Onu Ott,<br/><br/>EL plaanib hakata maksustama liitu tulevat kaupa, mis on toodetud süsinikumahukalt. Raske öelda, et kas see saab olema toimiv lahendus aga probleemiga selgelt tegeletakse. Sama kehtib ka piiriüleste elektrivoogude kohta.<br/><br/>Tarbimise osas printsiibis nõus ja eks tarbimist muudabki ju kallimaks kõrgem elektrihind. Teisalt kuidas seda olukorda manageerida ilma sotsiaalsete rahutusteta, on küllalt keeruline küsimus. Kui asjade hinnad tõusevad, siis reeglina kannatab esimesena see tarbija, kelle rahakott võimaldab osta ainult vajalikke asju ja viimasena see, kellel on võimalus tarbida mõttetuid asju.
"Kassipilte täis serverid" on kordades vähemraiskav alternatiiv paberitootmisele ja trükipressidele, eriti just selle triviaalsemale osale nagu Kroonika, Kodukiri, Kolmas Silm jne, kus tööjõukulu osa tootehinnas on minimaalne.
@Onu Ott, lihtsalt väikese remargi korras, siis andmete ladustamine on sedavõrd odav, et ka kogu see meeletu mass jääb lõpuks ikka ümardusveaks. Kui tahad selles suunas mõelda, siis reaalsem on diskuteerida näiteks selle üle, et äkki peaks mobiilimaste tihedamalt üles panema, kuna siis telefonid (ja teatud määral ka mastid) kulutavad vähem energiat omavahel suhtlemiseks.<br/><br/>Aga jah, kui krüpto-teema kõrvale võtta, siis kõik see "tavaline IT" ja selle teoreetiline optimeerimine on täielik köömes.
Samas mingi <a target="_blank" href="https://www.energuide.be/en/questions-answers/do-i-emit-co2-when-i-surf-the-internet/69/">allikas </a>väidab, et <i>In terms of greenhouse gas emissions, internet use accounts for 3.7% of global emissions, i.e. the equivalent of all air traffic in the world. And this figure is expected to double by 2025 (excluding the Covid-19 effect).</i>
<blockquote><b>"invictus"</b><br /><br/>Igal juhul on vaja investeerida väga väga palju. Miljardeid.</blockquote><br/>Probleem on selles, et mitte keegi ei suuda praegu öelda, kui palju reaalselt neid miljardeid vaja on.<br/>Praegu paistab ainuke eesmärk olevat ehitada tuuleparke, "kuni raha otsa saab". <br/>Äkki investeeriks hoopis enamvähem teada arvu miljardeid tuumajaama ja unustaks kogu selle listi ära?<br/>
"enam-vähem teada arvu"? :D Nagu Soome puhul oli investeeringu maht ja ehitusperiood "enam-vähem teada"?<br/><br/>Ma ei arvaks ka, et "keegi ei tea" palju neid miljardeid vaja on. See, et meie ei tea ja ei viitsi välja otsida, ei tähenda, et keegi seda ei tea.
Ikka teab. Tõenäoliselt sama ametnik, kes <i>kindlasti nägi ka ette</i> seda <i>show</i>'d, mis praegu toimub.
Mõmm, kui mõni erasektoris tegutsev isik oleks ette näinud seda show'd, mis praegu toimub, oleks ta ehitanud ükskõik mis laenuhinnaga meeletult uusi tootmisvõimsuseid. Et hea jälle puid panna aga tegelt vist lahendusi ei paku?
Üldiselt meeldib inimestele otsida lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele, eriti kui ollakse sektorist vähe kaugemal. Aga kui need lihtsad lahendused eksisteeriks, siis need oleks reeglina juba käigus.<br/><br/>Seesama tuumajaam - kui meie tänane elektrituru poliitika on selline õnnetus, siis palun mõelge nüüd, et mis saaks, kui need samad inimesed hakkaks looma õiguslikku ja tehnilist raamistikku tuumajaama jaoks. Seadusandluse välja töötamine, inimeste koolitamine, regulaatori loomine, mehitamine, koolitamine. Siis alles keskkonnauuringud, planeeringud, ehitushanked ja ehitamine. Olkiluoto kolmandat reaktorit arendati 16 aastat. Ma imestaks, kui me Eestis kõige sellega vähem kui 20 aastaga hakkama saaks.
...ma olen igatahes mingil hetkel mingite investeerimispanga onude poolset analüüsi lugenud, et selline <i>show</i> on tulevikus tulekul. Ei uskunud. Tundus absurdselt ülepaisutatuna. Seda, kas ja kuidas nad selle rahaks keerasid, ma ei tea. Puid aga tuleb alla panna seni, kuni selliste massiivsete <i>show</i>'de põhjustajad on valemist välja taandatud.
Võrdluseks veel. Prantsusmaal Flamanville'i kolmandat reaktorit hakati arendama 2007, loodetakse 2023 valmis saada. Seega samuti 16 aastat. Poola plaanib tuumajaamade ehitust ja loodab 2033-2040 elektri hakata tootma. Slovakkias taaselustati Mochovce 3. ja 4. reaktorit plaanid 2009, loodetakse 2021 ja 2023 valmis saada. UK-s Hinkley Point C arendamist alustati 2010 ja loodetakse 2025 valmis olla. USAs Vogtle 3. ja 4. reaktori arendamist alustati 2006 ja loodetakse 2021 ja 2022 valmis saada. Isegi Ignalinat ehitati 8-9 aastat (+ ehitusele eelnev arendustegevus).<br/><br/>Seejuures see ei ole cherry picking vaid läänemaailmas väga rohkem projekte ei olegi. Need ajad on möödas, kui 70ndatel ja 80ndatel ehitati korraga kümneid tuumaelektrijaamasid ja see oskusteave ja võimekus on samuti kadunud.<br/><br/>Seega kes tuumaenergiast Eestis räägib peaks teadvustama, et see on 2040+ perspektiiv ka parimal juhul.
<blockquote><b>"Karum6mm"</b><br />...ma olen igatahes mingil hetkel mingite investeerimispanga onude poolset analüüsi lugenud, et selline <i>show</i> on tulevikus tulekul. Ei uskunud. Tundus absurdselt ülepaisutatuna. Seda, kas ja kuidas nad selle rahaks keerasid, ma ei tea. Puid aga tuleb alla panna seni, kuni selliste massiivsete <i>show</i>'de põhjustajad on valemist välja taandatud. </blockquote><br/><br/>Kui keegi oleks selle (piisavas mahus) rahaks keeranud, siis show'd ei oleks ju tulnud :)
<blockquote><b>"jnt"</b><br />@Onu Ott, lihtsalt väikese remargi korras, siis andmete ladustamine on sedavõrd odav, et ka kogu see meeletu mass jääb lõpuks ikka ümardusveaks. </blockquote><br/><br/>Indiviidi tasandil võib see ju odav olla, aga kui numbrid kokku panna lähevad need juba arvestatavaks. Näiteks Facebook kasutas 2019 aastal 5.1 TWh energiat, mis on võrdne kuskil 100 10MW tuulikuga. Kui seda arvu füüsilise tööstusega võrrelda, siis numbrid ei ole midagi ülemõistuse suured, kuid pigem on kasv mõtlema panev - eriti kui me sinna <i>trendline</i> joonistame ning 10 aastat ette interpoleerime. Eks selge on see, et internetis me tahame käia ning naabri kassi või eksi pilte vaadata ning kindlasti on delfi kerimine või filmi vaatamine keskkonnasõbralikum tegevus, kui füüsilise kroonika või DVD vaatamine. Kuid küsimus on, et palju moodustab sellest kasvust tarbitav pool ning kui palju järjest enam inimeste kohta kogutud admete hulk nn big data? Aga väga võimalik, et ma siin täiesti ülemõtlen :)<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/c/6/c6cec9fc44c1654c3b8083ab3004ee83de5ec145.jpeg"/><br/><br/><b>invictus</b> see impordi maksustamine on CO2 järgi on huvitav teema, kuid inflatsiooni taustal võib see poliitiliselt väga keeruliseks hetkel minna. Minumeelest ainult CO2 ei tohiks ka lähtuda, sest alati võib küsida, et kumb toode on siis rohkem fundamentaalselt keskkonnasõbralikum, kas kivisöeelektrist tehtud terasdetail (vägagi hästi ümbertöödeldav) või roheelektrist tehtud samaväärne plastikust detail.
Tuumajaama osas võiks natuke hobuseid hoida. Praegu on palju väga ägedaid tehnoloogiaid arenduses, mis juba lähema 5-7 aasta jooksul võivad tootmisvalmis ja litsenseeritud saada. Mitmed <i>pre-fabricated</i> väikereaktorite lahendused ennekõike. <br/>Kui täna olemasoleva tehnoloogia osas mingi otsus teha, siis enne 2040 on tõesti vähe lootust kuhugi jõuda - alustades <i>otsuse tegemisest ning kohavalikust</i>, mis raudselt ka kolmes kohtuastmes läbi vaieldakse, enne kui alles <i>projekteerimise </i>juurde saab minna. Jne. Mulle tundub, et mõne täna veel mitte saadaoleva, aga perspektiivse ning ohutuma tehnoloogiaga jaama võib lõpuks saada varem kätte kui täna mingit Olkiluoto analoogi pusima hakates.<br/><br/>Mu jaoks on olulisem, mis plaan on <i>kuni</i> aastani 2040?
Kas meil ikka jätkub maavarasid ja plastmassi ja tsementi, et kõik need tuulikud ja päikesepaneelid ja reaktorid valmis saada? <br/>Pigem peaks üle maailma igasugust tarbimist vähendama nagu keegi siingi mainis. <br/>Vaatasin nädalavahetusel telkust laskesuusa mk teappi Östersundist, väljas kottpime aga staadion, lasketiir ja suusarada täies tules. Kaksikmoraal on kõva ja kuni nii edasi ei juhtu miskit, keegi ei loobu vabatahtlikult oma tarbimisharjumustest. Kodanik Kim on siin eeskujuks, kõigil ühesugused seelikud ja saapad ja riisikauss, ei mingit raiskamist.
Kõrge elektri hinnaga seoses tuleb alati Enron meelde <a target="_blank" href="https://youtu.be/WdTth0NpnCE">https://youtu.be/WdTth0NpnCE</a>
<blockquote><b>"invictus"</b><br/>Samas mingi <a target="_blank" href="https://www.energuide.be/en/questions-answers/do-i-emit-co2-when-i-surf-the-internet/69/">allikas </a>väidab, et <i>In terms of greenhouse gas emissions, internet use accounts for 3.7% of global emissions, i.e. the equivalent of all air traffic in the world. And this figure is expected to double by 2025 (excluding the Covid-19 effect).</i></blockquote><br/><br/>Loomulikult, aga tuleb vaadata energiakulu mingi tegevuse saavutamiseks. Internetti ennast on lihtsalt väga palju, aga bolti kulleri notification'i ilmumine mobiiltelefonile on äärmiselt väike energiakulu.<br/><br/>Absoluutnumbreid pole mõtet vaaadata. See oleks nagu elanike elutaset tuletada riikide absoluut-GDP järgi, mitte GDP-per-capita järgi.<br/><br/>@Onu Ott - absoluutnumbrid on mõttetud üldse letti lüüa. Ma saaks natuke aru, kui sa energiakulu per http-päring hinda vmt näitaksid.
@Onu Ott - absoluutnumbrid on mõttetud üldse letti luua. Ma saaks natuke aru, kui sa energiakulu per http-päring hinda vmt näitaksid.
<blockquote><b>"invictus"</b><br /><br/>Seesama tuumajaam - kui meie tänane elektrituru poliitika on selline õnnetus, siis palun mõelge nüüd, et mis saaks, kui need samad inimesed hakkaks looma õiguslikku ja tehnilist raamistikku tuumajaama jaoks. Seadusandluse välja töötamine, inimeste koolitamine, regulaatori loomine, mehitamine, koolitamine. Siis alles keskkonnauuringud, planeeringud, ehitushanked ja ehitamine. </blockquote><br/>Miks sa arvad, et su 10:30 postituses toodud "tuumajaama asendustegevused" paremini välja tulevad?<br/>Tuumajaamu on vähemalt püsti pandud and üldjoontes on tee tuttav. Roheenergeetika on ikka täitsa "see peaks kuidagi nii käima" staadiumis. Enamik on nõus, et vaja on vähemalt salvestustehnoloogiat, aga peale hüdrojaamade (mis Eestisse eriti ei sobi), pole midagi reaalselt tööstuslikult kasutusse jõudnud. <br/>Kuidas "samad inimesed" selle "roheinfra" ometi suudavad käima panna? Hinnast rääkimata. Tuumajaama hinnale saaks vast 100-150% marginiga pihta. Suudad välja käia mingigi indikatsiooni roheinfrale, mis (Eesti tarbimise kataks) kasvõi sarnase täpsusega?<br/>
<blockquote><b>"invictus"</b><br />UK-s Hinkley Point C arendamist alustati 2010 ja loodetakse 2025 valmis olla.</blockquote><br/>2018 alustati uute reaktorite ehitamisega. Enne seda oli hulk juttu ja paar jaamakompleksis (kus on juba jaamad A ja B) olemasoleva taristuga seotud tööd.
<blockquote><b>"sakuska"</b><br />Tuumajaama osas võiks natuke hobuseid hoida. Praegu on palju väga ägedaid tehnoloogiaid arenduses, mis juba lähema 5-7 aasta jooksul võivad tootmisvalmis ja litsenseeritud saada. Mitmed <i>pre-fabricated</i> väikereaktorite lahendused ennekõike. </blockquote><br/>See on peaaegu samasugune unenägu, nagu rohelised elektrisalvestuslahendused. Need mida marker mainis.<br/><br/>Kõige mõttekam oleks näiteks Korea või Jaapani normaalsuurusega olemasolevad teada hinnaga reaktorid sisse osta. Eesti riik on liiga väike, et mingeid eksperimentaalriske võtta.<br/><br/>See koolitamise ja ametkondade jutt, millega hirmutatakse, on jama. Enamus töödest on samad kui põlevkivijaamades, ainult katel on erinev. Selle jaoks koolitab ja leiab need paarkümmend spetsialisti mõne aastaga, mis ehitus aega võtab, vabalt.
<blockquote><b>"raulir"</b><br /><blockquote><b>"invictus"</b><br/>UK-s Hinkley Point C arendamist alustati 2010 ja loodetakse 2025 valmis olla.</blockquote><br/>2018 alustati uute reaktorite ehitamisega. Enne seda oli hulk juttu ja paar jaamakompleksis (kus on juba jaamad A ja B) olemasoleva taristuga seotud tööd.</blockquote><br/><br/>Mitu aastat planeeringud, keskkonnauuringud jne võtsid? Sa võid ju selle kohta öelda hulk juttu aga ilma selle jututa ei saa ka kuidagi.
<blockquote><b>"invictus"</b><br /><blockquote><b>"raulir"</b><br/><blockquote><b>"invictus"</b><br/>UK-s Hinkley Point C arendamist alustati 2010 ja loodetakse 2025 valmis olla.</blockquote><br/>2018 alustati uute reaktorite ehitamisega. Enne seda oli hulk juttu ja paar jaamakompleksis (kus on juba jaamad A ja B) olemasoleva taristuga seotud tööd.</blockquote><br/><br/>Mitu aastat planeeringud, keskkonnauuringud jne võtsid? Sa võid ju selle kohta öelda hulk juttu aga ilma selle jututa ei saa ka kuidagi.</blockquote><br/>Mitte väga kaua, kuna tegemist on olemasoleva tuumajaama laiendusega.
<blockquote><b>"marker"</b><br /><blockquote><b>"invictus"</b><br/><br/>Seesama tuumajaam - kui meie tänane elektrituru poliitika on selline õnnetus, siis palun mõelge nüüd, et mis saaks, kui need samad inimesed hakkaks looma õiguslikku ja tehnilist raamistikku tuumajaama jaoks. Seadusandluse välja töötamine, inimeste koolitamine, regulaatori loomine, mehitamine, koolitamine. Siis alles keskkonnauuringud, planeeringud, ehitushanked ja ehitamine. </blockquote><br/>Miks sa arvad, et su 10:30 postituses toodud "tuumajaama asendustegevused" paremini välja tulevad?<br/>Tuumajaamu on vähemalt püsti pandud and üldjoontes on tee tuttav. Roheenergeetika on ikka täitsa "see peaks kuidagi nii käima" staadiumis. Enamik on nõus, et vaja on vähemalt salvestustehnoloogiat, aga peale hüdrojaamade (mis Eestisse eriti ei sobi), pole midagi reaalselt tööstuslikult kasutusse jõudnud. <br/>Kuidas "samad inimesed" selle "roheinfra" ometi suudavad käima panna? Hinnast rääkimata. Tuumajaama hinnale saaks vast 100-150% marginiga pihta. Suudad välja käia mingigi indikatsiooni roheinfrale, mis (Eesti tarbimise kataks) kasvõi sarnase täpsusega?<br/></blockquote><br/><br/>Nende nn asendustegevuste eelis on, et neid ei vii läbi poliitikud ega ametnikud vaid hunnik detsentraliseeritud erasektoris tegutsevaid isikuid. Seejuures, kui mõni neist feilab, ei ole lahti miskit. Kui see tuumajaamaprojekt feilab, on 10 miljardit (=35% tänasest SKP-st) maha maetud ja ühtegi alternatiivi ei ole võtta.
Mis siin toimub? Sisuliselt terve term structure kuni <b>2023 </b>kevadeni on nädalaga +50%! Kui talvised hinnad esimest korda sellele tasemele tõusid, oli peaaegu maailma lõpp. Nüüd on <b>suvised </b>hinnad sealsamas?<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/f/1/f1be70e2541a89c51efc5cb79d73851cb801dae5.png"/>
<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/a/1a388a1026b0c62630ef268299129bdfc38e38cd.jpeg"/>
Üks äge tähele panek. Sellele 1921 aasta Donbasi plakatil on Tallinna nimi vene keeles Реваль.
Täna siis Hollandis gaasi MWh hind <b>175 eur</b>. Aastat alustati <b>18 </b>peal.
Mäletan, olin kuri, kui uus fix tuli suvel 2x ca kõrgem ja m3 hinnaks tuli järgmised 2 aastat 0.31626euri/m3.<br/>Ega see gaasi hind ülesse jää, suvel paneelid toodavad sedasi energiat, et pressitakse ka see gaasi hind tagasi. Hetke kõrged hinnad pigem Venemaa surve, et teine toru saaks rohelise tule, mis meres roostetab tühjalt. Küsimus pole nõudlus pakkumine, küsimus on poliitikas.
Fantastiline areng inimestele jaanuaris, elektrihinnad alla, ja elektritarbimine alla.<br/><br/>Tulevik:<br/>Hooajalised elektrihinnad, hooajaline covid.
<blockquote><b>"stefan"</b><br />Fantastiline areng inimestele jaanuaris, elektrihinnad alla, ja elektritarbimine alla.</blockquote><br/>et külmas toas istumine on fantastiline areng?
<blockquote><b>"pahurik"</b><br/><blockquote><b>"stefan"</b><br/>Fantastiline areng inimestele jaanuaris, elektrihinnad alla, ja elektritarbimine alla.</blockquote><br/>et külmas toas istumine on fantastiline areng?</blockquote><br/>Kas sinu juures on jaanuar olnud külm (õues)?
<blockquote><b>"stefan"</b><br/><blockquote><b>"pahurik"</b><br/><blockquote><b>"stefan"</b><br/>Fantastiline areng inimestele jaanuaris, elektrihinnad alla, ja elektritarbimine alla.</blockquote><br/>et külmas toas istumine on fantastiline areng?</blockquote><br/>Kas sinu juures on jaanuar olnud külm (õues)?</blockquote><br/>On nii soe olnud, et kütta pole vaja olnud? Soojem jah kui detsember aga tuuline ja see teeb suht sama välja. <br/>KUI inimesed sokeerivate elektriarvete pealt osa tuba kütmata jätavad ja kamsuniga toas istuvad, siis see ei ole fantastiline areng, kurb pigem.
Pahurik, sa peaksid kodu soojustama, kui sul tuulise +1 ilmaga tuba sama külm on kui tuulevaikse -10 ilmaga :)
pahurik<br/>Noh, mu vend (Lõunarootsis) rääkis igal juhul, et tema tarbimine oli -32% siiamaani jaanuaris võrreldes detsembriga.
<blockquote><b>"angelp"</b><br/>Pahurik, sa peaksid kodu soojustama, kui sul tuulise +1 ilmaga tuba sama külm on kui tuulevaikse -10 ilmaga :)</blockquote><br/>ei mul on soojustusega kõik korras ja elektriga ei küta, aga maast laeni aknad ja need on jah 2x pakett. Ilmselt tiba liialadasin, aga eks inimlikult mulle küll meeldib rohkem -10 ja vaikne kui +1, tuul ja lörts.
Venemaa, mille osa maailma ammooniumnitraadi toodangus on umbes 62%, seiskab kaheks kuuks selle ekspordi. See tähendab vist väetiste ja seega ka toiduainete hinnatõusu võimendumist...<a target="_blank" href="https://www.fertilizerdaily.com/20220202-russia-stops-the-export-of-ammonium-nitrate/">https://www.fertilizerdaily.com/20220202-russia-stops-the-export-of-ammonium-nitrate/</a>
<blockquote><b>"Tiitro"</b><br /> Venemaa, mille osa maailma ammooniumnitraadi toodangus on umbes 62%, seiskab kaheks kuuks selle ekspordi. See tähendab vist väetiste ja seega ka toiduainete hinnatõusu võimendumist...<a target="_blank" href="https://www.fertilizerdaily.com/20220202-russia-stops-the-export-of-ammonium-nitrate/">https://www.fertilizerdaily.com/20220202-russia-stops-the-export-of-ammonium-nitrate/</a></blockquote><br/><br/>Lämmastikväetisi tehakse gaasist ja Venemaal on gaas odav. Seetõttu on ka vene väetised odavad ja neid eksporditakse suurtes kogustes läände, nii et Venemaa kardab, et oma põllumeestele ei jää midagi, sellest ka ban.<br/>Euroopas tehakse vene gaasist oma väetist, probleem oli selles, et gaasi kui tooraine hind oli vahepeal nii kõrge, et väetisetootmine ei tasunud ennast ära (kuna väetisehinnad tõusid vähem kui gaasi hind). Nüüd on tehased taaskäivitatud ja ei prognoosita lämmastikväetiste puudust Euroopas, kuigi on võimalikud tarheahela häired põllumajandushooaja alguses, kuna paljud tootjad on väetiseoste edasi lükanud nii et aprillis tekib tõenäoliselt peak.
<blockquote><b>"Tiitro"</b><br/> Natuke nalja ka...<a target="_blank" href="https://www.zerohedge.com/economics/erdogan-fires-turkeys-statistics-chief-after-inflation-hits-36">https://www.zerohedge.com/economics/erdogan-fires-turkeys-statistics-chief-after-inflation-hits-36</a></blockquote><br/><br/>Paarkümmend aastat tagasi katsetati sama meedet Leedus kui tuli välja, et Leedu on saanud oluliselt vähem välisinvesteeringuid kui Läti ja Eesti. Statistikaameti juhti vist siiski ei vallandatud vaid piirduti kurja noomimisega.
<blockquote><b>"angelp"</b><br />Pahurik, sa peaksid kodu soojustama, kui sul tuulise +1 ilmaga tuba sama külm on kui tuulevaikse -10 ilmaga :)</blockquote><br/>Nii drastiline ilmselt vahe pole, aga tuulega on jahutuse efekt küll märkimisväärselt kõrgem - puhas füüsika, soojus eraldub tuulega kiiremini. Lisaks tekivad tuulega igasugu huvitavad rõhuvahed ja külm leiab põnevaid "avausi", kust sisse tungida, niiet ei tasu seda tuult alahinnata midagi :)<br/>
Hussain Mehdi, HSBC Asset Management: "Lagarde is under pressure to follow in the Fed’s hawkish footsteps given inflation shows no signs of abating. Indeed, we see scope for inflation to be more persistent in H1/22 than envisaged by the ECB.<br/>But <b>by the second half of the year inflation is likely to be coming down quickly</b>, with little evidence so far of wage pressures, as recently highlighted by ECB Chief Economist Philip Lane. This should allow the ECB some breathing space on its path to policy normalisation and a 2023 lift-off on rates remains our base case."
<a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/96101879/verise-gaasi-moju-jouab-eestlasteni-turgudel-valitseb-teadmatus">aasta tagasi maksis gaas ligi 17 eurot megavatt-tunni eest, mis on 20 korda madalam tänasest tipuhinnast</a>
Hüperinflatsiionile vastupidine areng võib tekkida kui siin Põhjaeuroopas Venemaa lähedal on kasvõi toiduainetootjaid, kes tavaliselt müüvad palju Venemaale, aga on sellega lõpetanud. Siis nende tooted jõuavad suuremas mahus siinsetele poodidele, ja tulemuseks on hinnasurve allapoole.
<blockquote><b>"Tohohtont"</b><br /> ja külm leiab põnevaid "avausi", kust sisse tungida,..<br/></blockquote><br/><br/>Asi on nimelt nii, et mitte külm ei tule sisse vaid hoopis soe läheb välja. Selles on tegelik probleem.<br/><br/>
<blockquote><b>"stefan"</b><br />Hüperinflatsiionile vastupidine areng võib tekkida kui siin Põhjaeuroopas Venemaa lähedal on kasvõi toiduainetootjaid, kes tavaliselt müüvad palju Venemaale, aga on sellega lõpetanud. Siis nende tooted jõuavad suuremas mahus siinsetele poodidele, ja tulemuseks on hinnasurve allapoole.</blockquote><br/><br/>Huvitav teooria. Pärast 1997. aastat neid vist väga palju ei ole, kes nii suures osas vene turule panustaks.<br/>Eesti kalatööstuse jaoks on Ukraina küll päris oluline turg ja on kuulda olnud, et sõda on neid tellimusi juba mõjutanud.
<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/0/6/06bb5f374bc6e0df73cd3375a1472019910263a8.jpeg"/><br/><br/>384 krooni kilo
<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/9/398ac499bbcd1bf93278e5fb57d2610bb7fbc3a8.png"/><br/><br/><b>See pilk, kui hakkad poes krõpsupakki võtma riiulist..</b><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/c/f/cf495625beffc542181d1a3d16453953cfba9f1a.png"/><br/>