10 points rightsaid! :)<br /><br />B.
10 points rightsaid! :)<br /><br />B.
Äripäev Online<br />http://www.aripaev.ee <br /><br />Eestlase laenukoorem on kaalukas <br />Andris Feldmanis<br />Andris.Feldmanis@aripaev.ee 21.04.2005 00:00<br /><br />Samal ajal kui pangad õhutavad üha enam laenama, on eestlase laenukoorem juba praegu märgatavalt raskem kui soomlasel – keskmine eluasemelaenu tagasimakse on Eestis üle 600 krooni suurem kui Soomes, samas kui Eesti keskmine palk on Soome omast ligi viis korda väiksem.<br /><br />Hansapanga agressiivne tarb... <br />Selline number selgub Nordea Panga Eesti ja Soome esinduste andmete võrdlemisel. Nimelt on tänase päeva seisuga keskmine eluasemelaenu igakuine tagasimakse Nordea Pangas Eestis 4380 krooni. Soomes on see number aga märgatavat väiksem – 3760 krooni. Samal ajal on keskmine kuupalk Eestis 7700 ja Soomes 36 300 krooni.<br /><br />Nende numbrite taga on ühelt poolt kindlasti soomlaste pikem laenamiskultuur, kuna seal on pikaajalisi eluasemelaene pakutud juba aastakümneid. Teine faktor on suurem kihistumine Eestis, sest laenuvõimelisi inimesi on siin vähem. Samas räägivad suhtarvud arvestades keskmist kuupalka siiski eestlaste suurest laenukoormast.<br /><br />“Ma isiklikult ei ütleks, et eestlane on meeletult võlgu elaja ja ma ei ütleks ka seda, et ta on ülimalt konservatiivne,” ütles Hansapanga eraisikute panganduse juht Priit Põldoja, kelle ametisse asumisega poolteist aastat tagasi Hansapanga tugevam sekkumine laenukonkurentsi alguse sai. “Keskmise majapidamise bilanss on suhteliselt kvaliteetne,” lisas ta.<br /><br />Põldoja sõnul tuleb pangal äri ajada kahest seisukohast lähtuvalt: pank kui konservatiivne rahandusasutus ja pank kui jaekaupmees. Omavahelisest konkurentsist tekib üha elavnev laenupakkumine.<br /><br />Nii jätkavadki pangad järjest aktiivsemalt laenutoodete reklaamimist. Viimasena alustas lisaks eluasemelaenule ka aktiivset tarbimislaenu kampaaniat Hansapank. <br /><br />Sissetulekud ei saa kasvada oluliselt aeglasemalt kui laenamise tempo.<br />Priit Põldoja, Hansapanga eraisikute panganduse juht Põldoja sõnul näevad nad eraisikute portfellis väga vähe riske. “Need on need kulutused, mis tehakse alati,” ütles ta aktiivse eluasemelaenude võtmise ohte kommenteerides. Võimaliku majanduslanguse puhul jäävad kaotajaks tema hinnangul eelkõige kaupmehed, kuna inimesed peavad hakkama kokku hoidma just muude kulutuste arvel.<br /><br />“Me ei arva, et laenuturg on ülekuumenenud. Eestis alustati laenudega ju siiski nullist ja praegu toimub veel tühimiku täitmine ja teatud “normaaltasemeni” jõudmine,” kinnitas ka Nordea Panga Hobujaama kontori juhataja Teet Parring.<br /><br />Ka tema sõnul on oht just selles, et inimene ei vaata tihti suurt laenu võttes, milliseid kulutusi tal võib tulevikus vaja teha olla. “Tal ei teki küll probleeme laenu tagasimaksmisel, kuid kulutades laenu tagasimaksmiseks pika aja jooksul siiski arvestatava osa oma igakuisest sissetulekust, lõikab ta ühtlasi ära mitmed tulevikuvõimalused,” rääkis ta.<br /><br />Üldine laenukoormus on Eestis hetkel makromajanduslikelt näitajatelt üpris madal võrreldes Euroopa keskmisega. SKPst moodustab eluasemelaenude maht hetkel umbes 20%. Euroopa keskmine sama näitaja kohta on 54%. Nende näitajate põhjal Eestis kasvuruumi on, kuigi uutest Euroopa Liidu riikidest oleme ka siin esirinnas. <br /><br />Tohutult kiire on aga laenude kasvutempo. Eelmisel aastal kasvasid Eestis eluasemelaenud 50%, samas suurusjärgus kasvu on oodata ka sel aastal, eestlaste sissetulekud ei kasva aga vastavas tempos. “On selge, et kui eluasemelaenud kasvasid eelmisel aastal 50% ja sel aastal kasvavad kusagil 40%, umbes samamoodi ka eraisikute laenud, ning majanduse nominaalkasv on kusagil 10%, siis see ei saa ju jätkuda lõpmatuseni,” ütles Põldoja. “Sissetulekud ei saa kasvada oluliselt aeglasemalt kui laenamise tempo.”<br /><br />Loe ka <br />Kinnisvara pole mõtet vahetada suvalaenu peenrahaks <br />Eestlased on hullumeelsed oportunistid <br />Investeerimispanga UBS uuringu kohaselt on tallinlaste ostujõud Euroopa Liidu pealinnadest madalaim. Eesti Pank on juba pikemat aega manitsenud panku laenude andmisel ja inimesi võtmisel – eelkõige on ka keskpanga hinnangul kannatajateks laenuvõtjad, kes laenuga kaasnevaid riske adekvaatselt ei hinda. “Võimaliku keskkonnamuutuse korral on esmasteks kannatajateks ikkagi need laenuvõtjad, kes oma laenamisega seotud riske kas alahindasid või jätsid need maandamata,” sõnas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer.<br /><br />Konkurendid tarbimislaenu suhtes ettevaatlikud<br />Kaks nädalat tagasi aktiivset tarbimislaenu kampaaniat alustanud Hansapanga konkurendid jäävad tarbimislaenude osas konservatiivseks, kuigi seni on kampaania väga häid tulemusi andnud.<br /><br />Kampaania esimese napi poolteise nädalaga anti tarbimislaenu taotlusi Hansapangas sisse 250. Ühispangas, kus juba varem on sarnane toode olemas olnud, võetakse tavaliselt umbes 150–200 tarbimislaenu kuus.<br /><br />Üldjuhul kipuvad igasugused tarbimislaenud kuluma siiski igapäevasemate ja mitte väga otstarbekate kulutuste katteks.<br />Teet Parring, Nordea Pank “Tahtsime eluasemelaenude kõrvale tuua maailmas suhteliselt laialt levinud toote, mis näitab, et kinnisvara tagatisel on võimalik laenata ka teistel eesmärkidel,” sõnas Hansapanga eraisikute panganduse juht Priit Põldoja.<br /><br />Ülelaenamishirmu Põldoja tarbimislaenuga seoses ei näe. “Me näeme, et selline riski ja tootluse tasakaal on täiesti olemas,” ütles ta. “Eesti elanikkond tervikuna ei ole väga võlas, seda võlga on suhteliselt vähe.”<br /><br />Kuigi teistes pankades on sarnased tooted juba varem olemas, ei kavatse nad aktiivse kampaaniaga kaasa tulla.<br /><br />“Me ei ole seda võimalust aktiivselt reklaaminud, sest üldjuhul kipuvad igasugused tarbimislaenud kuluma siiski igapäevasemate ja mitte väga otstarbekate kulutuste katteks,” sõnas Nordea Panga Hobujaama kontori juhtaja Teet Parring, lisades, et kodu tagatisel igapäevaseid kulutusi teha ei ole mõistlik.<br /><br />“Ma arvan küll, et me selles osas otseselt mingit kampaaniat ei planeeri,” ütles ka SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. Ühispank on Soovilaenu nime all kinnisvara tagatisel tarbimislaenu andnud juba 2000. aasta sügisest. “Näha ette sellist suurt kampaaniat ja olulist nõudluse kasvu, ma arvan, et see pole põhjendatud,” lisas Messimas. Sagedamini võetakse Soovilaenu tema sõnul auto ostmiseks, tervisekulude katteks või remondiks. “Rääkides nõustajatega, et on kas reisi või niisama peo korraldamise jaoks võetud, siis seda eriti ei ole olnud,” sõnas Messimas. Kõigist Ühispanga eralaenudest on umbes viiendik Soovilaenud, keskmiselt võetud neljaks aastaks ja keskmine summa 50 000–60 000 krooni.<br /><br />Pankade turunduskulud kasvavad<br />Viimasel ajal on pankade turunduskulud suurenenud, kuna sarnaselt mobiilioperaatorite vahelise turundussõjaga käib tihe konkurentsivõitlus ka pankade vahel.<br /><br />“Turunduse osas ei ole pangandusturul nii aktiivset kevadet kui tänavune varem kindlasti olnud, selles osas on võrdlus mobiilioperaatoritega kohane,” ütles Hansapanga turundusdirektor Toomas Tiivel. <br /><br />Turunduse osas ei ole pangandusturul nii aktiivset kevadet kui tänavune varem kindlasti olnud.<br />Toomas Tiivel, Hansapanga turundusdirektor Turunduskulude kasv absoluutnumbrites laenude osas on Hansapangas kasvanud, kuid näiteks kulu järgi lepingu kohta on suhtarvudes toimunud pigem vähenemine.<br /><br />Turunduskulud on kiirelt kasvanud ka Nordea Pangas. Viimaste aastatega on Nordea Panga Hobujaama kontori juhataja Teet Parringu sõnul turunduskulud kahekordistunud. “Hoolimata sellest on need konkurentide omadest siiski kordades väiksemad,” lisas aga Parring.<br /><br />Sampo Panga kommunikatsioonijuhi Anneli Rõugu sõnul on neil üldised turunduskulud jäänud samasse suurusjärku varasemaga. Muudatused on toimunud selles osas, kuidas see summa erinevate projektide vahel jaguneb. “Suurenenud on kulud näiteks kodulaenuga seotud pakkumistele,” rääkis Rõuk.<br /><br />Tiiveli sõnul võib edaspidi siiski oodata turundusvõitluse teatavat rahunemist. “Laenuintressidel enam langemisruumi ei ole ja seetõttu ehk on oodata mõningast turunduslikku jahtumist aasta teisel poolel,” lisas Tiivel lõpetuseks.<br /><br /> <br />
Kuidas saab nordea pank anda laenu inimesele, kelle palk on keskmiselt 7700 summas, mis on peaaegu 50% kuumaksest, 3760 krooni.<br />Samas, kui 7700 on kõikide eraisiku kontode keskmine, siis ei näita see number midagi laenuturu kohta.<br /><br />Ühtlasi tekib küsimus, kas tõesti 3760 on keskmine kuumakse. Eeldades, et enamik kipub laenu võtma 30 aastaks, et laenu rendi alternatiivina kasutada, siis 3760 on ca miljonikroonise property kuumakse. Vaevalt, et kogu eesti lõikes on tegemist KESKMISE kuumaksega. Või siiski? Või tõmbab nordea eesti miljonikorterite ja mitme miljoni majade ostjaid ligi? Pigem arvasin vastupidi.
Kuskilt on paaril korral kõrvu jäänud, et keskmine eluasemelaenu pikkus on umbes 15 aastat.
tehvlon, 7700 on kogu Eesti keskmine palk, mitte Nordea Eesti eraisiku konto-omanike keskmine. Samas kuumakse keskmine on Nordea Eesti kodulaenu klientide keskmine. Võrreldavad on numbrid seepärast, et Soomest on võetud samad numbrid e. Soome keskmine palk ja Soome Nordea kodulaenuklientide keskmine kuumakse.<br /><br />Selles osas nõus, et laenuturu kohta üldiselt ei näita see midagi. Minu jaoks näitab see võrdlus seda, et Soomlastel on omakapitali rohkem kui Eestlastel. Ehk Soomes on Nordea kodulaenu finantsvõimendus keskmiselt väiksem kui Eestis.<br />
Jah, Romario, minu viga, lugesin uudist mõnevõrra lohakalt. Kaldusin eeldatud kontekstist kõrvale :)<br />Ja nüüd uuesti lugedes ajasin ka 3760 ja 4380 omavahel segamini. 3760 ikka soomlaste kuumakse.<br />Piinlik, liiga vara üles ärgatud.<br /><br />Aga nüüd selge pilguga vaadates: Mis imekinnisvara see soomes on, mida 3760 kuumaksega soetatakse? Või on vaatluse all olnud laenude keskmine laenuperiood Eesti omast oluliselt pikem, nii 60 aastat?<br />Kuhu soomlane oma raha siis paneb, kui ei taha kiirelt laenu tagasi maksta?
"Või on vaatluse all olnud laenude keskmine laenuperiood Eesti omast oluliselt pikem, nii 60 aastat?"<br /><br />tehvlon, Soomes ei saa keskmine laenuperiood kohe mitte 60 aastat olla. Just tulid nad välja selle 60-aastase laenuga, mis on seni maksimaalne lubatav laenuperiood<br />B.
tehvlon,<br />Helsinki kesmiselt 3K'se ruuduga ja 500K'se elanikkonnaga pole veel Soome nii pealt 1K ruudu ja 4,5M'se elanikkonnaga. Erinevalt Eestis linnriik Tallinna ja sellega külgneva rahvuspargiga.<br />
Eriti hea! Pakkusin selle 60a mõneti provokatiivselt uskumata, et see reaalselt nii pikk saab olla.<br />Aga ju siis saab :)
Kui ei eksi, siis Jaapanis pakuti 100 aasta pikkuseid laenu. Lapselapsed või siis nende lapsed maksavad :O
Soomega on vahe see, et seal suur osa kinnisvara ostetud aastate eest, kui see oli odavam. Sellest ka suhteliselt väiksem kuumakse. See tagab meeldiva puhvri, kui kinnisvarahinnad peaks hakkama langema. Ja seda puhvrit Eestis kohe mitte ei ole.
Ehk siis Soomes on kinnisvara odavam, ka absoluutselt :-) Palju õnne rikkurid! <br /><br />Sai mõni aeg plaani tehtud, et peaks kusagil Helsingist mitte väga kaugel rannasuvila või krundi ostma. Vaese inimese variant - Eestist enam osta ei jaksa. Üürimisest ma üldse ei räägigi - 75 ruutu suvila Saaremaal, 2 nädalat suvel, 18K!!
Pakuvad jube soodsalt igasuguseid laene. <br />Aga riiki koorivad ikka veel (riigitegelased vist pimedad). <br />Õppelaenul näiteks intress ikka veel 10%. Leian, et see võiks olla poole väiksem kui ainult riigiisad küsiksid.
Ilus haridusreform küll, eks ole:)
õppelaen 10%???
CharlieF - peaks vist olema küll. Riik lihtsalt taob 5% sellest kinni. Muidugi ei julge kinnitada, et see nii ka hetkel veel töötab...<br /><br />B.
nojah, ma seda ei mäletanudki enam, omal laen makstud ja intress oli minu jaoks 5%, aga riik vist tõepoolest maksab omalt poolt 5%. SRY
Sügisel on vist pankade poolt suurt õppelaenu kampaaniat oodata?<br />Kui meie riigiisad madalamat intressi ei küsi.
Ma ei leidnud ühtegi "stealth-marketingi", "unethical marketingi", lihtsalt "marketingi" ega ka "inimeste lollitamise" teemat, siis panen siia alla, kuna seostub kaudselt pankade omavahelise rebimisega aina ebatulusamate ja riskantsemate klientide pärast, kus tähelepanu võitmiseks kasutatakse aina labasemaid võtteid ja nüüdsest ka lihtsalt laste lollitamist.<br /><br /><a href="http://www.minut.ee/article.pl?sid=05/04/22/074206&mode=nested" target=_blank>NPNK ehk Ha<b>n</b>sa<b>p</b>a<b>nk</b> ehk totter meediamull, milles lastele valetatakse arusaamatutel eesmärkidel - Minuti artikkel</a>.<br /><br />Vaata ka <a href="http://www.melesmeles.ee" target=_blank>www.melesmeles.ee</a>, mis oli oma sloganite nagu "Mäger rahvusloomaks" jms samuti odav ja totter, kuid oma valdkonna pioneerina siiski "haridusliku väärtusega" ehk näide, how low can marketing assistants go.
paksud rootsi pankurid ostavad ära eesti undergroundi! :)<br /><br />eks tähelepanu nad saavutavad, kuid kas noored on tõesti sellised debiilikud, et sellise reklaami peale nina ei kirtsuta?
<p>loe ka: <a href="http://paavo.estscen.net/2005/04/wlan.php" target="_blank">http://paavo.estscen.net/2005/04/wlan.php</a></p><p>B.</p>
a) Kas see on ikka OK, et suur ja lugupeetud pank valetab (väga suure tõenäosusega sellist NPNK hoonete squattimist pole olnud) ja linna sel viisil risustab (kuuldavasti on selle rotiga kleepse ka liiklusmärkidele pandud)?<br /><br />P.S. Koduleht juba kiirelt maha võetud.<br /><br />b) Reklaamiseadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837108<br /><br />§ 15. Finantsteenuse reklaam <br />(1) Finantsteenusena käesoleva seaduse mõistes käsitletakse krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) § 5 lõike 1 punktides 1-12 nimetatud teenuseid. <br /><br />(2) Finantsteenuse reklaam peab olema arusaadav, üheselt mõistetav ning tagama selge ja kerge arusaamise pakutava teenuse k��ikidest tingimustest, eelkõige tegelikust intressimäärast, kõikidest teistest teenusega seotud kuludest ning maksetingimustest. <br /><br />(3) Finantsteenuse reklaam ei tohi sisaldada konkureerivate teenuste otsest või kaudset võrdlust, milles kasutatakse teavet, mida ei saa otseselt ja kergesti võrrelda. <br /><br />(4) Igas reklaamis või avalikkusele kättesaadavas pakkumises, millega keegi teavitab oma valmisolekust tarbijakrediidi andmiseks või selliste lepingute vahendamiseks ning mis sisaldab andmeid intressimäära või muude krediidikulude suuruse kohta, tuleb ära näidata, vajaduse korral vastavate näidete lisamisega, krediidi kulukuse määr.<br /><br />
poole eelmisest commentist võib lugemata jätta.<br />kui parandus ära tehakse, palun ka mu märkus maha võtta :)
Reklaamid "tasuta", "tasuta kätte" jne on selgelt vale.<br />Raamatupidamise reeglite järgi on ka kohustused rahalise väärtusega arvel olevad.<br />Näiteks telefon tasuta ei ole ju tegelikult tasuta kui on kohustus olla teatud aja klient ja rääkida teatud summa eest.<br />See on kõige primitiivsem näide.<br />Igasuguseid keerulisemaid skeeme on pea kõikides reklaamides ja enamus on sellise seadusega vastuolus.
IMHO: selline tarbimisele õhutamine (kuhu on kadunud säästutoodete promomine ?!) - kusjuures suht paljud raiskavad selle raha asjade peale, mille väärtus ei kasva vaid kahaneb (reisimine, tehnika, auto, muu ninnu-nännu) - toob lihtsalt lähemale selle hetke, et kui intressid (või maksud) peaksid väikese nõksaka ülespoole tegema, siis ootab meid ees korralik kinnisvara kriis, nagu see Soomes nats aega tagasi oli (eelnevalt pangad sõna otseses mõttes toppisid laenuraha klientide taskusse). <br />Ehk siis kohver tiksub niikuinii, nüüd ainult veidike kiiremini :P
üks kommentaar igati lahedast huvialafoorumist streetrace.org kodanik manta poolt<br /><br />---<br />To markos-Minu arvates on elu selleks liiga lühike et osta autosid mis ei maksa 5 aasta pärast mitte midagi-see tähendab jaapanlasi....Ära solvu <br />Vaata-10 aastat vana mersu maksab 150 tonni.aasta vana tojota maksab 150 tonni. <br /><br />Siit moraal-ma ei osta aktsiaid-neid ei sa müüa kui pole aktsiaturgu. <br />MA investeerin kinnisvara ja kulla näol.Üks kõik kui sitas seisus ma olen-ma võin alati selle kuldlusika maha müüa -mul on pere toidetud-Aktsiaid ei ole võimalik müüa kuna puudub turg ja äkki ka see kelle aktsiaid sa ostsid. <br />Sama kehtib ka autodega<br /><br />---
Et midagi osta tuleb omada vahendeid.<br />Kui minna õnge iga tõmmeka peale tarbida, tarbida a la osta rohkem siis võidad rohkem siis vist ühel hetkel on sul ainult laenud ja elad peost suhu. Tagavaraks ja investeerimiseks aga pole midagi.<br />Ostan ainult neid asju mida tõsiselt vaja on. Mitte et nüüd hirmsasti targutada tahaks aga kaks väga erinevat suunda on ostmise juures.<br />1. odav, soodus, saab mitu tükki, iga teine on tasuta, kolm kahe hinnaga. (Kampaaniad)<br />2. ok, et on natuke kallis aga ilma on kulud veel suuremad pean endale ühe soetama. (näiteks uus küttesüsteem)
missiis saab sellest hädisest NPNK-st? kas hansapank tõmbab juhtme ja kirjutab kulud korstnasse?<br /><br />http://www.epl.ee/artikkel_290407.html
NPNK kampaania õnnetu/õnnelik lõpp Äripäevast:<br /><br />Hansapank: NPNK on spetsiaalselt noortele mõeldud pank<br />Kristi Malmberg<br />Kristi.Malmberg@aripaev.ee<br />26.04.2005 11:43<br /><br />Hansapank teatas, et rohkelt kõneainet pakkunud NPNK kampaania on korraldatud koostöös noortega, et tutvustada spetsiaalselt noortele mõeldud teenuseid.<br /><br />"Tegemist on kampaania avalöögiga, et äratada noorte tähelepanu ning see sai saavutatud üle ootuste hästi - NPNKst räägitakse nii tänaval kui ka Interneti foorumites ning kampaania sümboolikat võeti endale koju kaasa," lausus Hansapanga turundusdirektor Toomas Tiivel. Tema sõnul tuli kampaania korralduslik initsiatiiv Hansapanga poolt, kuid ideed noortelt endilt.<br /><br />"Vahendite ja suhtluskeele valikul aitasid meid noored ise, tuues sisse oma maailmapilti ja maneere. Juba legendaarne lõvi pea ja roti sabaga loom sümboliseerib hästi noorte tegutsemistahet ja sõltumatust, olles korraga nii alternatiivne kui ka uhke," rääkis ta.<br /><br />Kampaania avalöök on tänaseks lõppenud ning enamik välireklaamidest maha võetud. Pank hoolitseb ka selle eest, et puhastatud saaksid needki pinnad, kuhu kampaania sümbolid liikusid tundmatute tegijate abil ilma meie tellimuseta.<br /><br />B.
Tra, kui LHV peab vajalikuks, siis kustutagu see komm ära või kui vaja, siis võib sobimatud terminid asendada tärnidega või teiste sõnadega aga selline pask sellise firma poolt on ikka täiesti appalling.<br /><br />Krdi ülemakstud värdjad oma mortgage'te, PR-management-consultancy-marketing-good-for-nothing-MBA'de ja oma eksistentsi õigustamise nimel lastele ja üldse laiemale publikule valetamise ja näkku sülitamisega. Kust sellised ajuvärdjad tulevad, kes peale seda, kui on:<br />1) labaselt rahvale valetanud,<br />2) igale poole oma odavat sitta pähe määrinud, <br />3) tänavad mingi pasaga kokku määrinud ja <br />4) lolle loomasid mingisugusest noortekeskusest ekspluateerinud<br /><br />teatavad, et kampaania on "üllatavalt hästi" läinud. Eriti krdi odav on see, et nii meinstriim organisatsioon kui üldse olla saab (andke andeks, riigi ja regiooni suurim pank on as mainstream as they come) üritab olla "andergraund" ja selle saavutamiseks lihtsalt valetab ja lagastab.<br /><br />Kuna mul erilist leverage't ähvardamiseks ega klähvimiseks hetkel ei ole siis ei hakka siin ähvardades valetama. Aga seda ütlen küll, et kui ma kunagi oma perekonna assetite manageerimises suuremalt kaasa rääkima peaks hakkama, siis toon nende kuradi mandunund privaatpangandusest selles vaikselt persse kukkuvas organisatsioonis viimasegi osa ära. Trademaa fuckin lollidepüüdjad. Usaldust selle organisatsiooni vastu kahaneb ikka päevadega. Ah jaa, "skvatterite NoortePaNK", teie structured finance'i pakkutavad tooted on ka sitt. Ja mitte selline korralik maamehe välikemmergu kraam, vaid düstroofikute palati siibri kraam.<br /><br />Ei ole mõtet teil seal liivalaia kontoris mu identiteeti taga ajama hakata - minult teil midagi võtta ei ole ja "in case if" representation oleks mul sama hea kui teil. Fucking devalveerunud organisatsioon.
jaah, arvamus Hansapangast on paari viimase kampaania tõttu tugevalt langenud...<br />Olen HP klient, aga panka ikka sellepärast vahetama ei hakka a`la pangavahetuskuu jne:) Huvitav, mida põnevat neil veel välja käia on? Kui sul aias kokapõõsaid ei kasva, siis võta laenu :D
ausalt õeldes pole ma kusagil neid plakateid näinud. ja rohkem olen kuulnud ka meedia vahendusel. kusjuures pole viitsinud isegi neid artikleid läbi lugeda (arvasin nagu kombeks, et tegemist on keegi püstitab probleemi ja keegi pakub lahenduse tüüpi artikliga ehk pidasin neid artikleid lihtsalt small talkiks). täna lugesin esimest korda päevalehest. aga noh, ma pole ju sihtgrupp ka
to:SUFFIKS<br />Valitse oma tundeid ja sul on mõnus elada.<br />Kui tunned , et hakkad närvi minema siis aitab dissotseerumine.<br />Vaata ennast kusagilt eemalt, kujuta ette, et oled 200 m kaugusel ja jälgid ennast.<br />Vastuvõtu kanalid sulguvad.<br />Vean kihla, et meeleolu muutub nagu noaga lõigatult.<br />Kui sind keegi tänab või kiidab siis pead assotseeruma.<br />Pinguta kõikki oma meeli, et seda vastu võtta ja sa ei pea tatti pritsima.
See dissotseerumine paneb sind sajaga hullu juttu rääkima. Eks siin maailmas ole ikka nii, et igal inimesel tuleb miski paremini ja halvemini välja kui teisel, nii et las filosoofiliste ja psühhoanalüütiliste mäetippude vallutamine jääda sulle ja matslik meinstriim tati pritsimine idiootsuste pihta mulle.
to suffiks:<br /><br />Mina pole LHV moderaator ja seetõttu kasutatavas terminoloogias kaasa rääkida ei saa, kuid ühinen Sinu poolt väljaöelduga 110%. Tegu on ikka mu lühikese elu jooksul nähtud KONKURENTSITULT HALVIMA reklaamikampaaniaga üleüldse. Jääb üle ainult loota, et HP-le linna lagastamise eest ikka erakordselt SUUR trahv väänatakse.
Tsitaat suvalisest meinstriim päevalehe artiklist (ma imestan, et kuidas nii underground ettevõte nagu Skvattijate Noortepank oma PR-kräppi suurte päevalehtede kaudu levitab):<br /><br />"Noortepank hakkab välja andma 13-25-aastastele noortele mõeldud NPNK kaarti, millega makstes kogutakse punkte, mida saab auhindade vastu vahetada. Koostöös EMTga pakub NPNK kaardi omanikele võimalust rääkida omavahel mobiiliga soodsa hinnaga. Pakkumiste seas on ka boonustega pensioni II sammas, õppelaen, krediitkaart ning veel mitmed teenused."<br /><br />Ehk siis - nagu arvata oligi - valetamine ja lagastamine ei ole mitte asi iseeneses, vaid valede ja lagastamisega müüaks ikka lollidele sitta.<br />
ehk siis makske, makske, makske kuni te veel vanuse tõttu kinnisvara tagatisel laenu võtta ei saa :)
Lihtsalt huvi pärast, kui suffiksi tekstis robustsemad kohad *-ga asendada, nagu ta välja pakkus, ei olegi nii hullult öeldud. lihtsam lugeda ka. :)<br /><br />---8<---<br /><br />Tra, kui LHV peab vajalikuks, siis kustutagu see komm ära või kui vaja, siis võib sobimatud terminid asendada tärnidega või teiste sõnadega aga selline sellise firma poolt on ikka täiesti appalling. <br /><br />Krdi ülemakstud ** oma mortgage'te, PR-management-consultancy-marketing-good-for-nothing-MBA'de ja oma eksistentsi õigustamise nimel lastele ja üldse laiemale publikule valetamise ja näkku sülitamisega. Kust sellised ** tulevad, kes peale seda, kui on: <br />1) labaselt rahvale valetanud, <br />2) igale poole oma odavat pähe määrinud, <br />3) tänavad mingi kokku määrinud ja <br />4) lolle loomasid mingisugusest noortekeskusest ekspluateerinud <br /><br />teatavad, et kampaania on "üllatavalt hästi" läinud. Eriti krdi odav on see, et nii meinstriim organisatsioon kui üldse olla saab (andke andeks, riigi ja regiooni suurim pank on as mainstream as they come) üritab olla "andergraund" ja selle saavutamiseks lihtsalt valetab ja lagastab. <br /><br />Kuna mul erilist leverage't ähvardamiseks ega klähvimiseks hetkel ei ole siis ei hakka siin ähvardades valetama. Aga seda ütlen küll, et kui ma kunagi oma perekonna assetite manageerimises suuremalt kaasa rääkima peaks hakkama, siis toon nende kuradi mandunund privaatpangandusest selles vaikselt ** kukkuvas organisatsioonis viimasegi osa ära. ** lollidepüüdjad. Usaldust selle organisatsiooni vastu kahaneb ikka päevadega. Ah jaa, "skvatterite NoortePaNK", teie structured finance'i pakkutavad tooted on ka . Ja mitte selline korralik maamehe välikemmergu kraam, vaid düstroofikute palati siibri kraam. <br /><br />Ei ole mõtet teil seal liivalaia kontoris mu identiteeti taga ajama hakata - minult teil midagi võtta ei ole ja "in case if" representation oleks mul sama hea kui teil. ** devalveerunud organisatsioon.<br />
Ok, võibolla sihtrühmale see kampaania isegi meeldis. Mõned tegelased kindlasti olid erutunud mõttest elada kuskil noorte poolt hõivatud majas, kus külma kaitseks aknaauku vineeritahvel pandud või üheskoos naabermaja keldrist varastatud kartuleid praetakse. Aga. Kuidas saab Hansapank ikkagi ära unustada, et peale antud kampaania sihtrühma on ju olemas ka tavalised kliendid, kellel samuti silmad ja kõrvad peas. Miks korraldada kampaania, mis väljaspool sihtrühma asetsevat klienti (mitte isegi potensiaalset, vaid olemasolevat) ärritab? <br /><br />Suht haige oleks ju, kui näiteks Mercedes korraldaks kampaania, a la - Kui sa A-klassiga ei sõida, siis mine v****! Sihtrühm vaataks, et A-klass on lõpp lahe, aga E-klassi mees ostaks järgmiseks autoks midagi muud, kui kolmeharulise märgiga "sakslase".
Lisakas Eesti ja Soome laenu kuumakse suhte kohta Norde panga andmetel. <br />Pakuks, et Nordea pank on ainult Tallinna keskne, seega ei saaks võrdluseks võtta eesti keskmist palka, sobiks paremini Tallinna keskmine brutopalk mis oli 9200 kr (IV kv 2004). Olen kuulnud et Nordea meelitab pigem rahakamaid kliente, seega on loogiline, et kõrgepalgalistele antaske ka rohkem laenu ning nad ei väljenda EV keskmist.<br />Soome kohta on kasutatud üldist keskmist st. kaasaarvatud pära-põhja soome koos jurtade ja põdrakasvatajatega.<br />Seega läheb see tsipa infoga manipuleerimise valdkonda, aga samas ikkagi hea taustainfo.
noh, millal siis kodututele oma pank tuleb, kus laenuraha eest saab vilte osta..<br /><br />kusjuures idee <b>pangandusest verivaestele</b> pole sugugi kehv, nimelt suured usa pangad pidada indias vaga edukalt mikrosummades pangandust tegema (harvard business review, miski 2002-2003, hetkel ei suutnud leida issuet), lihtsalt et liigkasuvotjate asemel saab tulu pank. ja kuna indias on 800 miljonit inimest kellest.. noh, samas on kulud ka minimaalsed.<br />
heh, ei ole summad siin miskit nii mikro :) ja inimesi on 1.1miljardit mis aastaks 2025 kasvab 1.6 miljardile. Käimas on tõsine majandusareng, infrastruktuur on küll tiba kaootiline, aga see kõik muutub. Eesti on Indiast paljudes valdkondades ikka pikalt maas.
to fjot<br /><br />"Eesti on Indiast paljudes valdkondades ikka pikalt maas" <br /><br />Lihtsalt puhtast huvist - mis valdkonadsid Sa täpsemalt silmas pead? Ei ole mõtet nimetada call-centreid, Bollywoody või puhtast (inim)massist tulenevaid eeliseid. Indiast tervikuna ma küll ei usu, et me väga maas üheski valdkonnas oleksime, võibolla kui Sa kõrvutad meid näiteks nende Silicon Valley derivaadi Bangalore'iga...<br /><br />B.
Tehnoloogia ja teaduse alal oleme me maas, aga sul on õigus, ka selle võib kirjutada massi arvele.
ma ei leidnud kogu selles pikas reas ühtki postitust, kus poleks kinnisvara nimetatud lihtsalt kinnisvaraks, täpsustamata, mis see on ja kus see asub.<br />See on ju rumal.<br /><br />Kinnisvaramulli kohta - jah, ilmselt linnaserva seentena kasvavad ja mõneti koonduslaagreid meenutavad puitsõrestikmajadest koosnevad asumid ei ole vast tõesti kõige taibukam investeering. Ka mitte Viimsi korterid. (Viimsi meenutab ühe enam Lasnamäge, olete tähele pannud?)<br /><br />Jah, ilmselt kunagi kui EURIBOR taas 5-7% peale tõuseb, siis hakatakse tõepoolest selliseid eluruume massiliselt realiseerima (koos korea autodega) ja hinnad langevad. <br /><br />Aga sama skeem _eikehti mitte iialgi kesklinna kohta. Põhjuseid on nii palju, et ei jaksa üles lugeda :) Aga kõige esimene on vast transpordikulude puudumine.<br />
kui euribor t6useb, siis peaks ju (euroopa)majandusel hasti minema?<br />kui eestis yldse mingi krahh tuleb siis pohjusi voib olla mitu, mitte ainult euribor voi<br />välisraha pakkumine/väl.kaub.bilanss..<br /><br />raha pakkumine on eriti huvitav, kuna se on nö lumepallieffekt. <br />kuipaljud eestlased teenendavad laenu tegelikult välisrahaga? <br />olukorras kus läheb kitsaks, myyakse arvatavasti kesklinna kuna nii vabaneb kapitali.<br /><br />skp prognoosid muudkui t6usevad. inflatsioon ilmselt ka. tyypiline buum..<br />aga seda doomsdayd ole siin ammu varemgi räägitud, nagu juba mitut aastat ehk?<br /><br />palju 6rritavam teema on, et mis siis saab, kui <b>krooni enne eurot devalveeritakse</b>?<br />arvatavasti ei tule see enne (kohalikke)valimisi, aga riigikogu valimised?
palju 6rritavam teema on, et mis siis saab, kui krooni enne eurot devalveeritakse?<br />kasvõi üks põhjus?
to: riq <br /><br />mainitud aritkkel ilmselt HBR Sept 2002 issue'st: Serving the World's Poor, Profitably<br /><br />Point oli selles, et ostujõu (purchasing power parity) püramiidi alumise otsa moodustab mass. Mass suurusega 4mld, kelle ostujõud jääb alla $2k ning kasv võib tänu turu staadiumile olla üsna lucrative.<br /><br />Vedades paralleeli tänapäevaga Eestis, tekib küsimus, kuidas avaldub tarbimislaenude jm mõju Eesti ostujõu püramiidi alumisele otsale. <br /><br />Consume it right now, and you'll get high as a rocket, oli juba 1993 aastal üks tore muusikapala stakka bo esituses. <br /><br />Ettevõtlikkust soovides.
<img src="http://www.npnk.ee/images/pictures/ava.gif" width=335 height=276><br /><a target="_blank" href="http://www.npnk.ee/">ÄRKA!</a> NPNK siis avalik (link uues aknas)
mnjah...esimene mulje - kui see reklaamikampaania bläkk välja arvata, siis kontseptsioon ju tegelikult panga seisukohast päris huvitav. Eesmärgiks ju eeskätt oma toodete müük, mida NPNK-s ju ka täie auruga tehakse. Aga suurusjärgu võrra kontsentreeritumalt ja selgemalt (loe: noortele "trendikatele" ja "sheffidele" tüüpidele, nt. NPNK pangakaarti üle 25-aastastele ei väljastata). Igastahes midagi "innovatiivset", ise ju kogu aeg viriseme, et keegi midagi teha ei viitsi.<br /><br />Võimaldab:<br />- kontsentreeritud toodete müüki<br />- HP brändi eraldihoidmist NPNK-st (nt. isegi hansa logo on seal hall, mitte tavalistes värvides)<br />- keelekasutust, mida Hansa koduleheküljel iialgi lubada ei saaks (sh. foorumeid)<br /><br />Segmenteerida, segmenteerida, segmenteerida...<br /><br />B.<br /><br />diskleimer: ei oma mingisugust seost HP-ga ning oma raha hoiab juba praegu teises pangas