Inflatsioon
Postitusi kokku 190
Lenzer

<blockquote><b>Clementine</b><br />Keda selline soodukate jahtimine huvitab, siis tõmmake Sale äpp, seal on kõikide toidupoekettide kliendilehed. </blockquote><br/><br/>Tänud, mees, olin sellist appi oodanud aga mitte sellest veel kuulnud. <br/><br/>

Kurika5

Prismas kampaania korras (kuni 28.11) 3,19€ praegu <a target="_blank" href="https://www.prismamarket.ee/entry/filtrikohv-keskmine-rost-500-g/7310050001524">https://www.prismamarket.ee/entry/filtrikohv-keskmine-rost-500-g/7310050001524</a><br/>Ka teistes kettides hetkel odavam, kui Rimis<br/>Maxima 4,39€ <a target="_blank" href="https://www.barbora.ee/toode/kohv-lofbergs-keskmine-rost-500-g">https://www.barbora.ee/toode/kohv-lofbergs-keskmine-rost-500-g</a><br/>Selver 4,89€ <a target="_blank" href="https://www.selver.ee/et/kohv-keskmine-rost-lofbergs-lila-500-g">https://www.selver.ee/et/kohv-keskmine-rost-lofbergs-lila-500-g</a><br/>Coop 5,19€ <a target="_blank" href="https://ecoop.ee/et/otsing/?otsing=l%C3%B6fbergs">https://ecoop.ee/et/otsing/?otsing=l%C3%B6fbergs</a>

stefan

<blockquote><b>Kurika5</b><br />Prismas kampaania korras (kuni 28.11) 3,19€ praegu <a target="_blank" href="https://www.prismamarket.ee/entry/filtrikohv-keskmine-rost-500-g/7310050001524">https://www.prismamarket.ee/entry/filtrikohv-keskmine-rost-500-g/7310050001524</a><br/>Ka teistes kettides hetkel odavam, kui Rimis<br/>Maxima 4,39€ <a target="_blank" href="https://www.barbora.ee/toode/kohv-lofbergs-keskmine-rost-500-g">https://www.barbora.ee/toode/kohv-lofbergs-keskmine-rost-500-g</a><br/>Selver 4,89€ <a target="_blank" href="https://www.selver.ee/et/kohv-keskmine-rost-lofbergs-lila-500-g">https://www.selver.ee/et/kohv-keskmine-rost-lofbergs-lila-500-g</a><br/>Coop 5,19€ <a target="_blank" href="https://ecoop.ee/et/otsing/?otsing=l%C3%B6fbergs">https://ecoop.ee/et/otsing/?otsing=l%C3%B6fbergs</a></blockquote><br/>Aitäh info eest!<br/>

ttrust

Kas see &quot;Sale äpp&quot; kusagil veebilehena ka toimetab? Mis võiks olla selle URL?

Draax

<blockquote><b>ttrust</b><br />Löfbergs Lila keskmine röst kohv, filterkohvimasinale, on olnud eelmisel ja sellel aastal juhuseid kus ta on müügil ka alla 3 euro. See on siin ka vahest kampaaniahind ning hind kõigub seinast seina. Kui hind on alla 3 euro olnud, olen vahest saanud seda hulgim kokku osta, üle 20 paki korraga.<br/>Nõukogude ajal oli kohv väga eksklusiivne toode, mida sai leti alt või Läänes elavad sugulased või soome tuttavad tõid.</blockquote><br/><br/>Selveris ka Löfbergsi presskannukohv nn. normaalhind mingi 4.89, aga kampaania korras käib aeg-ajalt alla 3€ ära.

Clementine

Kae, mis teemad foorumlasi huvitavad :) Selle äppi ja muid lifehacke leidsin muide FB <a target="_blank" href="https://www.facebook.com/groups/1310707785627509/?ref=bookmarks">Kogumispäeviku</a> grupist (Swedbanki rahvahariduslik projekt). Kassikrõbinad tulevad nüüd Saksamaalt ja Hiiina vidinad Gearbestist. Mobiiliarve kukkus <a target="_blank" href="http://minuteenus.ee/">minuteenus.ee</a> ära täites 30 pealt 8 EURile.<br/><br/>PS. Kogumispäevikus on just käimas investeerimise teemakuu, teemaks kuidas teha esimesi investeeringuid ;)

ttrust

Tänan väga URL-i eest!

lauri2

<a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608225466/eesti-agab-ehitusmaterjalide-puuduse-all-hinnad-tousevad-tundidega">Eesti ägab ehitusmaterjalide puuduse all, hinnad tõusevad tundidega</a><br/><blockquote>sisseostuhinnad on aastases võrdluses kerkinud ehituspuidu ja OSB-plaatide puhul 80 protsenti, soojusisolatsioonimaterjalidel (kivivill, EPS jm) 30-40 protsenti, metallitoodetel umbes 30 protsenti</blockquote><br/><blockquote>täna oleme olukorras, kus tegelikult hinnad kuust kuusse tõusevad, tarneprobleemid üha rohkem süvenevad</blockquote><br/>

stefan

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br/>Eurozone HICP flash estimate May 2,0% (April 1,6%)</blockquote><br/>sh<br/>Luksemburg: 4,0%<br/>Leedu: 3,5%<br/>Eesti: 3,1%<br/>...<br/>Kreeka: -1,1%<br/><br/>=&gt;<br/><b>Eesti on hetkel Euroopa Liidu selge tiigermajandus - raporteerib Q1 reaalset SKP-kasvu 5,4% NING 3,1% hinnakasvu mais.</b><br/><br/>Tõsi, nominaalne SKP-kasv oli mullu nõrk, aga see aasta tuleb midagi erakordselt.

opex

<a target="_blank" href="http://www.fao.org/worldfoodsituation/foodpricesindex/en/">FAO Food Price Index</a>, a gauge of global food prices in May climbed for a 12th consecutive month, marking the longest stretch in a decade. Index is currently at its highest since September 2011, with last month’s gain of 4.8% the biggest in more than 10 years. All 5 components of the index rose during the month, with the advance led by pricier vegetable oils, grain and sugar. <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/9/8/98ad55c0066226cbd59d2df253e981f4cae8a126.jpeg"/>

Karum6mm

<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/f/c/fc8de0b027de927fe7cf33bea2ad09c06bebf9a4.png"/><br/><br/><br/><b>Meidžr sürprais(TM)</b>

stefan

Eesti valitsus kiirstardib turismimajandus reedel. Eks selgub mis palkadega/hindadega juhtub.

stefan

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br/>USA<br/>Kuine inflatsioon<br/><br/>dets: +0,2%<br/>jaa: +0,3%<br/>vee: +0,4%<br/>mär: +0,6%<br/>apr: +0,8%<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.bls.gov/news.release/pdf/cpi.pdf">https://www.bls.gov/news.release/pdf/cpi.pdf</a><br/><br/>Nädala pärast tuleb mai kuu number. Aastavõrdlusest langeb siis välja eelmise aasta mai kuu -0,1%. (Aprill yoy: +4,2%)</blockquote><br/>mai siis: +0,6%<br/><br/>ning aasta baasil <b><u>+5,0%</u></b>

opex

What goes up must come down? Puiduhinnad usas, puidutreiderid nüüd kiirelt müümas:<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/4/d4a9ee02a313dca2d0882abb0582f39202bc80de.png"/><br/><br/>WSJ: Lumber prices are falling back to earth.<br/>Futures for July delivery ended Monday at $996.20 per thousand board feet, down 42% from the record of $1,711.20 reached in early May. Futures have declined 14 of the past 15 trading days, the last two by the most allowed by exchange rules.<br/>Cash lumber prices are also crashing. Pricing service Random Lengths said Friday that its framing composite index, which tracks on-the-spot sales, dropped $122 to $1,324, its biggest ever weekly decline. <br/>The pullback came just six weeks after the index rose $124 during the first week of May, its most on record. Random Lengths described a chaotic rout in which sawmill managers struggled to provide customers with price quotes.<br/>Economists and investors have wondered if sky-high prices for wood products would doom the booming housing market. Builders raised home prices and many stopped selling houses before the studs were installed, lest they misjudge costs and sell too cheaply.<br/>Lumber became central to the inflation debate: whether a period of runaway inflation was afoot or high prices were temporary shocks that would ease as the economy moved further from lockdown.<br/>The rapid decline suggests a bubble that has burst and the question now is how low lumber prices will fall. Even after tumbling, lumber futures remain nearly three times what is typical for this time of year. <br/>Lumber producers and traders expect that prices will remain relatively high due to the strong housing market, but that the supply bottlenecks and frenzied buying that characterized the economy’s reopening and sent prices to multiples of the old all-time highs are winding down.

Kuldar1

USA-s tuleb puiduhind alla küll, kuid stabiliseerumine on 2x kõrgemal tasemel, kui aasta tagasi enne ralli algust.<br/>Euroopa on lihtsalt nii uimane, et jättis need &quot;Ameerika mäed&quot; vahele ja nüüd suveks on samuti hind 2x kõrgemal eelnevast pikaajalisest hinnatasemest.

TereTanel

Mis metalli hind teeb?

Karum6mm

<blockquote><b>&quot;TereTanel&quot;</b><br />Mis metalli hind teeb?</blockquote><br/><br/>Kas selle, mille kohta Toots rääkis? <br/><br/>:-D

Visahing

<blockquote><b>&quot;TereTanel&quot;</b><br />Mis metalli hind teeb?</blockquote><br/><br/>Stabiilselt kõrge.

mikker

Müüja arvates odav, ostja arvates kallis. Alati

sakuska

Mis värk nüüd siis selle va inflatsiooniga on? Ostukoht v prsekurss?<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/4/d/4d464a4165b00f2d0ab509a016958fda020fc517.png"/>

eivets

Mis teema meil selle inflatsiooni definitsiooniga on? <br/><br/>Juba mitmes uudislõigus(Josingu uudis lisaks Tartu Ülikooli maj teadlane(Eamets vist) kuskil ning viimane eilne err-i &quot;Esimene stuudio&quot;, kus swedihärra) vihjetakse, et inflatsioon siinmail 20% kandis sellepärast, et meil moodustavad energia- ja toiduhinnad iga inimese rahakotist suurema osa kui mujal EL-is. Kus siin loogika on? Et kui palk 1000€ ja kütuse/toiduhinnad muutuvad 300lt 400le, siis inflatsioon 33,3% aga kui palk 4000€, siis kuidagi saadakse väiksem inflatsiooni number?<br/><br/>Ei saa aru

angelp

Inflatsioon on mõttelise tarbimise ostukorvi hinna muutus. Nagu me teame, on energia ja toit olnud just kõige rohkem kallinenud komponendid ja meil moodustavad nad ostukorvist suurema osa kui mujal EL&#39;is. Järelikult inflatsiooni <i>headline</i> number ka vastavalt võimendatult liigub meil, vs muu EL. Kui vaadata ostukorvi komponentide lõikes, siis toit ja energia võiksid olla meil ja mujal EL&#39;is suuresti samas suurusjärgus, aga vot osakaalude erinevuse tõttu on meil inflatsiooni <i>headline</i> number kõrgem.

invictus

Päris huvitav oleks kuulda, et mis põhjusel on meil energia osakaal ostukorvist suurem kui nt Poolal.

stefan

20% tarbijahinna kasvu oluliseks &quot;kõrvalmõjuks&quot; on suur käibemaksutulude kasv riigieelarves.

Zoom

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />20% tarbijahinna kasvu oluliseks &quot;kõrvalmõjuks&quot; on suur käibemaksutulude kasv riigieelarves.</blockquote><br/>Päris huvitav on selle Stefani posti miinustamine, tegu on ju sündinud faktiga :) YoY maksulaekumised Q1 kasvasidki 16,3%, peamise draiverina käibemaks +19,6%. Maksulaekumised märtsis sealhulgas +21,3%.<br/><br/>Aprillis kogu maksulaekumine +16,1, käibemaks samas koguni +29%.

stagna

võrdlus eelmise aastaga pole siiski hea, sest see oli anomaalne, covid depressiooni aasta.<br/>Kogu eelmine kevad oli ju õudu, alles suvel läks pisut kergemaks. <br/><br/>Kuidagi kiiresti on see meelest läinud<br/><a target="_blank" href="https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestab-koroonaviiruse-leviku-tokestamiseks-ulatuslikud-piirangud">https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestab-koroonaviiruse-leviku-tokestamiseks-ulatuslikud-piirangud</a><br/><br/>Kuid sügisest algas sama jant jälle uuesti ja seekord hobupassidega<br/><br/>Asjakohasem oleks võrdlus 2019.a. samade kuudega

Draax

Stagnal on vähemalt osaliselt õigus. COVID mõjutas, kuigi mitte kõiki sektoreid ja vähemalt maksulaekumise mõttes on piirangud väga erineva mõjuga. Näiteks tööstus maksab oluliselt rohkem käibemaksu kui restoranid, nii et COVID piirangud restoranidele olid 2021 käibemaksus pigem tagasihoidliku mõjuga, samas tööstuses ja ehituses piirangud praktiliselt puudusid ja yoy on numbrid täiesti võrreldavad.<br/><br/>Kokkuvõtlikult: käibemaksu Q1 +19,6% yoy numbri taga on kindlasti väike osa COVIDist tingitud madalama võrdlusbaasi mõju, aga ma ütleks, et üle 10% on puhtalt hinnatõusu mõju <br/><br/><br/>

Draax

Käibemaksu laekumine on tegelikult päris huvitav mõõdik, millega majanduse temperatuuri kraadida, eriti kui numbrite taha vaadata. Majanduse tsüklilisusest annab see hästi aimu.<br/><br/>Esiteks - varud. Kõiksugu varumine on käibemaksus negatiivse mõjuga (sisendkäibemaks), aga summa sõltub tegevusalast. Praegu varuvad paljud Ida suunas tegutsevad ettevõtted materjale enne kui viimased Venemaaga seotud sanktsioonid jõustuvad (sisse ostetakse rohkem kui kasutada jõutakse). See moonutab käibemaksu laekumist pisut madalamaks kui see tegelikult nö. normaalse majanduse puhul peaks olema.<br/>Teiseks - kinnisvaraarendus ja ehitus - seal on selge mõju mahtude ja objektide valmimise vahel (ehitaja ja arendaja deklareerivad materjale sisendkäibemaksuna, aga objekti valmides ja raha saades maksavad käibemaksu). See, mis toimub kinnisvaraturul (kui palju mahtu arendatakse ja mis etapis need arendused on) peegeldub otseselt käibemaksu laekumises. Eesti on nii väike majandus, et mõnede suurte objektide (Auvere elektrijaam, neljarealised maanteed, tulevikus Rail Baltic) teatud akteerimised on käibemaksu laekumises väikese jõnksuna konkreetselt sellel kuul ikkagi näha. <br/>Kolmandaks - energeetikal on tohutu suur mõju. Märksõna &quot;külm talv&quot; tähendab suurt tootmise ja müügi kasvu ja sellega seoses ka suurt lisandväärtust (= käibemaks) elektri- ja soojatootjatele. Energiahinna tõusud nagunii (kõigil elektritootjatel ju sisendkulud ei kasvanud, lihtsalt müüdi kallima hinnaga). Energeetikal on isegi nii suur mõju, et see paistab SKP-s silma. Mäletan, et paar aastat tagasi oli veidi naljakas olukord, kus talv oli nii soe, et Q1 küttearved olid väga madalad. See oli üks oluline põhjus, miks majanduskasv jäi Q1 oodatust tagasihoidlikumaks ja ma ei saanudki hästi aru kas neid numbreid peaks tõlgendama nüüd nii, et see on halb, et majandus ei kasvanud või hea, et inimestele jäi selle võrra rohkem vaba raha kätte. Q1 2022 oli selles mõttes anomaalia, et tegelikult oli talv soe (eriti jaanuar ja veebruar) aga energiahindade väga kiire tõus tõstis kulusid ja sellega seoses ka käibemaksu laekumist sellest sektorist.<br/><br/>Maksuamet neid andmeid väga detailselt ei jaga (maksusaladus), aga ilmselt on Rahandusministeeriumis need muutused maksulaekumiste taga siiski üsna hästi teada (mis muutus, kus muutus nii sektorite kui suuremate ettevõtete mõttes) ja eeldatavalt võiks seda teadmist otsuste langetamisel siiski kasutada.

pahurik

Draax:&quot;Esiteks - varud. Kõiksugu varumine on käibemaksus negatiivse mõjuga (sisendkäibemaks), aga summa sõltub tegevusalast. Praegu varuvad paljud Ida suunas tegutsevad ettevõtted materjale enne kui viimased Venemaaga seotud sanktsioonid jõustuvad (sisse ostetakse rohkem kui kasutada jõutakse). See moonutab käibemaksu laekumist pisut madalamaks kui see tegelikult nö. normaalse majanduse puhul peaks olema.&quot;<br/><br/>Puht märkuse korras, see väide on ainult osaliselt tõene. EL siseselt ostes KM arvele ei lisata ja seega ei ole laekumist ei siis, kui varud või kui ei varu.

Zoom

<blockquote><b>&quot;stagna&quot;</b><br/>võrdlus eelmise aastaga pole siiski hea, sest see oli anomaalne, covid depressiooni aasta.<br/>Kogu eelmine kevad oli ju õudu, alles suvel läks pisut kergemaks. </blockquote><br/>Jah, selelle olen ka eelnevalt siin foorumis tähelepanu juhtinud. Sageli on kostnud analüütikutel väiteid, et majandus buumib himrsasti, jaetarbimine on kõvas kasvus ja nüüd tuleb karmilt jahutada. Paraku märtsist maini oli eelmisel aastal suur osa jaekaubandusest kinni, ka horeca, kinode jms vabaaja veetmise turgu, tööjõuturgu jne mõjutas Covid. Keskendudes vaid 2021 YoY võrdlusele moonutatakse tahtlikult või tahtmatult tervikpilti. <br/><br/>Mitmed indikatsioonid näitavad, et suur kasv tulebki peamiselt energiahindadest ning koroonapiirangute puudumisest, nii nagu ka enamus praegusest inflatsioonist tekib kulupõhisena energia sisendhindadest sõltuvalt, mitte nõudluspõhisena. Meil ei ole &quot;liiga palju raha ja liiga vähe kaupa&quot;, nagu väidab Kaja Kallas. Meil lihtsalt ei ole piisavalt energiakaupa, mille eest me oleme sunnitud maksma esmajärjekorras ja hinnale vaatamata. Kinnisvara hind, musta kalamarja või suurema diagonaaliga telekate läbimüük on inflatsiooniga väga nõrgas seoses. Toidukaubad paraku on otseselt seotud energia- ja logistikakuludega. &quot;Liiga palju raha&quot; puudutab eelkõige varahindasid ja siin me juba otsast näeme korrektiive. Samas kui ehituskulud kerkivad, pole ka kinnisvaras hinnalanguseks olulist ruumi, see saab toimuda vaid minimaalsel määral. Turg lihtsalt hangub kalli hinna ning madala tehinguaktiivsusega.<br/><br/>Nõudluse pärssimine keskpankade poolt on sisult vaid sümboolne akt ja jahutab ilmselt mingil määral kinnisvaraturgu, on mõeldud ka signaali andmiseks, et palgatõusud ja tarbimine oleks ettevaatlikum. Olukorda peaks kasutama, et negatiivsete intresside ebanormaalsusest jälle kusagile mõistlikule tasemele naasta. Inflatsioon iseenesest praegusel tasemel on juba märksa mõjusam &quot;intressitõus&quot;, kui keskpank kuidagi suudaks genereerida. Ka käibemaks toimib praegu juba sisuliselt maksutõusuna, kuna energiakandjate puhul meie võime tarbimist reguleerida ei ole väga suur, riik lihtsalt korjab maksude ning riigiettevõtete kasumi näol tarbijalt rohkem raha ära. Tegelikkuses inflatsioon leeveneb tõenäoliselt niikuinii Q4 alates, kuna energiakulude võrdlusbaas jõuab järele. Sellele viitab ka Madis Müller <a target="_blank" href="https://www.eestipank.ee/blogi/madis-muller-mis-hetkest-algab-keskpanga-suu-kiires-hinnatousus">https://www.eestipank.ee/blogi/madis-muller-mis-hetkest-algab-keskpanga-suu-kiires-hinnatousus</a>.<br/><br/>Oma majanduspoliitikas peaksime hoolitsema, et meie konkurentsivõime ei kannataks. Kui Saksamaa, Poola, Läti ja Soome kasutavad maksuhoobasid, et kütuse ja energia hindu leevendada, peame samuti sellega kaasa minema. See mitte &quot;ei pritsi raha kuumale turule juurde&quot;, vaid leevendab mõnevõrra energiakandjate hinnatõusu ja sellega koos ka inflatsiooninäitajat. Selleks on olemas ka eelarvekate maksutulude ülelaekumiste näol. Peab ka arvestama julgeolekuaspektiga. Kui meil rahvas muutub hinnatõusu ja oma riigi käitumisega väga rahuolematuks, siis ei õnnestu meil ka Ukrainat piisavalt toetada, kasvab vastuseis sanktsioonidele, Moskva sõnumid ja ahvatlused leiavad täiendavat kandepinda, kohalikud orbanid ei jäta olukorda kasutamata, tekivad täiendavad riigisisesed pinged jne. Sanktsioonid ei saa paraku toimida nii, et sanktsioneerime eelkõige iseennast, eksole. Hapnikumask ikka kõigepealt endale, siis abivajajale, mitte vastupidi.<br/><br/>Vasakpoolset rõõmu, ehk mahukaid &quot;täpselt sihitud toetusi&quot;, mida tuleb ka veel aeganõudvalt ning täiendavaid ametnikke palgates menetleda, peaks imho vältima niikaua kui võimalik. Olemasolevaid peaks ilmselt mingil määral tõstma, aga mitte enamat ja mõistagi mitte laenuraha arvelt. Laenu võtmine samas vajalikeks investeeringuteks nt riigikaitse investeeringuteks, energiaturu investeeringuteks jne on jätkuvalt adekvaatne tegevus. <br/><br/>

stagna

ei maksa unustada ka turismiesektorit / meelelahutust, mis Eestis annab alati tõhusa panuse. Kuid eelmisel aastal oli see ju praktiliselt kinni. Ma sain Go hotellis eelmisel suvel toa 39 eur öö. Balti jaamas, kesklinnas suurepärase Toompea postkaardivaatega, üksi kaheses toas .<br/><br/>Nüüd ma vaatan, et jaaniööks on 55 eur, jaanipäevaks 59 eur, need pole veel päris Tallinna hinnad ( &quot;Me oleme Tallinnast, me maksame, te olete ikkagi inimesed ...&quot;), kuid juba tüürivad sinnapoole. Võin kihla vedada, et nüüd kohtab seal hotellis rohkem kui 3 soomlast

invictus

Vot sellest energiahindade subsideerimisest ei saa ma aru. Kui riik langetaks energiakandjate makse ja aktsiise, siis tuleb esialgu hind alla ja tarbimine mõnevõrra üles. Kuna energiakandjaid sellest juurde ei teki, on tulemuseks uus senisest veel kõrgem energiakandjate hind, mis tarbijale annab sama hinnataseme (millelt tekib nõudluse ja pakkumuse tasakaal), kuid selle käigus on senine maksutulu suunatud energiatootja kasumiks.<br/><br/>Loomulikult Eesti käigud maailmaturule sellist mõju ei oma, kuid laiemalt ei näe ma, et kuidas peaks maksuhoovad lahendama seda energiakriisi.

Draax

<blockquote><b>&quot;stagna&quot;</b><br />ei maksa unustada ka turismiesektorit / meelelahutust, mis Eestis annab alati tõhusa panuse. Kuid eelmisel aastal oli see ju praktiliselt kinni. Ma sain Go hotellis eelmisel suvel toa 39 eur öö. Balti jaamas, kesklinnas suurepärase Toompea postkaardivaatega, üksi kaheses toas .<br/></blockquote><br/><br/>Ei anna. Turismisektor, hotellid, restoranid on oluline tööandja, aga tema panus näiteks riigieelarvesse on nii tagasihoidlik, et valdkonna eestkõnelejad häbenevad seda tunnistadagi. Põhjuseks see, et lisandväärtus on väike (käibemaksu laekub vähe), palgad on madalad (tööjõumakse laekub vähe) ja väidetavalt liigub suur osa sissetulekutest selles valdkonnas ka mustalt (üldse ei deklareerita midagi).<br/>Turismisektor on riigile oluline peamiselt kahest aspektist:<br/>1) töökohad - palgad on madalad, aga selles valdkonnas on väga palju töökohti, mis vähemalt mingi leiva lauale toovad. Kui väga palju inimesi jääb korraga töötuks, siis see on probleem. COVIDi alguses oli samamoodi küsitav, kas või kui palju riik peaks seda sektorit toetama, aga seda ikkagi tehti, sest see teema hõlmas palju inimesi (= palju valijaid). Samuti on (sise)turism see, mis hoiab töökohti kaugemates Eesti nurkades ja sellel on päris suur regionaalne mõju, kui need töökohad kaovad. Samas on kaks aastat COVID-piiranguid tänaseks kaasa toonud olukorra, kus suur hulk selle sektori inimesi tõesti on mujalt juba rakenduse leidnud ja tegelikult toodavad majanduses suuremat lisandväärtust (ja saavad ise suuremat ametlikku palka) kui hotelli valvelauas või kohvikus ettekandjana.<br/>2) rahvusvaheline turism on see, mis toob riiki raha sisse. See on põhimõtteliselt eksport ja majandusele seetõttu kasulik seda hoida ja soodustada.<br/>

momentum

PM kajastab: <a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7616436/riigieelarve-hoogne-sotsiaaltoetuste-jagamine-jatab-investeeringud-unarusse#_ga">RIIGIEELARVE ⟩ Hoogne sotsiaaltoetuste jagamine jätab investeeringud unarusse</a><blockquote>Pool aastat enne parlamendivalimisi võttis valitsus selge suuna: kiire hinnatõusu leevendamiseks tuleb jagada raha riigieelarvest otse inimeste taskutesse. <br/><br/>Riigieelarve kulud kasvavad tuleval aastal erakordselt hoogsalt, 2,6 miljardi euro võrra. See on raha, mis läheb otsejoones toetusteks, palkadeks ja jooksvate kulude katteks.<u> Investeeringuteks leiti juurde vaid 30 miljonit eurot</u>.<br/><br/>Summad, millega valitsus inimestele appi tõttab on suured: <b>351 miljonit eurot lisaraha pensionitõusuks</b>, <b>243 miljonit eurot avaliku sektori palgatõusuks</b>, <b>163,7 miljonit eurot peretoetustele</b>, <b>40 miljonit omastehoolduseks ja nii edasi ja nii edasi</b>. 2023. aasta eelarves mõistes tähendab kõik see, et <u>kulude ja tulude vahel haigutab ligi 1,2 miljardi euro suurune tühimik: tulusid on 15,6 miljardi eest, kulusid 16,8 miljardit</u>.</blockquote><br/><br/><br/>Kes küll aru sai, kuidas inflatsioon tuppa sai? <br/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/a/6/a63c7df85827bb566de983d40902fc559391ec0c.jpeg"/><br/><br/><br/><a target="_blank" href="https://valitsus.ee/2023-eelarve">Eelarve koondleht valitsuse lehel</a>. <br/>Kui Eestis oleks vähegi toimiv võlaturg ja kroon oleks vähegi ujuv valuuta, siis mingid NASDAQ-i tehnoloogiaaktsiate langused oleks köki-möki probleem Eestile, kui võlaturul mingi baasiks olev prime rate nt kahekohaliseks tõuseb ja koos sellega kogu muu võlg (kodulaenud, ettevõtete laenud jne) seal otsas saab oma prime + baaspunktid laienema. <br/><br/>Kas valitsus on täiesti lolliks läinud või? Kas üldse kunagi eelarve stabiilseks saame ja mis see võlakoormuse määr SKP suhtes olema saab, kui stabiliseerumine toimub?

harley

Vaat mis kõik juhtub kui HelirValdurid valitsusse saavad.<br/>

Investor

The highest ratios of government debt to GDP at the end of the first quarter of 2022 were recorded in Greece (189.3%), Italy (152.6%), Portugal (127.0%), Spain (117.7%), France (114.4%), Belgium (107.9%) and Cyprus (104.9%), and the lowest in Estonia (17.6%), Luxembourg (22.3%) and Bulgaria (22.9%).<br/><br/>Rahu, ainult rahu! Praegu on veel viimane aeg kiirelt võlga peale krahmata ja lasta see siis ECBl rõõmsalt kokku osta...

yanek

skp on meil mingi ca 35b vist midagi<br/>seega on meil 6b võlga täna<br/>kreekaga võrdustamiseks oleks vaja laenata veel ca 60b<br/>selle eest saaks natuke midagi ära teha küll :)<br/>

stefan

Kuine inflatsioon<br/><br/><b>Eesti</b><br/>mär: +2,7%<br/>apr: +4,1%<br/>mai: +1,8%<br/>juu: +2,8%<br/>juu: +2,1%<br/>aug: +2,3%<br/>sep: +0,3%<br/>okt: -1,6%<br/>nov: +0,9%<br/><br/><b>Eurotsoon</b><br/>mär: +2,4%<br/>apr: +0,6%<br/>mai: +0,8%<br/>juu: +0,8%<br/>juu: +0,1%<br/>aug: +0,6%<br/>sep: +1,2%<br/>okt: +1,5%<br/>nov: -0,1%<br/><br/><a target="_blank" href="https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/prc_hicp_mmor/default/table?lang=en">https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/prc_hicp_mmor/default/table?lang=en</a><br/><br/>=&gt;<br/>Eestis nüüd juba kvartal ilma inflatsioonita olnud.

stefan

16 nov<br/><i>&quot;In August, Arabica coffee futures were trading at $2.43 per pound. By Wednesday, the price had tumbled to $1.59, a roughly 35% decline.&quot;</i><br/><a target="_blank" href="https://edition.cnn.com/2022/11/16/business/coffee-prices/index.html">https://edition.cnn.com/2022/11/16/business/coffee-prices/index.html</a><br/><br/>Hetkel natuke kõrgem, aga ikka suures languses võrreldes suvega:<br/><a target="_blank" href="https://www.marketwatch.com/investing/future/kc00">https://www.marketwatch.com/investing/future/kc00</a><br/><br/>=&gt;<br/>Poodides on vahel langust näha, vahel küsitakse endiselt ulmehindu, (kuna tarbijad on laisad).