Investeerimiskonto - 2011 mis ja kuidas?
Postitusi kokku 183
AloV

Trader kontot on võimalik kajastada investeerimiskontona, valuutatehingute kajastamine on keerukas. Traderi valuutatehingud on käsitletavad pigem kui valuuta konverteerimised mitte tehingud tuletisinstrumentidega (need ei sobiks finantsvaraks investeerimiskonto mõistes kuna alusvara ei ole börsil noteeritud). Valuuta konverteerimisel on oluline selle eesmärk, kui konverteerimise eesmärk oli finantsvara soetamine, siis selliseid tehinguid välja-ja sissemaksena registreerima ei pea, kui aga mitte, siis müüdav valuuta tuleb investeerimiskonto süsteemis deklareerida väljamaksena ja ostetav sissemaksena.

marx64

Kas ma saan siis õigesti aru, et juhul kui Traderi kontot investeerimiskontona mitte deklareerida, siis võib valuutatehingute kasumi kajastada summaarselt vormil 7.1 Muud tulud. Kes on siis väljamakse tegija? Või tuleb seda deklareerida alles siis, kui kontolt raha välja liigutan? Kuidas teha siis kindlaks, kas välja liikus valuutatehingute kasum või muust investeerimistegevusest teenitud kasum, millelt tulumaks juba makstud?

AloV

EMTA foorum <a target="_blank" href="http://foorum.emta.ee/viewtopic.php?f=27&amp;t=3037">Futuuridega ja valuutaga kauplemine investeerimiskontol</a><br/>Kui valuutaga kaubeldakse otse ja iseseseisvalt, ilma et selleks maakleriteenust või erinevaid väärtpabereid kasutataks, deklareeritakse selline tulu tabelis 7.1 kui muu tulu. Iga valuuta müügitehingust saadud tulu (kasu) tuleb deklareerida. Kahjuga tehingut ei saa arvesse võtta.

Karel1

Olen teinud investeerimiskontole sissekandeid, soetanud väärtpabereid ja teinud ka väljakandeid. Kui ma deklareerin väärtpaberitulud tavasüsteemi järgi (nii nagu kõik varasemad aastad), kas see raskendab järgnevatel aastatel deklareerimist investeerimiskonto põhjal?<br/><br/>Kuna selle aasta alguses olid arveldus- ja investeerimiskonto segamini, siis tundub mulle hetkel selgem ja lihtsam deklareerida vana süsteemi põhjal.

AloV

Kui väärtpabereid ei soovita üle kanda (ning ka elmiste aastate kahjmuit), siis ei tohiks raskendada.

Nelc

Kas S&amp;P 500 minifutuur on finantsvara?

AloV

Jah, kuna tegemist on börsil kaubeldava instrumendiga. Börsidel noteeritud fondid, optsioonid ja futuurid on finantsvarad, kui nende emitentide üle peetakse finantsjärelvalvet.

marx64

Paraku ei saanud selle EMTA foorumi vastusest targemaks. Eelnevalt on nad kirjutanud, et maksustatakse kauplemiskontolt välja kantud raha. Viimase vastuse järgi võib aru saada, et deklareerida tuleb kõik tehingud, kusjuures kahjumeid arvesse võtta ei saa aga kasumlikelt tehingutelt tuleb tulumaksu maksta, mis iseenesest on ju jabur ja muudab kogu FX kauplemise üpris mõttetuks. Niisiis, kui nüüd see investeerimiskonto ära unustada, siis millisel hetkel peaks üldse valuutakauplemise tulu deklareerima ja millisel moel?

joel

Parandage kui eksin aga ise olen sedasi aru saanud, et spot tehingutest tulu ei pea deklareerima aga kui tuletispaberid mängus siis peab juba.

AloV

Kui valuuta on käsitletav tuletisinstrumendina, siis saab seda väärtpaberituluna deklareerida (ja ka kasumeid ja kahjumeid tasaarveldada) kui seda teha ei saa, siis tuleb valuuta deklareerida muu tulu alla ja kahjumeid kasumitest maha arvestada ei saa.

privador1

Kui valuutaga kaubeldakse otse ja iseseseisvalt, ilma et selleks maakleriteenust või erinevaid väärtpabereid kasutataks, deklareeritakse selline tulu tabelis 7.1 kui muu tulu. Iga valuuta müügitehingust saadud tulu (kasu) tuleb deklareerida. <b>Kahjuga tehingut ei saa arvesse võtta.</b><br/><br/><br/>Kas see tähendab seda, et Lhv brokeri kliendid lõpetatavad pankrotis? Sest 10k kontoga on võimalik genereerida teoreetiliselt miljardeid käivet, kus mingi perioodi lõpus on konto 0-s ja inimesel on hiigelsuur maksunõue<br/><br/><br/>Ehk LHV tahaks seda kommenteerida, enne kui kõik Lhv Brokeri kliendid lõpetavad eraisiku pankrotiga?<br/>

AloV

LHV Brokeris on selgelt tegemist valuuta tuletisinstrumendiga - võetud positsiooni saab ainult sulgeda ning seda ei saa konverteerida teise valuutasse. Võetud positsiooni ei saa uues valuutas välja kanda.

marx64

<blockquote></blockquote><br/>Paluks nüüd siinkohal täpsustust, kas ka EMTA seda seisukohta jagab spot- valuutatehingute suhtes, vastasel juhul võib tõesti teoks saada privador1 kuri ennustus.

marx64

Ja kus tuleks LHV Brokeri tehingud sel juhul kajastada? Väärtpaberitulude all tehingute kaupa? Mõnel juhul võib see tähendada sadu kandeid...

AloV

EMTA seisukohta tuleb küsida EMTA käest. Tuletisinstrumentide tehingud tuleb jah kajastada ühekaupa.

marx64

Ma arvan, et kui LHV juba kord on võtnud vaevaks pakkuda seda SAXO Panga teenust enda nime all, siis peaks see pakett sisaldama ka klientide elementaarset maksunõustamist, analoogiliselt väärtpaberitehingutega. Juhul, kui EV seadusandluse kohaselt ei ole võimalik spot- valuutatehingute mõistuspärane kajastamine tuludeklaratsioonis, siis tuleks sellest kliente ka eelnevalt hoiatada, vastasel juhul tundub see klientide suhtes ebaeetiline (vt.privador1 postitust). Siin ka EMTA viimane seisukoht: <a target="_blank" href="http://foorum.emta.ee/viewtopic.php?f=27&amp;t=3037&amp;p=22935#p22935">http://foorum.emta.ee/viewtopic.php?f=27&amp;t=3037&amp;p=22935#p22935</a>

AloV

Seda juba korra olen öelnud, et LHV Brokeri puhul on tegemist valuuta tuletisiinstrumentidega, mille vastaspooleks on Saxo ja mis tuleb deklareerida väärtpaberitulude alla. Antud juhul on spot valuutatehingut võimalik mõistlikult kajastada.

marx64

OK. Aga mille poolest erinevad Traderis tehtud spot- valuutatehingud?

stocker

Hei!<br/>LHV oleks pidanud selle varem koos MTA-ga selgeks tegema, mis moodi seda valutsi deklareerida, tabelisse kanda.<br/>Tehke mingi pdf pealkirjaga: &quot;Kuidas deklareerida valuutatehinguid&quot;<br/>Kuid tegelikult on see iga mehe kohustus ise see asi selgeks teha. See foorum seal emtas on eksitav. Mulle öeldi MTA-s, et valutsi saad 6.1 alla panna, samuti ka kaotused. Asi peab olema Eurodes, küsige ise järgi.

AloV

<b>Tulumaksuseadus<br/></b>§ 39. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine<br/> (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil <b>väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust </b>maha arvata samal perioodil <b>väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju</b>.<br/>Ja <b>Väärtpaberituru seadus<br/></b>§ 2. Väärtpaber<br/> (1) Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on järgmine vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping:<br/> 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;<br/> 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument;<br/> 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;<br/> 4) investeerimisfondi osak;<br/> 5) rahaturuinstrument;<br/> <b>6) tuletisväärtpaber või tuletisleping;<br/></b> 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.<br/><br/> (2) Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on madala krediidiriskiga emitendi poolt välja lastud, tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega kaubeldakse rahaturul, sealhulgas eelnimetatud tunnustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus ja krediidiasutuse garanteeritud veksel.<br/><br/> (3) Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt:<br/> 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;<br/> 2) intressimäärast;<br/> 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast;<br/><b> 4) valuutavahetuskurssidest;<br/></b> 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest;<br/> 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast.<br/><br/>Valuuta kui selline ei ole väärtpaber, aga tuletisinstrument, mille hind sõltub valuutavahetuskursist omakorda on. LHV Brokeris kaubeldav spot valuuta on kunstlik positsioon, mida saab ainult sulgeda. LHV Traderis olev positsiooni on võimalik aga omakorda konverteerida edasi (euro konverteerida dollariks, see omakorda jeeniks ja siis tagasi euroks). Kui neid tehinguid lugeda tuletisinstrumentidega tehinguteks, siis tuleks ka tavalist konverteerimist LHV kontol lugeda tuletisinstrumendiga tehinguks. Kui avatud ja suletud positsiooni korral on lihtne kasumeid ja kahjumeid arvutada, siis nn ringkonverteerimise puhul mitte. Seetõttu ei jookse ka Traderi valuutatehingud maksuaruandesse.

marx64

Selle tõlgenduse kohaselt peaks siis LHV Brokeri konto kvalifitseeruma investeerimiskontoks? Samas, kui deklareerida Traderi konto investeerimiskontoks ja kajastada valuutatehingud sisse- ja väljamaksetena ei tohiks vast ka probleemi tekkida?

AloV

Broker kontol olevaid valuutatehinguid ei saa käsitleda tehinguna finantsvarana, kuna antud tuletisinstrumendi alusvara ei ole börsil noteeritud. Mõlema programmi juhul tuleb valuutatehingud deklareerida sisse ja väljamaksena.

marx64

Kas Brokeri tehingud tulevad ka järgmise aasta Maksuaruandesse?

AloV

Brokeri tehinguid eraldi LHV süsteemi üle ei tõmmata ning seetõttu selle kohta ka eraldi maksuaruannet ei koostata.

marx64

On selleks mingi hea põhjus ehk? Ma küll ei tea, kuidas või kas üldse on FX-kauplejad siiani oma tulusid-kulusid deklareerinud, aga paistab, et sellega on hulk segadust. OK, muidugi on alati võimalus toimetada läbi OÜ. Ei ole ka vist väga tõenäoline, et kui ma kasutan LHV Brokeri asemel mingit Sajusaartel registreeritud platvormi, suudaks EMTA seda minuga seostada, kui muidugi selle ja minu arvelduskonto vahel mingeid väga huvipakkuvaid tehinguid ei saa toimuma. Eesmärgiks ei ole siiski nihverdamine. Ma olen põhimõtteliselt nõus ja valmis maksma riigile maksud, mis lähtuvad tegevuse olemusest ja tervest mõistusest. Praegu tundub mulle, et kogu see teema on väga segane ja isegi EMTA foorumist jääb mulje, et sõnum potentsiaalsele maksumaksjale on &quot;Me ise ka täpselt ei tea, ärge meid tülitage&quot;. Olukord, kus valuutakauplemise tulud tuleks nagu kajastada p.7.1 &quot;Muude tulude&quot; all, kusjuures kahjumiga tehinguid arvesse võtta ei saa, on pehmelt öeldes jabur. Niisiis, kuna ma arvan, et FX kauplejaid peaks olema EV-s kriitilise koguse jagu olemas, oleks ehk aeg see küsimus päevakorda võtta? Siinjuures ootaks ka LHV kui teenusepakkuja initsiatiivi.

privador1

Kui kahjumiga tehinguid ei saa arvesse võtta, siis võiks samahästi teha ju ettevõttele 90% tulumaksu, st maksad igalt käibelt 90% tulumaksu<br/><br/>Pigem on kahetsusväärne see, et pangad nn pakuvad sellist teenust teadmata teenuse üksikasju. Öeldakse, et me oleme vaid vahendajad, et see on teie probleem. Kuidas saadakse sellist teenust üldse pakkuda??<br/>ja sry see MA puterdab samamoodi. Kui ametnik ei tea mis asi on optsioon või futuur, siis on suht raske üldse mingit diskussiooni tekitada.

marx64

Olen siinkohal privadoriga nõus, et loll ametnik ei ole maksumaksja õnnistus. Keegi meist ei soovi, et 5 aasta pärast mõni teine targem või seesama kirgastunud ametnik meie TD üles tõstaks ja hakkaks arvutama oma loogika kohaselt maksustatavat summat koos 5 aasta intressidega. Olen ka arvamusel, et maksustamine on kõigi tehingute orgaaniline osa. Kui teenusepakkuja ei tea, kuidas tema pakutavat teenust tuleks maksustada, siis ei tohiks sellist teenust (vähemalt ilma ette hoiatamata) pakkuda- lõppude lõpuks on ju turul piisavalt igasugu sajusaarte firmasid, kes FX platvorme pakuvad, seejuures enamasti väiksema spreadiga kui LHV Broker, ja sel juhul on see tõepoolest ainult maksumaksja probleem. Kodumaine teenusepakkuja valitakse ikka eesmärgil saada kindlus, et maakler ei kauple sinu vastu ja täisteenus algusest lõpuni, isegi kui see teenus on turu keskmisest mõnevõrra kallim. OK, olgu selle eelmise aasta deklariga kuidas on, aga järgmisel aastal samal ajal peaks igatahes olukord selgem olema. Miks näiteks ei kajastu Brokeri tehingud LHV maksuaruandes, ehkki LHV arvates on tegu tuletisinstrumendiga tehinguga, mida saab kajastada p.6.1 ja mille kasumit/kahjumit on Alo arvates lihtne arvutada?

Mate

Küsin üle võimendusega tehingute kajastamise, et kas olen loogikast õieti aru saanud:<br/>1. Ostan laenuga aktsiaid nt. 1000 EURi ja tehingutasu 10 EURi, mõlemad deklareerin sissemaksena;<br/>2. Maksan võimenduse pealt intresse, nt 10 EURi, summa tuleb üheaegselt deklareerida nii sissemaksena (kuna laenusumma suurenes) ja ka väljamaksena;<br/>3. Kannan kontole raha juurde 500 EURi, deklareerin nii sissemaksena ja samas ka väljamaksena (kuna vähendasin laenujääki);<br/>4. Saan dividende (millelt on juba tulumaks makstud) 100 EURi, deklareerin summa nii sissemaksena kui ka väljamaksena (laenujääk vähenes);<br/>4. Müün aktsiad ja tasun sellelt ära ülejäänud laenu 420 EURi, deklareerin seda kui väljamakset?

AloV

To marx: Enne uue tootega turule tulemist selgitasime välja valuutainstrumentide maksustamise ning sellest olen ka siin juba kirjutanud. LHV Brokerist on võimalik maksuaruanne saada, ning dubleeritud aruande vajadust me ei näinud (LHV Traderis maksuaruannet platvormist endast kätte ei saa). <br/><br/>To Mate: <br/>1. Laen on igal juhul sissemakse, teenustasu ainult siis kui see tuleb eelnevalt teenitud kasumi arvelt.<br/>2. Intressimakse on tõesti nii sissemakse kui ka väljamakse.<br/>3. Kontole kantud raha, mis vähendab laenusummat on tõesti esmalt sissemakse ning seejärel väljamakse.<br/>4. Dividendid on sissemakse ning kohe ka väljamakse. <br/>5. Finantsvara müües ning laenu tagasi makstes tuleb laenu tagasimakse deklareerida väljamaksena.

Mate

Kas investeerimiskontole saab ja on mõistlik sissemaksena kanda ka osalus mõnes äriettevõttes (osaühingus), mis ei ole börsil noteeritud ja mida momendil ei ole ka kavas müüa?

AloV

Tegemist ei ole finantsvaraga investeerimiskonto süsteemi mõistes ning sissemaksena sellist kannet teha ei saa.

yanek

seoses läheneva dividendihoojaga hakkasin mõtlema selle üle, et investeerimiskonto süsteemis ei kohaldu tõenäoliselt see dividendiaktsiate 30 päeva &quot;piirang&quot; <br/>näiteks väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamine seotud isikule on ühesuguselt reguleeritud seaduses kahes kohas eraldi - nii investeerimiskonto puhul, kui tavalise deklareerimise juhul<br/>dividendide puhul vastavaid sätteid investeerimiskonto puhul kehtestatud ei ole sh. keeldu selliseid dividende sissemaksena näidata, mis rikuvad seda 30 päeva piirangut<br/>seega hea võimalus on sissemakse summat suurendada jällegi?

raigo176

Kas keegi saaks järgnevad lahtrid investeerimiskonto aruandes ja emta lehel ära seletada:<br/><br/>EMTA lehel:<br/>1. Konto number või IBAN kood - see on selge<br/>2. Kande kuupäev -mis see on?<br/>3. Konto sissemaksete jääk enne tehingut -mis see on ja miks seda muuta ei saa<br/>4. Sissemakse summa - kas sissemaksete summa 2011 aasta jooksul<br/>5. Väljamakse summa - kas väljamaksete summa 2011 aasta jooksul<br/>6. Maksustatav summa (posit. tulem või 0) <br/>7. Edasikantav summa - mis see on? <br/><br/><br/>Lisaks küsimusi LHV investeerimiskonto aruande kohta:<br/>1) Kuidas ma saan teada 2011 aasta 1. jaanuari seisuga kontol oleva raha summa EURODES (konto väljavõttes näitab valuutade kaupa)<br/>2) Kas investeerimiskonto aruande all tuleb valida &quot;arvesta&quot; või &quot;ära arvesta&quot; järgnevatele asjadele:<br/><br/>Valuutavahetuse kanded <br/>arvesta<br/>ära arvesta<br/><br/>Väärtpaberi soetamise ja võõrandamisega seotud teenustasud<br/>arvesta<br/>ära arvesta<br/><br/>3) Kuidas haldustasud/teenustasud ja tähtajalise hoiusega seotud sissemaksed/väljamaksed kirja panna?<br/><br/>Aitäh

LPL

Suhteliselt elementaarne küsimus ilmselt aga ikkagi... Kajastades enne 01.01.2011 soetatud väärtpaberite soetussväärtust investeerimiskonto sissemaksena, siis millist valuutakurssi tuleb kasutada näiteks 01.09.10 USD-s soetatud väärtpaberite puhul? 01.01.11 (sissemakse kajastamise kp) või 01.09.10 (vp-te soetamise kp) ECB kurssi?

mrk

<blockquote><b>LPL</b><br />Suhteliselt elementaarne küsimus ilmselt aga ikkagi... Kajastades enne 01.01.2011 soetatud väärtpaberite soetussväärtust investeerimiskonto sissemaksena, siis millist valuutakurssi tuleb kasutada näiteks 01.09.10 USD-s soetatud väärtpaberite puhul? 01.01.11 (sissemakse kajastamise kp) või 01.09.10 (vp-te soetamise kp) ECB kurssi?</blockquote><br/>Soetamise kuupäeva (01.09.10) ECB kurssi.<br/><br/>Aga minul selline küsimus, et kui deklareerin 31.12.2010 seisuga kontol olevate väärtpaberite soetusmaksumust sissemaksena, siis kas deklareerida tuleks lisaks sellele ka selle kuupäeva võimenduse seis? St. kui olen need väärtpaberid, mida sissemaksena deklareerin, soetanud võimendusega, siis peaks ju ka see mõju avaldama investeerimiskontole?

AloV

Soojendan veidi vana teema üles, maksude trall on taas algamas. Eelmisel aastal tekitas suurimat segadust Äriühingu omakapitali väljamaksete maksustamine. <a target="_blank" href="http://www.emta.ee/index.php?id=32606&amp;highlight=investeerimiskonto">Selle kohta on maksuamet pika selgituse kirjutanud. </a> Eelmisel aastal tegid vastava makse Premia ja Olympic. <br/><br/>Lähiajal avan investeerimiskonto kohta uue teema (2013 deklareerimised), seniks niipalju infot, et investeerimiskonto raporteid saab sellel aastal automaatselt maksuametile saata (jõuab sinna päev hiljem), seega jääb ära tülikas kopeerimine. Aga süsteemi selgekstegemine ja sellest arusaamine ja korrektne deklareerimine on jätkuvalt investori enda teha.

Madis

<blockquote><b>AloV</b><br /><br/><br/>To Mate: <br/>1. Laen on igal juhul sissemakse, teenustasu ainult siis kui see tuleb eelnevalt teenitud kasumi arvelt.<br/>2. Intressimakse on tõesti nii sissemakse kui ka väljamakse.<br/>3. Kontole kantud raha, mis vähendab laenusummat on tõesti esmalt sissemakse ning seejärel väljamakse.<br/>4. Dividendid on sissemakse ning kohe ka väljamakse. <br/>5. Finantsvara müües ning laenu tagasi makstes tuleb laenu tagasimakse deklareerida väljamaksena.</blockquote><br/><br/>Ma tahaks natuke vastu vaielda sellele punktile 3.<br/>Ehk kui võtta näiteks olukord, et mul ei ole laenu võetud ja olen omadega nullis.<br/>a) Nüüd ostan aktsiad, 1000€ eest. Laenan selle 1000€, kajastan sissemaksuna.<br/>b) Siis, leian vaba 1000€ kapist ja kannan selle oma investeerimiskontole. Peaks siis kajastama nii sissemaksena, kui väljamaksena.<br/>c) Müün aktsiad, läks kehvasti, aga saan täpselt oma 1000€ ikkagi tagasi. Kajastan väljamaksena. <br/>d) eelnevaid kokku võttes, olen teinud 2 sissemakset, kumbki 1000€, ning olen teinud 2 väljamakset, kumbki 1000€. Maksukohustust ei teki. Ent, vaadates, et ei saa ikka investeerimisega hakkama ja kuna ma kandsin oma kapist leitud raha, 1000€ kontole, tahaks selle nüüd kontole välja kanda, kasutusse võtta, siis kajastan selle väljamaksuna ja maksan selle pealt nüüd maksu, kuna väljamaksed ületavad sissemakseid. Samas, kasumit ma ei teeninud ju. <br/>Ei kõla loogiliselt!?<br/>

AloV

Punktis c) on tehtud viga, finantsvaralt müügist laekuvat raha ei ole vaja kajastada sisse- ega väljamaksena.

Madis

Punktis c mõtlesin seda, et finantsvara müüakse, laekub tulu, mis läheb võetud laenu tagasimakseks.<br/>Seepärast see ka kajastatakse väljamaksena, analoogselt Mate&#39;i punktile nr 5.<br/>

AloV

Mina saaks nii aru, et selleks hetkeks on nn leitud rahaga see laen juba tagastatud (punkt b).

ikaldus

Küsimus:<br/><br/>Kui ma kannan investeerimiskontole (füüsilisele isikule kuuluvad) aktsiad, mis on ostetud tulumaksustamata sissetuleku eest (ettevõtte optsiooniprogrammi raames), siis kas tulumaksukohustus tekib alles peale seda, kui ma aktsiate müügist saadud raha investeerimiskontolt välja kannan?<br/><br/>Kas investeerimiskontole kantud aktsiad tuleks deklaratsioonis kuidagi eraldi välja ka tuua? (Sissemaksena neid ju kajastada ei saa.)<br/><br/>(Lihtsuse mõttes võime eeldada, et muid varasi sellel investeerimiskontol ei ole.)

Tankist_007

ikaldus, <br/><br/>Investeerimiskontona kasutatavalt arveldusarvelt tekkib tulumaksukohustus vastavalt sellele summale, mille võrra investeerimiskontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid (maksustatav on raha kannete aritmeetiline vahe). Investeerimiskonto on oma olemuselt arveldusarve ehk maksekonto. Arveldusarve kanded on kõik ainult rahalised (saab kanda ainult raha). Arveldusarvele ei ole võimalik väärtpabereid kanda. Investeerimiskontole tulumaksuseaduse mõttes ei saa aktsiaid kanda. Investeerimiskonto ei ole väärtpaberikonto.<br/>

AloV

Aktsiaid tõesti enam investeerimiskonto süsteemi kanda ei saa, kui need aktsiad müüa, siis tuleks müük deklareerida vana süsteemi järgi ja laekunud raha kajastada investeerimsikontol sissemaksena.

MG768

Tere.<br/>Mul kah üks küsimus.Vedeles juba aastaid kontol pankrotistunud firma AB Ekranas aktsiaid.Kui loodi investeerimiskonto,kandsin need kah sissemaksena IK-le.Nüüdsest ei ole neid aktsiaid portfellis enam näha.Kuidas sellist situatsiooni deklaris kajastada

Tankist_007

ain25, mul 2 mõtet, kuidas asi võiks olla...<br/><br/>1) Kui investeerimiskonto sissemaksega seotud väärtpaberid muutuvad väärtusetuks ja/või vastava ettevõtte suhtes viiakse läbi lõplik pankroti/likvideerimismenetlus, siis on kaks varianti:<br/><br/>a) pankrotipesast ei saa tagasi mitte midagi (pankrot) ja seega ei laeku investeerimiskontole mitte midagi ning asja võib unustada (kõik läks korstnasse ja lakas olemast -&gt; 100% kahjum);<br/><br/>b) pankrotipesast saab midagi tagasi, mis laekub likvideerimisel investeerimiskontole, mis ei ole sissemakse vaid on mittemaksustatav investeerimiskonto sisene tulu ja laekumise investeerimiskontole deklareerid mittesissemakselise kandena (nagu aktsiakapitali vähendamise puhul).<br/><br/><br/>2) Aga oht, mida ma näen ja mis võib Sind kummitama tulla, on selles, et maksuhalduritel võib tekkida küsimus kõnealuste aktsiate soetamismaksumuse investeerimiskonto algse sissemaksena deklareerimise õiguspärasuse suhtes. <br/><br/>Nimelt siis võib Sul maksukohustus tekkida sellest, et äkki oli pankrot välja kuulutatud juba deklareerimise hetkeks (ma ei ole kronoloogiaga kursis) ja Sa olid sellest teadlik või pidid teadlik olema ning nii saab Sinu hüpoteetilisele pahausksusele viidates Sulle maksunõude esitada. <br/><br/>Ehk siis küsimus taandub sellele, kas sissemakse deklareerimise hetkel ettevõte eksisteeris ja aktsiatest tulenes mingi teoreetiline nõudeõigus ettevõtte varale, või oli kõik juba läbi ja viimased sendid jagatud ning Sul oleks tulnud aktsiad virtuaalseks ajalooliseks makulatuuriks lugeda ja Sa ei oleks tohtinud nende soetusmaksumust sissemaksna deklareerida.

MG768

Otsisin aga ei tea siamaani millal pankrot välja kuulutati,ehk AloV oskab vastuse anda kas käitusin valesti ?Kusjuures endal mingit süüd küll ei tunne kuna mina olen selle suma investeerinud ja panga kontol mulle näidati,et ma oman selliseid akstiaid ja nüüd järsku kõik kadunud.

MG768

<blockquote><b>ain25</b><br />Otsisin aga ei tea siamaani millal pankrot välja kuulutati,ehk AloV oskab vastuse anda kas käitusin valesti ?Kusjuures endal mingit süüd küll ei tunne kuna mina olen selle summa investeerinud ja panga kontol mulle näidati,et ma oman selliseid akstiaid ja nüüd järsku kõik kadunud.</blockquote><br/><br/>

Tankist_007

Leedu keelt ühtegi sõna ei oska, aga vaatasin Leedu Wikipedia&#39;st järgi ja nii palju sain Bing&#39;i kirvetõlkest aru, et AB Ekranas&#39;ega saadi ühele poole 2013. aastal. Pankrott kuulutati välja vist mais 2013 ja 18. septembril 2013 loeti ettevõte lõplikult likvideerituks. Nii et MTA peaks rahul olema.

AloV

Lõplik sõna peaks jääma Maksuametile, aga kuna ka vana süsteemi järgi oleks selle aktsia saanud kahjumiga maha kanda, siis riigile kahju ei ole tekitatud.

meelis07

Kui nüüd mu mälu mind ei peta, sai nn. &quot;vana süsteemi&quot; järgi kahjumiga maha kanda neid aktsiaid, mille realiseerimishüvitis/likvideerimismaksumus/<i>mis iganes laekuv summa</i> oli <b>suurem kui null</b> ...<br/><br/>Kuna pankroti kaudu likvideeritud/lõpetatud ettevõttest üldreeglina aktsionäridele midagi ei pudene, ei saanud ka sellisel moel lõpetatud ettevõtte aktsiate soetusmaksumust <b>nullist</b> maha arvata...<br/><br/>Põhjendusi, miks MTA sellistel seisukohtadel oli, samuti konkreetseid <i>case&#39; e</i>, mille <br/>üle peeti tollal ka mingeid vaidlusi, kahjuks hetkel ei meenu ...