Mitte ainult Jordaanias:<br/><a target="_blank" href="http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288634905160.html">http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288634905160.html</a><br/><br/>Fennovoima and Rusatom Overseas, subsidiary of the Russian Rosatom, have signed the plant supply contract for the Hanhikivi 1 nuclear power plant on December 2013. According to the schedule agreed with Rosatom, Hanhikivi 1 plant will produce electricity in 2024.
Jätab mõnusa mulje põhjamaisest elukvaliteedist :)<br/>Ei tea, kas puidujäätmeid on kasulikum põletada ahjus, et saada elektrit ja soojust või pigem teha sellest Ikea-kvaliteedile vastavat mööblit?
Antud juhul väidetakse, et põletatakse jääktooteid mis muidu üldse ei kasutataks. Aga jah, eks spooniplaadid vms peaks olema alternatiiviks...?
Igast puutükist ei saa IKEA kvaliteediga mööblit ega isegi saepuruplaati. Vaadake, mis praegu metsas toimub? Kuna paberitootmine on Skandinaavias kõvasti langenud, siis pole madalakvaliteedilisele paberipuule turgu ja see jääb lihtsalt metsa mädanema. Kui CO2 niikuinii vabaneb (mädanemisel), siis on mõistlikum vähemalt energia ära kasutada.
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
<blockquote><b>sepp22000</b><br />Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.</blockquote><br/>täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?
Tegelikult on madalakvaliteedilise puidu kasutuse võtmeks kaugus võimalikust tarbijast, olgu see siis biomassi katlamaja, soojusjaam, pelletivabrik vms. Selliste kasutuskohtade läheduses tõesti midagi metsa ei jäeta, kuid teatud kaugusest alates pole mõtet vedada, sest veokulu ühiku kohta on nii suur.
<blockquote><b>Kuldar1</b><br />Selliste kasutuskohtade läheduses tõesti midagi metsa ei jäeta, kuid teatud kaugusest alates pole mõtet vedada, sest veokulu ühiku kohta on nii suur. </blockquote><br/>Mis v6iks olla see kaugus?<br/>
<blockquote><b>ravi99</b><br /><blockquote><b>Kuldar1</b><br/>Selliste kasutuskohtade läheduses tõesti midagi metsa ei jäeta, kuid teatud kaugusest alates pole mõtet vedada, sest veokulu ühiku kohta on nii suur. </blockquote><br/>Mis v6iks olla see kaugus?<br/></blockquote><br/>Tegelikult on neid kaugusi kaks. <br/>Üks on raielangi ja tarbija (pelletitehas, CHP) vaheline kaugus. Suured tarbijad teevad oma arvutusi kuni 100 km raadiusega (võta näiteks talvel kirgi kütnud Auvere näide). Selle kauguse defineerib veoauto kulu.<br/>Teine kaugus on konkreetse puu (õigupoolest raidmete) kaugus lähimast teest, kuhu standardne 90 m3 poolhaagisega veoauto ligi pääseb. Selle kauguse defineerib forvarderi kulu. Kõige põhjalikumalt on eesti erametsades uuritud ja arvutatud seda Vardis ning kriitiline piir algab 100 meetrist ja lõpeb 200 meetriga, selllest kaugemal pole mõtet enam välja vedada, vaid on majanduslikult kasulikum metsa mädanema jätta.
<blockquote><b>pahurik</b><br /><blockquote><b>sepp22000</b><br/>Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.</blockquote><br/>täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?</blockquote><br/>Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.
<blockquote><b>Velikij</b><br /><blockquote><b>pahurik</b><br/><blockquote><b>sepp22000</b><br/>Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.</blockquote><br/>täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?</blockquote><br/>Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.</blockquote><br/>tänud, segavad ilmselt saepuruga niipalju kui kodulehelt välja loen, eks saetööstuse jääkide peale käi tihe rebimine ja see annab lisaväimalusi,
Saepuru on tooraine, mille peale on väga kõva rebimine ja tõsi, pelletitootjad jaksavad selle eest nõutud hinda maksta. Teema nimikangelane, Fortum, on sellest ärist juba ammu väljas, neid aastaid ei jõua lugeda enam, kui nad ei jaksa oma eesti CHP-desse eestist saepuru osta. Aga, muide, kunagi ammu oli selline aeg olemas.
<blockquote><b>Velikij</b><br /><blockquote><b>pahurik</b><br/><blockquote><b>sepp22000</b><br/>Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.</blockquote><br/>täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?</blockquote><br/>Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.</blockquote><br/><br/>Graanul Invest peaks olema suurem tegija, kui Purutuli
<blockquote><b>Kuldar1</b><br /><blockquote><b>Velikij</b><br/><blockquote><b>pahurik</b><br/><blockquote><b>sepp22000</b><br/>Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.</blockquote><br/>täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?</blockquote><br/>Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.</blockquote><br/><br/>Graanul Invest peaks olema suurem tegija, kui Purutuli</blockquote><br/>Loomulikult, neil on 4 tehast Eestis, 6 Lötis ja 1 Leedus. Aga jutt käis sellest, kes kasutab hakkepuitu graanulite valmistamisel. Preemium graanulite puhul seda ei kasutata.<br/>"Premium pelletite toorainena kasutatakse Graanul Invest grupi pelletitetehastes koorevaba okaspuu saepuru, saematerjali järeltöötluses tekkivat kuiva saepuru ning höövlilaastu. Tööstuspelletite tootmiseks varutakse nii lehtpuu kui okaspuu saepuru, küttepuud, paberipuud ning hakkepuitu, mis võib sisaldada koort."
Fortum tõuseb täna pärast Rootsi valitsuse ja opositsiooni ühisotsust alandada energiamaksud.
Olen viimastel päevadel Fortumi aktsiaid ostnud. Tundub, et elektrihind teeb korraliku tõusu. Paraku on suur osa elektrimüügist neil juba hedgitud.<br/><br/>Suur risk on endiselt vaidlusi Olkiluoto lisakulude ümber. <br/><br/>Venemaal tundub, et olukord on päris ok.
Fortum peaks pakkuma ka täiesti korralikku dividenditootlust hetkel?
Bows<br/>Bilanss on tugev, aga kasumiaruanne nõrgenes pärast võrguettevõtete müümist. Aga jah, kui tahetakse, siis võib korralike dividende maksta.<br/><br/>Tundub, et Eesti ekspordib Soome suunas (kallist) elektrit päris võimsasti hetkel:<br/><a target="_blank" href="http://elering.ee/">http://elering.ee/</a><br/>
Estlink 1 võimsus 350 MW, kasutusel hetkel 370 MW (!)<br/>Estlink 2 võimsus 650 MW, kasutusel hetkel 663 MW (!)
<blockquote><b>stefan</b><br />Olen viimastel päevadel Fortumi aktsiaid ostnud.</blockquote><br/>...mis polnud eriti hea ajastus.<br/><br/>
<blockquote><b>stefan</b><br /><blockquote><b>stefan</b><br/>Olen viimastel päevadel Fortumi aktsiaid ostnud.</blockquote><br/>...mis polnud eriti hea ajastus.<br/><br/></blockquote><br/><br/>Oskad muidu öelda põhjuse ka, miks viimastel päevadel languse trend on toimunud?
<blockquote><b>stefan</b><br/>Estlink 1 võimsus 350 MW, kasutusel hetkel 370 MW (!)<br/>Estlink 2 võimsus 650 MW, kasutusel hetkel 663 MW (!)</blockquote><br/><br/>Külma ilma eelis lisaks kõrgemale hinnale ongi veel see, et kaablisse "mahub" rohkem elektrit.
Onu Ott<br/>Mida rohkem aktsiaid sarnanevad võlakirjadega, seda rohkem nad kukkuvad koos US Treasuries'te kukkumisega. Aga siis ka kindlasti soojenenud ilm ja koos sellega langenud elektrihind. Ülehomme on Capital Markets Day.
Stefan<br/>Kuna sina seda teemat siin kenasti üleval hoiad, siis kas tulemused vastasid sinu ootustele?:)
"Vastasid ootustele" on väljend mida kommenteerisin eile LHV alla. Olin üldiselt mures, ja oligi õigustatud. Aga neil on sisuliselt 4-5 EUR/aktsia mida võiks jagada dividendina, ja mida kasumlikkust eriti ei mõjuta, ehk vaatan aktsia praeguseks "tegelikuks hinnaks" pigem 10 EUR vms. Keskendun ka omakapital/aktsia peale, kuna arvan, et teistelgi energiatootjatel on raske teha uusi investeeringuid praegu. Mõned Rootsi tuumajaamad on kinni minemas lähiaastatel, ja kaalblid Saksamaale ja Inglismaale lisanduvad, mis toetab elektrihinda siin Põhjas.
Tänud!<br/>Vaadates hommikust pilti, siis jäi mulle mulje, et ma olen mingi uudise tähelepanuta jätnud.<br/>Lugedes aruannet, siis need kaks Rootsi tuumajaama peaks juba nagu minevik olema ja ütleks, et nüüd näitavad tulemused taastumise märke.
Välja arvatud Oskarshamni O1 ja O2 reaktorid kus Fortum on kaasomanik (ja on väärtused maha kirjutanud, O3 jääb), pannakse 2019 ja 2020 ka kinni kaks Ringhalsi reaktrorit.<br/><br/>Mis puudutab Olkiluoto 3 siis oli vist hiljuti ka mingi kohtuotsus tellija kasuks Areva/Siemens vastu. Seal vaieldakse hiiglaslike summade pärast. Avamine planeeritud 2018 aastaks.
<a target="_blank" href="https://delyagin.ru/articles/191-stat-i-i-interv-ju/58191-kogda-gosti-stanovjatsja-khozjaevami">https://delyagin.ru/articles/191-stat-i-i-interv-ju/58191-kogda-gosti-stanovjatsja-khozjaevami</a><br/><br/>Putini nõunik Mihhail Deljagin võtab kõvasti sõna Fortumi Venemaa-bisneste osas. Lõhnab järjekordse Yukosi järele... :( <br/><br/>Ka soomlased leidsid lõpuks selle üles, referaat sellest on täna Helsingin Sanomate loetuimaid artikleid:<br/><a target="_blank" href="https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005643344.html">https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005643344.html</a><br/>
Venemaa unelm on alati olnud kõik riikliku kontrolli alla võtmisest. Ma ei saa aru tegelikult Lääne (eriti. Saksa) naiivsest suhtumisest, et Venemaal kehtiksid samad reeglid nn. Ida-Euroopas. Need pole kunagi kehtinud vaid vastupidi -- meelitada investeeringud, et lääs ehitaks kõik tehased oma kulude ja kirjdega välja mille järle läänega tülli minna ja siis <i>poliitilistel põhjustel</i> riigistada. See on minu arvates h. P. <i>salduses</i> hoitud jokker. <br/><br/>Fortum ei saa olema esimene ega viimane selles listis. Pigem tahaksin näha kui võetakse ette mõni <i>saksa</i> tööstus. Kuid millega vastab saksa -- <i>lakkumisega</i>.<br/><br/>
Lugesin originaalis seda venelase artiklit. Paistab, et nende vastased sanktsioonid töötavad, ja veel kuidas - ega`s muidu seda seakisa sealt ei tuleks, ju mõnel mehel on teatud organid ikka kõvasti ukse vahel!
Fortum riskib kümneid miljardeid Venemaa ja Saksamaa gaasiga seotud investeeringute kaudu.<br/><br/><a target="_blank" href="https://svenska.yle.fi/a/7-10018556">https://svenska.yle.fi/a/7-10018556</a><br/>(rootsi keel)<br/><br/>Imselt isegi makromajanduslik asi. Soome riik omab 51% Fortumist.
Fortum huvitav case. Atraktiivne elektritootmine Soomes ja Rootsis (hüdro- ja tuumaenergia), aga poison pill Saksamaal. Kas Fortumil on suurusjärgus 10 mld EUR käendamist Uniperile? Või on jutt uuest rahast, mida Saksa valitsus Uniperi päästmiseks saada tahab? Ise küsimus, mis kujul gaasienergeetika edaspidi Saksamaal elujõuline on. Ma ei ole kunagi eriline Merkeli kriitik olnud, aga paras jama on tuuma exiti ja gaasi panusega Saksamaal kokku keeratud.<br/><br/>Uniperi ostu kritiseeriti päris kõvasti juba tehingu tegemise ajal kuivõrd puhas fossiilenergia. Minu arusaamisel müüdi osaliselt selle rahastamiseks Soome ülekandevõrgud pensionifondidele. Kõrval veel müügis kümmekond(?) elektrijaama Venemaal. Eks need ostavad kohalikud või hiinlased võileiva hinnaga ära.
10 mld on kahjum. Käenduste suuruse kohta ei tea (vb kah 10 mld?), kõvasti ilmselt.<br/>Fortum has proposed ringfencing Uniper's German business under government ownership, saying it had already given Uniper billions in loans and guarantees. German union Verdi on Monday warned against breaking up Uniper (UN01.DE) and said the utility's Finnish parent Fortum (FORTUM.HE) risked "open conflict" with the union if it tried to do so. Union would welcome the German government taking a stake in Uniper, as Berlin had done to rescue airline Lufthansa during the pandemic.<br/>Germany's biggest gas importer, Uniper last week asked the German government for a bailout as it faced losing 10 billion euros due to soaring prices and dwindling supplies in an economic standoff between the West and Russia.
Mitu protsenti Fortumi käive langeda võiks pärast Venemaa äri mahakandmist/müümist ja Uniperis osaluse vähendamist (78 protsendilt 56 protsendini)?
Ei oska küsimusele vastata, aga "toxic" on täna pigem Saksamaa äri. Venemaal teenitakse kasumit ja sealt väljutakse poliitilistel põhjustel. Kui õigesti mäletan, teenis Fortum otseinvesteeringutest ja Uniperi Vene operatsioonidest (Unipro?) ca 20% ärikasumist ja seotud varade väärtus oli aastavahetusel 4,4 mld EUR (millest 2022 Q1 2,1mld vist maha kanti, sh 1 mld EUR laenu Nord Steam 2-le).<br/><br/>Fundamentaalne probleem on praegu ikkagi Saksamaa Uniperis. Nad on/olid Vene gaasi üks suurimaid ostjaid Euroopas ning edasimüügi lepingutes on hinnad fikseeritud - mille täitmiseks on nüüd vaja gaasi spot turult palju kallimate hindadega sisse osta, kuna Vene gaasi pole piisavas koguses.<br/><br/>Minu arusaamisel andis Saksa riik läbi KfW panga 7 mld EUR laenu, et täiendavaid kahjumeid kinni maksta (+ vajadusel 7,7 mld veel otse riigilt). Samuti planeeritakse mingeid muudatusi seadusandluses, mis peaks võimaldama olemasolevaid gaasi müügilepinguid muuta nii, et 90% lisandunud sisseostukuludest kantakse üle Uniperi klientidele ning 10% jääb Uniperile.<br/><br/>Uniper tegi Fortumi 2021 ärikasumist ca poole, käibe osas ei oska öelda - raske ka praegu ette kujutada, milline on "stabiilne Uniper" edaspidi.
Nagu turul ikka, bulls and bears make money, pigs get slaughtered. Oleks võinud seal 10 EUR kandist ikka juba noppima hakata, kuna päris veri-tänaval sentiment oli. Fortum jõudis Saksa riigiga kokkuleppele, et Uniperi päästeplaan tehakse ümber, olemasolevad aktsiad müüakse 0,5 mld EUR eest Saksa riigile ning Uniper maksab tagasi 4 mld EUR Fortumilt antud laenu ning vabastab täiendava 4 mld EUR Fortumi garantiid.<br/><br/>Praegu aktsia liigub veidi üle 13 EUR ning market cap veidi alla 11 mld EUR. Võtsin ka natuke siit omale Enefit Greeni ja Ignitise kõrvale.<br/><br/>See tähendab Fortumile veel raamatupidamislikku lossi Uniperi aktsiate väärtuse mahaarvamisest, aga kokkuvõttes pigem ikkagi hea tulemus, kuna laen saadi tagasi ja oluliselt langes tõenäosus, et Fortum peab hakkama ise uut raha tõstma, kuna garantii langeb ära.<br/><br/>Fortumil jäi ka mingi ostu eesõigus Uniperi hüdro- ja tuumaenergeetika äri müügidiili korral. Nt tänasel riigistatud Uniperil ei peaks olema vajadust omada 54% Oskarshamni tuumajaamast Rootsis ja kuivõrd Fortum omab sellest juba 46%, oleks ostuhuvi ilmne.<br/><br/>Kokkuvõttes saadi nii Saksamaal kui Venemaal väga korralikult vastu näppe - samas ei kao Fortumi investeerimishuvi kindlasti jäädavalt. Soomes-Rootsis juba hüdro- ja tuumaenergeetika najal päris palju CO2-vaba tootmist, seega uus suund, et hakkame seal lisaks kõvasti tuuleenergiat arendama, pole ehk väga loogiline järgmine tee.<br/><br/>Ühelt poolt on Fortum Baltikumis tootmist müünud (kuigi see oli vist soojatootmise fookusega), kuid ma ei pea üldse ebareaalseks, et Fortum oleks "käpp" sobivatel tingimustel Baltikumis tuumajaama investeerima. Selgelt tooks see investeering projekti ka oskusteavet ning võiks seega oodatud raha olla. Eks sellised töögrupid on nii suure ettevõtte puhul normaalsus, kuid Fortum uurib paralleelselt ka väiksemate modulaarsete tuumajaamade arengut (miski prese ka neil veebis). Ise tunneks elanikuna end kindlasti kindlamalt kui lähedalasuvat tuumajaama ehitaks Fortum, mitte kohalik startup.
Kas keegi kommenteeriks, mis juhtub Uniperi aktsiatega, kui Saksa riik Uniperi ära natsionaliseerib?<br/>
Google investeerib järgmise kahe aasta jooksul Soome digitaristusse 13 miljardit eurot. Tegemist Soome ajaloo suurima välisinvesteeringuga (paywall).
Fortum selle peale +13,5% üles. 2022 tippudeni, kui kogu Venemaa maha kirjutati, on veel natuke minna.
Olen Põhjamaade energiasektori osas üsna optimistlik. Tõenäoliselt on Põhjamaad esimene koht, kuhu Euroopasse andmekeskuste rajajad vaatavad. Siit võiks midagi pudeneda ka Harju Elektrile.
Oman mõlemat
Google ostab 22 aasta jooksul 50% Loviisa tuumajaama toodangust ja uuritakse koos uue tuumajaama rajamise võimalusi. Samal ajal püüab Eesti gaasijaamadega lahtist luumurdu ravida.
Kahjuks väljusin ise 19,5 EUR kandis kuna tundus juba päris kallis, kuigi sektori osas põhjust endiselt bullish olla.
Täna on Eestil viimane aeg tuumajaama rajamine ära otsustada ja tegutsema hakata. Aga olen suhteliselt kindel, et keegi ei julge neid otsuseid vastu võtta ja eks me siis istu nende gaasijaamade ja tuulikute/päikeseparkide otsas tulevikus ning aktsepteerime, et mingit hinnastabiilsust meil olema ei saa.
Raske aru saada- Leedul ju veel keegi eripädevusega energeetik kodupinnal elab- ikka vaja uus jalgratas leiutada
Tuumajaama rajamine on ammu otsustatud ja sihikindel tegevus selles suunas on toimunud juba 5 aastat ning riik on arvestatava summa ettevalmistavatele tegevustele magama pannud. Isegi reaktorite arv, võimsused ja valmimise tähtajad on ammu paigas:

Hinnastabiilsuse osas see jaam midagi muidugi ei muuda sest selle toodang müüakse ette aastateks väliskapitalile kuuluvatele tööstustarbijatele ära ja vaevalt sealt midagi vabaturule üle jääb.
Ma ütleks ikkagi nii, et nii kaua kuni ehitusluba ei ole väljastatud, ei ole ka midagi otsustatud. Riikliku eriplaneeringu tegemine ei garanteeri veel midagi.
Küsin otse- kes segab Balti keti taolise ürituse korraldust - seljad kokku - kuid keegi kaevab edasi ka-ka
Google ostab Sundsvalli Torsboda tööstuspargi ligi miljardi krooni eest ning plaanib rajada andmekeskuse, mis sööb elektrit rohkem kui Stockholmi linn.
Andmekeskus alustab 650 MW tarbimisega, sihib 1000 MW ja võib kasvada kuni 2000 MW-ni. See on rohkem kui Oskarshamni tuumajaam toodab. Probleem? Elektrivõrk pole selleks valmis. Torsbodasse tuleb ehitada täiesti uus, ülivõimas ülekandeliin ja selle eest ei maksa Google, vaid Rootsi elektritarbijad. Ülekandevõrgu tariif tõuseb, ülejääk Põhja-Rootsis kahaneb, elektri hind tõuseb.
Valitsus püüab Google-t veenda tuumaenergia rahastamises osalema, kuid seni on selge vaid üks: Google tuleb, võtab elektri, loob töökohti… ja jätab infrastruktuuriarve teistele. Omavalitsused muretsevad, eksperdid hoiatavad, aga tehisintellekti buum vajab elektrit.
Tänase Fortumi uudise peale saab juba hakata panustama millal Soome elektri börsihind ületab Eesti hinna. Kaugel see päev ei ole.
Ligi pool mullu Eestis tarbitud elektrist tuli Soomest
Ei näe rõõmustamiseks põhjust. Soome hinnatõus paneb ka meile korraliku põntsu.
Miks peaks Soomet meie elektrimure kottima? Meie poliitikud suudavad sadade miljonitega indialasi aidata, küll suudavad ka meie oma marisid ja jürisid. Trump just lubas 5 kilo kõigile muuriklastele puhtana käden, mis see siis meile ära ei ole. Küll reform enne valimisi kõik kinni taob ... tsiteerides klassikuid: "meil pohlad mehed maksavad."
Eesti Energia on ise valmis tuumajaama tegema: laual on mitu võimalust
"Durejko arvab, et eks see tuumajaam olema saab, sest selles vallas on tehnoloogiaarengud suured. Durejko on käinud Lõuna-Koreas vaatamas, kuidas seal tuumajaamu püsti pannakse: iga paari aasta tagant tuleb üks. Ja korealased on ainsad, kes suudavad olla nii rahalises kui ka ajalises mõttes tuumajaama loomisega graafikus, kiidab Durejko. Hea meelega võtaks ta sealse tehnoloogia üle, aga ei saa, sest Lõuna-Korea sai litsentsi USA käest, ja need ei taha, et korealased seda edasi jagaks.
Aga tuumajaam tuleb, arvab Durejko. Enne seda on aga vaja seadusandlus ja muud säärased teemad läbi mõelda. Seni on Eesti sellega – pressiteadetest hoolimata – algusjärgus.
Durejko hinnangul võiks Eesti oma elu lihtsamaks teha ja võtta näiteks Soome tuumaregulatsiooni, mida siis Eesti oludele sobivaks mudida. Ja kui tuumajaam juba olemas on, oleks energeetikas Eestil järgmised 60 aastat hooleta."