Inflatsiooniaasta 2011
Postitusi kokku 366
stefan

ECB &quot;staff projections&quot;- märts 2010<br/>Inflation is projected to rise slightly over the projection horizon, from between 0.8% and 1.6% in 2010 to between 0.9% and 2.1% in 2011, as the recovery gathers pace. <br/><b>keskpunkt: 1,5%<br/></b><br/>ECB &quot;staff projections&quot;- juuni 2010<br/>Inflation is projected to remain moderate over the projection horizon, being dampened by the slack prevailing in the euro area. The average rate of overall HICP inflation is expected to be between 1.4% and 1.6% in 2010 and between 1.0% and 2.2% in 2011. <br/><b>keskpunkt:1,6% <br/></b><br/>ECB &quot;staff projections&quot;- sept 2010<br/>Inflation is projected to be broadly stable in a range between 1.5% and 1.7% in 2010 and between 1.2% and 2.2% in 2011.<br/><b>keskpunkt: 1,7%<br/></b><br/>ECB &quot;staff projections&quot;- dets 2010<br/>The average rate of overall HICP inflation is expected to be between 1.5% and <br/>1.7% in 2010, between 1.3% and 2.3% in 2011<br/><b>keskpunkt: 1,8%<br/></b><br/>ECB &quot;staff projections&quot;- märts 2010<br/>HICP inflation 2011: 2,0%-2,6% <br/><b>keskpunkt: 2,3%<br/></b><br/><br/>Niimoodi on niisiis ECB majandusteadlased ennustanud 2011 aasta inflatsiooni.

Margo72

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 5,7 protsenti ja võrreldes jaanuarikuuga 0,6 protsenti.<br/>Kaubad olid eelmise aasta veebruariga võrreldes 7,2 ja teenused 3,2 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.<br/>Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 13,2 protsendiline kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sellest omakorda ligi poole andis aastataguse ajaga võrreldes 34,5 protsenti kallim köögivili ja 18 protsenti kallimad piimatooted ning kuuendiku jahutooted, mis kallinesid aastaga 13,5 protsenti.<br/>Suuremat mõju avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 6,2-protsendiline ja mootorikütuse 13,1-protsendiline kallinemine, mis kokku andsid kogumuutusest ligi neljandiku.<br/>Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud kartul (89 protsenti) ja õunad (38 protsenti). Üle 30-protsendilise tõusu on läbi teinud veel kohv (34 protsenti), tangained (33 protsenti), muu puuvili (31 protsenti), kütteõli (31 protsenti) ja piim (30 protsenti).<br/>http://www.e24.ee/?id=398463<br/><br/>

stefan

&quot;Minmetals Resources Ltd. (1208), the Hong Kong unit of China’s biggest metals trader, made an unsolicited offer of about C$6.3 billion ($6.5 billion) in cash for Equinox Minerals Ltd. (EQN), to gain control of Africa’s largest copper mine.&quot; Bloomberg<br/><br/>=&gt; Hiina ettevõtete ostud on sisuliselt sama asi nagu toorainete ostmine, mis omakorda on sisuliselt sama asi nagu inflatsiooni tekitamine akkumuleeritud dollarresurssidega. Ja päris järjekindlalt on tulnud Hiinast uudised tooraineettevõtete ostust, ja päris järjekindlalt on tõusnud maailmas toorainete hinnad, ja päris järjekindlalt on tõusmas maailmas inflatsioon.<br/><br/>

stefan

Lugu Poolast:<br/>Inflation was 3.6 percent if February, exceeding the central bank’s 2.5 percent target for a fifth month. Consumers expect the rate to rise to 4.6 percent within the next 12 months, according to a central bank survey released on March 31. <br/><br/>&quot;Inflation is on an upward track and it most likely neared 4 percent in March, which sustains inflationary tensions and threatens to destabilize inflation expectations,&quot; said Marcin Mazurek, an economist at BRE Bank in Warsaw. <br/><br/>http://www.bloomberg.com/news/2011-04-03/poland-may-raise-rates-to-contain-rising-inflation-expectations.html

Kristjan1

Siin seletus miks reservide pumpamine ja QE on non-event ja inflatsiooni ei põhjusta, mingit kütust sellega majandusse ei lisata:<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.youtube.com/watch?v=Qy397LWEojE&amp;feature=related">http://www.youtube.com/watch?v=Qy397LWEojE&amp;feature=related</a><br/><br/><br/>Siin kogu defitsiidi hüsteeria mõttetus kokku võetud. Ameeriklased saavad tarbida kõike seda, mida nad on võimelised tootma+välismaalaste poolt neile saadetud hüvised, kui välismaailm tahab säästa dollaris denomineeritud finantsvarades(see on boonuseks veel). Mainstream püüab meile väita, et kõike seda ei tohi tarbida, mida ollakse võimelised tootma ning kasulikum on külmas ja näljas istuda, kuidagi kellegi heaolu pidavat tõusma sellest. See iseenesest läheb vastuollu igasuguse respekteeritud majandusteooriaga-jätame inimesed kaupadest ja teenustest ilma ning nende heaolu tõuseb. <br/><a target="_blank" href="http://www.youtube.com/watch?v=4HJ54RRB7OU">http://www.youtube.com/watch?v=4HJ54RRB7OU</a>

stefan

USA on peamiselt kaks sponsorit, Hiina ja Araabia naftariigid. Nemad annavad dollarile seda väärtust mis tal muidu poleks. Dollar (ja Treasuries) &quot;tahab&quot; langeda, aga Hiina lubab pidevalt 6,54 CNY iga dollari eest. Dollar &quot;tahab&quot; langeda aga Araabiamaad saadavad mitmeks aastaks edaspidi nafta, saades vastu täna kokkulepitud dollarite arv.<br/><br/>AGA<br/><br/>Hiina puhul on hinnaks sisemaine inflatsioon. See inflatsioon viib USD/CNY equilibriumile aina lähemale. Teatud hetkel pole 6,54 enam &quot;toetus&quot; vaid &quot;vastupanu&quot;. Sel hetkel eksporteerib Hiina inflatsioon. Tõenäoliselt oleme sisuliselt juba seal, ja tõenäoliselt kukub dramaatiliselt Hiina väliskaubanduse ülejääk tänavu.<br/><br/>Samamoodi eksporteerivad naftariigid nüüd inflatsiooni USA-le koos naftanõudluse tõusuga, ja pakkumise langusega. Naftariigid toetavad aga ka dollarit, hoides oma &quot;vaba raha&quot; sisuliselt üksnes dollarites, määramatus mahus.<br/><br/>Seega, USA ei pääse inflatsioonist, aga ta tuleb koos Hiina inflatsiooniga. Et maksta nafta eest on USA-l vaja printida USD (ok printida Treasuries) Hiina omakorda printib CNY ja müüb USD vastu. Kui aga USD/CNY möödub equilibriumist, siis on Hiinal hoopis vaja müüa Treasuries + dollareid. Kõik kaubandusülejäägid kogunevad tooraineriikides, Hiina (Jaapan) müüb Treasuries ja dollareid, USA prindib edasi, inflatsioon ja intressid tõusevad.

stefan

Üks huvitav mõte siinjuures oleks kui hiinlased suudaksid veenda naftariigid hoida oma reservid CNY-paberites. Sel juhul oleks Hiina olukord märgatavalt parem, ja USA oma märgatavalt halvem.

Kristjan1

stefan, minule teadaolevalt pole kunagi monetaristidest ideoloogid inflatsiooni vastu teisiti võidelnud, kui majanduse retsessiooni ajades, selline on lõpptulemus alati olnud. Ei usu, et ka seekord teisiti läheb. <br/>See on hiinlaste probleem, sest mis seal salata, arutut monetaarpoliitikat nad ajanud on. Kõige selle taustal usun, et ennatlik on olla optimistlik majanduse taastumise suhtes. Euroopat on haaranud kasinusmeetmed (mõjub nõudlusele negatiivselt) sama USAs, Hiina hakkab inflatsiooni vastu võitlema. USAd võib väga vabalt tabada Jaapani saatus, kärbivad, majandus hakkab langema, siis kulutavad jälle, siis hüsteeritsevad, et defitsiit on liiga suur ja see on jätkusuutmatu jne.... Jaapanist on seoses maavärinaga niikuinii negatiivsust kui palju, lisaks sellele arvavad paljud Jaapani poliitikud, et neid võib tabada Kreeka saatus ja et neil pole raha, avalikult on välja öeldud mõtteid, et kuidas küll ülesehitustööde &quot;eest maksta&quot;. <br/><br/>Seoses Hiinaga:<br/><br/><img src="http://pragcap.com/wp-content/uploads/2011/03/m2.png"/><br/><br/>Hiina rahapakkumine M2 on kasvanud 17,4% keskmiselt aastas 1996-2008 eurotsoon 7,1% ja USA 6,3% samal perioodil keskmiselt aastas.<br/><br/>Alates 2009 aasta algusest on Hiina sama näitaja olnud 24,6%, eurotsooni vastav näitaja 2,3% ja USA 3,5%.<br/><br/>Ja kuulake mida meedia räägib, taevas kukub meile pähe homme, USAd tabab hüperinflatsioon, mõned mehed kaevavad juba punkreid endale ja istuvad kullakangide otsas ning varuvad kiirnuudleid.

stefan

Pakun, et näeme intressitõuse niikaua kui nafta tõuseb. Tõstetakse, aga kui nafta veel tõuseb, siis tuleb veel tõsta. 2008 lõpes sellega et USA ehitus krahhis, ja seejärel ei jaksanud nafta enam tõusta. 2011 võib sama juhtuda ehitusega Hiinas. Selge see et pidevalt tõusev naftahind pole aktsepteeritav. Selle vastu tuleb võidelda intressiga, olgu nii kõrged kui vaja.

silver57

Kuidas intessitõusuga naftahinda pidurdatakse?

Kristjan1

silver57: mitte kuidagi :) Nafta hinnad ei ole kõrged tänu suurele nõudlusele praegu. <br/><br/><br/>Kõrgemad intressimäärad tähendavad seda, et majandus teenib kõrgemaid intresse treasury võlalt ja kulutab vähemasti osaliselt selle-suurendab nõudlust. Kõrgemad intressimäärad on kuluks tootmisele, mis ka suurendab inflatsiooni. Tõenäoliselt sellepärast polegi intressimäärade tõstmine kunagi inflatsiooni alandanud. Empiiriline tõestus sellele puudub, mingit teadustööd ei ole kuskil, mille põhjal saaks väita, et intresside tõstmine alandab inflatsiooni. Ometi korrutatakse seda meile iga päev.Muidugi mul pole ka vastupidisele empiirilist tõestust.<br/>&quot;inflatsiooniootused&quot; on asteekide majandusteadus, asteegid ohverdasid igal hommikul inimesi, et päike tõuseks.<br/> <br/><br/>Aga siin on veel baasraha kohta:<br/><br/><b>Don Kohn (Former FRB Vice Chair):</b> “I know of no model that shows a transmission from bank reserves to inflation”.<br/><br/><b>Vitor Constancio (ECB Vice President):</b> “The level of bank reserves hardly figures in banks lending decisions; the supply of credit outstanding is determined by banks’ perceptions of risk/reward trade-offs and demand for credit”.<br/><br/><b>Charlie Bean (Deputy Governor BOE)</b> in response to a question about the famous Milton Friedman quote “Inflation is always and everywhere a monetary phenomenon”:<br/>“Inflation is not always and everywhere a monetary base phenomenon”.<br/><br/><img src="http://4.bp.blogspot.com/-iFxt2vNk2y0/TZNxgTINNEI/AAAAAAAAAWw/ZMKYv33AOnA/s400/spending_vs_rates.JPG"/><br/><br/><img src="http://3.bp.blogspot.com/-kWY5kSNXBtc/TZNxxIOR7KI/AAAAAAAAAW4/m20bzjOJRko/s1600/deficit_vs_rates.JPG"/><br/><br/><img src="http://1.bp.blogspot.com/-GUze4yeXgJE/TZNyDrMpjEI/AAAAAAAAAXA/ujwBLR8EEfw/s400/inflation_vs_rates.JPG"/><br/><br/><img src="http://2.bp.blogspot.com/-zx5kf5NIsIs/TZNyUBwsfLI/AAAAAAAAAXI/AAesV4PE8mg/s400/ff_vs_rates.JPG"/><br/>

stefan

silver57<br/>Hea küsimus, ja tänapäeval kui seisame intressitõstmiste ees on igal pool kuulda küsimusi nagu &quot;kõrgemad intressid ei aita tõusvate toiduhindade vastu&quot; jne. Kristjan1 isegi just väitis, et intressitõstmised üldse ei aita inflatsiooni vastu.<br/><br/>Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika võivad mõlemad juba homme otseselt mõjutada meie soov/võime tarbida - seega ka meie võime avaldada nõudlust. Kui Eesti valitsus ütleb homme et kavatseb küsida igalt kodanikult &quot;kodanikumaks&quot; 1000 EUR, siis kohe nõudlus langeks, ja nii ka inflatsioon. Kui ECB homme ütleks, et intressitase mida pakutakse täna AGA KA mida kavatsetakse pakkuda edaspidi on kõrgem kui see, mida me täna ootame, siis kohe langeb muude tootlikute varade hinnad, võlakirjad, aktsiad jne.<br/><br/>Intressitõstmine seega jahutab nõudlust tehes meid nominaalselt vaesemaks. Hea küll kohene mõju pole kauba/teenuste-hindadele vaid varahindadele. Viimane mõju aga kandub edasi kaubahindadele. Nagu näitena viitasin, kui tõstame intresse, siis pidurdame ehitust, mis omakorda pidurdab toorainete nõudlust. Vähem inimesi ehituses, rohkem inimesi aga põllumajanduses ja kaevanduses - ja voila intressitõstmine suurendab kaupade pakkumist, ja alandab nende hindasid. Samal ajal ta langetab nõudlus varade vastu.<br/><br/>Miks siis lihtsustada nagu mina tegin ja võrrelda naftahind rahapoliitikaga? Kristjan1 on õigus selles et praegune naftahind pole ainult nõudluse (vaid ka pakkumise) küsimus. Aga mulle tundub, et naftast on saanud pudelikael, mis näitab päris hästi kui palju, ja kui kiire, vaba raha ringleb. Lühiajaliselt on küll naftahind spekulantide pärusmaa, aga pikaajaliselt ta peegeldab tarbijate võitlus selle ihaldusväärse kauba järele.<br/><br/>Kristjan1, ma arvan et sa ikka ei arvesta seda, et rahapoliitika pole vaid praegune kehtiv ECB poolt määratud nädalaintress, vaid rahapoliitika on ka ootused. Oletagem et ECB räägiks, et täna JA IGAVESTI hakkab Euroopas kehtima intressimäär 1% - mis sa siis arvad inflatsioonist. Kui sellega ei piisa muudagem numbrit 0,1%-ni, kui sellega ka ei piisaks oletagem 0% ja niimoodi igavesti - milline inflatsioon sa siis ennustaksid? Keskpankade intressitasemed pole mingi suvaline tegevus, kuigi LÜHIAJALISELT on küll kõikvõimalike otsuseid võimalikud. Aga PIKAAJALISELT turg tuleb tagasi ja räägib keskpankadele mida nafd on tegemas. Ma arvan, et nafta hind on selleks hea näide.<br/><br/>Tõsi fiskaalpoliitika võib mõjutada täpselt sama tugevalt kui rahapoliitika, aga see on omaette küsimus. Rahapoliitika ja intressid mõjutavad inflatsiooni.

stefan

USA on siinjuures huvitav ja hea näide. PRAEGUNE intressitase on 0%, aga oodatav intressitase EI OLE 0%. Juhul kui turg ootaks igavesti 0% inytressi Fed poolt, siis oleks USAs hyperinflatsioon, kuna kes iganes võiks laenata suvaliselt palju suvaliselt kauaks ajaks 0% intressiga. Seega oleks igaühel (panga kaudu) võimalik osta terve maailma.<br/><br/>Küll on käimas chicken&#39;s race kui kaua juleta ennast 0% finantseeida ja osta riigivõlakirju. Pooleaastased intressid on vist ikka nullilähedased, 30-aastased aga juba üle 4,5%.<br/><br/>Siinjuures on niisiis huvitav see, et Rahapoliitika pole üleüldse eelkõige Fed praegune 0%-intress, vaid sisuliselt kõik käib selle kohta, millised on Fed TULEVASED intressid. TEGELIK intress on päris ebaoluline, OODATAVAD intressid on äärmiselt olulised. Selline siis praegune USA rahapoliitiline seis.

PeaLiK

<blockquote><b>Kristjan1</b><br /> asteegid ohverdasid igal hommikul inimesi, et päike tõuseks. </blockquote><br/><br/>Selle kena kombe võiks taaselustada. Päiksepaistelisi päevasid on näruselt väheseks jäänud.<br/> <br/>

Kristjan1

Sa stefan räägid sisuliselt sellisest ideest nagu New Monetary Consensus. Kunagi oli Philipsi k6ver, siis oli Milton Friedman raha koguse kontrollimisega, siis tuli NAIRU, k6ik need ideed p6rusid, ja siis tuli NMC, mis on lihtsustatult selline idee, et keskpank kontrollib inflatsiooniootusi ja läbi selle inflatsiooni. Mis puutub pikaajalistesse intressidesse, siis need jälgivad ootusi FEDi tegevuse suhtes tulevikus. <br/><br/>&quot;Juhul kui turg ootaks igavesti 0% inytressi Fed poolt, siis oleks USAs hyperinflatsioon&quot;<br/><br/>see ei ole 6ige<br/><br/>&quot;kuna kes iganes võiks laenata suvaliselt palju suvaliselt kauaks ajaks 0% intressiga.&quot;<br/><br/>Nii ei ole uksk6ïk millise intressitaseme juures mitte kunagi. <br/><br/><br/>&quot;Miks siis lihtsustada nagu mina tegin ja võrrelda naftahind rahapoliitikaga? Kristjan1 on õigus selles et praegune naftahind pole ainult nõudluse (vaid ka pakkumise) küsimus. Aga mulle tundub, et naftast on saanud pudelikael, mis näitab päris hästi kui palju, ja kui kiire, vaba raha ringleb. Lühiajaliselt on küll naftahind spekulantide pärusmaa, aga pikaajaliselt ta peegeldab tarbijate võitlus selle ihaldusväärse kauba järele.&quot;<br/><br/>Nafta hind on saudide käes, neil on ekstra tootmisv6ïmsusi ja nemad seavad hinna. N6udlus v6ib langeda ja hind v6ib t6usta. Vaevalt, et nende huvides oleks maailmamajanduse kriis, aga keegi ei tea mida nad teha v6ivad. Intresside t6stmine m6jutab nende tegevust k6ige vähem usun mina.

PeaLiK

Käisin varastasin tarkinvestori päevateemast sihukese pildi:<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/b/bb3f1f169742091eb354fe94ef7f3b9be73bab48.jpeg"/>

Kuldar1

Väga huvitav pilt. Äkki Kristjan1 selgitaks selle pildi najal täpsemalt, kuidas QE-l ei ole mingit seost inflatsiooniga?

PeaLiK

Keegi naljatilk tegi Bernanke pressikast sõnapilve:<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/5/58415ccf4aad20486473838058ff728a6b5d2d25.png"/>

stefan

Põllumajandustoodete kohta on äkki hinnatõusud mullu tõstnud tänavust külvamist<br/><br/><br/>&#39;Veritable tidal wave&#39;<br/><br/>A major European commodities group reported on Friday that &quot;what&#39;s really worrying traders is the fact that internal Russian prices are some $100 a tonne below world values at present&quot;, adding that the &quot;estimates of the surpluses left to move are rising daily&quot;.<br/><br/>&quot;One hardly dares to contemplate the effect of 10m tonnes descending on the world market in July,&quot; the briefing added.<br/><br/>&quot;What&#39;s more, at about the same time, Romanian and Bulgarian new crop wheat will be coming on stream adding to a veritable tidal wave of cheap wheat emanating from the Black Sea.&quot;<br/><br/>In addition, merchants in Ukraine were also preparing to lift exports, following plans to replace export quotas with duties.<br/>http://www.agrimoney.com/news/putin-tempers-talk-of-russian-wheat-export-splurge--3131.html

stefan

Palju on räägitud QE2:st kus Bernanke ostab/vahetab 600 BUSD cash 600 BUSD Treasuries vastu - aga mille mõju inflatsioonile tënäoliselt on piiratud.<br/><br/>Seevastu täna Linked In on loonud 7 BUSD uusi likviidseid papereid, mis võib müüa üle maailma.<br/><br/>Tõsi, Geithner loob 1,5 Tr USD Treasuries aastas mis võib müüa üle maailma.<br/><br/>=&gt; Miks peaks USA üldse midagi eksportima. Järgmisena võib müüa suur hulk Facebook&#39;i aktsiaid ja raha muudkui voolab USA sisse.<br/><br/>Seal kus luuakse ülemaailmseid Internetifirmasid=Seal saab &quot;aktsiaraha&quot; printida=Seal pole vaja midagi reaalset toota.

stefan

The numbers don’t seem to add up. The world is in recovery mode and yet the Baltic Dry Index has dropped 64.39 per cent since last May. A key indicator of global economic health, BDI gives an assessment of the price one pays to move raw materials by sea. Higher levels of the index indicate increased movement of goods.<br/><img src="http://www.business-standard.com/newsimgfiles/2011/may/24052011/052511_05.jpg"/><br/>http://www.business-standard.com/india/news/baltic-dry-index-remains-weak/436644/

tonism

juhtusin hiljuti lugema pragmatic capitalismist BDI kohta seda postitust - http://pragcap.com/is-the-baltic-dry-index-forecasting-weak-global-growth , kus kommentaariumis tuuakse välja, et uute laevade valmimine võib olla anomaalia peamine põhjustaja.<br/>seal oli viidatud ühele informatiivsele jaapanlaste tehtud ülevaatele, mis kajastab uusi tellimusi ( suur tõus aastal 2007) ja laevade valmimisi (kahjuks lõpeb ülevaade aastaga 2009, kuid see sama aasta näitab juba parajalt suurt uute laevade laviini)<br/><br/>ülevaade on ise siin - http://www.sajn.or.jp/e/statistics/Shipbuilding_Statistics_Mar2010e.pdf<br/><br/>kuna ma ise pole BDI alal kindlasti pädev inimene, siis võin ka mingis komponendis eksida.

stefan

tonism<br/>Jah, seda mainiti ka mu lisatud artiklis ühe põhjusena. Samas, seegi oleks üheks üleinvesteerimise näiteks maailmas. Lisaks mõtleksin mina selles suunas, et siin võib mõned toorainehinnad olla üle spekuleeritud futuuridega, kuigi tegelik toorainete transportimine pole samamoodi kasvanud.

stefan

Russia, once the world’s second- biggest wheat exporter, will let a grain-export ban expire July 1, increasing supply as drought and flooding threatens crops from Europe to the U.S. <br/><br/>Farmers have sown 10 percent more acres and stockpiles exceed 6 million metric tons, First Deputy Prime Minister Viktor Zubkov said yesterday, according to a government statement.<br/>...<br/>The resumption of exports may drive international wheat prices 5 percent to 7 percent lower, while boosting domestic prices 15 percent to 20 percent, Korbut said. <br/>http://www.bloomberg.com/news/2011-05-28/russia-will-end-grain-export-ban-on-july-1-as-planting-climbs-putin-says.html

ozbot1

<blockquote><b>Kristjan1</b><br /><br/>Inflatsiooni põhjustavad pudelikaelad pakkumise poolel. ../<br/>Ma räägin järgnevalt kahest kõige kuulsamast hüperinflatsioonist ja mille poolt need põhjustatud olid.<br/>Weimari Saksamaal algasid probleemid pikalt enne hüperinflatsiooni, mis algas 1923l aastal. Esimese Maailmasõja järgsed reparatsioonid, millega nõustuti Versailles rahul, pigistasid Saksamaa valitsust niivõrd, et nad defaultisid lõpuks. (muuseas paljud on veendunud, et se viiski 2. Maailmasõjani hiljem, vähemasti kaudselt).<br/>Prantsuse ja Belgia armeed okupeerisid peale defaultimist Ruhr piirkonna Saksamaal, mis oli Saksamaa tootmise ja kaevanduste südameks. <br/>http://en.wikipedia.org/wiki/Occupation_of_the_Ruhr<br/>Sakslased peatasid vastuseks töötamise ja tootmine seiskus suures osas täiesti. Sakslased maksid töölistele kohalikus valuutas hoolimata sellest, et tootmine oli piiratud nüüd. Pauk saabus, kui eksporti polnud enam ja valitsus oli sunnitud kulutama reparatsioonidele. Järgnes hüperinflatsioon.<br/><br/>Nüüd mõtleme järgi, kas tegu oli tavapärase situatsiooniga, kus iseseisev valitsus finantseeris erasektori tahet säästa ja püüdis tööhõive ning tootmise taset kõrgel hoida????<br/><br/>Mis juhtus Zimbabwes? Mina ütleksin, et siingi on analoog Saksamaaga. Nagu Saksamaal oli selle tegelik põhjustaja Versailles rahu, enne 1980 oli võimul rassistlik valge režiim Zimbabwes. Valged moodustasid 1% elanikkonnast ja omasid 70% tootlikust maast. Peale 70date kodusõda ja iseseivuse tunnustamist 1980 oli Zimbabwes ehk pisut heitlik majandus, aga mingisugusest krahhist küll märke polnud. <br/>http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/1995/04/21/000009265_3961019095856/Rendered/PDF/multi0page.pdf<br/>2000l aastal tegi Mugabe maareformi. Milles see seisnes? Revolutsioonilised võitlejad, kes kunagi olid Zimbabwele vabaduse võitnud, läksid nüüd valgetelt lihtsalt farme ära võtma,. Majanduslikust seisukohast oli see katastroof. Toomine peatus, tööpuudus 80%. Tänu sellissele maareformile tõmbus tootmine kokku, sellele oleks pidanud kohe järgnema nõudluse vähendamine, aga seda oli võimatu teha, sest 45% toidu tootmisest oli hävitatud. <br/>Keskpank kasutab välisvaluutareserve, et importida toitu. Tööstustootjad kurdavad, et ei saa välisvaluuta eest toorainet ostetud välismaalt. Seal on veel teisigi probleeme. See on näide mittefunktsionaalsest valitsusest <br/>Hüperinflatsioone on olnud ca 100 ringis. Ükski pole alanud nii nagu enamik LHV foorumlasi seda ette kujutab. <br/>Inflatsioon on alati mingisugune risk, aga USA Jaapan UK jne, ma ei näe isegi inflatsiooni, hüperinflatsioonist pole mõtet rääkidagi. <br/></blockquote><br/><br/>Hüva, hüperinflatsiooni mehhanism on arusaadav: pakkumise ärakukkumine kus nõudlus on mitteelastne. Nt. tootmisbaas hävitatakse - natsionaliseerimine, sundvõõrandamine, rezhiimimuutus - ka meie enda kogemus on ju sama &#39;90-ndate alguses. Nõudlus mitteelaste - toitu jm esmatarbeid on ikka vaja, muud kaupa oleks kah tore saada, aga kuna kohalik tootmisbaas on ära kukkunud, siis ka ekspordisektor ei suuda teenida (sest seda ju pole) ja valitsussektor trükib katteta, et saaks toitu jm osta välismaalt - inflatsioon.<br/><br/>Aga tuleks nüüd vähe mõõdukamale rajale ja räägi lahti mõõdukas inflatsioon, sest seal on ju mingid muud tegurid. Kuna igal olukorral on omad põhjused, siis räägi näiteks konkreetselt USA 30a. tagasi, kus inflatsioon oli ~12%/aastas. Võid ka mõne oma näite tuua.<br/>Aitäh.<br/>

ozbot1

<blockquote><b>ozbot</b><br /><br/>Aga tuleks nüüd vähe mõõdukamale rajale ja räägi lahti mõõdukas inflatsioon, sest seal on ju mingid muud tegurid. Kuna igal olukorral on omad põhjused, siis räägi näiteks konkreetselt USA 30a. tagasi, kus inflatsioon oli ~12%/aastas. Võid ka mõne oma näite tuua.<br/>Aitäh.<br/></blockquote><br/><br/>Või on selle põhjus ka lihtne: OPEC ja naftashokk? (Nafta)pakkuine kukkus ära - nõudlus mitte?

Kristjan1

&quot;katteta raha&quot; ei oma fiati puhul mitte mingit tähendust, see on kõik katteta selles mõttes, et mingit konverteeritavuse lubadust pole, see on kõik kattega selles mõttes, et on kaetud majanduslike väärtuste poolt selles majanduses. <br/>Mõõdukas, tegelikult kõrge inflatsioon oli põhjustatud naftašoki poolt, kui sa oled tolleaegseid poliitilisi sündmusi jälginud, siis sa peaks teadma. Ma olen mainstream majandusteadlastelt lugenud arvukaid naiivseid analüüse tolle aja kohta. Näiteks, et see või see riik polnud sõltuvuses välisnaftast, aga ka seal oli kõrge inflatsioon ja isegi kõrgem. Ühele pidin hiljaaegu seletama, et naftal on maailmaturu hind ja kui sa hinnakontrolle ei sea oma väikeses riigis, siis tõuseb nafta hind ka selles riigis olenemata sellest, kui palju sul seda on. Nafta on alati USAl pinnuks silmas olnud, ta sõltub sellest ressursist ja trükkimine ei aita, kui välismaine monopolist määrab hinna. Paul Volcker tõtis intressid kõrgeks, sest arvas, et peatab sellega inflatsiooni. See aitas kaasa inflatsioonile läbi selle, et kõike oli kallim toota, läbi selle, et treasury võlakirjadelt intressimaksed on neto nominaalne sissetulek erasektori jaoks. Olgu kuidas oli, aga monetaristid said lõuga ja mitte kunagi peale seda ei ole püüdnud Fed raha kogust kontrollida. <br/><br/>Ma tooksin sellise utoopilise näite: FED teatab, et igavesest ajast igavesti jäetakse fed funds rate nulli olenemata majanduskasvust ja olenemata inflatsioonist. Treasury kulutab 30% SKPst defitsiitselt järgneva 3e aasta jooksul. Väljastatakse võlakirjad nagu kord ja kohus, tekib kõrge inflatsioon, kuid mitte hüperinflatsioon ja mingit &quot;trükkimist&quot; fedi poolt ei toimu (sellega kaasneb majanduse ülekuumenemine ja majanduskasv). Võlakirjade intressid jäävad inflatsioonile alla. Utoopiline on situatsioon sellepärast, et kui fed nii teataks, siis poleks treasury võlakirjadel enam mingit mõtet. Realistlik on situatsioon sellepärast, et treasury intressid on ootused fedi reaktsioonile majanduskasvule, fedi reaktsioonile inflatsioonile, turud teavad kuidas keskpangad reageerivad inflatsioonile ja majanduskasvule. Seda on selgelt näha praktikas, kus positiivsete uudiste peale pikaajaliste treasurite intressid tõusevad. Need intressid ei arvesta üldse selle võla kogusega nagu mainstream täna ekslikult arvab. (jälle võin tonnide kaupa näiteid tuua, kus kõrge reputatsiooniga majandusteadlased eksivad siin ning proovivad likviidsuslõksudega jms asja seletada, mingit likviidsuslõksu pole olemas ujuvkursi korral). <br/><br/>Ma tahan sellega öelda, et inflatsioon on fiskaalpoliitika tulemus, mitte monetaarpoliitika tulemus. Aga pakkumispoolset inflatsiooni saad sa ka ilma defitsiidita. Mõtlemisele aitab kaasa, kui maksud ei rahasta raha väljaandva valitsuse kulutusi, vaid nende funktsioon on inflatsiooni vältimine. Majandusagendid säästavad osa oma rahalistest sissetulekutest(nn kulutamata sissetulek), kui nad seda ei teeks, oleks defitsiit inflatsiooniline. Tähendab valitsuse defitsiiti tuleks vaadata kui erasektori päästerõngast, mitte kui katset varastada erasektori tagant, mis on üsna levinud.

Kristjan1

no näed, ise seletasid ära

ozbot1

hmm.. asjad ikka nii must-valgelt lihtsat ei ole..ka FED ja US poliitika on läbi teinud arengu. Kui peale II maailmasõda keskenduti peaasjalikult Keynesi järgi tööpuuduse vähendamisele (mida ka sinu teooria soovitab, vist?), siis &#39;70-ndate alguseks jõudis kätte reaalsus, et kui tahta tööpuudus suruda alla 3%, siis järgneb sellele inflatsioon üle 5%, mis oli jälle teistpidi halb. Kuna Nixon rahapoliitikast ei jaganud ja surus jätkuvalt low unemployment poliitikat, siis oli FED surutud nurka ja pidi &quot;leiutama&quot;.. aga 70&#39;.ndatel suurt midagi välja ei leiutanudki (due to political constraints) ja järgnes kõrgema inflatsiooni periood, mida, kirsiks tordil, kaunistas OPEC naftashokk 73 ja energiakriis 79 - kuniks tuli Volcker ja tegi &quot;karmi kokkutõmbe&quot;, mis lõpetas kõrge inflatsiooni perioodi (<a target="_blank" href="http://econ161.berkeley.edu/econ_articles/theinflationofthes.html">vähemalt selle allika järgi</a>)<br/><br/><blockquote><b>Kristjan1</b><br />Paul Volcker tõtis intressid kõrgeks, sest arvas, et peatab sellega inflatsiooni. See aitas kaasa inflatsioonile läbi selle, et kõike oli kallim toota, läbi selle, et treasury võlakirjadelt intressimaksed on neto nominaalne sissetulek erasektori jaoks. Olgu kuidas oli, aga monetaristid said lõuga ja mitte kunagi peale seda ei ole püüdnud Fed raha kogust kontrollida. </blockquote><br/><br/>hmm... : &quot;Indeed, at the end of 1979 the FOMC decided to shift from targeting interest rates to targeting the money supply. Paul Volcker was asked in the subsequent press conference &quot;if the likely result would be slower growth and higher unemployment.&quot; And Volcker dodged the question:<br/><br/>Well, you get varying opinions about that.... I don&#39;t think it will have important effects in that connection. I would be optimistic about the results of these actions.... I think the best indications that I have now, in an uncertain world, is that this can be accomplished reasonably smoothly...<br/><br/>His hesitancy makes me think that Paul Volcker was not sure at the end of 1979 that he had a mandate to do whatever was necessary to contain inflation.&quot; <a target="_blank" href="http://econ161.berkeley.edu/econ_articles/theinflationofthes.html">source</a><br/><br/>Mis on põhjus mis on tagajärg on jätkuvalt küsimus igal momendil, mis puudutab rahandust ja majandusteooriat (e. sotsaalteadusi). Vähemalt ühes võib kindel olla: parim teooria on kõige lähemal reaalsusele, ent võib kindel olla, et selle järgi tulevikuprotsesside ennustamine eriti palju kohvipaksu pealt ennustamisest ei erine... kahjuks.<br/><br/>Soov seletada on sisse ehitatud nii majandusteadlasesse kui vandenõuteoreetikusse. Mõlemad otsivad korrelatsioone ja üritavad neid kausaalsusteks vormistada ja mõlemad leiavad, et nende leitud kausaalsused on kõikehõlmavad ja ülim tõde, paraku reaalsusel on oma agenda..

ozbot1

<blockquote><b>Kristjan1</b><br />Ma tahan sellega öelda, et inflatsioon on fiskaalpoliitika tulemus, mitte monetaarpoliitika tulemus. </blockquote><br/><br/>Huvitav mõte. Ma siiani arvasin, et fiskaalpoliitika on eelkõige väikeste (üldjuhul) avatud majanduste jaoks eriti oluline - eelkõige fix kursi tingimustes. Ja arvasin, et MMT järgi on inflatsioon majandusagentide tegevuse tagajärg (olulisemad millest lisaks keskvalitsusele on erasektori (k.a. pangad) toimetused - aga eks see sõltu ka suhtarvudest SKP-sse, e. maksumääradest).<br/><blockquote><b>Kristjan1</b><br /><br/>Majandusagendid säästavad osa oma rahalistest sissetulekutest(nn kulutamata sissetulek), kui nad seda ei teeks, oleks defitsiit inflatsiooniline. Tähendab valitsuse defitsiiti tuleks vaadata kui erasektori päästerõngast, mitte kui katset varastada erasektori tagant, mis on üsna levinud.</blockquote><br/><br/>Siin vist tuleb eristada mis riigist/piirkonnast on jutt ja mis tavad seal valitsevad. Jaapanis on erasektori säästumäär äärmiselt kõrge, seetõttu ka valitsussektor peab suuremas ulatuses defitsiitselt kulutama, et mitte deflatsiooni sattuda (eeldusel, et välissektor on 0 - kuna Jaapani välissektor on suures plussis, siis saabki riigivõlg kasvada ilma probleemideta). USA-s erasektori säästumäär nii suur ei ole, aga kuna USA puhul &quot;säästavad&quot; e. korjavad dollari ringlusest pigem välisagendid (naftakesportijad ja Hiina), siis on olukord selles mõttes sama ja seetõttu peab US valitsus defitsiitselt kulutama, et mitte deflatsiooni sattuda. <br/>

ozbot1

Tegelt ma &quot;challenge&#39;iksin&quot; MMT-d hoopis teises dimensioonis. See rahandusteooriaga otseselt ei haaku vaid on laiem.<br/><br/>Nimelt kuskil kuklas kumab &quot;oma teooria&quot;: Täistööhõive ning odav(nev)ad ressursid toovad endaga kaasa kõrgema inflatsiooni JA heaolu/rikkuse kasvu (eeldusel, et tootlikkus ei muutu). Täistööhõive on utoopia (s.t. pole optimaalne). Samuti on utoopia eeldada, et ressursid igavesti odavnevad (rahvastik kasvab piiramatult, maavarad ei lõpe kunagi ja neid on aina odavam maa seest kätte saada). Mis minu meelest on tinginud globaalse kriisi, vähemalt praegu, kui nn. &quot;peak-oil&quot; on toimunud, ongi see sama reaalsuse ilming, et ressursid enam ei odavne - rahvastiku kasvutempo raugeb (e. piirkasulikkus väheneb) ja <a target="_blank" href="http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_returned_on_energy_invested">EROEI </a> suhtarv samuti kukub. Mida see tähendab rahandusteooriate, majanduspoliitika mudelite jm kontekstis, on see, et need peavad kajastama &quot;objektiivset reaalsust&quot; &quot;õigemast&quot; aspektist kui tahavad adekvaatselt selgitada mis toimub ja miks.<br/><br/>See &quot;laiem pilt&quot; otseselt ei tähenda, et kõik rahandus- ja majandusteooriad on &quot;valed&quot;, küll aga esitab neile väljakutse. Minu &quot;teooria&quot; &quot;ennustab&quot;, et KUI on nii, et majandusliku lisaväärtuse loomiseks vajalikud ressursid on homme suhteliselt kallimad või raskemini kättesaadavad kui täna, siis sellest järeldub, et ka homne heaolu on madalam kui täna. Ning, et kui ressursid on käes sama hinnaga või odavamalt, siis <br/><br/>Mida ma tahan väita, on see, et minu meelest majandus- ja rahandusteooriad ei arvesta ressursi-dünaamika mõjuga lisandväärtuse kujunemisse “adekvaatselt”. Ehk ka MMT, mis lähtub peaasjalikult nõudluspõhisest kasvumudelist (mida USA majandus ju siiani kehastab) võib saada väljakutse reaalsuse ilmingutes mis võivad kohe-kohe kätte jõuda (tarbijakäitumise muutumine a la: efektiivsus läbi säästlikkuse, või “less is more” vmt.). Selle tagajärgi pole keeruline välja mõelda (ja sellest nõudluse ergutamisega end välja ei prindi, sest kui ressursside ühikukulu tõuseb, siis selle vastu paberi trükkimine ei aita).<br/><br/>Seni on efektiivsus olnud peaasjalikult ettevõtete tasemel võlusõna ja lõpptarvibja seda niipalju pole teadvustanud - selleks on puudunud vajadus, kuna ressursid suhteliselt odavnesid 20. sajandil. 21. sajandil on muutunud see, et ressursid suhteliselt kallinevad, mis tingib tarbijakäitumise muutuse. Ja mina väidan, et see esitab suure väljakutse olemasolevatele majandus- ja rahandusteooriatele (rääkimata inimkonnast :).<br/><br/>Elementaarne, Watson.<br/><br/><br/>tööjõud, 20. sajandi näitel ka energia/nafta - kusjuures ressursi tegi suhtelises (suhteline tähendab siin vaatluse all olnud perioodile vahetult järgnenud perioodiga võrdlust) mõttes odavaks see, et vastav ressurss kasvas -s.t. nafta kättesaadavus maa seest lihtsustus/oli odavam ja rahvastiku arv samuti kasvas

ozbot1

&gt;Minu &quot;teooria&quot; &quot;ennustab&quot;, et KUI on nii, et majandusliku lisaväärtuse loomiseks vajalikud ressursid on homme suhteliselt kallimad või raskemini kättesaadavad kui täna, siis sellest järeldub, et ka homne heaolu on madalam kui täna. <br/><br/>Seda loogikat mõistagi mõjutab teises suunas protsesside efektiivsuse e. tootlikkuse kasv, ent ka siin ei saa üle ega ümber fundamentaalsest reaalsusest, et tootlikkust on väga lihtne kasvatada odavnevate ressursside keskkonnas, ent tootlikkuse kasv =&gt; diminishing returns kallinevate ressursside keskkonnas. <br/><br/>Rahvaarvu kasvukiirus kahaneb - fakt. <br/>Järelikult selle ressursi piirkasulikkus väheneb. <br/><br/>(Hetkel teadaolevate) maavarade/loodusressursside EROEI väheneb - järelikult nende ressursside piirkasulikkus heaolu tõstmiseks väheneb<br/>(disclaimer: seda võib mõjutada/muuta mõni uus läbimurre tehnoloogias/teaduses, aga üldistades lähtume praegu sellest, et nafta, mille EROEI oli 50a tagasi 100 ja praegu on 25, asendamine võib osutuda suuremaks pähkliks kui arvatakse, rääkimata mõjudest heaolu kasvule läbi madalama efektiivsuskordaja).

ozbot1

optimistlikum vaade ongi, et kuna siiani oli ressurss odav, siis lõpptarbija efektiivsusele teadlikult rõhku ei pannud, edaspidi paneb, järelikult keskenduvad tootjad edaspidi lisaks enda töö ja protsesside efektiivistamisele üha enam ka toodete/teenuste efektiivsuse kasvule lõpptarbija jaoks ja esmalt on seal palju lihtsasti kättesaadavat efektiivsust. Nt. hoonete energiatõhusus, samuti seadmete energiakulu - IT siin kõva vedur. No need mõlemad küll juba pigem mõnda aega teemad (5-10a, samas meintsriim siiski alles avastab seda enda jaoks igapäeva asjades), aga kas mitte sel juhul pigem ei kinnita teooriat (ja käsitletav kui hard evidence) mitte ei lükka ümber?

Kristjan1

Paul Volcker ei peatanud &#39;suurt inflatsiooni&#39; nagu populaarsest meediast lugeda võib. Inflatsioon oli cost-push, mida ajas tagant OPECi hinna määramise võime, kus nafta hinnad tõusid $2 barrelist 70date alguses kuni $40 barrelist umbes 10 aastat hiljem.<br/>Maagaasi turu dereguleerimine 1978l aastal USAs viis nafta nõudluse kollapsini ja OPECi reaktsioon oli tootmise vähendamine, minu mäletamist mööda vähendati 15 miljonit barrrelit päevas tootmist, kuid nad ei suutnud hinda üle $30 barrelist hoida ja hind kollapsis. <br/><br/>Sinu jutt tootlikkusest on liialdatud tingimustes, kus olemasolevad ressursid ei ole kasutusele võetud. Kui meil oleks ressursid kasutusele võetud, siis võiks hakata rääkima tootlikkusest. Siis oleks neil asjadel reaalne maksumus, näiteks rohkemate maanteede ehitamise tulemusel jääb osa elamuid ehitamata(see on maanteede ehitamise reaalne maksumus), sest maanteede ehitajad tulevad elamuehitajate seast. Kui me hindame elamuid kõrgemini kui maanteid, siis tekib sellest heaolukadu. <br/>Meil(ja mitte ainult meil) on rumala majanduspoliitika tulemusel heaolukaod niivõrd suured, et tootlikkusest rääkimine on täiesti liiast.

PeaLiK

<blockquote><b>Kristjan1</b><br />Inflatsioon oli cost-push, mida ajas tagant OPECi hinna määramise võime, kus nafta hinnad tõusid $2 barrelist 70date alguses kuni $40 barrelist umbes 10 aastat hiljem.</blockquote><br/><br/>See on midagi uut! Varem sa peale <i>demand-pull</i>-i ühtki inflatsioonitekkemehhanismi ei tunnistanud ning tegid mulle leheküljepikkuste tiraadidega selgeks, et <i>commodity</i> (sh. nafta) hinnatõus ei saa mitte mingi nipiga inflatsiooni põhjustada. :)

Kristjan1

&quot;See on midagi uut! Varem sa peale demand-pull-i ühtki inflatsioonitekkemehhanismi ei tunnistanud&quot;<br/><br/>Ehk oskad viite anda, kus ma tunnistanud pole cost push inflatsiooni?<br/><br/>Tänan.

Kristjan1

Ma värskendan PeaLiku mälu:<br/><br/>PeaLik kirjutas: Ja lõpetuseks: Kristjan1, millegipärast on mulle jäänud mulje, et inflatsiooni ainukese võimaliku tekkepõhjusena oled sa nõus aktsepteerima tarbimisnõudluse põhist e. nn. demand-pull inflatsiooni. Kõiki viiteid muudele võimalikele inflatsiooni tekkepõhjustele, nagu money-supply-kasvupõhine inflatsioon või expectations-induced inflatsioon, näid sa süstemaatilise järjekindlusega ignoreerivat. <br/><br/>Kristjan1 kirjutas: inflatsiooniootused on jama minu arvates küll, aga cost push ei ole jama-kartellilepped jne. Ma räägin tavaliselt demand-pullist, sest eelarvedefitsiiti rünnatakse just sellise argumendiga tavaliselt. Money-supply inflation on tegelikult ju sama, mis demand-pull, see ongi monetaristide arulage retoorika, et raha pidavat kuidagi iseenesest saama inflatsiooni tekitada majanduses. <br/><br/><a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/forum/free/122643">https://fp.lhv.ee/forum/free/122643</a><br/><br/>Vabandan PeaLik, kui su mälu tõesti nii lühike ongi, kuid sinu 11:14 kommentaar mõjub demagoogiana, sest meil on sellest varem juttu olnud, kui sa just oma konto paroole vahepeal oma naisele pole andnud ja tema siin ei kommenteeri.

PeaLiK

Okei-okei. Las ta siis olla. :)