kaidoke, kas siis kui USA ei mängi enam maailmamajanduses esimest viiulit, on ikka need rahvusvahelised suurfirmad peakorteritega USA-s ja S&P indeksis?<br />
kaidoke, kas siis kui USA ei mängi enam maailmamajanduses esimest viiulit, on ikka need rahvusvahelised suurfirmad peakorteritega USA-s ja S&P indeksis?<br />
Kuldar, vastan ausalt - ei tea. Aga see on huvitav arutelu. Otsime siis koos vastust küsimusele: Kes mängib maailmamajanduses 10 aasta pärast esimest viiulit?<br />
Selleks aruteluks peaks eraldi foorumi tegema. Samas arvan, et saab kehtima see kuulus reegel, et me kipume üle hindama sündmuste arenguid aastases perspektiivis ja alahindama 10-aastases perspektiivis. <br />Ma julgeks siiski pakkuda, et see ei ole USA. Praeguste arengute järgi on ikka raske leida vastast Hiinale. Tõenäoliselt pole 10 aasta pärast ühte supervõimu, mis aga tähendab, et USA ei kontrolli igal juhul enam arenguid maailmas.
Tegin väikse kokkuvõtte kuidas mu isehakanud SPY pensionifondil on läinud. Kokku olen paigutanud 65000 krooni. Ostnud 75 ja müünud 20 SPY osakut. Allolev tabel näitab tulemust võrreldes S&P 500ga ja V3 pensionifondi investeerimisega. V3 on niipalju langenud, et kogu tulumaksutagastus on kaduma läinud (oma arvestuses ostan kohe tulumaksutagastuse võrra rohkem V3 osakuid).<br /><table border=1><tr><td>portfell</td><td>kogus</td><td>väärtus, EEK</td</td><td>kasum</td</tr><tr><td>Minu SPY</td><td>55</td><td>60653</td><td>-7%</td></tr><tr><td>S&P500</td><td>5,8133</td><td>58787</td><td>-10%</td></tr><tr><td>V3</td><td>5634</td><td>60453</td><td>-7%</td></tr><tr><td>SULARAHA, EUR</td><td>327</td><tr><td>SISSEMAKSED, EEK</td><td>65000</td></tr><br /></table>
Haigekassa uus juht Tanel Ross on visanud õhku idee, et kohustusliku ja vabatahtliku kogumispensioni väljamaksetele võiks hakata rakendama ravikindlustusmaksu.<br/><br/><blockquote><i>Kui aga tulevikus moodustab pensionist poole teise ja kolmanda samba pension – sinna on küll veel natuke aega –, siis mina isiklikult ei julgeks öelda, et see oleks ebaõiglane, kui mingi osa teise ja kolmanda samba väljamaksetest läheks ravikindlustusse.</i></blockquote><br/><br/>Allikas: <a target="_blank" href="http://www.epl.ee/news/arvamus/tanel-ross-asub-tervisekindlustuseks-uut-raha-otsima.d?id=64880278">Tanel Ross asub tervisekindlustuseks uut raha otsima</a><br/><br/>Olen üldjoontes olnud Eesti kogumispensionisüsteemi suhtes üsna optimistlik, aga vaikselt hakkab tunduma, et "riigi risk" lõpuks siiski ühel või teisel moel ka realiseerub. Kui see mõttemõlgutus peaks seadustesse tee leidma, nullib see minu arust 3. samba pensioni ainukese eelise iseseisvalt pensioniks kogumise ees.
Jääb vaid loota, et teisel ja kolmandal sambal nii hästi ei lähe, et poliitikutel ungarlaste kombel kiusatus tuleks raha tuuri panna. Kui summad suured on muidugi ahvatlus suur. Suure summa omanik on ju pätt by definition.
Tanel Ross: "See on poliitilise valiku küsimus. Ent <b>ma ei välistaks seda, et riik ei võiks kaaluda võimalust</b> maksta esimese samba pensionilt väikest sotsiaalmaksu. Kui aga tulevikus moodustab pensionist poole teise ja kolmanda samba pension – sinna on küll veel natuke aega –, siis <b>mina isiklikult ei julgeks öelda, et see oleks ebaõiglane</b>, kui mingi osa teise ja kolmanda samba väljamaksetest läheks ravikindlustusse. Aga sinna on veel aega.../<br/>/...See on üks näide, kus ei saa välistada, et raviraha võiks teoreetiliselt liikuda koos patsiendiga. Me ei saa öelda, et see põhimõte oleks vale juhul, kui me ei saa oma patsiendile tagada reeglitest kinnipidamist...//<br/><br/>Mees on ikka korralikult õppinud ümbernurga juttu :). Eks see ole kaitse kollase ajakirjanduse eest, aga ikkagi on jõle tüütu neid topelteitusi ja kantseliiti lugeda koguaeg, võiks google translatorisse teha lisakeele: eesti (ametnike kantseliit) -> eesti keel<br/>See puhastaks topelteitused ja muu p#sa välja.
Here we go!<br/>P..sse, kui juba sellise jutuga välja tullakse, pole ungari tegemine tõepoolest kaugel. Riigireservid olevat kah kahanemas.....<br/>Kas ei võiks olla midagigi kindlat ja muutumatut. Näiteks see, et minu kogutud pensioni eest ei turgutataks end sandiks suitsetanud kopsuhaigeid?
<blockquote><b>siim susi</b><br /><br/>Kas ei võiks olla midagigi kindlat ja muutumatut. Näiteks see, et minu kogutud pensioni eest ei turgutataks end sandiks suitsetanud kopsuhaigeid?</blockquote><br/><br/>Ma tean! Täiega nõus! Lisaks suitsetajate mitteturgutamisele tuleks ühisest katlast turgutamata jätta ka:<br/>1) Liiklusõnnetuse põhjustajad<br/>2) Sportimise käigus vigastada saanud<br/>3) Sandiks joonud maksahaiged<br/>4) Mootorratturid<br/>5) Üleüldse kõik isikud, kes oma otsese tegevuse või tegevusetuse tulemusel viga on saanud.<br/><br/>Põhimõtteliselt peaks ühisest katlast arstiabi saama ainult need, kes ise oma hädades süüdi ei ole. Haiglad võtavad palgale hulga hindajaid, kes hakkavad hindama vigastuste või hädade päritolu. Abi saad ainult siis, kui ise mingil moel standardist hälbinud ei ole. Stiilinäide:<br/>1) Kõndisid töölt või poest koju kõige otsemat teed pidi, ületasid teed rohelise tulega ja lubatud kohtades, katusekivi kukkus pähe või mootorrattur sõitis otsa - Haigekassa hüvitab ravikulud.<br/>2) Läksid koju ringiga, ületasid teed vales kohas, tegid tervisejooksu, sõitsid mootorrattaga, said öises linnas peksa, kukkusid lumelauaga jne jne - Haigekassa ravi ei hüvita.<br/><br/>Nii oleks mõistlik.
Suffiks - sured loomulikku surma, Haigekassa hüvitab ravikulud.
Kui ravikindlustusse on vaja lisaraha, siis minumeelest oleks elementaarne, et see tuleks tubaka- ja alkoholiaktsiisist, mida "patused" ju niikuinii maksavad. <br/><br/>Samuti peaks haigekassa esitama liiklusavariide eest arved liikluskindlustuse fondile - või kas see juba polegi nii?<br/><br/>Roolijoodikud, peksjad jne peaksid olema 100% vastutavad tekitatud tervisekahjude eest ja need ilusti haigekassale kinni maksma, kasvõi eraisiku pankroti hinnaga. Paneks äkki mõne mõtlema. <br/><br/>Kuna ravikindlustuse üks suurimaid kululiike on südame- ja veresoonkonna haigused, siis tervete täiskasvanute puhul tuleks solidaarse ravikindlustusmaksu % määrata pöördvõrdeliselt mingi lihtsa füüsilise võimekuse testi, näiteks Cooperi testi, tulemustega. Kehvad tulemused, kõrgem maks. Ei soovi testi teha, kõrgem maks.
<blockquote><b>113366</b><br/>...tervete täiskasvanute puhul tuleks solidaarse ravikindlustusmaksu % määrata pöördvõrdeliselt mingi lihtsa füüsilise võimekuse testi, näiteks Cooperi testi, tulemustega. Kehvad tulemused, kõrgem maks. Ei soovi testi teha, kõrgem maks. </blockquote><br/><br/>See veel täpselt puuduks, et kõik inimesed peavad iga paari kuu tagant hakkama käima maksuametnike valvsa pilgu kükke tegemas ja lõuga tõmbamas. Koos tuludeklariga esitad pissi- ja kakaproovi ka. Just sellist Eestit ma tahangi!<br/>
Ei peaks käima. Aga võiks olla võimalus tõestada enda kuulumist madalama riskiga gruppi ja saada selle eest selge rahaline soodustus. Pakun, et päris paljud käiksid tõestamas.
Ja kui suitsetajad abi ei saa, milleks üldse maksta ravikindlustust. Sama jottadega. Las nöörimööda käijad maksavad.<br/>ka laste ja penskarite eest. Saaks lahe olema.
Kas need ,kellel on eterniit katus ,saaksid siis tasuta viljastamise?
Rahvatervise ja kulupõhise maksustamise edendamiseks võiks olla küll võimalus, et sotsmaksu on võimalik paari protsendi võrra alandada kui inimene suudab tõendada tervislikke eluviise. Olgu see siis suitsetamisest hoidumine, ülekaalust hoidumine vms objektiivselt mõõdetav asi. Sealjuures võiks soodustust saada ka need, kes suitsetamise quitivad või need paksud, kes asuvad oma tervise eest rohkem hoolt kandma ja nt. rasvumist vähendanud on. <br/><br/>Riskipõhist süsteemi ja hinnastamist kasutavad mujal maailmas kõik kindlustusandjad, kel seda võimaldatakse kasutada. Samamoodi toimib meil täna liikluskindlustus. KIA kindlustamine on odavam kui Aston Martini kindlustamine. Sest risk ja oodatav kulu kindlustajale on ka erinev. Miks ravikindlustusse sama põhimõtte osaline kaasamine peaks halb olema?<br/><br/><br/>
Parem plönnime kopsuvähi ravi kinni. Selle ametnike karja ülalpidamine ja omavoli läheb kordi kallimaks kui säästud maksuerisustelt.<br/>Pigem mõelgem välja ikka, kuidas rikkaks saada, mitte kuidas olemasolevat piskut jagada. Nii kui nii ei jätku. Ravitagu praegu kõiki, maas vedelvat ja mädanevat laipa esteetiliselt kah ebamugav vaadata.
Täiskasvanute ümberõpe ja täiendkoolitused (ka n-ö poolsunduslikud) ja sellest tulenev tööviljakuse tõus annavad suurema efekti.
<blockquote><b>Blink</b><br />Rahvatervise ja kulupõhise maksustamise edendamiseks võiks olla küll võimalus, et sotsmaksu on võimalik paari protsendi võrra alandada kui inimene suudab tõendada tervislikke eluviise.</blockquote><br/><br/>Mitu protsendipunkti idunärimine, toidusedelis liha asendamine siloga või suhkru asemel suhkruasendajate kasutamine ka anda võiks?<br/><br/>
<blockquote><b>Blink</b><br /> ... need paksud, kes asuvad oma tervise eest rohkem hoolt kandma ja nt. rasvumist vähendanud on.</blockquote><br/>Ei suutnud vastamata edasi lugeda. Rasv, just rasvkude ja eriti ümber kõhu, on samamoodi normaalkaalus inimestel ja normaalkaalus inimesed põevad samasuguseid haigusi mida omistatakse peamiselt ülerasvunutele. Näiteks Indias on diabeetikute arv per populatsioon pea samal tasemel kui arenenud riikides. Tervis, selle eest hoolitsemine ja mingi ühiskondlikult aktsepteeritav karistusmehhanism on kolm täiesti erinevad asja ning antud juhul ei saa olla Haigekassa juhtkond kuidagi otsustaja antud küsimustes v.a. otsuse tegemine rahavoogude tõttu, mida serveeritakse üldlevinud tervisedogmaga.<br/><br/>Sa võid olla sale, aga kui su keharasva indeks on 15% juures, siis sa <b>oled</b> <u>ülerasvunud</u> ja sind ootavad ees samasugused veresoonkonna haigused kui n.ö. paksudel.<br/><br/>Soovitan tunnikese kulutada, harib - <a target="_blank" href="http://www.youtube.com/watch?v=51_E4hc2_JM">The Nine Months That Made You - BBC Horizon (HD)</a><br/><br/>Teema on natuke liiga lai, et päris HK juhi tasemel seda otsustada.
Kuna kokkuvõttes on inimese tervis ja seega ka ravi ja selle maksumus kombo geenidest, eluviisidest ja ümbritsevast keskkonnast, siis miks me geenid välja jätame? Kui kõlbab sotsmaksu panna sõltuma sellest, kas keegi silkab või kaloreid loeb, siis võiks ta vabalt sõltuda ka sellest, kas perekonnas on raskete või krooniliste haiguste ajalugu. Igasugused verehaigused, organipuudulikkused, kasvajad jms hädad on valdavas osas päriliku iseloomuga ja räigelt kalli raviga. Kas need inimesed paneme rohkem maksma, kelle esivanemate hulgas on selliseid haigusi esinenud?<br/><br/>Mida ma kogu selle jaburdusse kalduvate avaldustega öelda tahan on see, et ei ole mõtet lolliks minna. Vaba ühiskond, igaüks elab nii, nagu tahab-suudab-oskab. Kuni teisi ei kahjusta, ei ole kellegi asi kobiseda. Tahad, sörgi või tee taipoksi. Tahad, ahelsuitseta ja joo viina iga õhtu. Ei ole kellegi asi öelda, mis on õige või mis vale. Jah, ahelsuitsetajal võib tekkida vajadus korduvalt kopse opereerida, mis on kallis lõbu. Samuti võib juhtuda, et elu aeg triatloni teinud überatleet elab 98 aastaseks ja teda on viimased 28 eluaastat vaja konstantselt erinevate organite ülesütlemise tõttu überkallilt ravida. Keskmiselt võib ahelsuitsetaja ravikulu (tänu lühemale ennustatavale elueale) olla oluliselt madalam kui tervislike eluviiside harrastajal. Ja kui me hakkame diferentseerima eluviiside põhjal, pole mingit põhjust keskkonda ja geene välja jätta. See aga läheb juba hullumajaks.<br/><br/>Üldisemalt paistavad mulle selle teema tagant natuke tervisesportlaste tunnustusvajaduse kõrvad. "Mina hakkasin iga hommik jooksma, sitaks hea on olla, miks te mind ei kiida ja miks te minu moodi ei talita?" Olge marurahulikud - teie tunnustus on keskmiselt kauem tervelt elatud elu ja keskmisest kõrgem eluiga võrreldes keskmise inimesega, ammugi tervist kahjustavate eluviiside esindajaga. Sellest peaks piisama. Endomondo ja paksumaksu promo makes u kinda look like a fag.
suffiks, aga mingi osa ravikindlustusmaksu personaliseerimine oleks vastuvõetav variant? Et mingi osa läheb minu isiklikule kontole ja selle eest lasen uuringuid teha või ravin hambaid jne? <br/>Selge on see, et ravikindlustuses solidaarsusest ei pääse, aga kohati tundub ikka väga ebaõiglane, et inimene , kes ainult tina paneb, saab kallist ravi, aga usinalt tööl käinule ja makse maksnud persoonile õeldakse, et vabandust, teid aidata võiva ravimi jaoks meil raha ei ole ette nähtud.
<blockquote><b>pahurik</b><br />suffiks, aga mingi osa ravikindlustusmaksu personaliseerimine oleks vastuvõetav variant? Et mingi osa läheb minu isiklikule kontole ja selle eest lasen uuringuid teha või ravin hambaid jne? <br/>Selge on see, et ravikindlustuses solidaarsusest ei pääse, aga kohati tundub ikka väga ebaõiglane, et inimene , kes ainult tina paneb, saab kallist ravi, aga usinalt tööl käinule ja makse maksnud persoonile õeldakse, et vabandust, teid aidata võiva ravimi jaoks meil raha ei ole ette nähtud.</blockquote><br/><br/>Ma ei näe viise, kuidas seda oleks võimalik objektiivselt teha. Kokkuvõttes tuleb mingi sügavalt detailne lahendus, mille administreerimine on hirmkallis ja millega õiglus ei pruugi ikka tagatud olla. Süsteemi uued, rohkem või vähem suvalised piirid tekivad erinevate lobigruppide võimekuse põhjal ja lõpuks saame USA laadse süsteemi, kus meditsiini administratiivne katus toob kaasa selle, et tervis neelab 2 korda suurema tüki SKP-st kui keskmises Euroopa riigis ilma kvalitatiivse erinevuseta ravi kvaliteedis.
<blockquote><b>suffiks</b><br />Üldisemalt paistavad mulle selle teema tagant natuke tervisesportlaste tunnustusvajaduse kõrvad. "Mina hakkasin iga hommik jooksma, sitaks hea on olla, miks te mind ei kiida ja miks te minu moodi ei talita?"</blockquote><br/><br/>Pole just palju asju, mis oleksid tüütumad, kui keskealised kepikõndijad/taimetoitlased, kes on võtnud nõuks hakata teisi inimesi "valguse teele" juhatama.
Üldjoontes ma ei mõista, miks peaks paanikasse minema mõtte peale erinevate riiklike hoobadega tervislikumat eluviisi propageerida või võimaluste piires isiklikku vastutust näpuotsaga süsteemi lisada. Täna on paraku tervishoiusüsteem üsna ebaõiglane nende suhtes, kes sinna kõige enam panustavad. Tööl käiv inimene ei saa nädalateks haiguslehte võtta, et kõhuvaluga kodus arsti vastuvõttu oodata. Ta läheb ja maksab visiidi eest. Samamoodi ravib ta oma hambaid erakliinikus, käib naha- ja suguhaiguste arstil erapraksises jne. Sisuliselt ta tavapärast tervishoiuteenust ei saa, kuni mõni väga suur viga külge ei tule. Samal ajal mu vanaema käib koos pensionäridest sõbrannadega iga nädal arstil. Sest ega ta päris terve nüüd kindlasti ei ole ja päev otsa kodus ei viitsi ka istuda. Arstil käies saab vähemalt suhelda.<br/><br/>Ütelda, et kõik on äge ja ärme jumala eest mõtle, kas või mida muuta võiks ja võtaks parem kusagilt kamaluga uut maksumaksja raha peale - see oleks natuke liiga sotsiaaldemokraatlik minu maitsele. Aga peab nõustuma, et Eesti riigiaparaadi tänase võimekusse juures on süsteemi reformimine üsna võimatu. Ametnikearmee teeks iga muudatuse elluviimiseks sellised kulud peale, et parem on mitte proovida. Aga ühel heal päeval..
Blink, praegune süsteem ongi üles ehitatud sellele eeldusele, et kui tööinimene kunagi pensionile jääb, siis: "..käib koos pensionäridest sõbrannadega iga nädal arstil. Sest ega ta päris terve nüüd kindlasti ei ole ja päev otsa kodus ei viitsi ka istuda. Arstil käies saab vähemalt suhelda." Solidaarne ju, lihtsalt ajaskaalal laiali venitatuna. Mõistlik? Dunno..
Fantaasiamaailmas ei maksa ikka elada. Elame teatud laiuskraadil, päike meil siin ei paista ning kõrgrõhkonda pole ka mitte pidevalt ning radoonitase on ka kõrgem. Vanast ajast on päranduseks jäänud geneetiline risk. Inimesed ei ole meil terved. Nõukogude ajal ei tegeledud meil piisavalt lastedepressiooniga ega täiskasvanute depressiooniga, ei gastroösofageaalne reflukshaiguse ega pärmseene vohamisega inimestel jne. Perearstid on jäänuk nõukogu jaoskonnaarstist, kes võib isegi kuulnud olla mõnest haigusest, kuid ei oska seda diagnoosida. Meie inimeste vanus on tõusnud, kuna venelasi elab siin nüüd vähem:) ja olemas tõhusad ravimid südame-veresoonkonna haiguste raviks. Samas ei ole küsimus ainult selles , et vanaks elada, vaid üha enam töövõime säilimises. Me oleme alles teel normaalse teenuse juurde. Seda enam , et Rootsi pangad näitavad oma pensionäridele kodumaal ilusat tulemust, siin aga eestlastele trääsa.
Blinki jutus on tegelt iva - 100% solidaarsusprintsiibil maksustatud ravikindlustussüsteem pole pikemas vaates elujõuline niikuinii. Solidaarselt võiks ühiskond katta vältimatu arstiabi. Ülejäänud osas võiks rakenduda mingi (vähemalt osaline) rahaline omavastutus, mille määr võiks olla näiteks pöörvõrdelises seoses sotsiaalmaksu määraga. Omavastutusmäära suuruse valik võiks sel juhul olla muidugi rangelt vabatahtlik. Kes tahab, maksab ikka 33% sotsmaksu edasi ja saab sellega ka 100% kindlustuskatte.<br/><br/>PS. Loomulikult on see "ideeidu" nii toores kui veel olla saab. Ärge siis päris maasse tampige.
Ma olen ikka püüdnud ette kujutada solidaarset autokindlustust. <br/><br/>Oletame, et võimule tuleb erakond (Autopedede partei), kes mõistab, et autod on kasutajale esmavajalikud tarbeesemed kuid et sageli seonduvad nende hoolduse ja remondiga üle jõu käivad kulud, mistõttu paljud autod on halvas korras ja suisa ohtlikud . <br/><br/>Lahenduseks kehtestatakse solidaarne autokindlustus. Kõik autoomanikud maksavad 5% oma tuludest Autohoolduskassasse ja edaspidi on autode hooldus ja remont kõigile tasuta (või minimaalse visiiditasuga). Autohoolduskassa sõlmib lepingud autoremonditöökodadega ja varuosade tarnijatega, kehtestades suht ühepoolselt hinnad, valdavalt alla praeguseid turuhindu (sest rahva raha peab ju kokku hoidma). <br/><br/>Esmajärjekorras peab oma autoga pöörduma pere-autoremondiluksepa poole. Pere-luksepa tulud paneb autohoolduskassa pöördvõrdelisse sõltuvusse sellest, kui palju aega ja vahendeid ta iga auto peale kulutab. Spetsialisti, näiteks maalri või elektriku juurde pääsemiseks peab olema pere-luksepa suunamine. <br/><br/>Kas poleks hea ja elujõuline süsteem, mis tagaks kokkuhoiu ja tooks meie teedele suurepäraselt hooldatud ja remonditud autod, kusjuures kulutused oleksid vaid murdosa sellest mis kuluks inimestel iseseisvalt töökodade vahet joostes ja remondi hindade üle jageledes?
Võrdsust või õiglust loovad seisukohad teoorias, aga praktikas ilmselt rakendamatud. Sport kui selline tuleks ilmselgelt ära keelata 99% ulatuses. Male võiks vast jääda, aga siingi on oht, et jääd teise käiku oodates tukkuma ja kukud oda silma vms.<br/>Ametnikud ei suuda välja mõelda, kas tee peale tohib sodida BUS või BUSS ja seda juba aastaid. Nii delikaatse teema osas nagu inimese tervis, selle seisund, oma süülisuse osa ja ennetavate tegevuste mõju, jeesõs, ma pelgan, et selle väljaraalimiseks peame kõik minema riigipalgale tööle.
Tegelikult nii hull see asi siiski ei ole. Meil on piisavalt palju piisavalt arukaid inimesi, kes on vastavad süsteemid tõepoolest välja raalinud. Selge on ju see, et samas vaimus jätkates on meie tervishoiusüsteem selgelt jätkusuutmatu.<br/>Laskumata detailidesse, on selged vaid kolm asja. <br/>1) Kosmeetiliste muudatustega (a la Rossi hullud mõtted) me rahastamist üle kriitilise piiri tõsta ei suuda. Hinnanguliselt 10-20% on lagi.<br/>2) On vaja loobuda solidaarsusprintsiibist praeguses mahus ja osa tervishoiukulutusi, mis praegu kaetakse haigekassa poolt, katta vabatahtliku tervisekindlustuse poolt (kel on kindlustus, muidugi). Diferentseerimine toimub siiski mitte Cooperi testi, vaid diagnoosipõhiselt.<br/>3) Poliitikud teavad seda, kuid veeretavad nagu kuuma kartulit ja tegutseda ei julge, kuna järgmistel valimistel selle reformi initsiaatoreid ja läbiviijaid ilmselt tagasi ei valita.
<blockquote><b>Velikij</b><br />... Diferentseerimine toimub siiski mitte Cooperi testi, vaid diagnoosipõhiselt.</blockquote><br/>Palun nimeta mulle üks hea ja toimiv diferentseerimismeetod? Ainus, ainus, mis siin võib anda tulemuse on inimgenoomi sekvenseerimise tulemused ja selle etnogruppide eripärade arvestamine. Isegi siis ei ole asjad teada vaid on teada soodumus, mis ei ole üks ja sama. Kopsuvähki sureb ka mittesuitsetaja. Mistahes ennetav tõendamine on ja jääb praegu oletuslikuks, mis tähendab et seda ei saa rakendada üldises laadis suurtele massidele, sest suured massid sisaldavad endas kõrvalekaldeid, erisusi ja piiripealseid tulemusi.<br/><br/>Üks asi, mida arutelu käigus ei arutata, on fakt, et uus HK juht räägib HK-st kui riigirahade- ja maksude haldamise juht (praegu siis asekantsler). Millised on aga need probleemid, mida HK uus juht uute rahadega kavatseb lahendada raviteenuste ja ravikvaliteedi valdkonnas, seda tema käest ei taibatud küsida, sest ta valdas hästi kantseliiti ja summutas muud küsimused. Kui 2008/2009 oli kriis ja reserve ei lastud kasutada, siis praegu mil pole kriis ja raha napib, tuleb reservid käiku lasta. Kogutud rahalised vahendid, mis istuvad reservis aga ei kasutata, on sisuliselt* kasum. Mul on tunne, et HK on minemas kasumit teenimise põhimõtte peale, mitte ülejäägis/tasakaalus eelarve suunas.<br/><br/>Raviteenuste turu korrastamine ei ole sama kui maksulaekumiste haldamine. Samas, Haigekassa ja meditsiinisektor on piisavalt intriige täis sektor, et siin ei lasta ühel juhil palju laiata. Näiteks kasvõi Maris Jesse ja haiglate vaheline konflikt, kus viimased nõudsid jõuliselt tema tagandamist.<br/><br/>
Üks päris intrigeeriv dokumentaal füüsises olemise kohta. Päris tugevasti horisonte laiendav.<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.youtube.com/watch?v=tyQSzx0ofto">Horizon - The Truth About Exercise</a>
Hiljuti sai endiste kursuse- ja ülikoolikaaslastega sel teemal facebookis arutletud. Vabandan ette autoriõiguste rikkumise pärast ja teen anonüümse kopipeisti siia. Autor võib oma nime hiljem ise soovi korral avaldada, aga see pole olulisim, vaid sisu. Ehk annab läbilugemine ka vastuse wingeri küsimusele diagnoosi ja diferentseerimise kohta.<br/><br/>1) Varasem statistika on näidanud meie tervishoiusüsteemi suurt efektiivsust võrreldes teiste riikidega (kõige rohkem teenust ühe rahaühiku kohta). Julgen arvata, et see on suuresti saavutatud personali pealt kokkuhoiuga. See ei ole jätkusuutlik. Edasine säästmine meditsiinis endas on võimalik vaid asjatute protseduuride vähendamise teel, s.t. kasutades diagnostika algoritme ja raviskeeme, mitte lootes konkreetse arsti/õe kreatiivsusele, kes "igaks juhuks " teeb ka veel mõned lisaprotseduurid. See omakorda viib protseduuride üldarvu vähenemisele ehk püsikulude kasvule, s.t. osades raviasutustes tuleb paratamatult loobuda senistest teenustest ning meditsiin koondub veel rohkem keskustesse - vajalik hea logistika, et ka äärealade inimesed jõuaks õigeaegselt ja ohutult raviasutusse. Protseduuride arvu vähendamisega suureneb kahjuks ka nende üksikjuhtude arv, kus diagnoos ja ravi hilines. <br/>2) Kõige parema tahtmise korral võib meditsiini rahastamine suureneda vaid mõnikümmend protsenti, mitte rohkem, lahendust ei saa otsida siit. Medteenuste järele nõudlus suureneb veelgi seoses elanikkonna vananemisega. Samas, meditsiini arenguga järjest suurenevad ravivõimalused ning nendele kulutatav raha, s.t. alati on raha liiga vähe ja aasta teises pooles läheb rahastamisega raskeks. Praegune süsteem sarnaneb vaestemajaga - kõigile natuke ning esimesena tulijad saavad rohkem suppi. Töötavad inimesed pole rahul meditsiini kättesaadavusega, nad ei taha maksta topelt erameditsiini eest, kus on järjekorrad lühemad. Arvan, et Haigekassa tuleb lahutada kaheks: a) kohustuslik osa ehk sissemaksed, millest tagatakse minimaalne erakorraline abi (sh. kasvajaravi) ja profülaktika (sh. vaktsineerimised ja tervisliku käitumise propageerimine) b) vabatahtlik osa (sh. riskikäitumise järel tekkinud hädade ravi). Süsteem võiks meenutada liikluskindulstust - inimene peab teatud osa maksma tema enda valitud kindlustusseltsile, teatud osa aga peab maksma ise või hankima lisakindlustuse. (eeldab, et kohustuliku osa sissemakse on senisest väiksem, et jääks raha ka vabatahtlikule kindlustusele) Paraku, vabatahtliku osa alla ei mahugi väga palju - kõik oleks justkui väga vajalik. Kas me aga saame pakkuda kõigile sarnast elukvaliteeti ehk mida eelistada - kas a) puusaprotees 75-aastasele b) kasvajaravi 50-aastasele c) hambaravi 30-aastasele? d) vaktsinatsioon 1-aastasele? See, millised teenused kuuluvad kohustusliku osa alla ja millised mitte, peaks olema poliitiliste valikute küsimus ehk ekspertgrupi selgituse järel enamuse rahva ühine otsus. Seda otsust aga lükatakse edasi kui kuuma kartulit. Seni aga meedikud lahkuvad süsteemist ning meditsiini kättesaadavus järjest väheneb, luues uusi võimalusi ebaõigluseks ja korrputsiooniks. <br/>3) Haigekassa kohustuslikud sissemaksed tuleks arvutada inimese tuludest, mitte tööandja/firma maksudena. Praeguse süstemei korral inimene ei taju, et tema makstud rahast sõltub tema meditsiiniabi kvaliteet ja kvantiteet ning on valmis minema tööandjaga petuskeemile (ümbrikupalgad). <br/>4) Kohustusliku sissemaksega finantseeritava meditsiiniabi osas peaks olema igal inimesel piirmäär, millest rohkem ta enam ühiskassast raha ei saa - üks inimene ei tohi kasutada ära teiste inimestele mõeldud raha.
Ma ei saa aru RahMin vastuseisu meditsiiniteenuste eest firmade kaudu tasustamise vabastamist erisoodustusest. See avab väga paljud rahakraanid ning annab võimaluse lisarahastuseks. Sotsiaalmaks isiku sissetulekute pealt on äraspidine loogika, sest ei taheta näha teisi ilmselgeid võimalusi - saad erakorralise tulu (näiteks vanavanemad pärandasid), maksa sotsiaalmaksu!
Kas üleliigsete protseduuride ja ajaviiteks arsti juures käimise vastu ei aitaks see, kui teenuse saaja peaks mingi sümboolse protsendi teenuse kulust kinni maksma? Kui inimene peab ise raha (isegi väikse summa) välja käima, siis ta tunneb ka rohkem huvi, mis ta selle eest saab, miks seda vaja on, ühesõnaga on rohkem kaasatud asja.<br/><br/>Kui parasjagu raha ei ole, siis abi andamata ei jääks, aga hiljem nõutakse kulud välja.
Tegelikult on päris hirmutav kui varmalt on inimesed valmis nõudma asjade keelustamist, reguleerimist, täiendavat maksustamist jne ning üldjuhul ei baseeru need kihud mitte ratsionaalsel analüüsil, vaid mingitel isiklikel arvamustel ja eeldustel. See on mujalt juba läbi käinud, aga kuidas mõõdetakse suitsetajate/joodikute/ülekaaluliste kulu Haigekassale? Võetakse aasta jooksul teatud diagnooside ravimiseks kulunud raha, paremal juhul võrreldakse seda ka aktsiisilaekumistega ning järeldatakse, et tegemist on kuluga, mida saaks ära hoida ja seega peaks maksutama/keelama/reguleerima, jättes arvestamata, et suitsetaja ja paks puhkavad üldjuhul Rahumäel enne kui Alžeimer või mõned muud kroonilised vanainimese haigused külge tulevad. Rahvapensionist ei ole mõtet vist rääkidagi.<br/><br/>Lahendus ei ole rasvamaksus, mida mingi järjekordne analüütik praegu Postimehe esiuudisena presenteerib, vaid siiski Haigekassa süsteemi ümberkujundamises. Olgu selleks siis osaline erakindlustus, kogumiskontod või muu taoline, aga praegune süsteem ei ole meie demograafilises olukorras jätkusuutlik ning seda rasvamaksu ja suitsetajate lintšimisega ei päästa. Sarnaselt Velikij toodud jutule, võin ka ise kinnitada, et kõik need vähesed korrad, mis minul või abikaasal viimastel aastatel eriarstide juurde asja on olnud, on toimunud erapraksises ja oma rahakoti peal, sest ravijärjekordade pikkused ei olnud vastuvõetavad. Aga siit tekib ka küsimus, et mille kuradi pärast ma seda 13% kindlustust üldse maksan?<br/><br/>Aga võtame rasvamaksu, see on üks tore näide. Mujal maailmas (ja ma usun, et trendina ka üha rohkem Eestis) on ülekaalulisi enam vaesemate ühiskonnagruppide seas. Kas rasvamaks tõesti muudab inimese toitumisharjumusi või jätab lihtsalt veel vähem raha kätte? Ehk siis, kuigi sotsiaalselt hoolivad inimesed loevad tarbimismakse regressiivseteks ja seega pahaks, siis sellisel kujul vaeste lisamaksustamine on OK, kuna seda tehakse Õige Asja Nimel™?
Postimees võttis ja tegi uudise Praxises analüütikuna töötava isiku blogi postitusest ehk maakeeli "keeras täiega käru". Unustage ära, ta arvutas välja ja pani kirja vastavalt oma töökohustustest tulenevatest funktsioonidest. Tegu pole ametliku arvamusega. Postimees võiks kriitiliselt uudiste ja nende allikatesse suhtuda. <br/><br/>Elektrooniline kanal - kõik vahendid sobivad.
Kõige valutum moodus Eesti meditsiinisüsteemi raha juurde saada on teenuseid tõsiselt eksportima hakata. Piiteri piirkonnas elab 8 milj inimest (paljud neist igati maksujõulised), kes oma riiklikku arstiabi püüavad iga hinna eest vältida ja põhjendatult. Toome nad siia!<br/><br/>PS et mõni poliitik julgeks teha otsust meie totaalselt raiskava haiglavõrgu koondamiseks, on ilmselt palju tahetud. OK, kui ei saa kulusid kokku, tõstame siis tulusid ja täidame need haiglavoodid ära ka. Taastusravi osas on siin võimalusi ka provintsihaiglatele. Arste-õdesid võib ka idast juurde tuua kui puudu jääb, praktika juba olemas.
Maksuamet kuulutab välja riigihanke mõõdulintide ja kaalude ostmiseks...
Danilov räägib asjast ilustamata ja õigete sõnadega. Seega on tulemas muudatused, mis ei pruugi enamusele meeldida, aga see on juba valitseva kliki teha, mida nad oma ametiaja kestel korda saadavad.<br/><blockquote><b><a target="_blank" href="http://www.postimees.ee/958546/hannes-danilov-usub-et-sai-hasti-hakkama">Hannes Danilov usub, et sai hästi hakkama</a></b><br /><b>Kas hakkame rohkem maksma?</b><br/><br/>Danilov usub, et haigekassa nõukogus olid uue juhi hääletamisel tema selja taga meditsiiniringkondade esindajad. Avalikult on oma poolehoidu talle avaldanud haiglate liit. Kui vana juht välja tahetakse vahetada, võib arvata, et tahetakse muuta ka midagi sisuliselt. Mis see küll võiks olla?<br/><br/>Danilov vihjab Eesti ravikindlustuse solidaarsuspõhimõttele.<br/><br/><b>Kas tõesti keegi soovib raviraha ümber suunata, ja kuhu?</b><br/><br/>Danilov on raudselt selle poolt, et kõik Eesti elanikud saaksid aktsepteeritaval tasemel tervishoiuteenuseid, mis tähendab, et ravikindlustuse raha eest saab perearsti kõrval ka vähese raha eest eriarstiabi, ravimeid ja töövõimetushüvitist.<br/><br/>Võib ka nii, et kõik saaksid neid minimaalselt, näiteks ainult perearstiabi, ja kõige muu eest peaks ise maksma. Veel saab muuta tasuliseks mõned teenused. Näiteks võib sarnaselt hambaraviga panna inimese maksma silmaravi või günekoloogilise abi eest.<br/><br/>On teisigi võimalusi, mida ühes või teises riigis rakendatakse, kuid mis tegelikult suurendavad patsientide rahalist omaosalust ja vähendavad arstiabi kättesaadavust. Neist ükski ei meeldi patsientidele, kuid võivad tulla kõne alla.<br/><br/>«Kui võtame eesmärgiks Eesti inimeste eluea pikendamise, peame siiski olema võimalikult solidaarsed ja võimaldama ravi ka vaesematele, kes paraku on rohkem haiged,» lausub Danilov. Kõne all olnud suitsetajate rahalist koormamist ei pea ta õigeks, sest suitsud on legaalne kaup. Ta on ühtlasi seda meelt, et tervishoid pole mitte kulu, vaid investeering inimestesse, sest aitab neil kauem töövõimelisena püsida.<br/><br/>Uuele haigekassa juhile soovib ta külma verd ja soovitab, et ajakirjandusest ei maksa end segada lasta. Palju tuleb sellel kohal suhelda erinevate, sageli vastandlike huvidega osalistega, mistõttu kulub ka hea suhtlemisoskus marjaks ära.<br/></blockquote>
Tänase dividendide maksustamise sotsiaalmaksuga repliigi tingis Haigekassa uue juhi intervjuu. See oli tal kui tööhüpotees või näide. Lugege sisuga üle.<br/><br/>Mis puutub Haigekassa rahastamist, siis miks ei saa tööandja kulutused meditsiini vabastada erisoodustusmaksust ning miks ei optimeerita sisemiselt ülejäävaid ressursse HK poolt. Laupäevases intervjuus ütles E-tervise SA endine juht külmalt "<i>Praegu on ju ka nii, et 20 protsenti retsepte jääb välja ostmata.</i>" ning kõik eeldavad, et need lunastamata väljastatud retseptid on patsientide süü, kuigi see on pärand paberretseptide ajastust ning süsteemile omane anomaalia, mitte patsiendi.<br/><br/>Lugege emotsioonideta.<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.e24.ee/982594/haigekassa-uus-juht-koormaks-dividendid-sotsiaalmaksuga/">Haigekassa uus juht koormaks dividendid sotsiaalmaksuga</a>
4 UK profi pensioniportud: <a target="_blank" href="http://www.telegraph.co.uk/finance/personalfinance/pensions/11508727/Four-professional-investors-reveal-their-pension-portfolios.html">http://www.telegraph.co.uk/finance/personalfinance/pensions/11508727/Four-professional-investors-reveal-their-pension-portfolios.html</a>
opex, sama infot on meie pensionifondid kah avaldanud, imo.
Fondihaldurid kui eraisikud on rääkinud kuidas nende raha pinsiks koguneb ja kuidas on riskid hajutatud? Ju mul mõned intervjuud lugemata jäänud.<br/><br/>Täna UK-s tähtis päev, "Pensions Freedom Day". Kõik 55+ a. kodanikud võivad nüüd otsustada kas soovivad osa või kõik pensioniks kogunenud raha välja võtta korraga pensikogumise skeemidest ja loobuda surmani annuiteedi diilidest kindlustusfirmadega. Oodatakse KV hinnatõusu ja laia laristamist.<br/><a target="_blank" href="http://www.theguardian.com/money/2015/apr/06/pensions-minister-warns-against-savings-pot-spending-sprees">http://www.theguardian.com/money/2015/apr/06/pensions-minister-warns-against-savings-pot-spending-sprees</a>
Hmm, kas see tähendab nüüd, et varsti jõuab UK retirement-fund-idest aktsia- ja võlakirjaturgudele laviin?
Mida iganes sellise otsuse tagajärjeks on, on minu arvates siin vähemalt kaks olulist märkimisväärset mõtet :<br/>1. Riiklik "pensionimaffia" ei ole sama kindel teenistus mõtetutele pensionifondihalduritele, keda hinnanguliselt on vist 95% kõigist olemasolevaist. Ehk et turumajandus peabki olema turumajandus, lõputud garantiid tuleb kaotada ja kindlasti edukamatega liitub sellevõrra rohkem soovijaid. Ootan aega, millal see Eestis teoks saaks.<br/>2. Vabadus maksab rohkem kui võimalik lühiajaline kasu või kahju majandustegevusest. Vabadus on ka alati kallis asi, loodame, et see on üldse kohustusliku pensionikogumise lõpu algus. Inimesele peaks olema õigus otsustada selliseid asju ise ja vabatahtlikult. Suur risk on muidugi poliitiline, et ühel hetkel kohalik Keskerakond tuleb jälle sama algatusega või siis munitsipaalpensioniga lagedale ja oleme taas lollidemaal tagasi.
Seal artikli lõpus on lahti kirjutatud natuke. Kusagil 20% kõigist pinsisaajatest saavad selle võimaluse täna (DC skeeme siis vist see %). Ebaselge on palju neid saab olema kes oma maksuvabat 25% potist välja rebima tormavad ning palju neid on kes maksustatava ülejäänu kallale lähevad..<br/><br/>■ From 6 April anyone over the age of 55 can take out all of their pension as cash and will no longer have to buy an annuity. It was already possible to avoid annuities but the rules meant that generally only the very wealthy took advantage.<br/>■ You will be able to take 25% of your fund tax-free and withdraw as much or as little of the rest of your money as you like. You will be taxed on this at your marginal rate (20%, 40% or 45%) rather than the 55% that you would be subject to prior to the changes.<br/>■ The changes apply to those in defined contribution (DC) pension schemes – sometimes known as money purchase schemes. Those in defined benefit, or final salary schemes, can only take advantage of the freedoms if they transfer to a DC scheme.
Number ka juurde. Kuni 6 miljardit GBP-d ennustatakse esimese 4 kuu summaks mis pensionidest välja võetakse.
Arvestades, et UK pensionivarade maht on ca. £2-2.5 trillionit, siis £6b redemption on suhteliselt väike osa sellest. Nii 0.2-0.3%. Ehk siis oleks kerge liialdus väita, et kõik on ukse juurde kogunenud ja ootavad võimalikult kiiret pääsemist.