 2002. aastal<br /><br />ja pole mõtet seda tootlust aktsiaturgude tootlusega võrrelda, sest agressiivseimad II samba fondid olid kuni 2010. aasta alguseni 50% võlakirjades ja 50% aktsiates, niipea kui 75% aktsiaid II sambas lubatuks sai ma kohe hakkasin koguma sellisesse fondi, mul on ikkagi aega veel pensionini :)

matu111

Henno, seni kui Sa pensionile hakkad jääma on pensioniiga juba 150, nii et ei aita ka need sissesöödud E-d ja säilitusained mida tänases söödas leidub ohtralt.

Henno_Viires

matu, tühja sellest pensionieast, mul on 4% oma palgast (osa sotsiaalmaksu) ühise katla asemel tõstetud oma nimele ja muudetud pärandatavaks

montes

Henno<br />24,28% 8 aastaga pole ju hea tulemus?

PeaLiK

a) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni LHV Maailma Aktsiate Pensionifondi, on oleks nüüdseks 1844 krooni.<br />b) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni S&P 500 aktsiatesse, oleks nüüdseks 1275 krooni.<br />c) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni Baltika aktsiasse, oleks nüüdseks 303 krooni.

Henno_Viires

montes, oleneb eesmärkidest<br /><br />arvestades seda, et ma ei ole kogu raha 8 aastat tagasi korraga sisse maksnud, vaid perioodiliselt osade kaupa, siis ei ole minu tootlus aasta baasil mitte 24,28%/8 = 3,035%, vaid veidi rohkem kui 6% aastas ja oleks ilmselt veel parem kui riigi sekkumise tulemusena ei oleks sissemaksed katkenud turgude uue tõusuperioodi tulemusel<br /><br />üle 6% aastas 50% aktsiad ja 50% võlakirjad jaotusega fondide poolt ei ole paha tsükli praeguses osas, kulusid ja fondidele seadusega määratud investeerimisprintsiipe arvestades ei saa see tootlus kuigi palju parem ollagi - kui võtta aktsiate ja võlakirjade keskmisteks oodatavateks tootlusteks mainitud investeerismprintsiipe silmas pidades väga tublid 6% ja 12%, siis peale fondide tasusid tootlus kirvemeetodil arvutades justkui üle 8% ei saaks küündida<br /><br />kogu vaba raha ma nimetatud tingimustel ei investeeriks ja lõvisosale otsin ikka paremaid tootlusi, aga antud juhul käib jutt tühisest osast (2%) kuisest brutopalgast, tänu millele saan veel 4% oma kuisest brutopalgast isikliku vara hulka arvata ja pärandatavaks muuta<br /><br />

Blink

S&P500 tootlus on olnud alates 2002. aastast eesti kroonides negatiivne, kuna USD kaotas ca. 35% euro vastu. <br />

Henno_Viires

sry, tootlus oleks oleks ilmselt veel parem kui riigi sekkumise tulemusena ei oleks sissemaksed katkenud turgude uue tõusuperioodi alguses<br /><br />PeaLik, kas kinnitad minu sõnu, et regulaarse säästmise & investeerimise tulemus on valdava osa investorite jaoks võimalik parim tulemus, sest lüüa suudab seda tühine osa investoritest? <br />

montes

Henno<br />Ma olen sinuga nõus, et 6% aastas on hea tulemus, kuid<br />kui sa oleks 2002 lõpus ostnud näiteks kulda (mida paljud siinviibijad heaks investeeringuks ei pea) hinnaga 347 USD<br />oleks tootlus tänaseks umbes +147% (USD on liikunud selle ajaga 14.9-11.4)

impendium

Kui oleks AAPL aktsiasse pannud aastal 2002, siis oleks teinud 1600% tootlust. Minu küsimus on, who gives a rat's arse when it's 2010?

Juri39

jarzzz<br />täna kasutasin sinu esimese osa soovitust :) Ostsin kyll poole summa eest juurde, (täna plussis) ja teisele poolele otsin siiski fondis kohta. Las tiksub pliksi nimel nii aastani 2020 :) Eks OEG1T suunas sülge tuleb, aga laias laastus karavan läheb edasi ... Minul kiiret pole, las tiksub. OEG1T 2009 aasta aruandega sai ka tutvutud. Arvan, et OEG veab välja ja mängulusti jagub paljudele. Leedu turul võib ka natuke tuult tallata.

PeaLiK

Kui soov fondi läbi ka balti turu võimalikust kasvust kasu lõigata, on pmst kaks varianti:<br /><br />1) Danske Invest Baltic Fund. Osta saab seda Sampopangast. Fondi kohta on negatiivne see, et fondijuhtidel on olnud loll komme edukatel aastatel kasum lukku lüüa ja paar priskemat tõusu on seeläbi maha magatud. Positiivsele poolele jääb see, et pangasisesel investeerimiskontol hoidmine on tasuta ja kui osta osaden, nn. "püsimärkimisega", puuduvad ka tehingutasud.<br /><br />2) Kawe investeerimisfond. Pole küll otseselt Balti turgudele suunatud fond, aga ajalooliselt on Balti turgude osakaal portfellis olnud suur. Negatiivne on see, et fondijuht ei viitsi absoluutselt infot anda (nt. 2009 aastaaruannet pole tänini valmis saadud). Ka võetakse "high watermarki" ületavalt summalt edukustasu. Samas fondi senisel tootlusel pole viga.<br /><br />Tegelikult on küll veel ka East Capital Baltic Fund, mida saab Swedbanga, Marfini ja Krediidipanga kaudu osta, aga et see on välisfond, on sellega seotud teenustasud eesti investori jaoks ajukalt kirved.

rainisr

montes<br />kuidas on võimalik II samba 4+2 % brutopalgast investeerida kulda? võttes arvesse eesti mehe keskmist eluiga ja pensioniea tõusu trendi, oleks see 4% esimesse sambasse mahavisatud raha. Maksad niikuinii kuid pärandada ei saa. lisaks ei saaks selle 2% oma käega investeerides tulumaksu tagasi ( va III sammas)

juurik

http://www.pensionikeskus.ee/?id=586<br />"Kas pensionifondi osakud on päritavad?<br />Jah. Kui kogumispensioniga liitunud isik sureb, on tema pensionifondi osakud päritavad. Kui isik sureb kogumisperioodil, võib pärija osakute eest raha välja võtta või lasta osakud kanda oma pensionikontole."

kristjan

PeaLik, muuseas just 18.03. seisuga see aruanne sinna ka ilmus. Teadupärast on selle valmimine enamjaolt Swedile delegeeritud, nagu nemad jõuavad, meie ka seda avaldada saame. Ja kõigis kvartaalsetes "extrates" olen ma fondi investeeringutest päris pikalt kirjutanud, nii et see "ei viitsi absoluutselt infot anda" on küll pisut ülekohtune. Edukustasu, "high watermark" jms teema lahendasime eelmisel aastal näiteks nii, et 0-isime eelmise aastal mingil hetkel edukustasu kogumise kuni fondiosaku NAV-i taastõusmiseni 100-ni, mis oli investorite suhtes minu hinnangul üpris õiglane käitumine.

PeaLiK

Okei, selle "absoluutselt" võtan tagasi, aga fakt on, et tubli 90% ajast peab fondi investor elama teadmatuses fondi investeerimisportfelli koosseisust, selles tehtud muudatustest ja fondijuhi otsuste tagamaadest ning plaanidest. Tegelikult oleks selle infosulu kõrvaldamiseks pmst. vaja vaid veebilehekest, mis kajastaks fondi investeeringuid ning mida teatud regulaarsusega (kasvõi kuise) värskendatakse. Kui veel suuremate muudatuste põhjuse kohta oleks ka lause või paar fondijuhi poolt poetatud, oleks praeguse seisuga võrrelduna lausa super.<br /><br />Swedile aruandluse delegeerimine on sitt mõte. Neil endil on oma fondiaruandlusega täpselt sama jama, et aruandes olev info on selle ilmumise ajaks igasuguse aktuaalsuse kaotanud ja sellisel kujul aruandlus võiks samahästi üldse olemata olla. Ma olen ka neid samal teemal tampinud, aga nemad omakorda vabandavad ennast tõlkebüroo töö aeglusega, kes neile aruannete tõlkeid teeb (jah, Swedbanga fondijuhid pidada aruanded koostama inglise keeles, millest need siis eesti keelde tõlgitakse).

kristjan

Investorid reeglina investeerivadki fondidesse seetõttu, et nad (vähemalt) 90% ajast ei soovi sellise tegevusega ise tegeleda. Ja vaadates fondi tavaolukordas üpris madalat kauplemisaktiivsust on kvartaalne raporteerimine mõistlikum. Kindlasti saab seda parandada, aga ma ei leia, et see oleks ühegi investori huvides, kui puht selle raporteerimise jms kellade ja vilede peale liiga palju tähelepanu koondada.

PeaLiK

Ei ole nõus. <br /><br />Investor ostab fondijuhilt teenust, millega vabastab end üksikaktsiate valimise ja jälgimise vaevast, aga sellest ei pruugi kaugeltki järelduda, et ta oma <U>investeeringutega</U> tegeleda ei sooviks. Investoril võib näiteks olla oma "fondiülene" investeerimisstrateegia, mis näeb ette kindlaksmääratud allokatsioonide hoidmist/rebalanseerimist sektorite/turgude või mistahes muu jaotuse alusel ja oma strateegia ellu viimiseks vajab ta INFOT. Oletagem näiteks, et minu strateegia näeb ette hoida 25% oma varast Baltikumi aktsiabörsidel ning ma olen soetanud selle eesmärgiga ka mingi portsu Kawe osakuid. Kui nüüd Kawe fondijuht mingil hetkel otsustab Balti aktsiate osakaalu mingi muu turu kasuks vähendada ning info selle kohta jõuab minuni kolmekuulise hilinemisega, toob see minu jaoks mõttetu riski, et mu fondiportfell on mitu kuud eesmärgiks seatud tasakaalust väljas.<br /><br />See, et fondi kauplemisaktiivsus on madal, võib ka olla muna ja kana probleem - kas infot antakse vähe selle pärast, et kauplemisaktiivsus on madal või hoopis on kauplemisaktiivsus madal selle pärast, et fondi ei ole võimalik infopuudulikkuse tõttu millekski tõsisemaks kasutada? Minu puhul kehtib variant 2.

PeaLiK

Don't get me wrong - Kawe fondi tootluse koha pealt pole mul ühtki paha sõna. Ka on fondijuht käitunud tasude koha pealt igati aumehena ega pole teinud Avaroni või Trigoni stiilis räigeid trikke, kus langusest räsitud A osak (mille pealt tükk aega edukustasu ei saa võtta) kuulutatakse kinniseks ja asemele emiteeritakse samasugune C või F osak. Aga jah, minu jaoks on just infovaegus olnud selleks teguriks, mistõttu ma olen kasutanud oma Balti turgudega seotud eesmärkide ellu viimiseks pigem Danske fondi, vaatamata sellele, et hindan Kawe fondijuhi oskusi neist tegelikult kõrgemalt.

kristjan

PeaLik: kui sa võtad ette konkreetse fondi tingimused ja prospekti, näed sealt nagunii, et ühelegi sellisele ettemääratud regionaalsele/varaklassilisele joatusele see fond ei peagi vastama. S.t. see fond üritab justnimelt seda "allokatsioonide hoidmist/rebalanseerimist sektorite/turgude või mistahes muu jaotuse alusel" investori eest teha. Seega see fond sulle, kui ise aktiivset rolli võtma asunud investorile tõepoolest ei pruugi sobida, kui sul on silmnähtavalt olemas veendumus, et sa sellist sobivat allokatsiooni ise tahad ja suudad igal ajahetkel määrata.

kristjan

kauplemisaktiivsusele viitasin ma muidugi fondi investeeringute kontekstis, mitte osakutega kauplemise koha pealt, mida sina paistad tegevat. Mõlemad on pikaajaliselt võttes pigem "saatanast", esimene tähendab üle aja kauplemiskulude tõttu madalamat tootlust ja teine pidevalt kõrgema likviidsuspuhvri vajaduse tõttu sedasama. Mida vähem selliseid investoreid, kelle tõttu fondi juhtimine mingiks põhjendamatuks rapsimiseks muutuks, seda parem kõigile teistele investoritele. Eriti muidugi kehtib see sellisel juhul, kui fond sisaldab osalt ebalikviidseid investeeringuid (sisuliselt kogu Baltikum), vt. näiteks ECapitali Balti fondiga ajalooliselt seonduvat.

PeaLiK

Ma tean väga hästi, et fond ei ole ennast piiritlenud turgudega ega varaklassidega, aga kogu selle aja vältel, mis ma teda radaril hoidnud olen, on ta paistnud silma tugeva Baltikumi aktsiaallokatsiooniga. Seetõttu olen ma seni käsitlenud seda mitte kui globaalse suunitlusega fondi, vaid ennekõige kui Baltikumi (aktsia)turule investeerimise instrumenti (milliseid eksisteerib kahetsusväärselt vähe). Nüüd aga <u>ongi</u> point siin selles, et ma tahaksin võimalikult ruttu teada saada, kui fondi senine suunitlus muutub, et mul jääks aega oma senist käsitlust soovi korral korrigeerida. On's seda tõesti nii palju küsitud?<br /><br />Kauplemisaktiivsuse koha pealt sai jah törtsu kontekstist mööda räägitud. Täiesti nõus, et igasugune <u>liigne</u> ümberlappamine on saatanast, aga portfelli rebalanseerimine ei tähenda sugugi veel rapsimist, kui teha seda võimalusel uute sissemaksete suunamise teel ja olemasolevaid varasid rebalanseerida vaid äärmise vajaduse korral, kui tõesti on näha, et portfelli sihtmärgid on soovitust suures ulatuses hälbimas.

kristjan

Ainult Baltikumi aktsiatesse investeeriv avatud fond oleks minu arvates üsna radioaktiivne produkt.<br />"Baltic blend" on ajalooliselt seda fondi iseloomustanud ja kuni siinkandis mulle sobivaid instrumente leidub, siis need ka portfelli kuuluvad. Kui ei, siis enam mitte. Mingit muud suunitlust, kui prospektis ja tingimustes antud, fondil pole ja mingist käsitluse muutusest saaks rääkida ainult näiteks siis, kui absoluutse tootluse eesmärgi asemel tekiks mingi muu eesmärk. Aga aitab nüüd. Kui sul on tahtmist pikemalt diskuteerida/vaielda, siis minu e-maili leiab meie kodukalt.

aeropostale

Inimene, kes on nii aktiivne, et loeb LHV foorumit võiks minu arust hoopis mõned dividendiakstiad soetada ja fondidesse mitte investeerida. Fond on kõige parem valitsejale. Eriti kui long term raha.<br /><br />

PeaLiK

Tegelikult ei soovi ma ei diskuteerida ega vaielda, vaid ainult seda, et fondijuht end hetkeks potentsiaalse fondiinvestori rolli asetaks ja endalt küsiks, kas ja kui julgelt investeeriks ta ise aktsiasse või instrumenti, mille seisu kohta saab ta kaks korda aastas kolm kuud vananenud infot (okei-okei - pluss hajusad vihjed kvartali uudiskirjas). Nüüd ka minu poolt over and out.

Eskimo

Kas keegi seletaks lihtsalt lahti Avaroni tembu edukustasu korjamise osas?

PeaLiK

Avaroni fondide prospektis on kirjas, et "fondivalitsejal on õigus edukustasule, kui osaku puhasväärtus ületab ajaloo kõrgeimat kuu lõpu taset". A-osaku edukustasu arvutamise aluseks oleva esimese puhasväärtuse fikseerimine toimus 23.04.2007 kuupäeva seisuga. Kriisi jooksul langes osakute väärtus selle kuupäeva seisuga võrreldes tublisti ning selleks, et jõuda uuesti ajaloo kõrgeima tasemeni, millest alates tekiks fondivalitsejal uuesti õigus edukustasule, kuluks tublisti aega ja vaeva. Avaron lahendas aga enda jaoks asja nii, et sulges A-osakud uutele investoritele (olemasolevaid see ei puuduta) ning emiteeris oma fondidele uued C-osakud, mille edukustasu arvutamise aluseks oleva esimese puhasväärtuse fikseerimine toimus 22.09.2009.<br /><br />Juriidiliselt on kõik korrektne, aga minu arust on selline manööver eetilisest seisukohast nilbe - tõusu korral võtame edukustasu ja languse korral emiteerime uued nullitud <I>high-watermark</I>-iga osakud ning mõnus elukene veereb edasi.

PeaLiK

Muuseas võrdluseks: Kawe fondil ei ole prospekti kohaselt sellist piirangut, et edukustasu arvutamise aluseks olev kuupäev fikseeritakse mingi kindla kuupäevaga, vaid edukustasu rakendub jooksva majandusaasta jooksul teenitud tootlusele. Seega oleks Kristjanil tekkinud fondi prospekti kohaselt õigus tulemustasule juba uue majandusaasta alguses osaku puhasväärtuse 10% ületavalt tootluselt, aga ta otsustas sellest täiesti vabatahtlikult loobuda, kuni osaku puhasväärtus on taastunud selle nimiväärtuseni. Minu poolt tugev tunnustus selle lükke eest!

andrus25

Huvitav oleks teada palju on üldse, fonde kes on pikaajaliselt net positiivsed. Ma mõtlen mitte osaku väärtust vaid kes on summa-summaarum suutnud oma investorite koguvara suurendada arvestades, et kõige aktiivsem fondidesse investeerimine on tõusu lõpul ja väljumine peale suuremat langust. Sellistes tingimustes on fondihaldurid sunnitud tegutsema üsna ebaefektiivselt ostes instrumente tõusu lõpufaasis ja müües languspaanika ajal. Pakuks , et selliseid fonde kes summaarselt on oma investoritele pikaajaliselt tulu teenida on suhteline vähemus.

Ouna_Ants1

andrus25, siit tulenebki distsiplineeritud investori ("toore liha sööja") eelis fondi ("gurmeekoka") ees: oodata kannatlikult, osta odavalt, oodata kannatlikult ja müüa kallilt.

andrus25

Üldiselt võiks klassifitseerida fondid kui "rumala raha" kokkukorjamise ja targematele ( k.a. fondihaldurid) väljajagamise instrumentideks.

Ouna_Ants1

Päris nii küll öelda ei saa. On fonde, mille olemasolust teadasaamiseks tuleb omada häid tutvusi. On fonde, kuhu sissesaamiseks tuleb oodata n.ö. ootelehel ja mis teenivad oma osakuomanikele mega-kasumeid. On ka neid fonde, mis teenivad lihtsalt rutiinset kasumit. Erinevaid fonde on väga palju...

andrus25

Pidasingi silmas enamikku tavalisi laiale tarbijaskonnale mõelduid.

suffiks

<i>On fonde, kuhu sissesaamiseks tuleb oodata n.ö. ootelehel ja mis teenivad oma osakuomanikele mega-kasumeid.</i><br /><br />Üks selline oli näiteks Madoff.

ram1

Jah Madoffi fond oli selline. Paljud investorid ei teadnudki enne skandaali puhkemist, et nende raha oli Madoffile antud. Mõni ei teadnudki, et selline tegelane üldse olemas on. Nende "kodufond" võttis 2% pealt ja andis siis selle raha geeniusele edasi. Muide ka Nordea raha jäi sinna 50 milj $.

Ouna_Ants1

Madoffi fond oligi üks sellistest fondidest, mille olemasolust teadasaamiseks tuli omada häid tutvusi :))<br />Keeruline lugu jah nende fondidega. Tavainvestoril on raske valida isegi siis, kui isiklik finantseesmärk ja riskikriteeriumid paigas. Kunagi ei tea, kus asi lõpeb...