<br />EU-põhinev ikka 2,7%:<br /><br />Pressemitteilung vom 26. September 2005 <br />Verbraucherpreise September 2005: Voraussichtlich + 2,5% zum Vorjahr <br />Wie das Statistische Bundesamt mitteilt, wird sich der Verbraucherpreisindex in Deutschland im September 2005 – nach vorliegenden Ergebnissen aus sechs Bundesländern – gegenüber September 2004 voraussichtlich um 2,5% erhöhen (August 2005: + 1,9%).<br />Im Vergleich zum Vormonat ergibt sich eine Veränderung von + 0,4%. <br />Die Preise für Heizöl und Kraftstoffe stiegen in diesem Monat erneut an. In den zur Schätzung herangezogenen sechs Bundesländern war Heizöl zwischen 36,4% und 45,4% teurer als im Vorjahr, die Kraftstoffpreise stiegen zwischen 15,3% und 19,4%. Im September 2004 waren die Preise für Heizöl und Kraftstoffe gegenüber August 2004 kurzfristig gesunken.<br />Der für europäische Zwecke berechnete harmonisierte Verbraucherpreisindex für Deutschland wird sich im September 2005 gegenüber September 2004 voraussichtlich um 2,7% erhöhen (August 2005: + 1,9%). Im Vergleich zum Vormonat steigt der Index um 0,4%.<br />Die endgültigen Ergebnisse für September 2005 werden etwa Mitte Oktober 2005 vorliegen. <br />
<br />Veel argumendid intressitõusu suunas täna:<br /><br />Ifo tõusis<br />M3 +8,1% (7,9)<br /><br />
Äripäeva järgi: "Kaks Euroopa Kekspangas intressimäärade üle otsustava komitee liiget, Weber ja Liikanen, ütlesid, et Euroopa keskpank on valmis tõstma laenukulusid, sest kasvav majandusaktiivsus ähvardab inflatsiooni kasvuga."
ECB täna ei muutnud päevaintressi, teravdas aga keelt piisavalt et lühivõlakirjad tõusid. Mis puudutab 6kuu euribor võib ta kohe tõusta 2,23-2,24% vahemikku ma arvan. (täna fikseeriti 2,218%). Lähinädalatel selgub kas turg hakkab diskonteerima oodatust kiirem ECB-tõus kah.
Tänane 6kuu EURIBOR on 2,255%<br /><br />Nii kõrge ta oli viimati üks päev novembris 2003, enne seda mais 2003.
CNBC-s r22kis eile, et suurem intresside t6stmine hakkab pihta ilmselt j2rgmise aasta alguse paiku.
Kas keegi teab, kust saaks vaadata euribori liikumise ajaloolist graafikut?
stefan, kas sa seda ka vaatad, et core inflatsioon on eurotsoonis endiselt nelja aasta madalaimal tasemel kuskil 1.3% kandis (saksas 0.4%, tulnud viimase aasta jooksul allapoole ka Prantsusmaal ja Itaalias). nii et ma ei tähtsustaks esialgu seda eurotsooni 2.5% headline numbrit üle.<br /><br />Mis veelgi olulisem, eurotsooni tootjahindade yoy tõus on kobedalt allapoole tulnud - kuskilt 4.4% pealt eelmise aasta oktoobris 2.9% peale augustis. Lisaks - nafta ja -toodete hind on peale augustit allapoole tiksunud, samuti räägitakse, et globaalne nõudlus nafta(toodetele) võib olla nõrgenemas - vähemalt neil hinnatasemetel ja praegu...<br /><br />Seega - kas see ei ole jälle üks neist puhangulistest inflatsioonimuredest?<br /><br />Ka USAs on minu arust trendid yoy core inflatsiooni osas suht stabiilsed (kõik numbrid on lihtsalt pisut kõrgemad kui Euroopas), näib, et kõrgemad lühiajalised intressid on tegemas oma tööd...<br />
SEB house view on ECB refi osas +25bp alles 1Q07. Tundub ehk natuke liiga optimistlik, aga selline ta on igatahes.
no kinnisvarakrahh tuleb ilmselt kevadel ikka 2006
matrox<br /><br />arvestades naftahinna "tax effect" on 1,3 core inflation minu meelest kõrge. Selgitus selles et M3 kasvab 8,1% aastas hetkel. (M3 oligi Bundesbanki lemmikindikaator)<br /><br />Jah, ka 8,1% M3-tõusuga võivad hinnad olla maha surutud kui pessimism on suur. Ise arvan aga et Saksamaal (ehk eurotsooni madalpunktil) ei valitse enam olukord "kes kaotab järgmisena oma töökoha", vaid isegi seal on väike pööre toimunud tööturul. Pealegi tundub et saksa/prantsuse ametiühingute tegevuse tõttu ei ole seal töötuid enam "overcapacity" vaid "cost". Töötud ei tohigi tööturul madalate palkadega konkureerida, vaid nad moodustavad lihtsalt kulu nende riikide eelarvedes (nagu pensionärid). Kusjuures demograafilised mõjud seal on lähiajal suured ka.<br /><br />Naftahinna langusel on oodata "second round effects" ma arvan.<br /><br />Hiina saab ka samm-sammult aru et on mõistlikum kasutada oma tööjõud Hiina ülesehitamiseks ja eratarbimise suurendamiseks - kui pakkuda teiste riikide "tasuta" tööjõud. Yuankurs, dollarkurs, tekstiilkvoodid, kallinevad toorained...Ma usun et Hiina absorbeerib üha rohkem oma toodangust.<br /><br />Naftaeksportöörid kindlasti suurendavad oma investeeringud ka.<br /><br />Ehk suhtarvud (asset prices/goods' prices) ja (intended savings/intended investment) mis on kaua tõusnud hakkavad nüüd langema, ma arvan.
USA-s PPI 6.9% perioodil sept04-sept05! Mida siis järgmise 12 kuu CPI veel teeb? <br />Igatahes intressimäärade tõus on ikka väga algusjärgus. Ma usun, et USA inflatsiooninumbrid jäävad intressimäärasid kergitama mitmeks aastaks ja Euroopas tulevad intressimäärad väikese vahega järele. Sellises keskkonnas peaks vältima ettevõtteid, mis sõltuvad USA tarbija ostujõust, mis selgelt väheneb ja eelistama peaks madala võlakoormusega ettevõtteid. <br />
On olnud selge nõrkus obligatsiooniturgudel täna. Natuke üllatav arvestades Euroopa töötsusstatistikat, saksa ehitusstatistikat ja ka vana korrelatsioon tugev nafta<=>tugevad obligatsioonid ei toimi. Päris huvitav, ja toimunu seletav, võib olla tänased USA ehitusstatistika mis ilmub kell 15.30.
...tugev obligatsiooniturg täna...
Euribor täna 2,277%. Järgmisel nädalal on oodata saksa osariikide oktoobri inflatsiooninumbreid, ehk esimesi indikaatoreid Eurotsooni inflatsiooni suhtes. Lõplik septembrinumber eurotsoonis oli 2,6%. Arvatavasti ei ole inflatsioon halvenenud oktoobris kuna eelmisel aastal oli samal perioodil päris kiire naftahinna tõus. Samuti suureneb naftatoodete kaal inflatsioonikorvis edaspidi, mis osaliselt kompenseerib hinnamuutuse vähenemist. Hirmutavam number võib tulla novembris, ma arvan.<br /><br />Suur küsimus aga: Mis juhtub teiste kaupade hindadega kui nafta hind nüüd langeb? Ise arvan et inimeste ostujõud läheb teistele kaupadele + et firmad ajanihkega kompenseerib naftahinna tõusu, ühesõnaga et core-inflation tõuseb, eelkõige novembris/detsembris. Aeg näitab.
<br />BANK FOR INTERNATIONAL SETTLEMENTS<br />"Ageing and pension system reform: implications for financial markets and economic policies" <br />http://www.bis.org/publ/gten09.htm<br /><br />Huvitav lugemine silmas pidades arengut mis on olnud Jaapanis viimastel aastakümnetel. <br /><br />
Saksa numbrid siiani viitab sellele et flash-CPI võib olla 2,3-2,5 oktoobris (HICP september oli lõpuks 2,6%). Novembris on jälle oodata tõus (kui nafta ei lange kiiresti). Minu meelest võib detsember ja jaanuar ka tõsta inflatsioonitase, kuna siis toimub tavapäraselt hinnatõuse, ja seekord võiks nad päris suured olla.
Saksa oktoobri HCPI jäi ikkagi 2,7% tasemele. Koos IFO ja teiste positiivsete numbritega on lühiintressid tõusnud tugevalt täna ja ECB-tõus on äkki võimalik näiteks detsembris. Huvitav vaadata kas Itaalia 2,0%-inflatsioon jätkub, või kas on sealt ka oodata rohkem oktoobris.<br /><br />Hawkish sõnad ECB-lt ka täna.<br /><br />Huvitav ka vaadata tänaseid Ameerika "new homes sales" statistika kus eelkõige läänes (California) langesid hinnad 8% aug ja sept vahel.<br /><br />Eestis on siis oodata EURIBOR-tõus ja kinnisvarahindade langus.
Äkki seekord peale pikkasid aastaid rasket ennustamist läheb sul lõpuks täppi :) Ise vaatan, et turg on väga närviliseks läinud ja kõik tõmblevad. Müüjad ei julge müüa ja ostjad... kõik sõltub ostjate kainest meelest. Hinnakrahhi mittetoimumise argumendina on tihtilugu kasutatud väidet, et kas siis inimene kolib kuuse alla. Ma küsiks vastu, kus kõik see rahvas siiani elanud on, kuuse all või?
fire<br />Kinnisvarahindade langus on minu arvamusel kindlam ennustus kui inflatsiooni tõus (eriti Eestis, aga ka Euroopas). Eestis oleme juba näinud üürihindade langus, ja ka deflatsioonioht võiks siia tulla, kui ettevõtetel läheb järsku halvemini (siseturule teenindavad ettevõtted). <br /><br />Kinnisvarahinnad langevad seetõttu et neli seina+katus+põrand on tohutult kallim kokkupandud osta, kui seda toota ja püsti panna. Kärsitud ostjad on (pankade abiga) jahtinud kinnisvaraarendajaid kes on (loomulikult) hinnad taevasse tõstnud.
Euribor 6kuu 2,32% täna<br /><br />Viimased kuus kuud on:<br />- Euribor tõusnud umbes 10% (0,2 pp)<br />- Tarbijahinnad tõusnud 3,5%<br />- Palgad tõusnud 4%<br />- Talvel tuleb tuntav energiahinnatõus<br /><br />=> langus/jahtumine eratarbimis- ja kinnisvaraturul.
Kardan et eelnenud arvujada ja järelduses on siiski viga. Praeguselt tasemelt on reaalne intressimäär jätkuvalt tugevalt negatiivne stimuleerides sellega nii tarbimist kui laenamist. Kuna palgakasv oli kiirem kui hindade kasv siis ei ole ka tarbijausalduse osas vaja karta langust. Euroopas peaks tarbimispidu alles algama (eelkõige siis Saksamaad pean silmas).
Hetkel tundub et Euribor6kuu on homme juba umbes 2,40% - ilmselt turg arvestab suure tõenäosusena ECB tõus detsembris.<br /><br />Ma arvan et senine tõus on natuke "self-fulfilling" ka. ECB ei taha nüüd saata tagsi tõusnud intressid, mis paratamatult juhtub kui ei tõsteta.<br /><br />Novembriinflatsioon võib osutuda päris kõrgeks, võrdlemisnumbri tõttu. Naftalangus mullu novembris.<br /><br />Samuti, mingit tõendit pole veel olemas et core-hinnad tõusevad - veel vähem palgad. Nii küsimus jääb kas ECB jääb oma headline-inflatsiooni targeti juurde - või võtab kõigest hoolimata laiemat (ma arvan usaldust hävitavat) seisukohta.<br /><br />
Fed tõstis niisiis 4%-le.<br />Aga ma tahtsin tähelepanu pöörata hoopis sellele, et P/E suhted on minemas ühest küljest value investorite jaoks vägagi atraktiivseks, kuid teiselt poolt on see selge indikatsioon, et turg ootab ikka väga järsku intressimäärade tõusu. Kui ma õigesti mäletan, siis maailma suurimate firmade keskmised P/E-d olid 80. aastate majanduskriisi ajal vahemikus 8-10. Kui ma nüüd ExxonMobili 10mld USD-i suurust kvartalikasumit võrdlen ettevõtte market capiga, mis on 356mld USD, siis on ka jooksev P/E suhe alla 10. Kusjuures kui isegi turg arvab, et nafta hind tuleb praegustelt tasemetelt alla, siis mina seda ei usu. Vähemalt ei tule siis alla, kui dollar enam-vähem samaks jääb või isegi nõrgeneb. Dollari olulisse tõusu ma aga ei usu, sest kõige reaalsem on see, et eurotsooni ja USA intressimäärade erinevuseks jääbki 100-200bps USA kasuks. No näiteks järgmise aasta lõpuni, valuutakursid jäävad stabiilseks ja nafta hind kõrgeks. Üle maailma laenu võtnud seltskond aga hakkab raha eest oluliselt kõrgemat hinda maksma. Sisuliselt on see netohoiustajate poolt kõrgem maks muule seltskonnale. Ja keskpangad on selgelt netohoiustajate huvide eest seisjad.
<br />USA prime rate 7%,mitte just väga vähe.Eluiga arvatavalt siiski lühike,hea kui kevadeni välja veab.
-SPD/CSU/CSU on nõustunud käibemaksu tõstma - => kindel tõus Saksamaa inflatsioonis.<br />-IG Metall räägib juba 4% palgatõusust<br />-Saksamaa töötus vähenes jälle viimasel kuul<br /><br />Signaalid mis võivad ECB-tõusule viia kuhjuvad.
viimane ECB istung siiski vist rahulikum retoorika või mis?
Päris samasugune minu meelest. Trichet ei vähenda oma hawkishness - kas see on ehtne vöi teeseldud, ma ei tea. <br /><br />Turgudel aga on palju väga squeezed, nii et ruttatakse pikaliselt laenata enne kui on juba hilja. Arvan et nii mönegi eest korteriostja küsib fiksintressi kah.<br /><br />Kui novembris on inflatsioon ikka üle 2,5 siis töus detsembris, ma arvan.
Täna läks euribor6kuu 2,47%-ni. Üllatavalt kõrge tasemel arvestades et ECB vaeval jõaks tõsta päevaintress rohkem kui 0,50% tulevatel 6 kuudel. Samal ajal bundid rahulikud 3,50% juures. Arvan et lähiajal tõusevad pigem bundid.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet otsustas täna üle viie aasta tõsta intresse 0,25 baaspunkti võrra, 2,25 protsendini, teatas Bloomberg.<br /><br />Info Äripäevas.<br />http://www.aripaev.ee/mod/emb/online.html?disp=2&uud_id=764420&tyyp=&leht_id=3056
üllatav, et hansa kodukal pole euribori kurssi võimalik leida,
Kõige kiirem Internetist saad numbrit (umbes kell 12.30) siit:<br /><br />http://www.kauppalehti.fi/4/i/eng/money/rates/euribor.jsp<br /><br />(euribor vist määratakse kell 12 ja läheb läbi Reutersi turgudele)
mull eq.fi pidevalt lahti ja seal ka üleval, aga juhtumisi küsisin hansast palju on 6 kuu euribor, sealt osati mind suunata euribor.org lehele :)
Stefan,<br />kas euribor peaks veel tõusma nüüd või oli juba 0.25 praegustesse kurssidesse sisse arvestatud? Sinu arvamus huvitaks.<br />
mehve<br />Kuulasin pressikonverentsi, seal vihjeid polnud. Ma arvan et kuigi lugu on pikk, määravad praegu vaid kuulised inflatsiooninumbrid, millal midagi toimub. Olen kuulnud neid kes arvavad et teatud inflatsioonitõus tuleb jaanuaris, ise arvan ka et 1 jaanuar 2005 toob rohkem hinnatõuse kaasa kui tegi 1 jaanuar 2004. Sel juhul veel üks 0,25-tõus veebruari algul.<br /><br />Paraleelselt tuleb arvestada võimalust et 2006 võib tulla mitmetele Euroopa riikidele kinnisvara (ja muu vara) hindade langus. Sel juhul ei pruugi palju juhtuma intressidega 2006.
....1 jaanuar 2006 toob rohkem hinnatõuse kaasa kui tegi 1 jaanuar 2005....
upser ,"tänane" euribor on hansas Hinnakiri->Laenu ja liisingu intressid.<br /><br /><br />
ma ei olnud arvuti taga, aga tuli jutuks, valisin hansa võtmekliendi numbril ja küsisin tänast 6 kuu euribori ja võta näpust, ütles et ei tea, palus mul minna euribor.org lehele, aga samas pidavat võtmekliendi tugi ka investeerimisalast nõu andma :)
www.seb.ee ja menüüst Laenud ja liising, lehe paremasse nurka tuleb euribor
mehve<br />vabandan rääkisin su küsimusest mööda. Ma arvan et euribor6kuu:s on 0,25 tõus kevadel suuresti "hinna sees". Eks ta on praegu kuskil 2,60 mis indikeeriks repointressi tõus kuskil veebruaris 0,25pp võrra, ma arvan.<br /><br />Trichet ütles et istungil oli neid kes rääkisid 0,50 tõusu poolt, ja ka neid kes eelistaksid 2,0. Lõppotsuses jäi nõukogu aga üksmeelseks.
Eesti pankade hoiuseintressid pole vist üldse liikunud viimati, 1-nädalaintress jääb endiselt 1,70-1,80%.
Tänaseks on siis hoiuste intressid paigast nihkunud! Tõus ligikaudu 0,2%
Ma tegin enda jaoks väikese lühikokkuvõtte, mis toimus USA-s perioodil 1974-1989. Minu arvates oleme teatud indikaatorite osas aastas 1978, mõnede puhul aastas 1979. Tundub, et seekord reageerib võlakirjaturg enne kui inflatsioon CPI numbritest näha saab olema. Tookord, ligi 30 aastat tagasi, oli CPI tõus ees ja võlakirjaturu langus järel.<br />Taustaks veel nii palju, et tol korral oli 2 naftashokki: 1973-74 ja 1979. Kui vaadata naftafirmade aktsiate käitumist, siis periood 1978-81 oli naftafirmade aktsiate jaoks väga positiivne. <br />Pärast esimest naftashokki (1974. aasta CPI kasv oli 12%) langes CPI 1976. aastal 5%-ni ja siis tõusis 7%-ni (1977), 9%-ni (1978) ja saavutas rekordilise 14% taseme aastal 1979. Ka 1980. aastal oli CPI kasv kõrge (12%), aga 1982. aastaks langes CPI kasv 4%-ni. <br />Treasury 10-aastase võlakirja yield saavutas kõrgpunkti (ehk siis võlakirjade hinnad madalaseisu) paar aastat hiljem. USA võlakiri yieldis näiteks 1981. aasta lõpus 14%. Kõrged yieldid (üle 10%) püsisid veel ka aastatel 1982-84, kuid 1986. aasta lõpuks oli võlakirjaturg nii palju tugevnenud, et yield oli langenud 7.2%-ni. <br />Aktsiturud (indeks S&P 500) olid väga positiivsed aastatel 1979-1983 (kasvud +12%, +26%, -10%, +15%, +17%). Eriti positiivsena paistab see tõus, kui siia lisada USD-i tugevnemine DEM-i vastu aastatel 1980-1984 (+10%, +21%, +12%, +17%, +17%). <br />Minu arvates on sellest perioodist oluline tähele panna, et <br />1) USD langes inflatsiooni tõusuperioodil 1976-1979 (-3%, -9%, -10%, -4%). See on ka mõnes mõttes loogiline, et valuuta nõrkus toetab inflatsiooni tõusu, sest näiteks importkaupade hinnatase peaks kohalikus valuutas koheselt ülespoole liikuma. Vähemalt on sellele tugev surve. <br />2) Võlakirjaturg saavutas oma madalpunkti alles paar aastat pärast inflatsiooni tipu saavutamist<br />3) Aktsiaturg pakkus inflatsiooni tõusu algfaasis madalaid tootlusi (1976-1978: +19%, -12%, +1%), kuid kohe pärast inflatsiooni ja intressimäärade tipptaseme saavutamist järgnes väga tugev ralli koos samal ajal järsult tugevneva dollariga. Kui need 2 kombineerida, siis n-ö tänases EUR-is arvestatuna oleks USA investeeringud tootnud keskmiselt üle 30% aastas. 1981. aasta tulemus (aktsiaturg -10%, valuuta +21%) tõmbas seda numbrit alla. Ülejäänud aastad perioodil 1980-83 andsid kombineeritud tootluseks 29-40%, lisaks veel 1984. aasta +18%. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis 100 DEM-i kasvas S&P ja dollari tõusu abil 1980-84 316 DEM-ni.<br /><br />Nüüd ongi küsimus, millises commodity'te tõusu, inflatsiooni tõusu ja võlakirjaturu languse faasis me täna oleme. Ma vaatasin, et 10y treasury yield on mingil määral tõusnud juba 3. aastat. Tol ajal oli periood 6 aastat, mil yieldi tõusutrend lõpuks otsa sai. CPI tõus kestis vaid 3 aastat. Tõus oli järsem ja langus kiirem kui võlakirjade yieldidel. Inflatsiooninumbrites me täna ei ole veel erilist tõusu näinudki. Ma usun, et seekordne plahvatus nendes numbrites on veel järsem ja kiirem kui omal ajal. USA CPI viimased numbrid on 3.5-4% vahemikus.<br />
Nominaalselt võis ju aktsiate hinnatõus olla kena, kuid reaalsetes hindades on pilt hoopis teine, kui 1979 aastal oli CPI 14% ja aktsiaturu tootlus 12%, siis reaalselt suudeti ehk oma varandust vaid säilitada.<br /><br />Ja veidi kahtlen, kas 10% inflatsiooninumbrit näha saame - Föderaalreserv on oma veast õppinud ning eeldan et seal tehakse kõik võimalik et 80. ndate aastate inflatsioonispiraal ära hoida - paraku tähendab see intressimäära jätkuvat tõusu.
Aga kas see omab tähtsust, et aktsiatega teenis investor inflatsiooniga võrreldes vähe? Investeerimine (ei sisalda spekuleerimist) ongi sellistel perioodidel keeruline tegevus. Pikaajalistesse võlakirjadesse investeerides kaotasid isegi nominaalis. Aga lühiajalistes võlakirjades-deposiitides oleks teeninud peaaegu võrdselt aktsiaturuga. Millise finantsvaraga üldse oleks tolleaegset inflatsiooni löönud?<br />Täpselt nii mõtlen ka mina praegu, et 1-2 aasta perspektiivis tuleb unustada 20-30%-lised tootlused aktsiaportfellist (nagu aastatel 1978-1979) ning tuleb olla õnnelik ka 10%-lise tootluse üle. <br />Lühiajalised depod-võlakirjad osutuvad väga heaks alternatiiviks (aja jooksul aina enam). Pikaajaline võlakiri on tabu veel mõnda aega. <br />Ligi 5 aastat kestnud dollari lühikese positsiooni sulgen 1-6 kuu jooksul. Ootan kurssi 1,30-1,35.<br /><br />
Arvan ka, et inflatsioonirong hakkab liikuma nagu ta on teinud pärast teisi naftahinnashocke. Paljuski muidugi raske võrrelda 70ndatega, ma arvan näiteks et USA-l oli tollal inflatsiooninumbri sees ka elamuhinnad (osa "durable goods"-ist). Kui nii oleks olnud viimastel astatel, siis võib arvata missugune oleks USA inflatsioon juba praegu. P/E-d ja riskivalmidus olid muidugi ka teised.<br /><br />Inflatsioonirong on juba sõitnud kõrge kiirusega varaturgudel. "Osta enne kui läheb veel kallimaks" on olnud võtmesõna mitmel kinnisvaraturul. Osaliselt on aga varaturud ja kaubarurud teineteisest isoleeritud, nii et raha mis voolab varaturul ei tilgu väga kiiresti edasi kaubaturule. Kinnisvaramüüja ostab saadud raha eest aktsiad. Aktsiamüüja ostab saadud raha eest võlakirju. Võlakirjumüüja paneb saadud raha pangakontole jne jne. Ehk raha liikub varade vahel, ja ei mõjuta kohe kaupade/teenuste/palkade hindu. Aegamööda tilgub aga edasi. Näiteks kinnisvarahinna tõus >ehitamine > kõrgemad palgad ehitustöölistele kes TARBIVAD saadud raha eest. Tarbimine>tootmine>kõrgemad palgad>tarbimine, ehk inflatsioonirong ka kaubaturul.
SEB meelest on käes punkt, kus euroala intressimäärad suunduvad allapoole ning oodatakse ECB-lt järgmine aasta 3,5% intressimäära.