<blockquote><b>"mutionu"</b><br />Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?</blockquote><br/>a) Alustaks sellest, et põlevkivi- ja fosforiidi kaevandamine on täiesti erinevad asjad. Põlevkivi kaevandamine on allmaakaevandamine, aga kuivõrd fosforiit on pude, saab tegemist olema avakaevandamisega. Fosforiidi allmaakaevandamist minuteada isegi ei kaaluta. Avakaevandamine vajab üpris erineva profiiliga oskustööjõudu. Lõhkamistööde juures vbla on ühisosa.<br/><br/>b) Hetkel põhilise fosforiidi kaevanduskohana kavandatava Aru-Lõuna karjääri ja põlevkivikaevandamise keskuse, Estonia tööstusterritooriumi vaheline lühim tee on 93km ja 1h 24m sõiduaega. Igapäevase töölesõidu distantsina üpris mõeldamatu. Ka siis, kui ümberõppe rakendamisega saaks tänaseid põlevkivikaevureid rakendada, tuleks nad ikkagi Ida-Virumaalt kuhugi Rakvere kanti ümber asustada.
Allmaakaevandamine? Sirgala, Viivikonna, Sonda?<br/>Põlevkivi on ammu juba karjäärides kaevandatud, kus kiht piisavalt maapinna lähedal.
<blockquote><b>"upser"</b><br />(<b>mitmekümne km raadiuses???</b>)</blockquote><br/>Hetkel on raske hinnata, kui kaugele kõnealuse Aru-Lõuna kaevanduse mõju ulatub. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on teostanud Virumaa maavarade kaevandamise <a target="_blank" href="https://virumudel.ut.ee/materjalid/">hüdrogeoloogilise modelleerimise</a>, kus on loodud virtuaalse kaevanduse mudelid, millest Aru-Lõuna kaevandusele vastaks selles toodud kaevanduse virtuaalmudel VK1, mille mõjukirjeldus kõlab nii: <br/><br/>"<i>Kaevandus põhjustab 30 aastaga survetaseme alanduse kaevandamiseelse tasemega võrreldes O-Ca veekihis vahemikus –43 m (lõunaosas) kuni –27 m (põhjaosas). Alanduse erinevus kaeveala piires tuleneb asjaoludest, et fosforiidikiht on lõunapoole kaldu, samas kui looduslik survetase langeb põhja (avamuse) suunas. Depressioonilehter (survetaseme alandus O-Ca veekihis vähemalt 2 meetrit) ulatub lääne ja lõuna suunas 30–50 km. Põhjas levib lehter avamuseni, idas kuni Kunda mattunud oruni mõned kilomeetrid eemal. Kaevandusala läheduses on depressioonilehter järsk (~10 m/km). Viie kilomeetri kaugusel võib alandus olla vahemikus 10–15 m.<br/><br/>Mudelarvutused näitavad, et survetaseme muutus Lasnamäe–Kunda veekihis (O2ls-kn) ulatub kuni 7 meetrini, kusjuures alanduslehtril on mitu keset. Vahetult kaevanduse lähedalt kulgevad orud, mille kaudu O2ls-kn veekiht saab toidet. Rakvere lähistel moodustub lehtri kese, kuna see ala jääb orgudest suhteliselt kaugemale. Kaevandusest põhjapool tekkib lehter, kuna orgudes kulgevad jõed ei toida veekihti. Samas kohas alaneb veetase ka pinnakattes.</i>"<br/><br/>Ja seda illustreeriv mõjukaart Lasnamäe–Kunda ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihtides:<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/1X/1a60a1808a2252a932493f2a27ba790b5e83aee1.png"/>
<blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?</blockquote><br/><br/>Romantiline traditsioonilisuse filtri läbi lähenemine, <i>check</i><br/>Kui ida-viru mehed ei saa traditsioonilisele tööle minna, tulevad VÕÕRAD! <i>check</i><br/><br/>Kusagil meie praeguste põlevkivikaevanduste töötajate rahvuslik läbilõige ka kirjas on? Elektrijaamades on igatahes eesti keele oskamine selline mittevajalik boonus
Aastaarv on ka lõpuks välja tilkunud:<br/>On siiski inimesi, kes on Alenderi saadetud ja veel paljud teised dokumendid läbi töötanud ja kes oskavad ridade vahelt lugeda. Nemad on välja öelnud ka aastaarvu – kaevandama hakatakse 2034. või 2035. aastal. Varem lihtsalt ei jõudvat.<br/><a target="_blank" href="https://virumaateataja.postimees.ee/8107758/mitme-aasta-parast-algab-fosforiidi-kaevandamine">https://virumaateataja.postimees.ee/8107758/mitme-aasta-parast-algab-fosforiidi-kaevandamine</a>
<blockquote><b>"jpedro"</b><br /><blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?</blockquote><br/><br/>Romantiline traditsioonilisuse filtri läbi lähenemine, <i>check</i><br/>Kui ida-viru mehed ei saa traditsioonilisele tööle minna, tulevad VÕÕRAD! <i>check</i><br/><br/>Kusagil meie praeguste põlevkivikaevanduste töötajate rahvuslik läbilõige ka kirjas on? Elektrijaamades on igatahes eesti keele oskamine selline mittevajalik boonus</blockquote><br/><br/>Ma ei saa aru mis romantikast sa räägid. Kui meie olemasolevaid võõraid, kes on sellise tööga harjunud, sellele tööle ei rakendata ja maksumaksja rahaga neid uue töö peale upitatakse, siis on hiljem vaja sisse tuua UUED võõrad. Meie endi mehed ju ometi kaevanduses tööle ei hakka.
<blockquote><b>"Draax"</b><br />Kaevandustasudest on alati vist läinud suur osa KOVidele?</blockquote><br/><br/>Osa vaid. Ja mitte nii palju kui oleks pidanud minema. <br/>Mäetaguse vald on ilmselt kõige rohkem saanud aga ega see raha palju ei aita kui sul on maa all kõik tühjaks tehtud. Näiteks veetrasse oma hajaasustuses tõmmata ei ole otstarbekas (sest vesi seisab seal ja poleks joogikõlbulik) ja oma elanikele paakidega vett tassida jääks igaveseks kuluallikaks. Lisa juurde veel see, et alt õõnes maa peale suurt ei ehita ka kuna ohtlik. <br/>Ehk et kõik ilusad jutud, et Eesti maa all on miljardid, ongi vaid jutud. Keskmine inimene riigis ja ka seal kaevanduse kohapeal ei saa suurt midagi head juurde. Väga suurem tõenäosus on aga elukeskkonna halvenemiseks.
No see kui palju peaks saama, on alati <i>up for debate</i> ja kõik osapooled arvavad, et nemad peaks saama rohkem. <br/>Aga fakt on see, et KOVist päris mööda need rahavood ka ei jookse.<br/><br/>Ma mäletan veel eelmist kriisi kus kõigil oli hirmus raske, ka avalik sektor tõmbas eelarveid kokku, ametnike palku kärbiti ja kõige selle keskel olid mingid Lüganuse ja Mäetaguse vallad, mis ühekorraga tundusid Eesti jõukaimad omavalitsused, sest kaevandustasusid see kriis liiga palju ei mõjutanud ja raha oli eelarves pea, et sama palju kui enne. <br/>See on kindlasti kohalikesse teenustesse (koolid, lasteaiad, teed jms.) ka jõudnud, nii et ei ole õige väita justkui poleks KOV sellest midagi saanud.
Enne selle meeletu rikkuse jagamise kallale asumist, fosforiidi maailmaturg kokku on <a target="_blank" href="https://www.grandviewresearch.com/industry-analysis/phosphate-rock-market">20 miljardit tukatit</a>, ehk Eesti riigieelarvega võrreldava suurusega. Kui palju me sellest realistlikult hõivata suudaks, protsendi? Kaks?<br/><br/>Kuskil keegi saab mokad rasvaseks, uue jahi ja villa, virulased saavad lagastatud maa ja muu saasta, riik tervikuna ei tunne mingit vahet.
<blockquote><b>"Draax"</b><br />See on kindlasti kohalikesse teenustesse (koolid, lasteaiad, teed jms.) ka jõudnud, nii et ei ole õige väita justkui poleks KOV sellest midagi saanud.</blockquote><br/>Viivikonna ja Kohtla-Nõmme peaks siis olema ju unistuste elukohad, kus vald peab kaikaga kaevandamise rikkuste kallale pääseda püüdvaid sisserändamishuvilisi eemale peksma, et need kinnisvarahindu kosmosesse ei ajaks.
Olen oma silmaga näinud ja nahaga tunda saanud kuidas riik maavarade osas piirkonnast ja sealsest rahvast hoolib. Alguses soodustatakse monoindustriaalseid piirkondi kuna ülejäänud riik soovib valgust ja toasooja. Osa rahast jõuab jah KOV-i aga see ei kata kogu negatiivset mis on kaevandamise ajal ja pärast seal kandis.<br/>Madalama ja keskmise otsa tüübid ja oskustöölised saavad tööd, eriala spetsid tulevad nagunii mujalt eemalt. Siis üks päev riik otsustab, et lihtsalt sulgeb ühe või mitu kaevandust. Kõik saavad tuimalt lahti ja kui pole järgmises kaevanduses tööd, ei lähe sa nende omandatud oskustega ka mujal tööturul kaubaks. <br/>Iga pere saab rohkem või vähem pihta kuna kõigil keegi töötab või on seotud selle valdkonnaga.<br/>Järgneb töötus, sotsiaalsed surved, kuritegevus...<br/>Ja riik vaatab pealt, võib-olla hämab midagi alles siis piirkonna tööstuse mitmekesistamisest ja tehes selle jaoks max mingi metsaala nn tööstuspargiks (mille pealt saab enne kolm korda võsa raiuda kui sinna mõne ettevõtte majake tekkima hakkab).<br/>Siis 30 aastat hiljem suure hurraa saatel saadetakse osa ametnikke sinna piirkonna muredega tutvuma ja hoogtööd tegema. Tehakse suured avastused et asjad on kehvad (üllatus, ma tean!), kodanike usaldus riigi vastu on ülimadal ja midagi peaks tegema. Nimetatakse mingi riiklik <a target="_blank" href="https://www.delfi.ee/artikkel/120326091/madis-kallas-jargmine-valitsuse-ida-viru-esindaja-voiks-tegeleda-eestikeelsele-haridusele-uleminekuga">eriesindaja</a>, kes peaks piirkonda moderniseerima või poliitik teab mida tegema.<br/><br/>Ja siis ollakse üllatunud, et miks mingi piirkond ei soovi lasta ennast veel rohkem lõhkuda. Ega tuumajaama enda territooriumile võtma jne. NIMBY toimib seal kandis veel tugevamini kui mujal.
<blockquote><b>"mutionu"</b><br />Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?</blockquote><br/><br/>mutionu, mis kandi mees oled, heade mõtete linnast?<br/><br/>Lägastaks kõik kohad ära, kus ise ei ela? Raha tahaks ju ilgelt saada, ikkagi vaikne ja roheline linn see Tartu. <br/><br/>Vahest tuleb mõte, et seni, kuni idaviru said kõik lüpsta, jagus riigil raha ka mida laiali jagada, aga enam pole võtta sealt.
Kogu see fosforiidi jutt totalitarismi teemas on pigem vales kohas. <br/><br/>Peale maavara enda omaduste on kalkulatsioonideks vaja ka kättesaadavuse, kaevandatavuse datat. Tundub, et suurimad kaevandused maailmas on kõik avakaevandused ja hinna poolest nendega võistlemiseks peaks ka Eestis avakaevandama. Mis on ikka päris julm tegevus.... <br/><br/><img src="/image?id=76280"/>
opex, meil on ju põlevkivil ka mitmed avakaevandused?
Ma tean jah et meil on avakaevandusi, aga osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest. Fosforiit vast poleks konkurentsivõimeline Marokoga kui seda peaks allmaa-kaevandama, ceteris paribus (tehn. näitajad, muud kulud).<br/><br/><img src="/image?id=76281"/><br/><br/>
Selle teema siin võiks muidugi vabade teemade alla tõsta.
Viimased põlevkivi allmaakaevandused pani juba Liive kinni, jättes 1mio tonni head põlevkivi maa sisse, samas tuues maa alt kogu infra välja, et keegi hiljem uuesti kaevandada ei saaks. Vat oli visionäär.
ehk tahavad paasi vedada Rail Baltikuga euroopasse?
<b>opex,</b> mina olen aru saanud, et nimelt avakaevandamist just planeeritaksegi (noh ütleme nii väheste infokildude põhjalt, kui neid on saadaval olnud). Võrdlus Nauruga ei olnud selles mõttes laest võetud. Võib tutvuda ka teiste riikide kogemuse ja praktikaga -- spoiler alert -- midagi ilusat seal pole. Kui sinna valemisse juurde lisada meie valitsuse üldine võimekus, siis ma ei näe ausalt öeldes, kuidas siit saaks tulla positiivne tulemus (v.a võib-olla Como järve kinnisvaraturule).
Seoses fosforiidikaevandamisega on räägitud murest põhjavee pärast (Pandivere). Lisaks siia veel paar märksõna: radoon ja radionukliidid, viitega kadunud Anto Raukasele. Kui keegi ohtudest (ja nende murede lahendusest?) midagi enamat teab, oleks hea teada.
Aga mis siin Eestis ikka enam hinge sees hoidmiseks teha saab? Loodusvarade müük ongi jäänud. Mets on otsakorral, aeg maavarad ette võtta. Tulevik ongi föderaalne Euroopa, kus keskuseks on Saksamaa ja siin on ressursimajandusest elatuv tühjaks voolanud perifeeria.<br/><br/>Ning vaadates kristallkuuli ja naerdes, kui me kunagi vanglakohtade rendi ärina käima saame, siis see tekitab kindlasti nõudluse paranduslike töökohtade järgi, mida kaevandussektor on traditsiooniliselt täitnud. Ehk sünnib sellest isegi mõni kuulus kirjandusteos. Ärge öelge, et suurt plaani pole!
<blockquote><b>"Lord Bogdanoff"</b><br />Ning vaadates kristallkuuli ja naerdes, kui me kunagi vanglakohtade rendi ärina käima saame, siis see tekitab kindlasti nõudluse paranduslike töökohtade järgi, mida kaevandussektor on traditsiooniliselt täitnud. Ehk sünnib sellest isegi mõni kuulus kirjandusteos. Ärge öelge, et suurt plaani pole!</blockquote><br/>Plaanis on siiski see, et importvangidel ei ole muud asja vanglaseinte vahelt välja kui ainult lennukile millega oma asukohariiki tagasi lennata. Samuti ei saa ka vanglakülastajatel olema siia asja.
Pergale, kuulasin täna ringvaadet, mida propa, kuld maa sees?<br/>Ma pole ammu nii vihane olnud, mida krt, kas siis tulebki igalt poolt ainult kaevandamist, jutu sees, et vene ajal tuli tuua tuua ainult 37000 venelast sisse, palju nüüd tuleks tuua?<br/>Ok, hakkame kaevandama, ja tööju toome Tartust ja Pärnust, ning kohalikele raadiuses 50 km jääb 50% kasumist, olen nõus! Ikkagi puhas kuld!
Pergale, kuulasin täna ringvaadet, mida propa, kuld maa sees?<br/>Ma pole ammu nii vihane olnud, mida krt, kas siis tulebki igalt poolt ainult kaevandamist, jutu sees, et vene ajal tuli tuua tuua ainult 37000 venelast sisse, palju nüüd tuleks tuua?<br/>Ok, hakkame kaevandama, ja tööju toome Tartust ja Pärnust, ning kohalikele raadiuses 50 km jääb 50% kasumist, olen nõus! Ikkagi puhas kuld!
Tööjõud on Virumaal olemas, pole vast vaja juurde tuua. Aga kui praegu ei taha teenida (ja ärge siis vinguge, et elatustase madal), siis jätke järgmistele põlvkondadele. Fosforiit vaid kallineb. Mina olen oma eluga rahul. Need, kes pole, võiks mõelda, kas on vaja ikka kõigele vastu seista, mis majandust arendab ja pärast vinguda, et pole raha meditsiinile, haridusele, kultuurile, pensioniteks jne.
<blockquote><b>"Vanaema"</b><br />Tööjõud on Virumaal olemas, pole vast vaja juurde tuua. Aga kui praegu ei taha teenida (ja ärge siis vinguge, et elatustase madal), siis jätke järgmistele põlvkondadele. Fosforiit vaid kallineb. Mina olen oma eluga rahul. Need, kes pole, võiks mõelda, kas on vaja ikka kõigele vastu seista, mis majandust arendab ja pärast vinguda, et pole raha meditsiinile, haridusele, kultuurile, pensioniteks jne.</blockquote><br/>vau, ma olen vanaemaga 100% nõus!
<blockquote><b>"pahurik"</b><br /><blockquote><b>"Vanaema"</b><br/>Tööjõud on Virumaal olemas, pole vast vaja juurde tuua. Aga kui praegu ei taha teenida (ja ärge siis vinguge, et elatustase madal), siis jätke järgmistele põlvkondadele. Fosforiit vaid kallineb. Mina olen oma eluga rahul. Need, kes pole, võiks mõelda, kas on vaja ikka kõigele vastu seista, mis majandust arendab ja pärast vinguda, et pole raha meditsiinile, haridusele, kultuurile, pensioniteks jne.</blockquote><br/>vau, ma olen vanaemaga 100% nõus!</blockquote><br/><br/>Ma olen ka nõus, et Pärnust ja Tartust tulevad kaevandajad, ehk ka saaremaalt, ikkagi eesti proletariaaldi süda!!<br/>Vanemad ja pahurikud tulevad virumaale kaevandama, ja virumaa ja tema vallad sellest ainult võidavad.<br/>Kas keegi teist kaarti on ka vaadnud, või ainult raha?
<blockquote><b>"upser"</b><br/><blockquote><b>"pahurik"</b><br/><blockquote><b>"Vanaema"</b><br/>Tööjõud on Virumaal olemas, pole vast vaja juurde tuua. Aga kui praegu ei taha teenida (ja ärge siis vinguge, et elatustase madal), siis jätke järgmistele põlvkondadele. Fosforiit vaid kallineb. Mina olen oma eluga rahul. Need, kes pole, võiks mõelda, kas on vaja ikka kõigele vastu seista, mis majandust arendab ja pärast vinguda, et pole raha meditsiinile, haridusele, kultuurile, pensioniteks jne.</blockquote><br/>vau, ma olen vanaemaga 100% nõus!</blockquote><br/><br/>Ma olen ka nõus, et Pärnust ja Tartust tulevad kaevandajad, ehk ka saaremaalt, ikkagi eesti proletariaaldi süda!!<br/>Vanemad ja pahurikud tulevad virumaale kaevandama, ja virumaa ja tema vallad sellest ainult võidavad.<br/>Kas keegi teist kaarti on ka vaadnud, või ainult raha?</blockquote><br/>Eesti on lubanud põlevkivi massitarbimise lõpetada, kas need kaevurid ei sobi või? Päris segast pole ka mõtet panna.<br/>Loomulikult pole mõtet toorainet välja vedada, asjal on mõtet ainult siis kui kohapeal väärindada.
Pergale, too oma saaremaalsed siis sinna Kunda kanti ja vaata kaardile. Tänu virumaale on üldse eesti riik olemas ja sinu proletariaalist saarlased olid need, kes siin estis kommunismi ehitasid eesotsas oma kingissepaga!
Minge metsa oma kaevandamisega, PeaLiK tõi ju välja, mis sel juhul põhjaveega juhtub ( <a target="_blank" href="https://virumudel.ut.ee/materjalid/">hüdrogeoloogiline modelleerimine</a>).
Loomulikult võiks oma maavarasid kaevandada ja väärindada. Nii nagu näiteks Norra kogub rikkust oma naftafondi. Sellega on ainult üks piiisikene probleem. Ei ole mingit kindlust, et Eesti valitsus, olgu ta nii- või naasugune, suudab kaevandamist korraldada selliselt, et sellest Eesti riigile tõesti kasu tõuseb ja mitte ainult mõnele ettevõtjale. Seetõttu mina olen fosforiidi kaevandamisele täielikult vastu. <br/>Vt ka:<br/>- praamihange<br/>- Rail Baltica<br/>- koolide rendilepingud<br/>- GoBus ülikasumid<br/>- automaks <br/>- taastuvenergia<br/>- jne <br/>- jne <br/>- jne
<blockquote><b>"peeter82"</b><br />Loomulikult võiks oma maavarasid kaevandada ja väärindada. Nii nagu näiteks Norra kogub rikkust oma naftafondi. Sellega on ainult üks piiisikene probleem. Ei ole mingit kindlust, et Eesti valitsus, olgu ta nii- või naasugune, suudab kaevandamist korraldada selliselt, et sellest Eesti riigile tõesti kasu tõuseb ja mitte ainult mõnele ettevõtjale. Seetõttu mina olen fosforiidi kaevandamisele täielikult vastu. <br/>Vt ka:<br/>- automaks <br/>- jne</blockquote><br/>Mida see automaks siia puutub?<br/>
<blockquote><b>"Velikij"</b><br /><br/>Mida see automaks siia puutub?<br/></blockquote><br/>Iseloomustab meie valitsuste tegutsemist. Iseenesest lihtne asi keerati suures osas absurdiks (kordades kõrgem maks kui Lätis, museaalide maksustamine, kaubikutel arusaamatult kõrgem maks kui tava-autodel, seisvate autode maksustamine jne).<br/>
<blockquote><b>"peeter82"</b><br />kaubikutel arusaamatult kõrgem maks kui tava-autodel,<br/></blockquote><br/>Milles see konkreetselt avaldub? <br/>Just vaatasin mingi mõned aastad vana Toyota Proace M1 sõidukina - 500€/aasta, N1 sõidukina 50€/aastas<br/>
<blockquote><b>"pahurik"</b><br/>Loomulikult pole mõtet toorainet välja vedada, asjal on mõtet ainult siis kui kohapeal väärindada.</blockquote><br/>Fosforiidi kaevandamine on selle väärindamise kõrval keskkonna seisukohast kökimöki. Pandivere kõrgustikult kaevandamise tulemusel saab juhtuda vaid see, et pindmised hapnikurikkad veekihid ja sademevesi segunevad põhjaveekihtideega, mille tulemusena hakkab Eesti maapõues üks enimesinev mineraal püriit (FeS2) oksüdeeruma raudsulfaadiks (Fe2(SO4)3) ja väävelhappeks (H2SO4), suures osas Eestist muutub põhjavesi mädamunahaisuliseks ja happeliseks ning Lääne-Viru, Järva-. ja osa Harjumaa elanike varustamiseks tarbeveega tuleb rajada veetorustikud. <br/><br/>Väärindamine on aga sellest palju-palju lõbusam asi:<br/><br/>Forsforiidi väärindamiseks kasutatakse märgtöötlust ehk fosforiidimaagikontsentraadi (Ca3(PO4)2) lagundamist väävelhappega (H2SO4), mille käigus vabanevad maagis sisalduvad uraani ja raadiumi osakesed ja ladestuvad töötluse jääkainesse, milleks on radioaktiivne fotokips. Seda jääki tekib rikastamisel roppu moodi ja kuivõrd seda lihtsalt vihma tuule kätte hunnikus vedelema pole ilus jätta, rajatakse selliselt mõnusalt suured tehisakvatooriumid, kuhu radioaktiivne kips lükatakse ja vee ning väävelhappetöötluse jääkidega üle kallalatakse:<br/><br/><img src="/image?id=76524"/><br/><br/>Loodus ja ajahammas hakkavad nende radioaktiivsete happejärvede piirdeid muidugi vaikselt närima ja varem või hiljem üritab see kraam sealt kuhugi vehkat teha. Näiteks Florida fosfaadirkastuspiirkonnas <a target="_blank" href="https://www.wusf.org/environment/2021-06-16/history-of-phosphate-mining-in-florida-fraught-with-peril">toimus</a> napi 24 aasta jooksul 5 leket:<br/>1. 1997.a. leidis 212 miljonit liitrit raadioaktiivset saastet tee Alafia jõkke tappes 65 km ulatuses <i>kõik elava</i>. Ettevõte (Mulberry Phosphates Inc.) deklareeris pankroti ja jättis kahjude likvideerimise maksumaksjale.<br/>2. 2001.a. voolas tuhandeid tonne saastet Tampa lahe kalade paljunemiskohtadesse.<br/>3. 2004.a. said vihm ja tuuled tõkkevallist jälle kuskil jagu ning 246 miljonit liitrit raadioaktiivset saastet voolas Archie Creek kanalisse tappes teadamata arvu kalu ja vee-elustikku.<br/>4. 2016.a. toimus leke akvatooriumi põhjas avanenud lehti kaudu ja rohkem kui 757 miljonit liitrit radioaktiivset saastet vehkat põhjavette. Ettevõttel kulus kaks aastat, et see lehter plommida.<br/>5. 2021.a. leidis jälle üle 800 liitri saastet tee Tampa lahte. 300 perekonda tuli evakueerida.<br/><br/>Arvestades, et osade fosfaadirikastamise jääkides sisalduvate isotoopide, nagu raadium-226 poolestusaeg on 1600 aastat, jätkub seal seda kino veel ilmselt pikaks ajaks. Lisaks eelloetletud hädadel on nendel, kes tahavad ühiskonda fosforiidiga rikastada, Florida rikastuspiirkonnas risti jalus veel ka 100 000 kohalikku NIMBY-t, kes virisevad selliste pisiasjade üle, et peavad elama looduslikust foonist kõrgema radioaktiivsusega keskkonnas, kus on märgatavalt suurenenud risk surra leukeemiasse, kopsuvähki ja teistesse vähivormidesse.<br/><br/>Vaatamata kogu fosforiidikaevandamise ajaloo kogemustele tuleb aga siiski uskuda, et Yoko Alenderi targal juhtimisel läheb meil kõik hästi ja me saame kõik fosforiidist rikkaks. Kahjuks ajavad meie õnnele mingid pagana tagurlastest akadeemikud ja geoloogiaprofessorid ikka veel sõrgu vastu: <a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/8133748/akadeemik-fosforiiditoostuse-riskid-on-liiga-suured">Akadeemik: fosforiiditööstuse riskid on liiga suured</a>
artikkel on ju asjalik ja seal on selgelt õeldud, et Rakvere maardlas näiteks ei ole sul mingit uraani jne.<br/>Exel hetkel ilmselt näitab, et majanduslikult pole kaevandamisel mõtet, aga iga asja kohta õelda, et me ei tee, las teised teevad ja siis hädaldada, et elu on sitt.. tasub uurida ja tehnoloogiaid arendada, sest ilmselgelt kunagi tuleb kopp maase lüüa, aga eks seda teevad siis need, kes meie asemel siin elavad.<br/>Tasub tähele panna, miks võiks Eesti fosforiit hoopis teises hinnas olla kui inimeste tervise koha pealt vaadata:<br/>"Raskemetallide mõttes on Eesti fosforiit maailma puhtaim. Biotoksilise kaadmiumi sisaldus on Eesti fosforiidis sada korda madalam, kui Euroopa norm lubab põldude mullas, 0,2 mg/kg. Maroko fosforiidis on kaadmiumisisaldus vähemalt sada korda kõrgem kui Euroopa norm."
<blockquote><b>"iffkillla"</b><br />Kas keegi on seda ka juba märganud, millise välismaise suurfirma kõrvad selle projekti tagant paistmas on?</blockquote><br/>no eks küsi reformi juhtfiguuridelt, kellelt nad sidruneid saama hakkavad.
Rakvere (Kabala) maardla fosforiidis leidub samuti uraani, lihtsalt natuke vähem:<br/><br/><img src="/image?id=76527"/><br/><br/>Lisaks leidub mõlemas maardlas radionukliididest veel toorium-232 (ca 5mg/kg), kaalium-40 ja nende lagunemisritta kuuluvaid tütar-radionukliidide (sh raadium-226). <br/><br/>Hetkel toimub kliimaministeeriumi teekaardi kohaselt kaevanduse avamine 2034.a. siiski Toolse maardlas. Rakvere maardlas on fosforiit küll parema kvaliteediga, aga sügavamal. Kui Toolse maardlas on 2-3 meetri paksune fosforiidi kiht 5 – 55 m paksuse katendi all, siis Rakvere maardlas on katendi paksus 42–210 m mistõttu tuleb fosforiidi lasundini pääsemiseks rohkem pinnast teisaldada (erinevalt põlevkivi kaevandamisest on fosforiidi kaevandamise näol tegemist avamaakaevandamisega). <br/><br/>Ilmselt pole kokkuvõttes muidugi erilist vahet, kus kopp enne maasse lüüakse. Kui kliimaministeeriumi kontsessioonilepingu võitnud kontsern Eestisse kord juba oma investeeringud on teinud ja rikastamise/väärindamise infrastruktuuri loonud, oleks naiivne arvata, et nad peale esimese leiukoha ammendumist oma kola kokku pakivad ja mujale lähevad. Kui sõrm juba läks, antakse koppadele tuld, kuni kogu teadaolev varu ja küllap ka enamus prognoosvaru piirkonnast on kaevandusalaks saanud:<br/><br/><img src="/image?id=76528"/>
<blockquote><b>"pahurik"</b><br/>artikkel on ju asjalik ja seal on selgelt õeldud, et Rakvere maardlas näiteks ei ole sul mingit uraani jne.<br/>Exel hetkel ilmselt näitab, et majanduslikult pole kaevandamisel mõtet, aga iga asja kohta õelda, et me ei tee, las teised teevad ja siis hädaldada, et elu on sitt.. tasub uurida ja tehnoloogiaid arendada, sest ilmselgelt kunagi tuleb kopp maase lüüa, aga eks seda teevad siis need, kes meie asemel siin elavad.<br/>Tasub tähele panna, miks võiks Eesti fosforiit hoopis teises hinnas olla kui inimeste tervise koha pealt vaadata:<br/>"Raskemetallide mõttes on Eesti fosforiit maailma puhtaim. Biotoksilise kaadmiumi sisaldus on Eesti fosforiidis sada korda madalam, kui Euroopa norm lubab põldude mullas, 0,2 mg/kg. Maroko fosforiidis on kaadmiumisisaldus vähemalt sada korda kõrgem kui Euroopa norm."</blockquote><br/>Kas Rakvere fosforiidimaardlas puudub fosforiidikihi pealt diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit? Kui siiski see seal alles on, siis tuleb seda kilti eriliselt ja hoolikalt käidelda, sest see kipub hapniku juuresolekul ise süttima ja keemiliselt reageerima.
Mul puudub igasugune usk, et EVs kaevandatav fosforiit suudab hinnalt võistelda Hiinas või Marokos või Angoolas või Austraalias või veremaal kaevandatavaga. Kusjuures kõigis neis riikides asuvad kaevandused kusagil 'kõrbes' inimasustuse seisukohalt, kus mahult palju suuremate kaevanduste loomine (mahuefekt!) pole üldse probleem, sest kõigil on suht savi loodusest. Ja P2O5 ja F sisaldus on ka siin palju madalam kui näit. Marokos. <br/><br/>Datat: <a target="_blank" href="https://investingnews.com/daily/resource-investing/agriculture-investing/phosphate-investing/top-phosphate-countries-by-production/">Top 10 Phosphate Countries</a>. Stockid, investimiseks? <a target="_blank" href="https://investingnews.com/daily/resource-investing/agriculture-investing/phosphate-investing/phosphate-mining-companies/">9 Phosphate Stocks to Watch</a>
Kunagi aastaid tagasi imbus läbi info, et Maroko kuningriik on riiklikku fosforiidifondi suutnud koguda 4 miljardit USD-d, võrrelduna näiteks tol samal ajal läbi käinud 700 või 800 miljardiga, mida Norra on oma naftafondi suutnud koguda. Ja Marokos on suurimad fosforiidivarud ning tõenäoliselt pole neil selliseid põhjavee saastumise probleeme, nagu meil on. <br/>Ehk siis, võib arvata, et meie fosforiit annab inimestele tööd ja riigile tööjõu pealt makse, aga mingit erilist rikkust see maavara siia kanti ei too.
Q2/24 oli OCP Groupi, Maroko riigi fosfaadifirma revs $2,4 jardi, EBIDTA 0,9 ja puhaskasum ca. 0,8 jardi. Kvartalis.<br/>Enne on nutusemad aastad olnud pikalt samas. Lääs siirdus tibla juurest rohkem Maroko kliendiks 2022-
<blockquote><b>"iffkillla"</b><br />Kas keegi on seda ka juba märganud, millise välismaise suurfirma kõrvad selle projekti tagant paistmas on?</blockquote><br/><a target="_blank" href="https://www.postimees.ee/8138153/kariloomadest-hudroelektrijaamani-laia-haardega-ukraina-arimees-ihub-hammast-fosforiidivarudele">Asked and answered</a>:<br/><br/><a target="_blank" href="https://balticphos.com/index_est.html">Baltic Phosphate OÜ</a> (14661449)<br/> Registreerimise kuupäev: 13.02.2019<br/> Aadress: Tehase tn 1a, Aseri alevik, 43401 Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond<br/> Tegevusalade klassifikatsioon: Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine<br/><br/>Omanikud / Sünni- või reg kp. / Osa<br/> Chemtrade Estonia OÜ (11594385) / 26.02.2009 / 1 500.00 EUR<br/> Dmytro Nikulin / 24.02.1974 / 1 500.00 EUR<br/> Liudmyla Suprun / 07.01.1965 / 27 000.00 EUR<br/><br/>Kuu keskmised näitajad:<br/>Riiklikud maksud: 0.00 €<br/>Maksustatav käive: 0.00 €<br/>Tööjõumaksud: 0.00 €
PeaLiK15/11/24 12:17Vaatamata kogu fosforiidikaevandamise ajaloo kogemustele tuleb aga siiski uskuda, et Yoko Alenderi targal juhtimisel läheb meil kõik hästi ja me saame kõik fosforiidist rikkaks.
Alender põrutab suure kaaskonnaga Kanadasse Eesti fosforiiti tutvustama
Kõlab nagu Kreisiraadio :slight_smile:
Eestist sõidavad sinna lisaks Alendrile maavarade osakonna nõunikud Margus Raha ja Harry Kuivkaev
teate, tean Rahat ja Kuivkaevu isiklikult ning need on mõlemad täiesti normaalsed ja adekvaatsed inimesed. Yoko osas muidugi ajalugu vaikib, nii vähe võimekat ministrit ei ole enne olnud...
Tundub, et on nii nagu noorkaabu ütles. Yoko on lihtsalt tankist suures mängus. See kehakeel siis, kui üleöö teatati vähempakkumise ärajäämisest...