Rõõmustav on tõesti ka euro tulek 16 kuu pärast. Oleks huvitav teada kui suured summad Hansa iga päev vahetab eur->eek ja vastupidi.<br /><br /><br /><br />
Rõõmustav on tõesti ka euro tulek 16 kuu pärast. Oleks huvitav teada kui suured summad Hansa iga päev vahetab eur->eek ja vastupidi.<br /><br /><br /><br />
Kui LHV kommertspanga teenuseid hakkaks pakkuma, läheks elu suurpankadel tõeliselt kibedaks.
Ma olen kunagi ülikooli päevil Handelsbankeni mehe Kragh' loengutele sattunud paar korda... Tegelane kippus rääkima sellest, kuidas meie majandus on väga savijalgadel ning kuidas suur jooksevkonto defitsiit killib lõpuks valuutakomitee süsteemi ikka täitsa ära. Ehk siis ma sain aru, et Bo Kragh ise oli kergelt skeptiline selle suhtes, kui hea siin üldse (panga)businessi ajada oleks. See oli mingi 97 kevad. Ehk siis nende nägemus laiemas plaanis oli vale ning seepärast meil ei olegi Handelsbankeni sildiga kõrghooneid. Nende kuulsusetuks aktsiooniks vist jäi see, et nad börsibuumi tippajal ostsid siin ühe putka ära. Aktoris oli vist selle nimi. Muud sellest head ei tulnud, kui et nende maakler sai pärast putka kinnipanekut Rootsi tööle. <br /><br />LHV ja pangateenused... Kogu austuse juures LHV suhtes ei usu ma, et LHV selles businessis osaleda tahaks. Hoiatav näide on olemas ju pensionifondide näol - täitsa head toodet, mida juhivad väga taibukad tegelased, ei suudetud mahuliselt eriti edukalt müüa. Suured kontorivõrkude omanikud panid pika puuga ära. :-(
Karumõmm, selles point ongi, et kui ntx LHV oleks kommertspank, siis saaks ta endale ju kliendid koos kogu nende mudruga, oma teise samba, laenud jms võtaksid nad ju ka kaasa.<br />Praegu on ikka pangast panka sellised kirved ees, et mõtled milleks, parem jäägu kõik nii nagu on.
Kliendid oma mudruga? Läheks mina rõõmsameelselt mööda tänavat kui LHV BANK'i klient ja topiks oma kaardi Hansa automaati - kirves seljas? Ei taha uskuda, et suured laseks eriti silmile hüppama tulla. Laenud - no ei saa öelda, et praegu ahistataks väga... II sammas... Ilmselt on rootsi omanikud ja ilusad majad sambatajale täitsa hea müügiargument. Pea nullist pangandusbisnessi alustada oleks ikka päris õudusunenägu. Lisaks ka seaduse järgi sisenemiskünnist vaadates...njaah... don't really think so. Ja seda kõike ütlen täie respekti juures LHV suhtes.
Ei noh, kui see poleks õudusunenägu, siis ma olekski LHV BANK'i klient. Aga kuna asjad on nii nagu nad on, siis ajavad kõik ikka oma äri oma niis edasi.
Ma kommenteeriks siis ainult nii palju, et never say never.<br /><br />Ja seda ka, et ega ikka ei ole pangandusbisnessi nullist alustamine küll mingi õudusunenägu. Vähemalt kui on nii palju pangandusalast know-how'd kaasa võtta kui LHV-l seda on.
Lisaks know-how-le vist ka korralik ports suurkliente kohe võtta, LHV inimesed/ärid ja nendega seotud inimesed/nende ärid jne. jne. :)
Sellega ma olen nõus, et kui keegi üldse saaks pangandusbusinessi nullist alustamisega Eestis hakkama, siis oleks see LHV. Siiski pean seda õudusunenäoks, sest tekiks hulk küsitavusi. Esiteks, kas SEE oleks tõesti business, millega saab mõnusalt rahaks keerata? Maybe - kuid enne peab päris koledalt ressurssi sisse keevitama. Taas tahaks tuua II-samba näite. Kohaliku turu kohta täiesti tõsiselt arvestatav ja hea know-how ei saanud (oodatud) mahtu taha. Teiseks karm konkurents - oletame, et LHV leiab oma competitive edge'i... Suurtel ei kulu kaua aega selleks, et see edge neutraliseerida ja oma paremate võimaluste juures kõike samamoodi teha. Nordea kunagi ehmatas natuke. Kus nad nüüd on? Igatahes mitte seal, kus nad olid ja tahaks olla. IMHO. <br />Ja isegi sõpradest suurkliendid aga on kohalike kolme ja poole suurega nii laulatatud, et businessi jätkuks pangandusturu uustulnukatele ainult näpuotsaga. Aga kui siiski ära teete, siis tulen kliendiks :-)
suurem turg on eluasemelaenule, i&m-pangale, pensionisambale ja kindlustusele. muud tooted on nissh, palju neid hoiustajaid ikka eestis on. <br /><br />uus tulija võib võita need kliendid kes on rahulolematud teeninduse või toodetega. a la google. ilus, lihtne, kasutamismugav internetipank. kindlustusega oleks väga hea kui keegi konkureerima tuleks.
kas hind ehk panga puhul siis intress ja teenustasu on iga valiku juures peamine argument? :)
Kõrge teenustasu tekitab frustratsiooni. Frustratsioon tekitab halba karmat ;-)<br />S.t. ma annan endale ratsionaalselt aru, et eesti suuremad pangad on tegelikult täiesti OK, aga see ei tähenda, et mul hing nende peale täis ei oleks. Mis tähendab, et kui tuleks pank, kes suudaks jätta MULJE, et tema ei nööri sind (and does no evil ;-), läheksin ilmselt hea enesetunde nimel sinna (andes endale võib-olla aru, et ratsionaalselt on see mõttetus - nagu on mõttetud ilus auto, ilus naine ja ilukirjanduse lugemine).
OBJECTION! Ilus auto, ilus naine ja ilukirjanduse lugemine ei ole mõttetud... need asjad annavad elule maitse! ;-)
Minu arvates võiks LHV koos suuremate jaekettide ja näiteks Telekomiga pankadele Tescot teha.
LHV pangandusturule sisenemine + IPO ja börsil noteerimine (kunagi oli vist mingis foorumis juttu sellest). Kes ei tahaks Eesti päritolu panga aktsionär ja klient olla? Eriti veel ajal kui Rootsi pankade poolt selline nöörimine käib. Panga üks põhilisi omadusi on usaldusväärsus, mis sisuliselt on hästi kättesaadav info tegevuse kohta ja suur huviring, mida on kõige lihtsam börsilt saada. Kontorite võrk aga pole eriti oluline. Kui palju te ikka kontoris käite?
Karum6mm, ka kõrgete teenustasude maksmine annab elule maitse, eriti kui üle lahe sõbrad rootslased teenustasusid ei maksa ning meie makstud summad liiguvad sinna :) Küsimus polegi selles, kas summa on suur või väike, vaid selles kas see maks tundub maksjale õiglane. Kerjusele 25 visata pole ka palju, aga kui tead, et selle eest viina ostetakse jätab enamus raha andmata.
Isiklikult käin kontoris haruharva... ja peameiselt siis selle tõttu, et kõike see internetipank siiski ei tee!!!<br />Aga kui tuleb just inerneti suunitlusega privaatpangandus nö niitootena, et kontoreid ongi a' igas linnas üks, juhuks kui on abi ja nõustamist tarvis ning telefonitugisüsteem...<br /><br />Internetipank rõhuks lihtsuse ja ratsionaalsusega ning loomulikult on võimalikult turvaline vastavalt olemasoleva tehnoloogia tänapäeva tasemele, võimaldaks saada data't endale salvestada nö graafikute komponeerimiseks, mitte ei sunni ainult oma "formaati" peale...<br /><br />Sellise internetipanga klient ma tahan olla küll ;))
Interentipank on tegelikult päris mugav küll. Kuid vanemad inimesed siiski ju internetti ei kasuta niipalju(kui üldse kasutavad). kuna eestis on palju vanu inimesi siis tähendaks see et tuleb loobuda suurest hulgast klientidest.<br /><br />Näiteks tean omastkäest et paljud vanemad inimesed käivad kontoris raha välja võtmas ja neil pole isegi pangakaarti et poes sellega maksta või raha välja võtta. tundub et nende jaoks on mugavam kontoris käia. siis on kõik asi ikka nö. kindel
Paljud pensionärid õpivad internetipanka kasutama - nõus! Samamoodi kasutavad vanemad inimesed kõnekaarti (odavam pidada) kindel limiit on ees jne<br /><br />Mõtte kannabki lähtuvalt nö säästuoperaatoritest kantud ideed, et teatud kontingent ja ni ongi vajalik võita ja teenuse mugavam kasutamise motiivil... vlb näen ma liigset mugavust selles aga ma olen ka paljuski linnavälise liikumisega ja pangatehingute pärast linnas käia on natuke palju ajakulu. tahan ajada asjad ära telefoni ja interneti teel, kõiksugused kokkusaamised ja muu toimuksid nö kohvi- või lõunalaua taga ;))
säästupank :)
LHV le võiks sobida hoopis arvelduskeskuse tegemine.See eeldab küll panga litsentsi aga idee on selles et klient hoiab ja arveldab selle panga kaudu ilma ülekande ja muude tasudeta.Pangas olev raha vedeleb deposiidis ja selle deposiidi tasu pealt makstakse arveldamise kulud.Kõige naljakam on veel see et kui sul on mingi hulk kliente ja on umbes teada nende arveldamise tihedus,siis saad see hüpoteetiliselt loodav pank ka selle kogu teenuse mõnelt teiselt pangalt sisse osta.
tegelikult ei lähe internetipanka vaja. paned kõk maksed otsekorralduse peale. seega on praegused pangad enda internetipanga arendamisega näppu lõiganud. ma räägin 90%-st klientidest. need kes ei hoiusta, ei investeeri, saavad (tallinna) keskmist palka. <br /><br />minu ema ei kasuta eriti automaate ega pangakaarti. harjumuse asi, kuna vanematel inimestel võtab kõik 2x kauem aega siis minnakse automaadi taga sehkendades lihtsalt närvi. 'aga kui ma teen nüüd midagi valesti'
<p>johngray küsis teises foorumis, mis seos on HVB Bank ja Baltikumil</p><p>Teadsin, et neil on juba mõnda aega Tallinnas filiaal, aga polnud huvi tundnud millega seal tegeldakse ...</p><p><a href="http://www.hvb.ee/et/about_us/" target="_blank">http://www.hvb.ee/et/about_us/</a> - tundub, et tegevus käib hoogsamalt kui ma arvata oskasin, aga samas ilma suurema kärata.</p><p>Kas kellegil on kogemusi?</p>
Minu teada otsekorralduse puhul võtab pank iga makse eest teenustasu. Ma pole kahjuks nii rikas, et pankasid regulaarselt doteerida.
et tavalise ülekande tegemisel ei võta? arveldad sulas? :)
Tavalise ülekande tegemise eest internetipangas ei võeta ju! Elementarno, Watson! Sularahatehing on kõige kallim, seda tead ise ka ju väga hästi!
hansa võttis kyll ...
Hansa võib võtta küll, sest ta on kõige suurem ja ilusam ja tal on oma klientidest vastavalt sellele ka kõige rohkem savi. Ma pole nii rikas, et olla Hansa klient.
HVB otsis mõni aeg tagasi (ca 1 a) endale nimega, kogemusega ja kriitilise massiga inimest etteotsa, kes neid veaks. Seda kas nad saanud on, ei tea.
kui mina saaks kunniks, oleks eestis sellised konkurentsiseadused, et suurpangad peaksid voimaldama ka teiste pankade klientidele näiteks sularaha väljavotmist samadel tingimustel mis oma klientidele. idee siis selles, et nende kulud oleks kaetud nende suurema turupositsiooni t6ttu saadud lisakasumitega.<br /><br />yldse minuarust eestis eriti seadustega ei kaitsta. suht kirved on paljud asjad. voi miks naiteks auto äravedamine maksab 600 eeku???<br /><br />nordea ei ole ju minuarust seal kuna nordea boss v6eti püevapealt maha..<br />peale seda kui hansa ja yhise kandadele astus.<br /><br />ja veel - olukorras kus koik suurpangad sunnivad inimesi internetipanga klientideks, koik teenusettev6tted sunnivad sul koiki asju ajamas internetis, ei ole brick ja cement t6esti konkurentsieeliseks. id-kaardi abil saaks sisuliselt koiki asju ju netis ajada.. st olukorras kus suurfirmad tahavad kulusid loigata, ei ole kliendile suurfirma eelised enam kattesaadavad ja seega turule sisenemine odav, kuna turg muutub.
Lauakonjak..<br />Lauapank..<br />
mina vastupidi arvan, et eestis maksavad paljud teenused liiga vähe. ja see 600 krooni autovedu pole kindlasti kallis kui kuus võib olla 10 vedu ongi. kindlasti on vist vedusid rohkem, aga sinna hinna sisse käib ju kõik - palk, auto, küte, seadmed.
Mina teeks samad asjad ära demokraatia tingimustes, ehk kui ma saaks EU päälikuks, siis käseks üle Euroopa pankadel lubada sulli välja võtta ühesugustel tingimustel tarbija jaoks ning pärast arveldaksid pangad omavahel - kel rohkem ATM-e ja transaktsioone, sellele makstakse peale nende poolt, kel vähem.<br />Iseenesest pole siin midagi utoopilist, kaardimaksetega toimub ju peaaegu täpselt analoogiline süsteem ja kõik on häppid.<br /><br />Aga auto äravedamise hinnakujundus 600 eeku on monopoli ja riigihanke sümbioos ning siin pole midagi pistmist normaalse äriga.
Ma pole just arvutusi teinud, aga esmapilgul tundub mulle, et "analog" jaepank võiks täitsa tolimida. Väike kontor igas marketis. Harjumusi tuleb kasvatada - võtad marketist blankette koju kaasa, kodus täidad ära, viskad marketis postkasti. Kord nädalas lähed kontorisse, viskad isikuttõendava tädile ja saad prinditud kontoväljavõtte kätte. Aega ei kulu üldse, õigemini kulub vähemgi kui internetis. Ei mingeid pinne ja paroole. Kõige raskemalt murtav harjumus on ehk pangatoimingu kiirus. Eestis peab kõik toimima kohe-nüüd-ja-praegu, firmadevaheliste keskmiste kahenädalaste maksetähtaegadega lõpetads. Euroopas viimased kuulu järgi keskmiselt 90 päeva. Ehk siis tegelikult pole ühegi pangaülekandega kiiret. Täidad täna õhtul blanketi, homme viid ära, ülehomme on kohal peaks olema täiesti piisav. Väike reklaamiraha vaid.
Priitp, unustasid rääkida, mis on sellise panga mõte! Pank panga pärast, asi iseeneses? Kuskohast kasum hakkab tulema?<br />Mina oma talupojamõistusega arvan, et kasum tuleb siis kui on palju kliente ja vähe kulusid. Ehk vähe kontoreid ja kõik mis võimalik, automatiseeritud. Kord nädalas pangakontoris käia, help, ma telliks bin Ladeni sellisele pangale kui ta enne ise pankrotti ei lähe. Kontoris käid korra aastas ideaaljuhul (et su nägu meelest ära ei läheks - ainus põhjus), kõik muud asjad ajad korda telefoni ja interneti teel.<br />Ehk siis lõpptulemusena see "analog" jaepank läheb lihtsalt pankrotti, sest paberite ja kontorite võrku saad hallata ainult kirveid teenustasusid väänates. Seda lõbu saab endale lubada ainult Hansa tänu penskarite harjumustele.
Vahur Kraft asub Nordea Eesti juhiks!
velikij,<br />ütlsein, pole arvutanud, aga ma tean kindlalt, et pangad ka enne internetti eksisteerisid. Oli palju kontoreid ja Lõhmus sõitis juba siis bemuuriga ;-) Ok, kontor mida mina mõtlen on põhimõtteliselt ainult tädi ja postkast. Kulude kokkuhoiu mõttes võiks üürida keemilise puhastuse infrastruktuuri. Näiteks.
Tädi ja postkast sõltumata sellest, kas nad kasutavad kemka või pesumaja infrat ei saa vist EP-lt panganduslitsentsi? Selleks peab olema täidetud vist ikka eriti üüratu nimekiri nõudeid?
www.marketwatch.com 25 Sept<br />WASHINGTON (MarketWatch) -- The collapsing U.S. housing market crossed another milestone in August, as the median sales price of existing homes fell for the first time in 11 years and for just the sixth time in the past 38 years, the National Association of Realtors said Monday. The median sales price fell 1.7% year-over-year to $225,000 in August.<br />...<br />It was the first time since April 1995 that median prices had fallen on a year-over-year basis. It was the second-largest decline in the 38-year history of the Realtors survey, exceeded only by a 2.1% drop in November 1990. <br /><br />Pärast selliseid raporte praegu augusti kuu kohta, võib spekuleerida kuidas septembri, oktoobri... numbrid välja näevad.<br /><br />Arvan, et suured kinnisvarainvestorid vaatavad Ameerikat, ja ootavad samasugust arengut ka Aasia ja Euroopa ülekuumenenud kinnisvaraturgudel. Võlgnevustase on tõusnud ja tõusnud, aga ilma hinnatõusuta ei saa ta enam tõusta. Vastupidi püütakse siin ja seal kindlasti turgudest välja roomata. Paraku on eraisikud tavaliselt halvasti informeeritud ja ostavad kõige kauemini edasi kinnisvara. Rootsi-Soome-Baltimaad on hetkel suur tööjõupuudus ehitussektoris, projektid venivad ja kallinevad. Käive on endiselt suur kuna turul on pakkumisel rohkem kinnisvara kui kunagi varem, uusehitiseid on palju, aga ka pakkumisi järeleturul on rekordiliselt palju. Seetõttu näitab pangalaenude kasv endiselt (augustis) rekordeid. Aga pakkumise tõus toob paratamatult varem või hiljem hindade langust, ja arvata võib et see mis Ameerikas on alanud siin Põhjamaadel/Baltimaadel jätkub.
vale rubriigi all, vabandan.
kusjuures Handelsbanken võiks olla hea safe-haven kui kinnisvaraturg hakkab värisema :)
Kas Handelsbank on kinnisvaralaenude osas siis kaotaja rollis hetkel?
Kuigi laenamine kõigi rootsi pankade poolt on olnud viimastel aastatel jõuline, arvan ma et Handelsbankenil on pisut parem portfell kui Swedbank/Hansapank või SEB. Kui Rootsi oli viimasti finantskriisis 90ndate algul, oli Handelsbanken ainukene kes mingit riigiabi ei küsinud. Nordbanken (Nordea) oli kõge nõrgem tegija tollal.<br /><br />Hoiuseintressid Handelsbankenis (Eestis) umbes 0,20pp parem kui Hansas, tundub mulle.
Paar aastat tagasi rääkisin ühe finantsjuhist rootslasega. Ta oli kõige positiivsemalt meelestatud Handelsbankeni osas, kriitikat sai SEB. Jutt läks ka Nokia ja Ericssoni peale. Esimese kohta ütles: "Kurat, kummikuid teevad". Ericssoni mainis kui head investeeringut, hoolimata firma madalseisust.
<br />Today, Handelsbanken opened a new branch office in Riga, the capital of Latvia. This means that Handelsbanken now has operations in 22 countries around the world. No other Nordic bank has a larger international presence.<br />
Huvitav, mis on saanud Bo Kragh'st - Handelsi mehest, kes väidetavalt ei soovitanud Handelsil 98. aastal siin panka osta (valuutakomitee pidi kokku kukkuma ja olematu majandus heleda laksuga feilama)?
Bo tahtis lihtsalt ise siin käia, talle meeldib siin.<br /><br />Käib siiani aeg-ajalt (harvemini kui varem) ja vestleb inimestega, enam piirkonda ei kontrolli.
<br />Highlights of Handelsbanken's annual report 2008<br /><br />Summary January - December 2008 compared with January - December 2007<br /> <br />Earnings per share for continuing operations rose to SEK 19.16 (17.39) and for total operations to SEK 19.46 kronor (24.84 including the capital gain from SPP)<br />Operating profits went up by 4% to SEK 15,326m (14,732) and profits after tax for total operations amounted to SEK 12,131m (15,508)<br />Net interest income increased by 23% to SEK 19,223m (15,608)<br />The average volume of loans rose by 15% and household deposits were up 19%<br />Income increased by 10% to SEK 29,890m (27,126)<br />Loan losses amounted to SEK -1,605m (-27)<br />Return on shareholders' equity amounted to 16.0% (16.3) for continuing operations and to 16.2% for total operations (23.3% including the capital gain from SPP)<br />The board proposes an ordinary dividend of SEK 7.00 per share (8.50)<br /><br />STABILITY FUND<br />During the autumn, the Swedish government decided to set up a stability fund, which through the acquisition of preference shares in individual companies, could be used to secure adequate capitalisation in the Swedish banking system. The fund, which includes the current state deposit guarantee, will be financed by the banks and credit market companies and for 2009 and 2010, half the fee will be charged. No fee was charged in 2008.<br />The individual fees to be levied have not yet been decided. In 2008, the Bank's cost for the Swedish deposit guarantee scheme was SEK 130m.<br /> <br />EVENTS AFTER THE END OF THE REPORTING PERIOD<br />In February, the Bank issued Tier 1 capital loans for a further SEK 1.1bn. These loan instruments are of the non-innovative type and thus lack any incentive to seek premature repayment.<br />In January, the Bank submitted an application to the Swedish Financial Supervisory Authority for permission to use the advanced method when calculating credit risks in the Bank's internal ratings based model.<br />In 2008, the corridor effect used in the calculation of pension costs according to IAS 19 was positive, and amounted to SEK 48m (204). Under current accounting regulations, the corresponding effect for the full year 2009 will be negative and amount to SEK -262m.<br />
Teisisõnu üle ootuste.
Handelsbanken taandub Baltikumist: <a target="_blank" href="https://www.handelsbanken.com/shb/shbpress.nsf/info?OpenAgent&doc=C9D99D7D464B0A62&sid=seenreg">Handelsbanken set to close its three branches in Estonia, Latvia and Lithuania</a><blockquote><b>Handelsbanken is set to gradually discontinue its operations in the three countries and will close the branches in Tallinn, Riga and Vilnius</b>. <br/><br/>Despite the implementation of efficiency-enhancing measures, the operations in the region have not performed satisfactorily. Profitability is too low, while costs are too high. This, combined with changes in many customers’ behaviour and an increase in the investments needed, has resulted in the Bank deciding to gradually wind down the operations during 2020. <br/><br/>Handelsbanken has had business operations in the Baltic States for ten years. The purpose of these operations was to assist the Bank’s home market customers with their business in the region. In the future, these customers will be served by local branches in the home markets.</blockquote>