Seppo Saariol oli sama küsimus...
Seppo Saariol oli sama küsimus...
Tegelikult saaks Stockman Alvari ideed proovida.<br />Hullude päevade raames panna üles box, kus müüakse meeletult punaseid aktsiaid.<br />Aled oleks garanteeritult võimsamad kui ppaberil.
taksidermist<br /><br />Kas Panga-Ain ei ole üks edukatest ilueedikutest?
Turuindeksite loomisest raakisin, sest suur osa fonde proovib uusi kliente v6ita, lubades turgu lyya ("beat the market"). Endale pole see mulle eesmark, kuid hea v6rldusmomendi annab ikka.<br /><br />Eks iga investor on erinev ja igayhel on riskitaluvus erinev. Personaalselt sobib mulle rohkem portfolio, mis aeglasemalt, kuid pidevalt kasvab, mitte ei hyple iga paev.<br />Kellele aega meeldib speculation, go ahead! Riskid suuremad ja seega ka pikas perspektiivis v6imalus raha rohkem kaotada.<br /><br />M6ned siin raagivad ilma analyysita ostmisest ja myymisest.. See pole kahjuks investeerimine. <br />Kui vaatame Buffeti strateegijaid, siis temagi on rabanud tundmatuid firmasid. Kuid seda peale ainult p6hjalikku analyysi ja pikemaajaliste perspektiivides selgusele saamist.
<br />stockdork,<br />Sinu väide "Personaalselt sobib mulle rohkem portfolio, mis aeglasemalt, kuid pidevalt kasvab, mitte ei hyple iga paev" aitab mul Sind palju paremini mõista.<br /><br />Nõustun igati, et inimeste eesmärgid investeerimisel on erinevad.<br />
<br />Näiteks!<br />Oma ala tippspetsialisti investeerimisstrateegia<br /><br />Hea tippspetsialisti investeerimisstrateegia võiks olla osta (lisaks indeksaktsiatele ja fondidele) veel oma valdkonna firmade aktsiaid, mille toimetamise sisust ta väga hästi aru saab ja mille arengu ning turul läbilöömise võimes ta kindel on.<br />Siin on näiteks tippspetsialist eelistatud seisundis võrreldes LHV Pro analüütikuga, kuna ta mõistab valdkonda ka sisuliselt ja oskab selle perspektiivi adekvaatselt hinnata. Kuid LHV Pro analüütikute eeliseks jälle võiks olla parem terviku tajumine ja võimalus näha majandusaruannete numbrite taga juba realiseeritud tulemusi.<br /><br />Igaühel tuleb leida oma nishsh!<br />
Huvitav, minul oli just vastupidine mõte. Kui ma näiteks olen IT spets, siis ma pigem ostan mitte-IT aktsiaid, et ennast sektori probleemide vastu hedgeda. Teadmised kuluvad aga ära IT aksiate lühikeseks müümisel - et eristada sharlatane realistliku äriidega vendadest.<br />Sama lähenemise järgi näiteks, kui elad ja töötad Eestis siis ostad pigem muu maailma aktsiaid, sest kui Eesis elu edeneb, võidad niigi.
Jah, väga hea strateegia.<br />Ning lisaks sellele võib ta seda teadmust (strateegiat) ka teistega LHV-st jagada ningf seeläbi maailma väärtust ja positivismi mitmekordistada.<br /><br />Paraku on asi nii, et firmat seest nähes näed kas ainult halba (usud seda, ei taha osta), häid asju aga ei usu (niikuinii mingi jama). Aktsiatega, mis on sügavalt immateriaalne, kunstlik ja kujundlik väärtus inimese jaoks, on lood vastupidi. seal häid uudiseid usutakse, halbu mitte.<br /><br />Samas - oma ala tippspetsialisti strateegia ei ole ju investeerimine, kuna ta ei tegele põhjaliku analüüsiga?!
Hea strateegia oli minu meelest Antsul, mitte lauris71, sest mida sa ikka hedged sektori probleemide vastu? Kõlab nii nagu elaksid virtuaalmaailmas! Tööinimene ei hedge midagi, vaid teeb tööd.<br /><br />Mida peavad tegema need tuhanded, kes ehitusel töötavad? Kollektiivselt Merkot shortima?
Mina oma kogemuse põhjal võiksin pigem väita, et oma ala tippspetsialistid ei ole eriti edukad investorid samas sektoris, sest aktsiate hindamiseks on vaja vaadata asja äripoole pealt, mitte tehnoloogilise poole vms. spetsialistina. IT mehed võivad ju teada, milline vidin või soft on parem, aga kas see kohe ka firma ja selle aktsia automaatselt edukaks muudab on teine asi.
Sorri, Henno, ma pidasin loomulikult oma ala tippspetsialistideks just firma äriüksuse mehi, mitte patsiga poisse.
Velikij, merkot shortida neil ilmselt ei tasu, aga kindlasti ka mitte merkot osta. Ja äriüksuse meeste reaalsusaju sektori asjades nüüd küll mingi eriline näitaja ei ole - vastasel juhul ei läheks keskmine start-up rõõmsalt allavett (kui see neil just algusest peale plaanis ei olnud).<br />Ja btw, ülbe suhtumine töölistsse (ja pensionäridesse) on kindlasti üks indikaator, mis näitab, et Eesti on ikka veel väga mõttetu arengumaa.
Päris tore vestlusring on selles teemas tekkinud, lugesin huviga kõiki kommentaare ja leidsin pea-<br />aegu kõikides õigena tunduvaid argumente. Pärast mõningast järelemõtlemist tuli vägisi meelde<br />tuntud tsitaat - ei ole oluline mis värvi on kass, peaasi et hiiri püüab ehk ei ole vahet kas sa oled ennast rahuldava tootluse aastas saavutanud 1 või 500 tehinguga, peaasi et see sulle endale<br />õigena tundub nimetatagu seda kuidas tahes ja kasutades selleks fonde, indekseid,aktsiaid jne.<br />Jõudu kõigile !
mutionu,<br />Tabasid naelapea pihta. See oli põhjus, miks hoidsin teatud aktsiatest kaugele ning teen seda ka praegu. Ilu-Eedit huvitab tema ise selles protsessis, nohikut aga pigem selle protsessi kulg. <br /><br />P.S. Kui teleril hääl maha keerata, siis on väitlussaateid ja intervjuusid palju huvitavam vaadata - sõnamüra ei sega, hakkad tähele panema kehakeelt. Tunduvalt lihtsam on aru saada, mida inimesed tegelikult mõtlevad ja kas nad on siirad. Proovige! (Ainuke häda on selles, et ei kuule ka seda väidet, millega keha oli nõus või ei olnud nõus)<br /><br />
naxitrall jt.,<br />ma arvan, et lõppude lõpuks on primaarne otsustaja ikkagi turupsühholoogia. Kui loed samu allikaid, mida enamus turosalisi ning kui oled hea psühooloog ennustamaks, mida turuosalised selle infoga peale hakkavad, siis oledki võidumees. Kuna aga turuosalised on samuti kuulnud tehnilisest ning fundamentaalanalüüsist, makromajandusest, Stovalli mudelist jne., siis ei ole psühholoogilise reaktsiooni (hirm versus ahnus) ennustamine enam lihtlabane psühholoogiline tegevus.<br />Oluline on seejuures ka see, et massidele mõeldud info jõuaks Sinuni veidi varem kui keskmisele turuosalisele - siis jõuad seda analüüsida ning turul vastavad liigutused teha. (mulle meenus midagi Ameerikast, kas teile ka :-) Võrreldes treidimisega on pikaajaline investeerimine selles mõttes lihtsam, et info varane kättesaadavus ei ole nii kriitiline. Raskem aga seetõttu, et pikema aja peale on raskem masside käitumist ette ennustada.
<br />Võtkem selleks hüpoteetiliseks tippspetsialistiks, kelle invest-strateegiat me arutame, näiteks oma ala hästi tundev ja pikaajalise kogemusega kirurg, näiteks südamekirurg. Mitte keegi ei tea paremini, kuidas ja mis suunas asjad tema konkreetses valdkonnas arenevad, millised on tööga seotud vajadused ja millistel (era)firmadel on võimalus teistest ette jõuda ja edu saavutada. Milliseid uusi töömeetodeid kasutama hakatakse ja milliseid abivahendeid vaja hakkab minema...<br /><br />Kuigi jah, hea kirurg ei ole tavaliselt hea investeerija... ta keskendub vaid oma alale. Haigla ärijuhil on suurem lootus õnnestunud investeeringuid teha, kuna tema oskab lugeda ka numbreid.<br />
lauris71, ehk räägiksid lähemalt sellest ülbest suhtumisest töölistesse ja pensionäridesse?! Ei tahaks kuidagi nõus olla, nii ma ise üksikisiku ja kodanikuna kui ka kogu meie riigi ja ühiskonna paremad esindajad hoolivad neist küll väga. Nii ka mina, oma kodanikukohust täites hoolin pensionäridest. Rõhutatult hoolin!<br /><br />Ainult et selle arutluse jaoks on üks teine jutulõim, siin kisub see jutt offtopicuks.
Ma tean ühte veresoontekirurgi, kes tegutseb iseseisvalt Ameerika börsil.
Minu arusaamise järgi on olemas investeerijad, spekulandid, proovijad ja rumalad. Esimesed kaks gruppi teavad mis nad teevad, teised kaks aga mitte. Ongi kogu vahe investorite ja mitteinvestorite vahel. Tõepoolest klassikaliselt on investorid selline seltskond kes üldisi majanduslikke printsiipe arvesse võttes oma kapitali selliselt paigutavad, et sellest siis pikemaajaliselt kasumit saada. Miks pikemaajaliselt? Sellepärast, et klassikaline majandusprintsiip eeldab kasumisaamiseks mingit ajaperioodi x. Spekuleerija aga panustab trendidele mis võib olla majanduslikult põhjendatud, aga võib ka mitte olla, vaid pigem psühholoogiline. Teine seltskond spekulante aga loovad ise trende ja tekitavad turgu. Minu arvates on mõlemad tegevused omamoodi kunst ja nende valdkondade tegijad pälvivad imetlust.
msr,<br />päris ilus üldistus. Lisaksin vaid seda, et iga turultegutseja koosneb nendest neljast komponendist. Igaüks võib ise joonistada ringdiagrammi, kui palju on temas investeerijat, spekulanti, proovijat ja rumalat. :-)
<br />Üks asi, millest ma siiralt aru ei saa, on see, et miks enamus (võib vist kasutada sõna "enamus") investeerimistööstuse töötajatest (börsimaaklerid ja -analüütikud) ise oma rahaga ei investeeri ega spekuleeri (LHV-lased on siin pigem meeldivaks erandiks), kuigi soovitavad seda teha oma klientidel? Sellest on olnud tegelikult palju juttu, kuid selgeid põhjusi ma ei ole mõistnud.<br /><br />Ja veelgi rohkem hämmastab mind, et miks valdav osa ülikoolide majandusala õppejõududest (need inimesed siis, kes teistele investeerimist õpetavad) ise ei investeeri ja on praktikas pigem kõrvale tõmbunud?<br /><br />Kas kartus kaotada on nii suur?<br /><br />Või ei näe nad võiduvõimalust?<br />
to Ouna Ants<br />Siin on point ilmselt juba eelnevas jutus mainitud.<br />Need õppejõud on omaala spetsid pigem pedakoogilises informatsiooni edasi kandmises.<br />Neis puudub kutsumus mängurlusele, millist suunda kahtlemata siin kõnelejad otseselt esindavad.<br />Börsi maaklerid jällegi müüvad teenust.<br /><br />Kindlasti oleme me kõik kuulnud muusikutest pidudel ja peojuhtidest kes peo powerit alkoholi kuritarvitades mülkasse on vajunud. <br />Kui oma liistude juurde jääda siis on kindlam.
Utreerin:<br />-kes töötada ei oska, see õpetab<br />-kes õpetada ei oska, see juhatab<br />-kes ka juhatada ei oska, see kontrollib
lööks kokku need summad, mis tuleb maksta igasugusteks tehingutasudeks, saab lõppkokkuvõttes aru, et suurima kasumi saavad teenuse pakkujad.<br />Oma aastate jooksul teenitud 100 kasumiühikust olen ära maksnud erinevateks tasudeks 30-50%.<br />Ja see teeb kokku üsna mitmed kümned miljonid rahad.
to rams <br />Kadedus küll vooruste hulka ei kuulu.<br />Kui Sa ei oleks teinud ühtegi tehingut siis vaata kus sa oleks ikka kokku hoidnud.<br /><br />Poiss jõuab õhtul koolist koju ja kiidab:" isa ma hoidsin täna bussi pileti raha kokku".<br />"Sõitsid jänest või?": küsib isa.<br />Poiss:"Jooksin bussi järel."<br />Isa:" Järgmine kord peaksid jooksma takso järel, vot see oleks alles kokkuhoid".
henryhenry,<br /><br />Aga räägi oma strateegiast! Mille põhjal investeerid? Kas oled ka taksojuht?
Ma ei ohi kadedusest vaid viitan teenuse osutajate suuremale ja kndlale kasumlikkusele kui seda on teenuse saajal.Mina või sina võime oma kasumi, mille 10 aastaga teenisime, iga hetk kaotada aga see, mis jääb ja ei kao kuhugi, on makstud tasud teenuse osutaja taskus.Kui lüüa kokku kõikide kohalike klientide kasum ja nende makstud tasud vahendajale, siis tundub, et suurema kasumi on saanud kohalik teenuse pakkuja vahendustasudelt.
rams<br />Seetõttu ongi minu jaoks paras investeerimis-spekuleerimishorisont siiani olnud 0,5 - 2 aastat:<br />-teenustasude osakaal väike, vähe kirjeid tuludeklaratsioonis<br />-saab kuigivõrd makromajanduse ja firma suundumusi ette ennustada<br />-trendid ongi vist keskmiselt ka sellise pikkusega<br />Sisenemise ja väljumise ajal tuleb aga intensiivsemalt otsida uudiseid ja kõlakaid - siis saab väikese õnne korral siseneda ehk veidi madalamalt ning ka lahkuda veidi kõrgemalt. Alati on lihtsam siseneda kui väljuda, seetõttu on kandva idee puudumisel targem olla isegi sularahas. Aasta lõpp muidugi läheb kiireks - tulumaks hakkab kummitama.<br /><br />P.S. Ei pea siiski ennast kogenud investeerijaks.
Sarnanen Sinuga Velikij.<br />Viitsin kah lugeda LHV`d ja Äripäeva.<br />Aga ostu otsuse teen pigem selle järgi, et valitud objekt on 52 nädala põhjadest tagasi tõusnud.<br />Ehk ülesse liikumise kogemus olemas.<br />Veel peaks mingi likviidsus kah eksisteerima ja parem oleks kui firma ikka kasumit toodaks.<br />Viimasel ajal olen oma otsuseid muutnud peale tarku inimesi kuulates (Oliver, Alo, Henno).<br /><br />NB: Number üks on suutlikkus rahulikult taluda halbu uudiseid.
Ouna Ants - maakleritel ja analüütikutel on terve hulk piiranguid, miks nad oma rahaga päris vabalt sebida ei saa. Hunnikute viisi asümmeetrilist informeeritust ja huvide konflikte jms. Küll aga valdav enamust neist siiski tegeleb paigutustega väljaspool selliseid konflikte - fondid, turud, millega otseselt ei tegeleta jne jne... Mina päris selliseid vendi küll ei tea, kes panevad kuu lõpus palga tasku ja ongi kõik...
Seda ilmselt jah enamus investeerijatest/spekulantidest ei taju, et need sajad miljardid dollarid, mis kuluvad turgude infrastruktuuri ülalpidamiseks, tulevad otse nende enda taskust.
Tähendab sajad miljonid pigem siis. Või noh näiteks prominentsete hedge fondide juhtide miljardilised teenistused kah otsa muidugi.
Tjah, näidake nüüd üks valdkond, kus me ei maksa kinni teenusepakkuja kulusid ja kasumit. Miks aktsiaturgudel peaks teisiti olema, maaklerfirma on samasugune äriettevõte nagu leivatehas.
On siis sellised võimalused:<br />1.ostad ja müüd ära kui tundub, et hakkab kukkuma ja ostad tagasi kui tundub, et hakkab jälle tõusma jne.<br />2.Ostad ja ei müü ära kui hakkab kukkuma.<br />Esimesel juhul nuumad teenuse pakkujat<br />teisel juhul kotad lihtsalt raha kuna ei taha raisata teenustasusid.Et hoida kokku 10 taala komisjoni pealt, hoiad hambad ristis ja lased aksial kukkuda ja oled 200 taala miinuses.
Uuel aastal variant 2. ja keskmine +334 EEK (olematu kapitaliga algaja)
rams<br /><br />Mul ei oleks midagi teenusepakkuja nuumamise vastu, kui see esimene variant praktikas nii lihtne oleks...
Ameerika kullapalaviku ajal oli kõige kindlam ja kasumlikum teenistus labidate müük :-)
Reeglina ei tööta kumbki variant kasutaja kasuks, see on rohkem õnne asi.<br />Lihtsalt ühel juhul oled kasulik teenusepakkujale, teiseljuhul oled kasulik jälle teenusepakkujale, kes selle raha teiste, sind võitnute käest, ringiga tagasi saab.
tõenäosus, et aktsiaturgudel ainult (kõhu)tunde peale tegutsedes pikaajaliselt plussi jääda on üsna ümmargune null
ma vaidleks ägedalt vastu!<br />"kõhutunne" ja "nooli loopiv pärdik" on minu arvates kompetentsuselt üsna samal tasemel. Pärdikul aga teatavasti oli edu. <br />Pikaajaline keskmine aktsiaturgudel olla koguni +12%?!<br />Vat see Admirali poolt algaja vahendina reklaamitav FOREX on pigem selline "sure bet" (miinusega).
Väljendasin ennast natuke ebaselgelt. Mu jutust saab aru, et mõtlen "osta-suvaliselt-ja-hoia-pikalt" "strateegiat", aga tegelikult ei mõelnud ma seda. Kuigi ma sellist asja ei poolda, võib niimoodi tõesti võita, sest aktsiatel on kombeks pikas perspektiivis tõusta. Mida ma aga väljendada proovisin oli see, et kõhutunde peale rabelemisega (pidevalt osta ja müüa) pikaajaliselt ei võida. Üritan teine kord selgemalt
Koristasin täna oma kodust töölauda ja avastasin suvised DJ komponentide väljaprindid. Pick 1: All, Top 40, cap.min 100B; pick 2: Dow 30 cap.min 1B. Järjestus 1. Div.Yield 2. P/E ja 3. Book value per. Tippisin esikümne ükshaaval sisse, silma hakkasid suurimate tõusjate poolest Petrochina (PTR) ja Total (TOT). Ei löönud küll kokku, kuid paistab, et Dow koerad nii suurt tootlust ei ole pakkunud.
Jah, ja tootluse poolest paistab peale jäävat Div.Yield järjestus.
investeerimine või spekuleerimine?<br /><br />kas saab piiri tõmmata portfelli pikaajalise tootluse järgi? Pikaajaline selles mõtes et teed mingi perioodi tagant kokkuvõteid. Tootluse arvestamine aastate jooskul on loomulikult raskem, kuna sa võad ju cashi välja või paned juurde. <br /><br /><br />Investor<br />aasta 1: +15%<br />aasta 2:+10%<br /><br />Spekuleerija<br />aasta 1: +20%<br />aasta 2: -30%<br /><br /><br />
minu lemmikteema, pensionifondid ja investeerimisstarteegiad<br /><br />kas näiteks fond, mis investeerib "grey hair" ettevõtetesse. need kes teenivad või hakkavad teenima eakatele suunatud teenuste pealt. kas selline fond saab indeksit lüüa.
jahaga, kui vastust teaks, siis ei raiskaks aega sulle kirjutamisega, vaid võtaks positsiooni ja VÄGA SUURE võimenduse. Kahjuks ei tea keegi vastust.
Spekulandi ja investori võrdlus tehti vanadel aegadel eelkõige investeerimisobjekti, mitte kaupleja seisukohalt. Spekulandid olid need, kelle raha oli raske kasutada, sest nad solgutasid seda sisse-välja.<br /><br />Ise olen sund-investor. St. kui inflatsioon oleks nullilähedane, siis ei viitsiks börsil sebida.
küsin siis teistmoodi<br /><br />kas ja milliseid grey hair, green energy (indexi)fonde on olemas?
<br />Üks mõte Gramerilt:<br /><br />Individual investors sometimes can get an edge on Wall Street professionals, Jim Cramer wrote in response to an email question from a "RealMoney Radio" listener. The trick is paying attention to what's going on in their own lines of work. For example, the small homebuilders and plumbers probably saw the boom in copper prices before the Wall Street operators, while sales associates at Apple stores probably know more about that company's sales than famous analysts do, Cramer wrote. <br />