<p>2008. aastal on investorite huvi kasvanud <strong>põllumajandustoormete</strong> vastu. Kuigi toorained ei ole meie lemmikvaraklass, sest erinevalt ettevõtetest ei genereeri nad lisandväärtust, siis toon siia välja mõned indeksfondid, mida investorid võiksid silmas pidada, kui nad soovivad oma portfellidesse alternatiivseid varaklasse võtta.</p><p><strong>Puhtalt põllumajandustoorainete</strong> osas on kaks indeksfondi - RJA ning DBA.<br /> <br /><strong>RJA</strong> - Rogers International Commodity Index Agricultural<br />Selles on nisu 20,1%, maisi 13,6%, puuvilla 11,6%, sojaube 8,6%, oaõli 5,7%, lihakarja 5,7% ,suhkrut 5,7%, kohvi 5,7% ja veel 12 toorainet, mille osakaalud jäävad alla 3%.<br /> <br /><strong>DBA</strong> - PowerShares DB Agriculture Fund. See on kitsamalt hajutatud indeksfond.<br />Sojauba 25,5%; nisu 25,3%; mais 24,1%; suhkur 24,0%.<br /> <br /><strong>Põllumajandusettevõtete</strong> osas on üks indeksfond.<br /><strong>MOO</strong> - Market Vectors Agribusiness ETF, järgib DAXglobal Agribusiness Index'it.<br />Suuremad osalused: Syngenta 8,2% (Šveitsi seemnetootja), Monsanto 7,9% (USA seemnetootja), Potash 7,7% (USA väetisetootja), Deere 7,7% (USA põllumajandusmasinate tootja), Mosaic 7,5% (USA väetisetootja), Wilmar 5,3% (Singapuri palmiõlitootja), Komatsu 4,9% (Jaapani raskemasinate tootja), IOI 4,8% (Malaisia õlipalmikasvataja), Yara International 4,6% (Norra väetisetootja), CNH Global 4,5%(Hollandi põllumajandus- ja ehitusseadmete tootja)<br /> <br />Kuna tegemist on suhteliselt uute indeksfondidega, siis väga pikka ajalukku ei saa võrdluses minna, kuid alates 2007. a okootbri lõpust ning ka eraldi alates 2008. aasta algusest on kõige suurema tootlusega olnud DBA, millele on järgnenud MOO ja RJA. DBA-le on peamise edu andnud nisu suur hinnatõus. Kuna DBA-s on üksikute toorainete kontsentratsioon suurem, kui RJA-s, siis DBA on volatiilsem ehk suurema kõikumisulatusega kui RJA.</p><p><strong>Kolme indeksfondi muutus dollaris 31.10.07 - 09.05.08:</strong></p><p>DBA +29,5%; MOO +20,4%; RJA +13,2%</p><p> <img title="" alt="" src="/pro/index.cfm?file=graafik pm%2EPNG" border="0" /><br /> <br />Tuleb meeles pidada, et põllumajandustoormete osas on hinnaliikumised erinevad ning igat tooret mõjutab erinev nõudluse ja pakkumise vahekord. Näiteks kui nisu hind on viimase paari kuuga tipust alla tulnud 40%, siis riisi hind on viimasel nädalal järjest teinud uusi rekordeid. Edasist põllumajandtoormete hinnaliikumist on raske prognoosida, sest üks tegur, mis põllumajandustoormete pakkumist mõjutab - kliima, on iseenesest pikas perioodis prognoosimatu. Samas on pakkumise prognoosimise juures võimalik arvestada külvipinda. Nii näiteks on nisu hinna tugevale tõusule viimase aasta jooksul (veebruari lõpuks oli nisu aastane hinnakasv olnud ligikaudu 3-kordne) vastanud farmerid külvipinna suurendamisega, nii et Rahvusvaheline Teraviljanõukogu ootab 2008/09. aastaks rekordilist 645 miljoni tonnist nisusaaki. Suurenenud külvimahud on nisu hinnast palju spekulatiivset õhku välja lasknud. Mida ei saa praegu öelda näiteks riisi kohta.</p><p>Lisaks ikaldustele on põllumajandustoormete nõudluse ja pakkumise vahekorda sassi ajanud suurenenud külvipind mootorkütuse tootmiseks mineva maisi ja soja osas ning suurenenud loomasöödanõudlus. Viimase taga on eelkõige hiinlaste kasvav lihatarbimine. See omakorda on kahandanud mitme teise toorme kultiveerimispinda.</p><p>Nii nagu põllumajandustoorainete puhul peab ka selles sektoris tegutsevate ettevõtete kohta ütlema, et hinnatõus on olnud seal järsk, mis tähendab, et ettevõtted peavad aktsiate hinnatõusu jätkumiseks suutma oma kasumeid ka edaspidi tublisti kasvatada. See teeb riskid sektoris suhteliselt suureks. Samas on nõudlustrend põllumajandustoormete osas tugev, mis on suures osas tingitud sellest, et arenevate majandusega riikide elanikud saavad majanduse kasvades varasemast rohkem raha toidule kulutada.</p><p> </p>