Paeda puhul võib siis ainult Jumalat tänada, et selline idioot peaministriks ei saanud.
Paeda puhul võib siis ainult Jumalat tänada, et selline idioot peaministriks ei saanud.
<blockquote><b>"ttrust"</b><br />Kahju, et SKANDAALINÄLJAS ajakirjanikud ei suuda läbi närida ERIALi petuskeemist juba selle asutuse loomise alguses ja ei suuda treida hoiatavaid artikeleid juba aastal 2018 või äärmisel juhul 2019 aastal.<br/>Takkajärgi on väga lihtne kirjutada, kui palju karistusi ja nimemuudatusi on neil slaavi päritolu kurjategijatel toimunud enne ERIALi loomist. Aga mis sellest enam kasu on? </blockquote><br/><br/>2019 juba ilmusid esimesed hoiatavad artiklid nende kohta.<br/><br/>Kahju muidugi, et need samad lehed mis avaldasid jutte nende hämaratest skeemidest, võtsid vastu eriali rahad sisuturundusartiklite eest, et ennast edasi promoda kuni viimaste hetkedeni.<br/>Swedbank viis HHL säästud Bulgaaria põldude kaudu ära. Kaudselt aitas HHL nüüd ka ise rahadele turvasadamat otsivatele inimestele käru keerata.
<blockquote><b>"ttrust"</b><br /><blockquote><b>"privador"</b><br/>Mulle on kummaline veidi rahvasaadiku Paedi kommentaar „Järgmine küsimus palun,“ teatab ta kiirelt.<br/>Aga suhtumine ERIALi?<br/>„Järgmine küsimus palun,“ tulistab Paet.<br/>Ehk inimene on nõus ainult "euroteemadel" vahutama. Inimesel puuduvad kommentaarid reaalsetele asjadele ja reaalsele elule. Natuke kahtlen, et tal savi kõigest.Siirust on puudu<br/>Paljudel inimestel seal raha lõksus, see pole tema isiklik probleem.</blockquote><br/>Urmas Paet, kellel peaks olema kuhjaga sotsiaalset kapitali, tarku nõuandjaid, sõpru, terve juhtiv partei teda toetamas, astub ikkagi jalgupidi karulõksu. Kuigi temasugune inimene peaks esmajärjekorras suutma just sellist asja vältida, eriti veel mitmete varasemate skandaalide valguses, kus Eesti rikkuritelt nende "investeeritud" raha ära võeti.</blockquote><br/><br/>Vastupidi, "riskivaba rahapaigutus" sobib Urmas Paeda portfelli nagu rusikas silmaauku. Kogu tema bizness ju seisnebki sooja koha peal molutamises ja <i>kõigi riskide vältimises</i>, hoolitsedes samal ajal, et mokad ikka rasvased püsiks. <br/>Eks härra arvas, et rahamaailmas käivad asjad ka samasuguste sinekuuri reeglite järgi, panen aga rahhi kontole ja vaatan pikutades pealt, kuidas hooga kasvab. No tutkit. Ei oska kaasa tunda.
<blockquote><b>"ttrust"</b><br />Aga mis sellest enam kasu on? </blockquote><br/><br/>Äkki jääb osa teisest sambast vabanevat raha tänu sellistele uudistele liiga riskantselt paigutamata? <br/><br/>Mulle on alati tundunud, et Paetile meeldib asjadest õpetavas kõneviisis rääkida. Siit saaks ju ühe üldhariva loo tipp-poliitiku osaluseksperimendist kokku panna. Aga see tuleb tõenäoliselt alles siis, kui lootus raha tagasi saada on kustunud. <br/><br/>Lugu oleks muidugi veel huvitavam, kui tema asemel oleks Seeder olnud, aga mis seal ikka.
Ju siis Seeder ikka NII loll ei ole. Muidugi välja arvatud juhul, kui ka tema kuhugi rahapuusse pole investeerinud.
<blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br/>Ju siis Seeder ikka NII loll ei ole. Muidugi valja arvatud juhul, kui ka tema kuhugi rahapuusse pole investeerinud.</blockquote><br/><blockquote><b>"Helir-Valdor Seeder"</b><br/>Mina olen investeerinud peresse, see on aidanud mind minevikus, aitab olevikus ja tulevikus. Olen natuke kinnisvara soetanud, mul on talu, maad ja metsa. Olen nii vana, et II sambaga ühinema ei pidanud ja vabatahtlikult III sambaga ühinenud pole. Kui laste elutee viib minust kaugemale ja nad ei saa mind niipalju aidata, siis eks ma elan veidi tagasihoidlikumalt pensionipõlves. Mul ei ole illusioone, et elu läheb ainult ülesmäge ja kõige paremini elan elu lõpus. Ilmselt ei ole nii. Kui aktiivne tööiga saab läbi, tuleb ka oma võimalused üle vaadata ja leppida, et tuleb veidi kitsamalt läbi ajada.</blockquote><br/><a target="_blank" href="https://www.delfi.ee/artikkel/81362525/seeder-ii-pensionisammas-tuleb-kaotada-sest-fondid-ei-asenda-inimesi">https://www.delfi.ee/artikkel/81362525/seeder-ii-pensionisammas-tuleb-kaotada-sest-fondid-ei-asenda-inimesi</a>
Hämmastav, et on olemas seaduslik võimalus seda asja "saneerida", kusjuures omanike vastu isiklikult pole Erial isegi mingeid nõudeid esitanud.
<blockquote><b>"lauriy"</b><br /><blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br/>Ju siis Seeder ikka NII loll ei ole. Muidugi valja arvatud juhul, kui ka tema kuhugi rahapuusse pole investeerinud.</blockquote><br/><br/><blockquote><b>"Helir-Valdor Seeder"</b><br/>Mina olen investeerinud peresse, see on aidanud mind minevikus, aitab olevikus ja tulevikus. Olen natuke kinnisvara soetanud, mul on talu, maad ja metsa. Olen nii vana, et II sambaga ühinema ei pidanud ja vabatahtlikult III sambaga ühinenud pole. Kui laste elutee viib minust kaugemale ja nad ei saa mind niipalju aidata, siis eks ma elan veidi tagasihoidlikumalt pensionipõlves. Mul ei ole illusioone, et elu läheb ainult ülesmäge ja kõige paremini elan elu lõpus. Ilmselt ei ole nii. Kui aktiivne tööiga saab läbi, tuleb ka oma võimalused üle vaadata ja leppida, et tuleb veidi kitsamalt läbi ajada.</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.delfi.ee/artikkel/81362525/seeder-ii-pensionisammas-tuleb-kaotada-sest-fondid-ei-asenda-inimesi">https://www.delfi.ee/artikkel/81362525/seeder-ii-pensionisammas-tuleb-kaotada-sest-fondid-ei-asenda-inimesi</a></blockquote><br/><br/>Huvitav, et tal Riigikogu liikme eripensioni ei olnud meeles mainida seal...
<blockquote><b>"113366"</b><br />Hämmastav, et on olemas seaduslik võimalus seda asja "saneerida", kusjuures omanike vastu isiklikult pole Erial isegi mingeid nõudeid esitanud. </blockquote><br/><br/>Kusjuures misasja üldse "saneeritakse"? Hoiu-laenualane tegevus on ju lõpetatud ning ERIAL ise ei tohiks kv arendusega tegeleda. ERIAL on maksejõuetu ning peaks lihtsalt oma varad likvideerima, sh tütarettevõtte ERIAL Kinnisvara OÜ osaluse korraga või siis selle pooleliolevad projektid/kinnistud ükshaaval. Aga eks siis tuleks kähku välja, et ERIAL Kinnisvara OÜ on omakorda andnud seotud isikutele laene, mille tagasitoomine on paras Heraklese vägitegu.
Eestile tuleks väga kasuks majanduskuritegude menetlemise võimekus, mis praegu tundub nullilähedane. Nagu ilusti öeldi, et meist ida pool lastakse sellised inimesed maha. Meist lääne pool pannakse kinni. Ainult meil...
<blockquote><b>"hex"</b><br />Eestile tuleks väga kasuks majanduskuritegude menetlemise võimekus, mis praegu tundub nullilähedane. Nagu ilusti öeldi, et meist ida pool lastakse sellised inimesed maha. Meist lääne pool pannakse kinni. Ainult meil...</blockquote><br/>Meil salastatakse asjaga seotud dokumendid. Uuemate soovide alusel määramata ajaks :)<br/><a target="_blank" href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93178753/kalle-laanet-miks-sa-lood-riiki-kus-rahvas-ei-tohi-midagi-teada">Kalle Laanet, miks sa lood riiki, kus rahvas ei tohi midagi teada?</a>
Eriali kõige suurem hoiustaja majutas sinna 260 000euri.<br/><br/>Ma miskipärast kahtlustan, et see inimene võis asja välja kalkuleerida enda jaoks nii, et ta soov oli tekitada endale säästudest igakuine higivaba sissetulek umbkaudu 2000euri. Hoiuse protsent 12 siis.
<blockquote><b>"113366"</b><br/>Hämmastav, et on olemas seaduslik võimalus seda asja "saneerida", kusjuures omanike vastu isiklikult pole Erial isegi mingeid nõudeid esitanud. </blockquote><br/><br/>Saneerimine peaks olema ju ikka investori kaitseks, et ei müüda pooleliolevaid objekte kahjumiga maha vaid ehitatakse lõpuni ja müüakse kasumiga maha, et laenajad saaks võimalikult palju tagasi, ja siinkohal kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi, kui omanik seda ära ei jõua oodata siis pärijad vähemalt saaks raha kätte.
<blockquote><b>"Kuldar1"</b><br />Minu arust on sellele lihtne lahendus: sõna "hoius" tohiksid kasutada vaid litsenseeritud krediidiasutused, millele laieneb hoiusekindlustus. Ülejäänud võivad võtta rahvalt vaid "laenu" ja laenu andmine on isegi pensionäri teadvuses riskiga tegevus.</blockquote><br/><br/>...ma olen seda sama mõtet aastate jooksul korduvalt jauranud. See õnnetus konkreetselt hüüdis tulles.
<blockquote><b>"silverismoney"</b><br /><br/>Saneerimine peaks olema ju ikka investori kaitseks, et ei müüda pooleliolevaid objekte kahjumiga maha vaid ehitatakse lõpuni ja müüakse kasumiga maha, et laenajad saaks võimalikult palju tagasi, ja siinkohal kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi, kui omanik seda ära ei jõua oodata siis pärijad vähemalt saaks raha kätte.</blockquote><br/><br/>Issand kui ilus. Taevale tänu, et saneerimine investori kaitseks on! Ma siiani arvasin 99,95% ehk üksikute eranditega pmst <u>KÕIGI SANEERIMISJUHTUDE</u> näite põhjal, et tegu on võlausaldajate tillitamise skeemiga, mille eesmärk on pankrot määramata ajaks edasi lükata ja otsi vette lasta. Näe - elan ja õpin.<br/><br/>Eestis "saneeritakse" isegi rahavookinnisvara objekte (T1). Not retarded at all.<br/><br/>
T1 pankroti välja kuulutamise kohtuotsus tundub kahtlane https://www.err.ee/1608191890/riigikohtu-otsus-viib-t1-pankrotti<br/><br/>Mitte ei saneeritud toimiva rahavooga ettevõtet vaid lausa kohtu jõul kuulutatakse pankrot välja poole saneerimise peal.<br/>Vabandan ette ära kui valesti aru saan, aga uudisest loen välja seda, et kuna võlausaldaja krediidireiting on halb peab pankroti välja kuulutama.<br/>See tundub ebaloogiline vabandus, sama loogika kohtuotsusel, et vaatavad aknast välja ja näevad tuvi lendamas ja kirjutavad kohtuotsusesse, et pankroti peab välja kuulutama sest tuvi lendab õues.<br/><br/><br/><blockquote><b>"Heki Fond"</b><br /><blockquote><b>"silverismoney"</b><br/><br/>Saneerimine peaks olema ju ikka investori kaitseks, et ei müüda pooleliolevaid objekte kahjumiga maha vaid ehitatakse lõpuni ja müüakse kasumiga maha, et laenajad saaks võimalikult palju tagasi, ja siinkohal kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi, kui omanik seda ära ei jõua oodata siis pärijad vähemalt saaks raha kätte.</blockquote><br/><br/>Issand kui ilus. Taevale tänu, et saneerimine investori kaitseks on! Ma siiani arvasin 99,95% ehk üksikute eranditega pmst <u>KÕIGI SANEERIMISJUHTUDE</u> näite põhjal, et tegu on võlausaldajate tillitamise skeemiga, mille eesmärk on pankrot määramata ajaks edasi lükata ja otsi vette lasta. Näe - elan ja õpin.<br/><br/>Eestis "saneeritakse" isegi rahavookinnisvara objekte (T1). Not retarded at all.<br/><br/></blockquote><br/><br/>
Saad täiesti valesti aru. Saneerimismenetlus ei ole mingi inimõigus pankrotis projekte võlausaldajate arvelt elus hoida. Sellel on oma väga spetsiifilised eeldused, mil selline tegevus on ühiskondlikes huvides võimalik (sisuliselt eelistatakse ettevõte kui tegutsemisüksuse ja sellega seotud majandustegevuse, töökohtade jne säilimist võlausaldajate huvidele). Antud juhul oli tegemist rahavookinnisvara objektide, mis ei täida mõistlikult ühtegi eeldust saneerimisele - T1 pankrot ei mõjuta enamat kui umbes kahte töötajat, sellel pole mingit laiemat mõju ja T1 kui keskus jätkab tegutsemist, lihtsalt teiste omanikega (seejuures ilmselt tugevamate omanikega, kes on võimelised keskust arendama ja kontseptsiooni käima jooksma).
Saneerimise eelduseks on ka see, et maksejõuetus on ajutine ja positiivse rahavooga suudetakse juba sellises keskpikas perspektiivis lühiajalised kohustused katta ning hakata pikaajalist võlgnevust likvideerima.<br/><br/>T1 puhul ei paista seda võimekust hetkel küll mitte kusagilt. Eks juhid võivad elu lõpuni rääkida, et tegelikult oleks nina vee peal püsinud ja neist oleks tulnud Ülemistele vääriline konkurent, ainult et COVID lõi jalad alt. Tegelikult ei paistnud seda edu juba enne COVID-it kusagilt ja olematu rasvakihiga keskuse lõid piirangud lihtsalt uppi.<br/>Selle ürituse kasumlikuks muutmine oleks eeldanud juba 2019. aastal olulisi tarku jätkuinvesteeringuid, mida aga Pro Kapital ei olnud valmis tegema. Võimalik, et uutel omanikel see õnnestub, aga vähemalt algus saab olema raske, pikk ja vaevaline. <br/>Lootust siiski päris maha matta ei maksa - kaubanduskeskuste äri on teatud mõttes ka long run business. Aastal 2004. olid Tallinna moodsaimad kaubanduskeskused Viru ja Kristiine. Ülemiste oli siis lihtsalt keskmine plekist karp linna servas, number neli ka pärast Roccat. Nüüd on asjad teisiti.
<blockquote><b>"Heki Fond"</b><br /><blockquote><b>"silverismoney"</b><br/><br/>Saneerimine peaks olema ju ikka investori kaitseks, et ei müüda pooleliolevaid objekte kahjumiga maha vaid ehitatakse lõpuni ja müüakse kasumiga maha, et laenajad saaks võimalikult palju tagasi, ja siinkohal kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi, kui omanik seda ära ei jõua oodata siis pärijad vähemalt saaks raha kätte.</blockquote><br/><br/>Issand kui ilus. Taevale tänu, et saneerimine investori kaitseks on! Ma siiani arvasin 99,95% ehk üksikute eranditega pmst <u>KÕIGI SANEERIMISJUHTUDE</u> näite põhjal, et tegu on võlausaldajate tillitamise skeemiga, mille eesmärk on pankrot määramata ajaks edasi lükata ja otsi vette lasta. Näe - elan ja õpin.<br/><br/>Eestis "saneeritakse" isegi rahavookinnisvara objekte (T1). Not retarded at all.<br/><br/></blockquote><br/><br/>Ma olen kolme saneerimisega seotud olnud. Ühine nimetaja:<br/><br/>1) varade ja kohustuste mismatch: põhivara finantseerimine lühiajaliste laenudega (või revolveritega)<br/>2) ebapiisav käibekapital<br/>3) mingi mõõdukas väline shokk, mis p 1 ja 2 põhjal tekitab likviidsuskriisi.<br/><br/>Kõik kolm said sellise saneerimiskava, kus ühelgi kreeditoril peale viiviste midagi maha ei kirjutatud, küll aga toimis saneerimisprotsess mõne perutava suurkreeditori jaoks urvaplaastrina, mis õigesse kohta aplikeerituna neile mõistuse pähe pani. Kõik kavad töötavad probleemideta.
<blockquote><b>"sakuska"</b><br /><blockquote><b>"Heki Fond"</b><br/><blockquote><b>"silverismoney"</b><br/><br/>Saneerimine peaks olema ju ikka investori kaitseks, et ei müüda pooleliolevaid objekte kahjumiga maha vaid ehitatakse lõpuni ja müüakse kasumiga maha, et laenajad saaks võimalikult palju tagasi, ja siinkohal kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi, kui omanik seda ära ei jõua oodata siis pärijad vähemalt saaks raha kätte.</blockquote><br/><br/>Issand kui ilus. Taevale tänu, et saneerimine investori kaitseks on! Ma siiani arvasin 99,95% ehk üksikute eranditega pmst <u>KÕIGI SANEERIMISJUHTUDE</u> näite põhjal, et tegu on võlausaldajate tillitamise skeemiga, mille eesmärk on pankrot määramata ajaks edasi lükata ja otsi vette lasta. Näe - elan ja õpin.<br/><br/>Eestis "saneeritakse" isegi rahavookinnisvara objekte (T1). Not retarded at all.<br/><br/></blockquote><br/><br/>Ma olen kolme saneerimisega seotud olnud. Ühine nimetaja:<br/><br/>1) varade ja kohustuste mismatch: põhivara finantseerimine lühiajaliste laenudega (või revolveritega)<br/>2) ebapiisav käibekapital<br/>3) mingi mõõdukas väline shokk, mis p 1 ja 2 põhjal tekitab likviidsuskriisi.<br/><br/>Kõik kolm said sellise saneerimiskava, kus ühelgi kreeditoril peale viiviste midagi maha ei kirjutatud, küll aga toimis saneerimisprotsess mõne perutava suurkreeditori jaoks urvaplaastrina, mis õigesse kohta aplikeerituna neile mõistuse pähe pani. Kõik kavad töötavad probleemideta.</blockquote><br/><br/>See on tore uudis. Seadus rakendub vastavalt eesmärgile! Lootus sureb seega viimasena.
Huvitava faktina<a target="_blank" href="https://www.postimees.ee/7335660/politseinik-tuhnis-altkaemaksu-eest-salajastes-andmebaasides"> tegi Erial "koostööd" </a>kõrge politsei sisekontrolli ametnikuga, kellele maksis info ja "katuse" eest vähemalt 61K eurot. Eesti mõistes vägagi korralik altkäemaks ja kindlasti millegi enama eest kui andmebaasides tuhnimine. Huvitaval kombel pääses politseinik tingimisi karistusega.
Mäletan, sai isegi omal ajal Eriali hoistamist kaalutud ja kuigi megakõrge pakutav intress oli ahvatlev, tekitas see ka kiusatust. Õnneks andis Eriali omanike tausta googeldamine kiire vastuse, et sinna raha panek ei ole hea mõte. Huvitav, miks poliitikud asjaga tegeleda ei taha? Lükkas selle teema Ekre vaiba alla ja lükkab ka tänane valitsus.<br/><a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7632223/hoiustajaid-kaitsma-pidav-seadus-pisteti-salaja-sahtlisse-tagasi#_ga=2.133392334.1147483285.1664010196-2014849481.1662399314">https://majandus.postimees.ee/7632223/hoiustajaid-kaitsma-pidav-seadus-pisteti-salaja-sahtlisse-tagasi#_ga=2.133392334.1147483285.1664010196-2014849481.1662399314</a>
<blockquote><b>"karlsson25"</b><br/>Huvitav, miks poliitikud asjaga tegeleda ei taha?</blockquote><br/>Tegelemiseks oleks alust küll. Huvitav, et need, kes miinuseid laovad ei taha kuidagi kommenteerida, miks selline teemapüstitus miinust vääris. Ses loos on kõige kummalisem, et päris suure kaliibriga tegelased on ka vait nagu kuldid rukkis. Ometi võiks nüüd kasvõi isiklikul tasandil olla poliitilist tahet selline sigatsemine järelvalve kontrolli alla saada. Tõenäoliselt on seal varjatud kõrvaljärjelugu..
<blockquote><b>"uukareda"</b><br/>Huvitav, et need, kes miinuseid laovad ei taha kuidagi kommenteerida, miks selline teemapüstitus miinust vääris.</blockquote><br/><blockquote><b>"karlsson25"</b><br/>kuigi megakõrge pakutav intress oli ahvatlev, tekitas see ka kiusatust</blockquote><br/>
<blockquote><b>"harley"</b><br />Kui ma ei eksi siis viimases aruandes oli 1 miljon lossi ja 1 miljon maksti hoiustajatele välja :)<br/>Hoiustajate raha eest ehitati pool viimsit täis. <br/>Ei midagi uut siin ilmas. <br/>Vanemad inimesed ehk mäletavad kuidas kõrgete hoiuse intressidega tõmmati endale iga 6-s liikvel olev rubla enda tasku.<br/><a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=HJF2zV14AgI">https://www.youtube.com/watch?v=HJF2zV14AgI</a><br/></blockquote><br/><br/>Tegin selle postituse siis kui "Erial" veel toimis.<br/>Inimesed ei viitsi ikka üldse süveneda asjadesse.
Postimees oma klassikalises "headuses" - <br/><a target="_blank" href="https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244">https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244</a><br/><br/>Iga asja peab riik reguleerima, kontrollima jne. Aastaid on inimesi hoiatatud, et kõrgem hoilaenuühistute intress = kõrgem risk. Lisaks peaks kõik hoiustajad ju teadma, et tegu ei ole finantsasutusega ja sealsed hoiused ei ole tagatud. Täna saadetakse välja ikka totaalselt vale signaal, et vaatamata kõrgemale intressile peaks ikkagi riik kõike kontrollima/tagama jne. Kapitalism nii ei toimi. Igaühel on oma riskilävi ja on enda asi, kas ostab bitcoini või Saksa võlakirja. <br/>Kuid kõrgemat riskipreemiate võtjaid ei peaks küll nüüd ülejäänud maksumaksjad hiljem välja lunastama. <br/>Ootan huviga, millal PM nõuaks ka püramiidiskeemide seaduse vastuvõtmist ning sinna "investeerinute" hoiuste taagamist (soovitavalt koos algselt lubatud tulukusega).
<blockquote><b>"gooligan"</b><br />Postimees oma klassikalises "headuses" - <br/><a target="_blank" href="https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244">https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244</a><br/><br/>Iga asja peab riik reguleerima, kontrollima jne. Aastaid on inimesi hoiatatud, et kõrgem hoilaenuühistute intress = kõrgem risk. Lisaks peaks kõik hoiustajad ju teadma, et tegu ei ole finantsasutusega ja sealsed hoiused ei ole tagatud. Täna saadetakse välja ikka totaalselt vale signaal, et vaatamata kõrgemale intressile peaks ikkagi riik kõike kontrollima/tagama jne. Kapitalism nii ei toimi. Igaühel on oma riskilävi ja on enda asi, kas ostab bitcoini või Saksa võlakirja. <br/>Kuid kõrgemat riskipreemiate võtjaid ei peaks küll nüüd ülejäänud maksumaksjad hiljem välja lunastama. <br/>Ootan huviga, millal PM nõuaks ka püramiidiskeemide seaduse vastuvõtmist ning sinna "investeerinute" hoiuste taagamist (soovitavalt koos algselt lubatud tulukusega).</blockquote><br/><br/>Viitsid, anna enda vanaema number. Mul oleks üks investeerimispakkumine. Ma usun, et ta saab aru, et mulle antud hoiusega kaasneb nats kõrgem risk ja see pole riigi poolt tagatud. :D<br/><br/><img src="https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=5f17c69e-3f6e-5abd-ab5a-1cd4abd3a43c&width=2000&q=85"/><br/><br/>Btw, see on päris pilt päris Eestis tegutseva laenuühistu kliendiüritusest.
<blockquote><b>"gooligan"</b><br />Postimees oma klassikalises "headuses" - <br/><a target="_blank" href="https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244">https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244</a><br/><br/>Iga asja peab riik reguleerima, kontrollima jne. Aastaid on inimesi hoiatatud, et kõrgem hoilaenuühistute intress = kõrgem risk. Lisaks peaks kõik hoiustajad ju teadma, et tegu ei ole finantsasutusega ja sealsed hoiused ei ole tagatud. Täna saadetakse välja ikka totaalselt vale signaal, et vaatamata kõrgemale intressile peaks ikkagi riik kõike kontrollima/tagama jne. Kapitalism nii ei toimi. Igaühel on oma riskilävi ja on enda asi, kas ostab bitcoini või Saksa võlakirja. <br/>Kuid kõrgemat riskipreemiate võtjaid ei peaks küll nüüd ülejäänud maksumaksjad hiljem välja lunastama. <br/>Ootan huviga, millal PM nõuaks ka püramiidiskeemide seaduse vastuvõtmist ning sinna "investeerinute" hoiuste taagamist (soovitavalt koos algselt lubatud tulukusega).</blockquote><br/>Kui sa ütled suvalisele pensionärile sõna "risk" siis ta ei saa sellest sõnast aru. <br/>Sest <i>"teised teevad ju ka!"</i> (panevad raha sisse), <i>"hoiu-laenuühistu on töötanud juba aastaid!"</i> ja <i>"sellel või teisel tuttaval on intressid laekunud!"</i>. Vähemalt paberil on intressid laekunud.<br/>Sõna "risk" sobib professionaalile, kes oskab selle sõnaga midagi asjalikku ka peale hakta. Sõna "risk" eeldab portfelli hajutamist, mida tavaline pensionär ei tee, sest ta ei saa aru ja ta säästud on liiga pisikesed.<br/>Pensionärile tuleb öelda <i>"ei tohi"</i> (oma raha sinna panna) või <i>"tohib"</i>.
Ikka tohib kindel eesti värk Saaremäe Ummi nii lubas ütleb vanainimene vastu.<br/>
<blockquote><b>"ttrust"</b><br /><blockquote><b>"gooligan"</b><br/>Postimees oma klassikalises "headuses" - <br/><a target="_blank" href="https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244">https://arvamus.postimees.ee/7633463/juhtkiri-riigi-hoolimatus-on-jatnud-hoiustajad-kaitseta#_ga=2.57281322.1261008060.1665983566-1612955207.1659102244</a><br/><br/>Iga asja peab riik reguleerima, kontrollima jne. Aastaid on inimesi hoiatatud, et kõrgem hoilaenuühistute intress = kõrgem risk. Lisaks peaks kõik hoiustajad ju teadma, et tegu ei ole finantsasutusega ja sealsed hoiused ei ole tagatud. Täna saadetakse välja ikka totaalselt vale signaal, et vaatamata kõrgemale intressile peaks ikkagi riik kõike kontrollima/tagama jne. Kapitalism nii ei toimi. Igaühel on oma riskilävi ja on enda asi, kas ostab bitcoini või Saksa võlakirja. <br/>Kuid kõrgemat riskipreemiate võtjaid ei peaks küll nüüd ülejäänud maksumaksjad hiljem välja lunastama. <br/>Ootan huviga, millal PM nõuaks ka püramiidiskeemide seaduse vastuvõtmist ning sinna "investeerinute" hoiuste taagamist (soovitavalt koos algselt lubatud tulukusega).</blockquote><br/>Kui sa ütled suvalisele pensionärile sõna "risk" siis ta ei saa sellest sõnast aru. <br/>Sest <i>"teised teevad ju ka!"</i> (panevad raha sisse), <i>"hoiu-laenuühistu on töötanud juba aastaid!"</i> ja <i>"sellel või teisel tuttaval on intressid laekunud!"</i>. Vähemalt paberil on intressid laekunud.<br/>Sõna "risk" sobib professionaalile, kes oskab selle sõnaga midagi asjalikku ka peale hakta. Sõna "risk" eeldab portfelli hajutamist, mida tavaline pensionär ei tee, sest ta ei saa aru ja ta säästud on liiga pisikesed.<br/>Pensionärile tuleb öelda <i>"ei tohi"</i> (oma raha sinna panna) või <i>"tohib"</i>.</blockquote><br/><br/>Olen korduvalt ja korduvalt pidanud inimestele selgitama, et aktsiate ost ja pensionisamastesse raha paigutamine ei ole ,,kellegile oma raha ära andmine" ja needsamad inimesed on irvitanud, et kas mul on ka raha mõnes laenuühistus(et investeerides ju jääd rahast kindlasti ilma). Inimeste finantsharidus on kohati täiesti olematu.<br/>Hoiu-laenuühistute tegevus on vaja võtta finantsjärelvale kontrolli alla nii hoiustajate, kui ka laenajate kaitseks.<br/><a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7632207/ei-saa-aru-mis-raha-see-siin-on-audiitor-rebis-tuntud-eesti-hoiu-laenuuhistu-aruande-ribadeks">https://majandus.postimees.ee/7632207/ei-saa-aru-mis-raha-see-siin-on-audiitor-rebis-tuntud-eesti-hoiu-laenuuhistu-aruande-ribadeks</a>
tuhandest eesti-hoiu-laenuühistu investorist ei olnud kõik seniilsed pensionärid, kes uudiseid ei loe, seadusi ei tunne ja riskidest aru ei saa. vanainimestel on kõvasti aega, raadio päevad läbi mängib ja nad on kohati asjadega paremini kursis, kui mõni neljakümbine kalevipoeg. kui nad niipalju said aru, et oma raha kümne prossaga hoiu-laenuühistusse viia ja mitte seda neli korda vedelama tootlusega, aga tagatisfondi kaitsega holm panka või inbanki panna, siis suur enamus sai neist ka aru, et selle raha säilimine nendes ettevõtetes ei ole kaitstud. lugesin ekspressist, et tüsedamad hoiused olid seal veerand miljonit eurot ja asja sisu, mis töötab ja millele mängitakse, on ikkagi inimlik ahnus. urmas paeti suguseid, kes ennast vabatahtlikult lüpsta lasid ja ei saa 'ma ju ei teadnud' taha pugeda, oli seal samuti üksjagu. ma kahtlemata ei ole selle vastu, et kõige naglamate huiaaritajate tegevust selles vallas tuleb reguleerida, aga kõige põhi on ikkagi tavainimese finantskirjaoskuse arendamine. selles plaanis, et meie tulevased pensionärid ei oleks eriti lollid, oli ka teise samba lammutamine pedagoogiline fopaa, kuna sellest läks vaid paar prossa pik'dele ning ülejäänu teadagi kuhu. rahvale peaks pähe taguma, et kui väärtpaberite ajalooline keskmine aastatootlus on 10%, inflatsiooni, tulumaksu ja teenustasudega korrigeerituna umbes 6+, siis regulaarselt osa oma papist investeerides ja mitte kõike kolmeeuroste kohvitopside ja igaastaste telefonivahetuste peale ära tarbides, hakkab liitintress teie kasuks tööle ) <br/>
kuskohas me siis joone tõmbame? Kas loome kujutelma, et maksumaksja hüvitab ka heausksetele ponzi-skeemis osalejatele oma "investeeringu" ja lubatud kasumi? <br/>Samasuguseid pilte võib näidata ka neist, samamoodi on ullikesed äratinistatud isehakanud "politseinike" poolt, kes alkarit küsivad et lähedase fiktiivset liiklusõnnetust varjata. Hüvitame äraantud kirsturaha?<br/>Mida teha inimestega, kes on soetanud lotopileti, mis ei võitnud? Maksame kinni?<br/><br/>Iga kord, kui karmistame seadust sellistes valdkondades, ilmub nurgatagant välja uue põlvkonna seninägematu "finantsteenus" millele täiendatud seadus ei laiene. Seda võistlust me niimoodi ei võida.<br/>
Ehk aitaks veidi, kui slaavi nimega tegelasi HLÜde juhatustes ja tegelikeks kasusaajates ei lasta läbi. Mitu Eesti nime on nendes viimastes HLÜ skandaalides läbi käinud?
Tuleb muidugi aru saada, et päris hoiu-laenuühistute liikmeteks poleks need vanurite massid läinud, sest siis hoiuste intressid oleks olnud tunduvalt madalamad. Seega ühistu liikmeks astumisel peab olema inimesel siis mingi muu põhjus, näiteks laenu saada. <br/>Eksisteerib küll <a target="_blank" href="https://www.riigiteataja.ee/akt/13331199">Hoiu-laenuühistu seadus</a>, aga miks see seadus ei takista hoiu-laenuühistutel põhikirja ja lepingute sellisel kujul kehtestamist, kus ühistu liikmetelt võetakse kõik ühistu juhtimise õigused ära, ei oska seletada. Riigil oleks olnud väga lihtne kõik need libaühistud <b>juba varakult</b> kinni panna, kui seadus seda võimaldaks -- piisab kui libaühistu paberid ei vasta seaduses ettenähtud korrale või libaühistu reaalselt tegutseb seadust eirates.<br/><br/>Ma vaatan et neid liba-hoiu-laenuühistuid on tekkinud kusagil 7-8 aastat tagasi nagu seeni pärast vihma, mõnest pole kuulnudki. Näiteks see hiljuti viidatud "Intus Hoiu-Laenuühistu".
Tänane Ekspressi artikkel kirjeldab Eriali esimese võlausaldajate koosolekut üpris värvikalt ja samas annab aimu, millisele sihtgrupile selliseid "finantsteenuseid" suunatakse.<br/><br/><blockquote><i>Krupp selgitab mikrofoni, et võlausaldajad peavad ise enda eest seisma. Selleks tuleb 19. novembriks esitada tema büroosse nõudeavaldus. Ta pole varem pankrotimenetluses jaganud näidisblankette, kuid nüüd on ta need ette valmistanud ja jagab saalis laiali („Piisab ühest lehest, proua!"). Kui keegi pakub, et võiks ka suuliselt avalduse täitmist selgitada, teeb Krupp sedagi.<br/>„Ma ei oska neid intresse arvestada," teatab hääl saalist.<br/>Krupp õpetab, et „aastas on 365 päeva ja kui intress on 10 protsenti, siis tuleb 10 jagada 365ga ja korrutada saadud jagatis vastava päevade arvuga".<br/>„Kindlasti on teil mõni lähedane inimene, kes seda teha oskab," sõnab Krupp.<br/>„Ma ei ole jurist, ma ei pea kõike teadma!" vastatakse saalist.<br/>„Siin läheb laadaks ära, proua!" rahustab Krupp naisterahvast, kes on nõudeavalduse koostamise ja esitamisega seotud küsimustega tema laua juurde tulnud.<br/>...<br/>„Milleks see pühamees on siia tulnud?" pahandab keegi, viidates Harju maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, kes kannab oma ametirüüd - musta talaari ja valget žabood. Fisker tõuseb ja selgitab kaastundlikult, et keegi võlausaldajatest ei peagi midagi teadma juriidikast. Kui keegi jääb hätta nõudeavaldusega, soovitab ta pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kohtuniku sõnul võib avaldus olla kas või kümme lehekülge pikk, peaasi, et inimene saab kõik välja öelda.</i></blockquote>
"Kohtuniku sõnul võib avaldus olla kas või kümme lehekülge pikk, peaasi, et inimene saab kõik välja öelda."<br/><br/>Täpselt. Kohus ei ole koht kust õigust saab, vaid koht kus poolte vaidlus pragmatiseeritakse ja tagatakse, et pooled metsikuks ei läheks. Kohtu ülesanne on pooled rahustada, ja meetodeid on siin mitmeid. Näiteks protsess jaotatakse ajaliselt aastateks. Repsi puhul mõeldi isegi välja ilmselt reklaami faktor: kohtusessioone on tervelt 44. Pooltel antakse õigus kohtus vanduda ja valetada ja oma nn "pease" ära öelda. <br/><br/>Ka hoiu-laenuühistute puhul on kohtu ülesanne asi kuidagi maandada.
Kui "Erialis" raha enam üldse pole ja enam pole ette näha, et millalgi seda tuleb ka, siis võlausaldajad võivad endi eest kuipalju tahes seista, raha nad ikkagi enam tagasi ei saa. <br/>Võlausaldajale võib jääda kohtus "õigus", aga mida sa selle palja tühja "õigusega" peale hakkad?
IMO panu Ummi raha ka kas Armeeniasse või Rumeeniasse/Bulgaariasse, s.t ikka ahnusest sinna kus saab kaotada.<br/>Kui ta Euroopas lõpetab, valime rahandusministriks.<br/>Tegelt kavatsen tulevastel valimistel oravate poolt hääletada. Isamaa vihastas selle II samba uue skandaaliga, kus nimetavad asja Ponzi skeemiks, aga ise hoiavad oma raha edasi.
<blockquote><b>"MSM"</b><br />IMO panu Ummi raha ka kas Armeeniasse või Rumeeniasse/Bulgaariasse, s.t ikka ahnusest sinna kus saab kaotada.<br/>Kui ta Euroopas lõpetab, valime rahandusministriks.<br/>Tegelt kavatsen tulevastel valimistel oravate poolt hääletada. Isamaa vihastas selle II samba uue skandaaliga, kus nimetavad asja Ponzi skeemiks, aga ise hoiavad oma raha edasi.</blockquote><br/><br/>Suht mõttetu on ju lahkuda, kuni kehtib 2+4 süsteem. Paremat tootlus vaevalt kuskilt saada õnnestub. Iseasi kas peab olema pensionifondis. Oletan, et Isamaa mehed mõtlesid sama.
<blockquote><b>"Henri XI"</b><br /><blockquote><b>"MSM"</b><br/>IMO panu Ummi raha ka kas Armeeniasse või Rumeeniasse/Bulgaariasse, s.t ikka ahnusest sinna kus saab kaotada.<br/>Kui ta Euroopas lõpetab, valime rahandusministriks.<br/>Tegelt kavatsen tulevastel valimistel oravate poolt hääletada. Isamaa vihastas selle II samba uue skandaaliga, kus nimetavad asja Ponzi skeemiks, aga ise hoiavad oma raha edasi.</blockquote><br/>Suht mõttetu on ju lahkuda, kuni kehtib 2+4 süsteem. Paremat tootlus vaevalt kuskilt saada õnnestub. Iseasi kas peab olema pensionifondis. Oletan, et Isamaa mehed mõtlesid sama.</blockquote><br/>Mina näiteks kogun nüüd teises sambas suure rõõmuga edasi, sest just nüüd on see lõpuks koht, mis on investeerimist (kui seda võib nii nimetada) väärt. <br/>Pensionireform tegi teise samba normaalseks ja on täiesti loomulik, et selle vana räpase haisva mädaneva süsteemi reformi toetajad just nimelt nüüd seal edasi koguvad. <br/>Mis mõte oleks reformil olnud, kui see oleks pärast seda edasi olnud Ponzi skeemi variant (tegelikult muidugi halvem, aga jäägu see juba pensioniteemasse)!<br/><br/>
<blockquote><b>"Velikij"</b><br /><blockquote><b>"Henri XI"</b><br/><blockquote><b>"MSM"</b><br/>IMO panu Ummi raha ka kas Armeeniasse või Rumeeniasse/Bulgaariasse, s.t ikka ahnusest sinna kus saab kaotada.<br/>Kui ta Euroopas lõpetab, valime rahandusministriks.<br/>Tegelt kavatsen tulevastel valimistel oravate poolt hääletada. Isamaa vihastas selle II samba uue skandaaliga, kus nimetavad asja Ponzi skeemiks, aga ise hoiavad oma raha edasi.</blockquote><br/>Suht mõttetu on ju lahkuda, kuni kehtib 2+4 süsteem. Paremat tootlus vaevalt kuskilt saada õnnestub. Iseasi kas peab olema pensionifondis. Oletan, et Isamaa mehed mõtlesid sama.</blockquote><br/>Mina näiteks kogun nüüd teises sambas suure rõõmuga edasi, sest just nüüd on see lõpuks koht, mis on investeerimist (kui seda võib nii nimetada) väärt. <br/>Pensionireform tegi teise samba normaalseks ja on täiesti loomulik, et selle vana räpase haisva mädaneva süsteemi reformi toetajad just nimelt nüüd seal edasi koguvad. <br/>Mis mõte oleks reformil olnud, kui see oleks pärast seda edasi olnud Ponzi skeemi variant (tegelikult muidugi halvem, aga jäägu see juba pensioniteemasse)!<br/><br/></blockquote><br/><br/>Aitäh Sulle! Poisid Euronicsi kassajärjekorrast tervitavad ja hoiavad pöialt. Usuvad, et see kulub neile kunagi marjaks ära. :D
<blockquote><b>"k525"</b><br /><blockquote><b>"Velikij"</b><br/><blockquote><b>"Henri XI"</b><br/><blockquote><b>"MSM"</b><br/>IMO panu Ummi raha ka kas Armeeniasse või Rumeeniasse/Bulgaariasse, s.t ikka ahnusest sinna kus saab kaotada.<br/>Kui ta Euroopas lõpetab, valime rahandusministriks.<br/>Tegelt kavatsen tulevastel valimistel oravate poolt hääletada. Isamaa vihastas selle II samba uue skandaaliga, kus nimetavad asja Ponzi skeemiks, aga ise hoiavad oma raha edasi.</blockquote><br/>Suht mõttetu on ju lahkuda, kuni kehtib 2+4 süsteem. Paremat tootlus vaevalt kuskilt saada õnnestub. Iseasi kas peab olema pensionifondis. Oletan, et Isamaa mehed mõtlesid sama.</blockquote><br/>Mina näiteks kogun nüüd teises sambas suure rõõmuga edasi, sest just nüüd on see lõpuks koht, mis on investeerimist (kui seda võib nii nimetada) väärt. <br/>Pensionireform tegi teise samba normaalseks ja on täiesti loomulik, et selle vana räpase haisva mädaneva süsteemi reformi toetajad just nimelt nüüd seal edasi koguvad. <br/>Mis mõte oleks reformil olnud, kui see oleks pärast seda edasi olnud Ponzi skeemi variant (tegelikult muidugi halvem, aga jäägu see juba pensioniteemasse)!<br/></blockquote><br/>Aitäh Sulle! Poisid Euronicsi kassajärjekorrast tervitavad ja hoiavad pöialt. Usuvad, et see kulub neile kunagi marjaks ära. :D</blockquote><br/>Sul on Euronicsiga mingi kana kitkuda? Konkurent või lihtsalt kunagi kehva teeninduse osaliseks saanud?<br/><br/>
<blockquote><b>"Velikij"</b><br /><blockquote><b>"k525"</b><br/><blockquote><b>"Velikij"</b><br/><blockquote><b>"Henri XI"</b><br/><blockquote><b>"MSM"</b><br/>IMO panu Ummi raha ka kas Armeeniasse või Rumeeniasse/Bulgaariasse, s.t ikka ahnusest sinna kus saab kaotada.<br/>Kui ta Euroopas lõpetab, valime rahandusministriks.<br/>Tegelt kavatsen tulevastel valimistel oravate poolt hääletada. Isamaa vihastas selle II samba uue skandaaliga, kus nimetavad asja Ponzi skeemiks, aga ise hoiavad oma raha edasi.</blockquote><br/>Suht mõttetu on ju lahkuda, kuni kehtib 2+4 süsteem. Paremat tootlus vaevalt kuskilt saada õnnestub. Iseasi kas peab olema pensionifondis. Oletan, et Isamaa mehed mõtlesid sama.</blockquote><br/>Mina näiteks kogun nüüd teises sambas suure rõõmuga edasi, sest just nüüd on see lõpuks koht, mis on investeerimist (kui seda võib nii nimetada) väärt. <br/>Pensionireform tegi teise samba normaalseks ja on täiesti loomulik, et selle vana räpase haisva mädaneva süsteemi reformi toetajad just nimelt nüüd seal edasi koguvad. <br/>Mis mõte oleks reformil olnud, kui see oleks pärast seda edasi olnud Ponzi skeemi variant (tegelikult muidugi halvem, aga jäägu see juba pensioniteemasse)!<br/></blockquote><br/>Aitäh Sulle! Poisid Euronicsi kassajärjekorrast tervitavad ja hoiavad pöialt. Usuvad, et see kulub neile kunagi marjaks ära. :D</blockquote><br/>Sul on Euronicsiga mingi kana kitkuda? Konkurent või lihtsalt kunagi kehva teeninduse osaliseks saanud?<br/><br/></blockquote><br/><br/>Ma pidasin loomulikult silmas kliente kassajärjekorras, kes enda pensioni värviteleka vastu vahetasid.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/8/9/894929252ebce367f2a713c11c6f010299516873.jpeg"/><br/><br/>Nagu ka lisatud Euronicsi käibenumbritest näed, oli neid üksjagu. Ei maksa endale illusioone luua, et nad enda pensionipõlves sinu rahakoti kallale ei tüki. Aga see selleks, antud teemas natuke offtopic.<br/><br/>PS. See on ka hea graafik kõigile neile, kes täna räägivad, et Eesti majandus on kriisis ning riik peaks energiaarved kinni plekkima. Äkki enne peaks inimesed näiteks olmeelektroonika tarbimisega natuke tagasi tõmbama ja siis saaks rääkida vajadusest riiklikult eluasemekulusid katta.
<blockquote><b>"k525"</b><br /><br/>PS. See on ka hea graafik kõigile neile, kes täna räägivad, et Eesti majandus on kriisis ning riik peaks energiaarved kinni plekkima. Äkki enne peaks inimesed näiteks olmeelektroonika tarbimisega natuke tagasi tõmbama ja siis saaks rääkida vajadusest riiklikult eluasemekulusid katta.</blockquote><br/><br/>Selle kohta on naaberriigi koomik ilusti öelnud <a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=3Eo2uq5k1O0">"not the same people"</a> Need pensioniraha ostjad on juba raha "investeerinud", täna ostavad need, kes peidavad raha inflatsiooni eest :)<br/><br/>
Tuligi ära. Jälle üks seadus, millega püütakse kaamelist lehma ja porgandist puuvilja teha.<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608767239/rahandusminister-hoiu-laenuuhistutele-hakkab-laienema-tagatisfondi-kaitse">https://www.err.ee/1608767239/rahandusminister-hoiu-laenuuhistutele-hakkab-laienema-tagatisfondi-kaitse</a><br/><br/>Parem tehku siis juba finantsasutuste seadus niimoodi ringi, et kõigile hoiuseid kaasavatele institutsioonidele kehtiks samad reeglid. S.t. ühistud reorganiseerida pankadeks ja jutul lõpp. Aga ei, ikka üksikute paragrahvide kaupa üritatakse põhimõttelisi probleeme lahendada, tulemuseks puder ja kapsad.
<a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/27/varske-rahandusminister-hoiu-laenuuhistud-saavad-tagatisfondi-kaitse">https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/27/varske-rahandusminister-hoiu-laenuuhistud-saavad-tagatisfondi-kaitse</a><br/>Ehk siis pätikari kes seniilsete vanainimeste hoiuseid vaskule kandivad saavad edaspidi tagatisfondi garantii kuigi pole kunagi sinna erinavalt pankadest ega investeerimisühingutest sentigi panustanud. Õiguskantslerilt pole ilmselt isegi mõtet küsida kas see on kosher- liiga keeruline teema ja lõpuks tuleb ju inimesi nende endi lolluse eest kaitsta.
<blockquote><b>"Cynic"</b><br /> pätikari kes seniilsete vanainimeste hoiuseid vaskule kandivad saavad edaspidi tagatisfondi garantii kuigi pole kunagi sinna erinavalt pankadest ega investeerimisühingutest sentigi panustanud. </blockquote><br/><br/><i>Kuni 100 000 euro ulatuses eraisikute pangahoiuseid kindlustav tagatisfondi kaitse hakkaks eelnõu seaduseks saamisel ühistute hoiustele kehtima <b>"just nii nagu see kehtib täna hoiustele pankades"</b>, selgitas rahandusminister Annely Akkermann ...<br/><br/>Alates 1998. aastast on hoiusekindlustus Eestis tegutsevatele pankadele kohustuslik ja <b>pangad finantseerivad tagatisfondi ise.</b><br/></i><br/>
<blockquote><b>"mutionu"</b><br /><blockquote><b>"Cynic"</b><br/> pätikari kes seniilsete vanainimeste hoiuseid vaskule kandivad saavad edaspidi tagatisfondi garantii kuigi pole kunagi sinna erinavalt pankadest ega investeerimisühingutest sentigi panustanud. </blockquote><br/><i>Kuni 100 000 euro ulatuses eraisikute pangahoiuseid kindlustav tagatisfondi kaitse hakkaks eelnõu seaduseks saamisel ühistute hoiustele kehtima <b>"just nii nagu see kehtib täna hoiustele pankades"</b>, selgitas rahandusminister Annely Akkermann ...<br/><br/>Alates 1998. aastast on hoiusekindlustus Eestis tegutsevatele pankadele kohustuslik ja <b>pangad finantseerivad tagatisfondi ise.</b></i></blockquote><br/>Väga hea tähelepanek. Hoiu-laenuühistud võiksid ka ise oma tagatisfondi finantseerida ja see oleks ju tõeliselt hea lahendus. Nagu päriselt, ilma naljata.<br/><br/>
Liba-hoiu-laenuühistu peaks kõikide hoidiste omanike sisse pandud raha panema tagatisfondi kuni selles hoidise-kontos on 100000 eurot täis. Kõik mis ületab 100000 eurot, saab libaühistu enda tarbeks rakendada. Ja kõik see tuleb rakendada kohustuslikus korras.
<blockquote><b>"ttrust"</b><br />Liba-hoiu-laenuühistu peaks kõikide hoidiste omanike sisse pandud raha panema tagatisfondi kuni selles hoidise-kontos on 100000 eurot täis. Kõik mis ületab 100000 eurot, saab libaühistu enda tarbeks rakendada. Ja kõik see tuleb rakendada kohustuslikus korras.</blockquote><br/><br/>Iga hoiustaja kohta.