Kusjuures viibki hambutuseni, kui mure oma varanatukese päästmise pärast juba ööuned ära viib. Kanal 2 õhtusaates oli hambaarst, kes probleemide korral küsib patsiendilt esimese asjana, et kuidas öösel magate.
Kusjuures viibki hambutuseni, kui mure oma varanatukese päästmise pärast juba ööuned ära viib. Kanal 2 õhtusaates oli hambaarst, kes probleemide korral küsib patsiendilt esimese asjana, et kuidas öösel magate.
Äkki teed siis lühidalt kokkuvõtte?
Siin oli kuskil küsimus püsti, et mis saab Eesti pankades olevatest aktsiatest, artiklist selgub, et muretseda pole vaja:<br/>Mis puudutab aga Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, siis Kivilo-Paas selgitab, et Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, nagu ka teisi Eesti väärtpaberikeskuses registreeritud väärtpabereid hoitakse iga kliendi isiklikul väärtpaberikontol Nasdaq CSD ehk väärtpaberite keskdepositooriumi süsteemis. „Seega ligipääs oma väärtpaberitele ka kriisiolukorras sõltub pigem Nasdaq CSD toimimisest kui konkreetsest pangast. Välisaktsiad, mis on hoitud Euroopa või USA pankades, ei kao kusagile, kui Eestit peaks tabama kriisiolukord,“ lausub Swedbanki meediajuht.
Sama on ka siin foorumis küsitud, aga vastauseks räägitakse mingil põhjusel teenuse toimepidevusest ehk ATMi ja e-panga toimimisest.
Samas tundub see jutt, et välisaktsiaid hoitakse kliendi isiklikul kontol, täielik BS olema. Kui vaadata Tallinna börsil kaubeldavate firmade aktsiaraamatuid, siis ei leia sealt Läti ja Leedu nimesid, on ainult SEB bankas ja SWED bankas jne.
Lisaks aktsiakontodele on veel ka inimestel II ja III pensionisamba varad. Vb see suunamudija teab mis neist saab, kes lubas sõja korral kopteriga kõigepealt Rootsi ja seejärel Hispaaniasse põgeneda?
Tuleva selgitus on all. Küsisin neilt III samba kohta.<br/><br/>Meie fondi vara on paigutatud maailma suurima fondivalitseja BlackRocki indeksifondidesse, mis omakorda investeerivad raha ligi maailma 3000 suurima börsiettevõtte aktsiatesse. See tähendab, et meie investeeringud asuvad Eestist väljaspool, seega sõda Eestis ei mõjuta meie investeeringute väärtust.<br/><br/>BlackRocki indeksifondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku, JPMorgan. Tuleva pensionifondidele kuuluvad osakud on selles registris eraldi kontol, mille avas meie jaoks Swedbank Eesti. Seda nõuab investeerimisfondide seadus - Eesti pensionifondi vara peab hoidma Eesti krediidiasutusena tegutsev depositoorium. Depositoorium omakorda peab pensionifondi varad hoidma lahus enda ja oma teiste klientide varast.<br/>Meie nimel olevat kontot JPMorganis saab käsutada ainult Swedbank Eesti. Ka see nõue tuleneb investeerimisfondide seadusest.<br/>Seega, selleks, et meie pensionifondis olev vara ei läheks võõra võimu käsutusse, on meil kaks peamist kaitset. Esiteks, Swedbank Eesti ei tohi võtta fondi tingimustele mittevastavaid korraldusi täitmisele. Meie fondide tingimused on ülipiiravad. Teiseks, JPMorgan eeldatavasti keeldub (või Lääneriigid keelavad tal) võtta täitmisele korraldusi, millega võõrvõim püüab omastada Eesti inimestele kuuluvat vara.<br/><br/>Tuleva pensionifondid on asutatud siiski Eestis ning tegutsevad lähtuvalt Eesti seadustest, samamoodi nagu teised pensionifondid. Seega sõja puhul kujuneb oluliseks see, et Eesti jätkaks tegutsemist Eesti seaduste alusel. Seega pensionivara kasutusele võtmist reguleerivad Eesti seadused. Kahjuks siinkohal ei ole kellelgi täpset vastust, milliseks võiksid kujuneda seadused riigipöörde korral, aga Eesti enda ajalugu näitab, et Lääneriigid ei andnud võõrvõimule üle Eesti Vabariigile Lääneriikides kuulunud vara. Võib olla üpris kindel, et väljaspool Eestit asuv vara on võõrvõimu omastamise vastu kindlam kui Eestis asuv vara.
<blockquote><b>"decibel"</b><br />Siin oli kuskil küsimus püsti, et mis saab Eesti pankades olevatest aktsiatest, artiklist selgub, et muretseda pole vaja:<br/>Mis puudutab aga Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, siis Kivilo-Paas selgitab, et Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, nagu ka teisi Eesti väärtpaberikeskuses registreeritud väärtpabereid hoitakse iga kliendi isiklikul väärtpaberikontol Nasdaq CSD ehk väärtpaberite keskdepositooriumi süsteemis. „Seega ligipääs oma väärtpaberitele ka kriisiolukorras sõltub pigem Nasdaq CSD toimimisest kui konkreetsest pangast. Välisaktsiad, mis on hoitud Euroopa või USA pankades, ei kao kusagile, kui Eestit peaks tabama kriisiolukord,“ lausub Swedbanki meediajuht.</blockquote><br/><br/>Sel asjal on ka teine vaatenurk - Eesti vara enam ei kuulu Eestile, vaid omand on kirjas riiki kontrolli väljaspool.
Lisaks aktsiakontodele on veel ka inimestel II ja III pensionisamba varad. Vb see suunamudija teab mis neist saab, kes lubas sõja korral kopteriga kõigepealt Rootsi ja seejärel Hispaaniasse põgeneda?[/quote]<br/><br/>Minul küll seda tellimust ei ole aga: <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/01/20/kriisplaan-puudub-sojaolukorras-ei-pruugi-pensioniraha-sammastest-katte-saada">Kriisplaan puudub: sõjaolukorras ei pruugi pensioniraha sammastest kätte saada</a>
<blockquote><b>"Tervist Teile"</b><br />Lisaks aktsiakontodele on veel ka inimestel II ja III pensionisamba varad. Vb see suunamudija teab mis neist saab, kes lubas sõja korral kopteriga kõigepealt Rootsi ja seejärel Hispaaniasse põgeneda?</blockquote><br/><br/>Minul küll seda tellimust ei ole aga: <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/01/20/kriisplaan-puudub-sojaolukorras-ei-pruugi-pensioniraha-sammastest-katte-saada">Kriisplaan puudub: sõjaolukorras ei pruugi pensioniraha sammastest kätte saada</a>.
Pekk seletab, et kui sõja olukorras välismaale põgeneda, siis tuleb teda ja mõni riigi esindaja ka kaasa võtta, muidu ei saa BlackRockist oma pensioniosakuid kätte.
Eks esmaspäeval kuuleb raadios täpsemalt. Aga loodetavasti tegeletakse hetkel lahenduste otsimise ja väljatöötamisega.
Natukene hirmu õhutamist palju õhus.
Riskide maandamine ja plaani olemasolu ei võrdu hirmuga
Võttes aluseks eelmise okupatsiooni, siis pole mingit vahet, kas sul on kusagil USAs aktsiad kontol või mitte, kui sa riigist välja ei saa ja sult pass ära korjatakse
<blockquote><b>"rihoe"</b><br />Võttes aluseks eelmise okupatsiooni, siis pole mingit vahet, kas sul on kusagil USAs aktsiad kontol või mitte, kui sa riigist välja ei saa ja sult pass ära korjatakse</blockquote><br/><br/>Need, kes 1944 Rootsi jõudsid, oleks vist küll eelistanud, et nende 1940 natsionaliseeritud pangahoiused oleks selle asemel mõnes sealses Sparbankis olnud.
Mõned spekulatsioonid sellel teemal.<br/><br/>Ma oletan, et Eestis tegutsevad pangad, mis on otsapidi rahvusvahelised (Swed, SEB, LHV), saavad klientide finantsvarad okupatsiooni korral nö. Eestist välja kantida. Seega neid finantsvarasid saab omanik kasutada, kui ta enam ei viibi okupeeritud Eestis. Aga kui inimene jääb okupeeritud Eestisse, ja siin hakkab kehtima täiesti uus süsteem, siis on tal neile väljakanditud varadele ilmselt raske ligi pääseda. <br/><br/>Keerulisem võib olla nendel Eesti pankadel ja finantsasutustel, mis tegutsevad ainult Eestis (või Baltimaades). Nendel pankadel pole varasid kuhugi kantida. Aga võib olla saavad ka need pangad seda probleemi ohu korral suht kiiresti lahendada. Ma ei tunne finantsmaailma telgitaguseid. Näiteks Tuleva tegutseb ainult Eestis, aga nagu keegi ülalpool kirjutas, on Tuleva varad siiski kaitstud Eesti okupeerimise korral. <br/><br/>Kinnisvara pole loomulikult kuhugi võimalik kantida. Kui see jääb okupeeritud territooriumile, siis allub see uuele reaalsusele. <br/><br/>Kui omate selliste ettevõtete aktsiaid, mis tegutsevad okupeeritud territooriumil, siis nende aktsiate hinnad loomulikult kannatavad ja halvemal juhul need ettevõtted võib olla üldse likvideeritakse. See on investeerimisrisk, millega investor peab arvestama.
<blockquote>Ok see ju logish, et kui kirsa su munad laiaks astub siis nendega on sitasti. Aga mis need mõned spekullid on?</blockquote>
tarmo3, kui soovid nüüd seda äärmiselt hüpoteetilist olukorda mõtestada, siis proovi lähtuda järgmistest kategooriatest: ettevõte (sh pank) ja selle omanikud (osanikud/aktsionärid); ettevõtte kohustused (sh pank ja klientide hoiused); ettevõtte varad (vahendid kohustuste katteks, sh panga korral vahendid kohustuste (sh deposiidid) katteks); oluline on meeles pidada, et ettevõtte varad ei kuulu kreditoritele, vaid ettevõttele; riigistatakse ettevõtteid, st võetakse üle ettevõtte omand; riigistatakse ettevõtte varad, siis liiguvad mingitel tingimustel kaasa ka kohustused; riigistatakse eraisikute vara (sh kinnisvara ja hoiused) või piiratakse selle kasutamist. Kui ettevõte (nt pank) kannab oma varad üle välismaale või hoiab oma varasid välismaal (nt pensionifond), siis kreditori olukord sellest suure tõenäosusega kuidagi paremaks ei lähe. Üldiselt on ajalugu selline tore asi, kust võib saada vihjeid ja vastuseid – radikaalsemate meetmete rakendamisest ja nende järelmitest saab hea ülevaate nt Kuuba ja selle revolutsioonijärgse perioodi näitel.<br/><br/>Kõige olulisem on siiski siiski hüpoteetilisi mõtisklusi mitte enda reaalsuseks mõelda. Kohe meenus ka üks vana UK valitsuse poster ja selle üleskutse “Keep Calm and Carry On” :-)
Long story short.<br/>1) Kui on sõjaolukord, aga Eestist on mingi osa veel iseseisev ja seal on Eesti riik, saavad pihta Eesti finantsvarad (ennekõike aktsiad). Riik on olemas, süsteemid püsivad. Olukord on kehv, aga kaugeltki mitte lootusetu ja ei vääri eraldi käsitlemistki rohkem.<br/>2) Kui Eestist on saanud Estonskaja oblast, siis teie pensioni- ja muu vara säilimine (sh pangahoiused Swedbank Eestis) sõltub üksnes kuberneri suuremeelsusest, mis omakorda sõltub Moskvast tulevatest juhistest. <br/>3) Intervjuust Tõnu Pekiga kirjeldatud humoorikat olukorda "Nähakse vaeva, et elu Eestis töötaks, ja tegeletakse sellega, et rahasüsteem kokku ei kukuks," paraku ei ole ja ei tule. Valuutat (sh eurosid) lubatakse Venemaal ka praegu omada, erinevalt nõukogude ajast, selle eest kohtu alla ei anta. Euro kui valuuta sellest, kui paar eurotsooni riiki selle küljest ära kukub, mitte kuidagi ei lagune.
Annan oma II samba haldurile aasta lõpuni aega mingid lahendused välja mõelda, kuidas kaitsta minu pensionivara olemasolu. Kas viivad selle mingisse välismaa panka n UK, nii et sinna ka sõja ajal ligi pääseb või mingi muu alternatiivne variant, nende endi valik.<br/>Kui jätkub suhtumine "midagi teha ei saa", siis kahjuks tuleb II sammas välja võtta. Okey, tulumaks tuleb tasuda, aga parem maksta see 22%. kui kaotada kõik.<br/>Õnneks on III sammas paindlikum ja selle peaks mõne päevaga kätte saama.
Seda, kuidas oma pensionivarale sõja ajal ligi pääseb, on Tõnu Pekk üsna täpselt kirjeldanud:<br/>"„Mis puudutab Tuleva pensionifonde, siis meie kogujate raha on Blackrocki registripidaja juures arvel – kui keegi ilmub olukorras, kus meie süsteemid ei tööta, nende ukse taha ja ütleb, et tal on Tuleva pensionifondi osakuid, siis seal pole võib-olla kedagi, kes selle jutu peale ta vastu võtaks,“ rääkis ta. „Kui sinna minna koos pensioniregistri ja riigi esindajaga, siis on paremad võimalused,“ selgitas Pekk."<br/><br/>Kui raske on aru saada: võtad ühe käe kõrvale pensioniregistri esindaja ja teise käe kõrvale riigi esindaja ja voila, saadki oma pensionivara kätte. Kus Blackrocki registripidaja kontor asub ja millal vastuvõtuajad on, seda kahjuks Pekk ei öelnud. Peab järele küsima.
Riigi esindaja võtad kaasa. Millise riigi? Täieliku okupatsiooni korral Venemaa Föderatsiooni oma? Või selleks ajaks mõne kohaliku paika pandud nukuvalitseja?<br/>Jutust kumas selgelt läbi, et ega õiget plaani, tegevuskava, tahtmist või isegi ideid midagi teha ei ole.
Pekk rääkis muidugi Tuleva situatsioonist eelkõige, huvitav kuidas teised asutused seda näevad.<br/>Aga no väga hea, siis tulebki jääda oma riigi ja vara eest võitlema selmet, kohe jalga lasta.<br/>
<blockquote><b>"Jate"</b><br />Pekk rääkis muidugi Tuleva situatsioonist eelkõige, huvitav kuidas teised asutused seda näevad.<br/>Aga no väga hea, siis tulebki jääda oma riigi ja vara eest võitlema selmet, kohe jalga lasta.<br/></blockquote><br/>Paraku on see ainus variant. Nii lihtsalt on, meeldib või mitte.<br/>
Kahjuks on meil 1940ndatest näide juba olemas, kuidas President käskis Kaitseliidult relvad kokku korjata ja kirjutas alla kõigele, mis nina alla ette pisteti. Ajalugu kahjuks vaikib, kas talle lubati oblasti kuberneri kohta või mitte. Mitte miski ei garanteeri, et seda uuesti ei juhtu. Vb on kellegil isu toolist kümne küünega kinni hoida suurem, kui Eesti kaitsetahe?
Aga hakka juba vaikselt astuma siis
<blockquote><b>"jpedro"</b><br />Aga hakka juba vaikselt astuma siis</blockquote><br/><br/>Kui sul midagi asjalikku öelda ei ole, siis ole parem vait.
<blockquote><b>"Tervist Teile"</b><br /><br/>Kui sul midagi asjalikku öelda ei ole, siis ole parem vait. </blockquote><br/>vanasti räägiti - et kes teisele nime annab, see ise seda kannab .... ehk väga raske on erinevates rubriikides paanika-/segadus-e ja kriitikakülvamist 'asjalikuks ütlemiseks' tituleerida.<br/><br/>ps. kui aga nö. pensionisammaste potensiaalselt kiireima realiseerimise teema juurde tagasi tulla, siis kas 2.samba varade puhul ei ole selleks mitte nn. PIK konto? <br/>PIK peaks ju sisult toimetama sarnaselt teiste väärtpaberikontodega ehk T+3 päevaga võiks varad likviidseks saada ning seejärel peale tulumaksu tasumist/kinnipidamist peaks olema võimalik need summad ju mis iganes pangakontole saata? <br/>või see ei ole ka PIK' puhul nii lihtne/ = kiire?
Kahjuks see idee ei lenda.<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.lhv.ee/et/kkk/pik#kuidas-kanda-pikilt-arvelduskontole">9. Kas ja kuidas ma saan PIK-ilt raha välja võtta?</a><br/>Raha kandmiseks PIK-ilt oma arvelduskontole pead esitama II pensionisambast lahkumise avalduse Pensionikeskuse kodulehel. Kõige varem on sul raha väljamakset oodata viis kuud pärast avalduse esitamist.
Keegi meist ei näe Putini pähe. Seega, me ei tea, kas Putinil on mingit soovi Baltimaid okupeerida. Ja kui see soov on olemas, siis me ei tea, mida Putinil on plaanis nende maadega pihta hakata. <br/><br/>Selge on see, et praegune Venemaa ei ole kommunistlik riik. Putinil pole plaanis hakata sotsialismi ehitama. Seega pole oodata massilist eraomandi riigistamist, nagu oli Nõukogude okupatsiooni ajal. <br/><br/>Siiski, suurtel Eesti ettevõtjatel on ilmselt põhjust karta, et nende ettevõtted võetakse nende käest ära ja antakse Putini-sõbralike ärimeeste kätte. Nii käib see Venemaal praegugi. <br/><br/>Aga mis saab keskmine Eesti inimese finantsvaradest (raha pangakontol, hoiused, pensionisambad, välisaktsiad, fondid)? <br/><br/>Me teame, et Krimmi elanikel oli peale 2014 aasta okupatsiooni algust, mõningaid raskusi pangast raha kätte saada, kui Ukraina pangad Krimmist välja tõrjuti:<br/><a target="_blank" href="https://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-banks-specialreport-idUSKCN0J40FJ20141120/">https://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-banks-specialreport-idUSKCN0J40FJ20141120/</a><br/>Kuidas see probleem praeguseks on lahenenud, selle kohta ma infot ei leidnud.<br/><br/>Me teame ka, et Venemaa väikeinvestorid ei pääse peale 2022 aasta sõja algust enam oma USA aktsiatele ligi ega saa ka uusi aktsiaid osta: <br/><a target="_blank" href="https://www.reuters.com/markets/europe/aggrieved-russian-retail-investors-demand-spb-exchange-recover-their-assets-2023-12-08/">https://www.reuters.com/markets/europe/aggrieved-russian-retail-investors-demand-spb-exchange-recover-their-assets-2023-12-08/</a><br/><br/>Kas Eestis korduksid Vene okupatsiooni korral samad probleemid? Raske öelda.
Krimm võeti üle ilma igasuguse hoiatuseta üleöö. Aga meil on veel aega valmistuda ja riskiplaanid valmis teha. Põhimõtteliselt võiks nii palju ette valmistada, et sellel ööl tankid üle piiri sõidavad, vajutab keegi enterit ja kontod on turvalises riigis varjul. Samas Tuleva mehe jutust raadios jäi mulje, et ei tehta midagi. Põhjenduseks oli lalin teemal, umbes et riik ei pea arvestama olukorraga, et vabat riiki enam ei ole.
Ma kolin intressi koguma IBsse, Wisei, Revoluti. Keegi küsis kas IBst saab raha välja võtta mingile muule pangakontole. Peaks saama küll jah.
Lisaks veel seda ka, et argument "meie juures on teie varad ka sõja ja okupatsiooni ajal ligipääsetavad" annaks sellele teenusepakkujale kohe teiste ees suure eelise ja klientide sissevool oleks tagatud.
<blockquote><b>"Tervist Teile"</b><br />Lisaks veel seda ka, et argument "meie juures on teie varad ka sõja ja okupatsiooni ajal ligipääsetavad" annaks sellele teenusepakkujale kohe teiste ees suure eelise ja klientide sissevool oleks tagatud.</blockquote><br/><br/>No kas on siis tõesti nii raske ise googeldada ja uurida. Euroopa on igatsorti brokereid täis kus oma raha hoida ja kelle kontor ei asu Ungaris. Pealegi tahaks tahaks ma seda näha mis hakkab juhtuma IB kontodel kui nad seal klientide kontodega jändama hakkavad.
Rahvas ei julge IB-s enam raha hoida või? Ungaris ju nagu asjad stabiilsed, või mida kardate? Saan aru, et euroopa hoiused tagatud 100k ulatuses.
Pumpa oma viimane raha bitcoini. Kui nett olemas, võta kus tahad välja.
<blockquote><b>"tarmo3"</b><br />Seega, me ei tea, kas Putinil on mingit soovi Baltimaid okupeerida. J </blockquote><br/>Tuleb ka mõelda, et tema plaanis võib lihtsalt hoida Eesti rahvas sügavas hirmus, et inimesed ei saa normaalne elu elada ning raiskavad kogu oma elu ja resurse ettevalmistamisele mis võib kunagi ei tulla.<br/>Siis tema võit on puhas - pole midagi tehtud, aga suur kahju on olemas.
<blockquote><b>"buck"</b><br/><blockquote><b>"Tervist Teile"</b><br/>Lisaks veel seda ka, et argument "meie juures on teie varad ka sõja ja okupatsiooni ajal ligipääsetavad" annaks sellele teenusepakkujale kohe teiste ees suure eelise ja klientide sissevool oleks tagatud.</blockquote><br/>No kas on siis tõesti nii raske ise googeldada ja uurida. Euroopa on igatsorti brokereid täis kus oma raha hoida ja kelle kontor ei asu Ungaris. Pealegi tahaks tahaks ma seda näha mis hakkab juhtuma IB kontodel kui nad seal klientide kontodega jändama hakkavad.</blockquote><br/>Selles hädagi, et guugeldamise tulemusel on kõik ilusad ja head. Foorumi mõte ongi seda klantspilti pisut korrigeerida ja aidata eraldada terad sõkaldest.<br/>
<blockquote><b>"StockChimp"</b><br />Rahvas ei julge IB-s enam raha hoida või? Ungaris ju nagu asjad stabiilsed, või mida kardate? Saan aru, et euroopa hoiused tagatud 100k ulatuses.</blockquote><br/>Kes või mis seal IB-s 'euroopa hoiuseid 100 k ulatuses tagab'? tegu ei ole ju pangahoiustega või on miskit märkamata jäänud?<br/>vt.link <a target="_blank" href="https://tf.ee/hoiuste-kaitse/#Krediidiasutused__kelle_hoiused_">https://tf.ee/hoiuste-kaitse/#Krediidiasutused__kelle_hoiused_</a>
<blockquote><b>"mancik"</b><br /><blockquote><b>"StockChimp"</b><br/>Rahvas ei julge IB-s enam raha hoida või? Ungaris ju nagu asjad stabiilsed, või mida kardate? Saan aru, et euroopa hoiused tagatud 100k ulatuses.</blockquote><br/>Kes või mis seal IB-s 'euroopa hoiuseid 100 k ulatuses tagab'? tegu ei ole ju pangahoiustega või on miskit märkamata jäänud?<br/>vt.link <a target="_blank" href="https://tf.ee/hoiuste-kaitse/#Krediidiasutused__kelle_hoiused_">https://tf.ee/hoiuste-kaitse/#Krediidiasutused__kelle_hoiused_</a></blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.interactivebrokers.hu/hu/index.php?f=2334&p=invp">https://www.interactivebrokers.hu/hu/index.php?f=2334&p=invp</a>
Tänases valguses on Orbani Ungari risk sarnane Venemaa või Valgevene riskiga. Sellises kohas raha ei hoita kui vähegi peas oidu on.
<blockquote><b>"Cynic"</b><br />Tänases valguses on Orbani Ungari risk sarnane Venemaa või Valgevene riskiga. Sellises kohas raha ei hoita kui vähegi peas oidu on.</blockquote><br/><br/>Mul seda oidu tõesti väga pole antud, ometi ma näen tõenäosust, et kui siin vene ohu maailmalõpustsenaariumitest rääkida, siis Interactive Brokersi pikalijooksmine vene vägede poolt toimub mõnevõrra pärast siinsete pankade ülevõtte.<br/><br/>
Olemasolevad IBCE kliendid liigutatakse mingi hetk nagunii IBIE alla, millest anti teada juba September 2023. Aitasin aasta alguses ühel tuttaval luua kontot ning tema läks juba automaatselt IBIE alla.
Mu kontod on värskelt tehtud, tegin ülekanded:<br/>Firmana: Interactive Brokers Ireland Limited, Šveits, CRESCHZZ80A CREDIT SUISSE <br/>Eraisikuna: Interactive Brokers JPMORGAN CHASE BANK, New York<br/>Siit võiks välja lugeda et üks IBIE all ja teine usa? EI pea Orbanit kartma?<br/>
IB-s saab uusi kontosi luua, kas see pole abiks IBCE vs IBIE teemas
<blockquote><b>"tarmo3"</b><br/>Keegi meist ei näe Putini pähe. Seega, me ei tea, kas Putinil on mingit soovi Baltimaid okupeerida. Ja kui see soov on olemas, siis me ei tea, mida Putinil on plaanis nende maadega pihta hakata. <br/><br/>Selge on see, et praegune Venemaa ei ole kommunistlik riik. Putinil pole plaanis hakata sotsialismi ehitama. Seega pole oodata massilist eraomandi riigistamist, nagu oli Nõukogude okupatsiooni ajal. <br/><br/>Siiski, suurtel Eesti ettevõtjatel on ilmselt põhjust karta, et nende ettevõtted võetakse nende käest ära ja antakse Putini-sõbralike ärimeeste kätte. Nii käib see Venemaal praegugi. <br/><br/>Aga mis saab keskmine Eesti inimese finantsvaradest (raha pangakontol, hoiused, pensionisambad, välisaktsiad, fondid)? <br/><br/>Me teame, et Krimmi elanikel oli peale 2014 aasta okupatsiooni algust, mõningaid raskusi pangast raha kätte saada, kui Ukraina pangad Krimmist välja tõrjuti<br/><br/>Kas Eestis korduksid Vene okupatsiooni korral samad probleemid? Raske öelda. </blockquote><br/><br/>Mõned kommentaarid sellel teemal:<br/>- Putleril on väga selge soov okupeerida nii palju Tiblastani naaberterritooriume kui vähegi võimalik. See on selgemastki selgem. Kahjuks on võimatu prognoosida, et mis hetkel ja kuidas ta otsustab mingi pot. territooriumi (sh. Balti riigid, aga ka teised naaberriigid) osas käituda või tegutseda. Samas võib kindel olla, et kui ta vähegi näeb enda jaoks võimalusehetke (isegi kui see meie või muu maailma arvates pole võimalusehetk), siis ta kindlasti proovib.<br/>- Tiblastani puhul on vallutatud aladel asuvate varadega toimitud mitusada aastat täpselt ühe valemi järgi - lihtrahvale jäetakse-antakse täpselt nii palju, et neil hing sees oleks ja nad päris nälga ei sureks. Ehk siis tõenäoliselt peale väikest pausi saavad ellujäänud elanikud "ATM-ist natuke sulli" välja võtta, et hing sees oleks. (See "sull ATM-ist" ei tule muidugi nende endiselt pangakontolt, vaid seda tilgutab neile riik mingil kujul toetusena)<br/>- Kõik olulised loodusvarad, füüsilised varad ja suuremad ettevõtted lähevad laialijagamisele ainuvalitseja igavest truudust vandunud toetajaskonnale (ajalooliselt tuntud kui bojaarid, tänapäeval oligarhid).<br/>- MIs saab tavaise inimese pisukesest varast, selle kohta võib lugeda näiteks siit: <a target="_blank" href="https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120073748/hind-langeb-kiiresti-mihkel-tiks-on-hadas-oma-krimmi-maja-muumisega">Mihkel Tiks on hädas oma Krimmi maja müümisega </a>. Ma julgen väita, et see on nö. pehme variant, st. et endisel omanikul on veel mingisugune võimalus ja lootus oma sealset vara kuidagi realiseerida. Karmima variandi puhul saab endine omanik, kellel on kuidagi õnnestunud okupatsioonist eluga pääseda, vaadata oma käsi ja ümiseda legendaarset laulujuppi "<a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=BnLvnqkulsE">Ja jällegi, on ainult tühjad pihud; / jällegi on tühjad pihud!</a>"<br/>- Oluline veel meeles pidada, et kui ukrainlasi peavad ruzzistid lihtsalt oma "väiksemaks vennaks" (ehk siis endast alamaks rahvaks), siis balti riikide elanikke nad oma alateadvuses sulaselgelt vihkavad - nende jaoks oleme meie olnud viimased 80 aastat puhtal kujul kehastanud fashiste, kes räägivad võõrast keelt ja kasutavad kirjutamiseks neetud fashistide tähestikku. Sellest lähtuvalt ei tasu meil sellele eelmises punktis kirjeldatud pehmele variandile eriti loota.
"Kui Eestiga peaks midagi juhtuma, oleme Belgiaga, kus on meie kontod, samas paadis, vastab <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/raadio/episood/wise-klientide-rahast-kui-eestiga-peaks-midagi-juhtuma-oleme-belgiaga-samas-paadis">Wise'i Euroopa</a> ja Ühendkuningriigi juht Lars Trunin tänases saates küsimusele, kas nende juures saab enda vara geopoliitilise riski eest kaitsta."<br/><br/>