Maailma viljavarud ei ole päris samad kõrgema kvaliteediga nisu varudega. Across the board toiduainete varu on oluliselt madalam. Nisu ei ole maailma mastaabis nii kriitilise tähtsusega toiduaine kui meie siin arvame.
Maailma viljavarud ei ole päris samad kõrgema kvaliteediga nisu varudega. Across the board toiduainete varu on oluliselt madalam. Nisu ei ole maailma mastaabis nii kriitilise tähtsusega toiduaine kui meie siin arvame.
Mingit katastroofi ei peagi toimuma. Piisab, kui kõik jätkub endises tempos.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/b/7/b7e6b07b1a7f20571e0b0c9d905013ab99dfad02.jpeg"/><br/><br/>Põllumajandustootmise efektiivsus pindalaühiku kohta ei saa iga 40 aastaga kahekordistuda, nagu see 1970-2009 toimus. Varem või hiljem tuleb mingi piir ette.
Miks ei saa? Ma arvan, et arvestades GMOsid näiteks, saab tootlus vabalt järgmise 40 aastaga kahekordistada. Enne tuleb rahvastiku kasvule piir ette, kui tootluse kasvule. Hollandis on maailma tihedaim rahvastik, põllumajandusmaa per capita üks madalamaid maailmas, aga näe on suured toidu netoeksportöörid. Energeetilises mõttes on piir vist päikese soojusenergia koguses, mis maale langeb ja mis akumuleeritakse taimedes. Mul puudub küll igasugune aim, aga persetunne ütleb, et kasvuruumi on veel kõvasti sinnamaani, kus kogu energia mis päikeselt saadakse, toiduainete kaloritesse transformeeritakse. Põhiline on, et kasutatakse põllumajandustootmisel õigeid meetodeid, ei kurnataks maad välja, igasugused viljavahetused, erosioonist hoidumine, toitainete piisavas koguses mulda viimine jne.
Ilmselt järgneval 40 aastal veel see trikk õnnestub, aga et ka siin kehtib reegel, et iga järgnev lisanduv ühik tuleb kätte suuremate kuludega, kui eelnev, kasvatab see paratamatult tootmiskulusid ja toiduainete hinda. Iga liigi (sh. inimese) populatsiooni arvukuse määrab eluks vajalike ressursside olemasolu. Rahvastiku kasvu piir tulebki ette siis, kui mõni neist ressurssidest ammendub.<br/><br/>Footonid on ainult üks fotosünteesiprotsessi sisend. Taimekasv on piiratud selle keskkonnateguriga, mille tase jääb taime kasvuks sobivast optimaalsest tasemest kõige kaugemale. Isiklikult arvan, et näiteks (mage)vee kättesaadavuse piir jõuab kätte 'way' varem, kui jõutakse murdosanigi kogu maale langeva päikeseenergia salvestamisest taimede vahendusel. Ja kui sa just paljast glükoosist ei taha elada, peavad taimes toimuma ka muud biosünteesiprotsessid, mis kasvatavad tublisti vajatavate sisendite arvu, millest NPK-väetised katavad vaid osa. Kui orgaanilist ainet põldudelt ainult ära viia ja anorgaanilist asemele tulla, vaesuvad mullad ikkagi. Ka on tänapäeva monokultuursete intensiivpõllumaade orgaanilise aineringluse protsessid tänu herbitsiidide ja pestitsiidide kasutamisele tugevalt häiritud. Tegemist on "surnud" maaga, kalapüügiks vihmausse sinna otsima pole mõtet minna. <br/><br/>Lisaks on biosünteesiprotsessil endal samuti piirangud. Rakkude jagunemiseks (taime kasvamiseks ja viljade moodustumiseks) on vaja teatud aega. Urgitse geenide kallal palju tahad, sellist kartulit ei saa ikka, millel peale maha panemist järgmisel päeval uued mugulad all. Fontosünteesis on eristatud valgusstaadium ja pimedusstaadium ning taimorganism vajab protsessiks nende regulaarset vahetumist. Kui me just maakera kiiremini pöörlema ei kavatse panna, pole siin suurt läbimurret oodata.
Ahjaa, ning lisaks ei tohi me unustada ka asja teist osapoolt - inimese organismi ja sellest tulenevaid piiranguid. Sellel keerulisel agregaadil on ainevahetusele samuti omad nõudmised. Pole päris nii, et toiduainetööstus topib sinna mistahes orgaanilist päritolu sitta sisse. Ühel hetkel hakkab see agregaat, millel ainevajadus on miljonite aastate vältel kujunenud loodusliku keskkonna alusel, kõiksugu inimfantaasiast sünnitatud ersatstoiduainete peale lihtsalt jupsima.
Kuna population peak jõuab eeldatavasti kätte juba 60 aasta pärast, siis veab vast välja. Eeldades, et suuremastaabilist armagedonit ei tule ja arvestades, et selle aja jooksul ka tehnoloogia areneb ning inimesed saavad jõukamaks. Võib muidugi vabalt ka teistpidi minna.
Pealik, see pilt on kontekstist väljas, või vähemalt on seda osade piirkondade suhtes. Venemaa haritav maa ei vähene mitte kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu, vaid sellepärast et kolhoosiajal hariti üles uudismaid, mis nüüd jälle kasutusest välja jäävad kuna traditsioonilised piirkonnad on viljakamad ja tagavad suurema tootlikkuse.<br/><br/>Euroopas väheneb haritav maa teadliku metsastamise tõttu - Holland, Taani ja Hispaania on matnud tohutuid summasid sellesse, et endine haritav maa taasmetsastada. See on kergelt tagasipööratav, kui peaks vajadus olema. Sama Kanadas. <br/><br/>Lisaks on see 'per kapita' ehk siis kui Venemaal vähenes rahvaarv 5% ja Brasiilias suurenes 10% (nagu see tegelikkuses ongi) siis tegelikult haritava maa pind vähenes Venemaal kolm korda kiiremini kui Brasiilias.<br/><br/>Olen kusagil näinud ka graafikut kasutuskõlbmatuks muutuva maa kohta ja see ei olnud sugugi ilus. Aga sinu kopeeritud graafik kontekstita ei näita midagi.
stul, õiged märkused. See pilt on tõesti liiga üldine, et siit maa retrogressiooni või degradeerumise kohta midagi järeldada tohiks.
Saagikus ei ole läänemaailmas juba 10 aastat sisuliselt tõusnud. Väidetavalt on väga raske hoida seda tänasel tasemel, sest ca. 20 aastaga arenevad välja umbrohud, mida enam olemasolevad taimemürgid ei koti eriti. Seega muutub näiteks "roundup ready" tüüpi GMO vähem efektiivseks. Sama kehtib olemasolevate pestitsiidide, fungitsiidide jms kohta. Vaatamata üldlevinud arvamusele sektori tormilise arengu osas pole tegelikult seal mingeid väga suuri muudatusi hiljuti toimunud. <br/><br/>USA sai vist parima avg yield per hectare saagi aastal 2003. Praktiliselt kogu edasine tootmise kasv peab toimuma arenevate turgude arvelt.
Tegelikult pole ühe inimese toitmiseks üldse suurt pinda vaja, mingi 200m2 aastaringsest kasvuhoonest täiesti piisab, juhul muidugi kui oled taimetoitlane. Kusjuures neis kasvuhoonetes ei kasutata isegi mulda, vaid sünteetilist mittemädanevat mullaasendajat. Kui sa ei taha ainult taimedega läbi ajada, siis kõige mõistlikum on oma loomsed valgud saada jahvatatud kärbsevakladest, mis kasvavad sinu enda biojäätmete peal.<br/>Ja ookeanid on täna sisuliselt täiesti kasutamata ala. Ujuvbasseinides annaks kasvatada kõike, alates vetikatest, kuni kaladeni välja.<br/>Ja täna on olemas ka juba sünteetiline liha, nii et mina küll toidupuudust ei karda, sest sisuliselt saab inimese käsutuses oleva energia moel või teisel toiduks muuta.<br/><a target="_blank" href="http://uudised.err.ee/index.php?06233635">http://uudised.err.ee/index.php?06233635</a>
<blockquote><b>decibel</b><br />Tegelikult pole ühe inimese toitmiseks üldse suurt pinda vaja, mingi 200m2 aastaringsest kasvuhoonest täiesti piisab, juhul muidugi kui oled taimetoitlane.</blockquote><br/><br/>Maailma 7 miljardi inimese kohta teeb see siis 1 400 000 km2 e. 30 Eesti suuruse pindalaga kasvuhoone. No big deal! :)<br/><br/>
Ma ei suuda neist jahvatatud kärbsevakladest endiselt üle saada.
Inimfekaale töödeldakse ka söödavaks toiduks kuskil Jaapanis. Söövad sitta sõna otseses mõttes.
<blockquote><b>TaivoS</b><br />Ma ei suuda neist jahvatatud kärbsevakladest endiselt üle saada.</blockquote><br/>Ära muretse, see on nagu nutria lihakonservid. Mis sest, et nutriad rotiliste klassi kuulub.
Tegelikult me elame ühes suures kosmoselaevas, kus ressursid on piiratud, ning aeg millal me sihtkohta jõuame, pole teada, seega ei tasu pirtsutada mõningate reisil esinevate ebamugavuste pärast.
PeaLik>Maakera elanikkonna kasv jätkub aga endiselt eksponentsiaalselt kiirenevalt...<br/>Tegelikult on olemas ka teistsuguseid teooriad, mis tunduvad samuti loogilised. a la Jaak Valge.
<blockquote><b>decibel</b><br />Tegelikult pole ühe inimese toitmiseks üldse suurt pinda vaja, mingi 200m2 aastaringsest kasvuhoonest täiesti piisab, juhul muidugi kui oled taimetoitlane. Kusjuures neis kasvuhoonetes ei kasutata isegi mulda, vaid sünteetilist mittemädanevat mullaasendajat. Kui sa ei taha ainult taimedega läbi ajada, siis kõige mõistlikum on oma loomsed valgud saada jahvatatud kärbsevakladest, mis kasvavad sinu enda biojäätmete peal.<br/>Ja ookeanid on täna sisuliselt täiesti kasutamata ala. Ujuvbasseinides annaks kasvatada kõike, alates vetikatest, kuni kaladeni välja.<br/>Ja täna on olemas ka juba sünteetiline liha, nii et mina küll toidupuudust ei karda, sest sisuliselt saab inimese käsutuses oleva energia moel või teisel toiduks muuta.<br/><a target="_blank" href="http://uudised.err.ee/index.php?06233635">http://uudised.err.ee/index.php?06233635</a></blockquote><br/>Ja kui kalliks lähevad mullaasendaja tootmiseks vajalikud komponendid, kui sa tahad näiteks sellega ära toita 500 miljonit inimest, rääkimata 5 miljardist? Kui kalliks läheksid niivõrd mastaapsete kasvuhoonete ehituseks vajalikud komponendid? Kütmine, elekter, seadmed ... tööjõud ... Või kui kalliks lähevad sünteetilise liha tootmiseks vajalikud komponendid, seadmed kui seda toota suuremal hulgal? Laborikatseid on alati tore läbi viia ja arvutada tänpäevaste hindade juures, palju see kõik maksaks. <br/><br/>Olen suht kindel, et lõpuks jõutakse ikkagi sinnamaani, et traditsiooniline põllupidamine või loomakasvatus toob kõige odavamalt saadused kätte ning kasvuhooned-laborid on võimalikud ainult mingi pisikese niši täitmiseks.<br/><br/>Kui kärbsevaklade tootmine oleks nii odav, nagu siit foorumist paistab, siis kindlasti oleks otsitud lahendusi, kuidas seda ära kasutada toiduainetetööstuses laiemalt. Ju siis pole see nii odav, et kärbsevaklu kasutatakse enamasti ainult tibude üles kasvatamiseks linnufarmides. <br/>
ttrust,<br/><br/>Sa Ida-Hispaania kõrbepiirkondades oled käinud? Seal on juba täna km2 kaupa kasvuhooneid, muidu ei kasvaks seal midagi, aga praegu tuleb sealt väga suurtes kogustes eurooplaste ninaesist. Seega pole need kasvuhooned nii utoopilised ja kallid midagi, eriti kui muidu oleks nälg majas.<br/>Ja kui sa oled tuttav näiteks Biosphere 2 projektiga, siis seal jõuti väga kiiresti arusaamale, et loomakasvatus nõuab liiga palju ressursse, ning tehti sellele lõpp. Seega ülerahvastatud maailmas on putukad vägagi arvestatav alternatiiv.
Tegelikult ei pea sugugi putukaid sööma, valku saab ka taimedest. Kui inimesed sööksid ära kõik need sojaoad, mis loomadest läbi lastakse (kasutegur munakana ja piima puhul u. 20 protsenti, mujal vähem), poleks mingit valgupuudust. Ah et maitse ja liha tahaks ka? Indoneesias lastakse keedetud soja kallale teatud hallitus ja tekib kook nimega tempeh või tempe. Seda siis praetakse ja tehakse muid toite sellest. Pidada maitsema üsna liha moodi - struktuur kiuline ja oamaitse kaob. Liha söövad nad ainult harvadel pidupäevadel. Tempet on põhja pool ka hernestest jm. teraviljadest tehtud. Sama maisiga (riisi kõrval kõige saagikam teravili) - Mehhikos on see senini inimtoit (maisitortillad). Oad ja mais ja põhilised toitained olemas. Jälle asi selles, et mais vajab erilist töötlemist leelisega, et inimene sellest vajalikud ained omastaks. Indiaanlased teadsid seda ja mehhiklased teavad siiamaani. Aga valged ei teadnud ja ei taha siiamaani teada. Sõid niisama, jäid haigeks ja leidsid, et mais kõlbab ainult sigadele.
<blockquote><b>pohuyev</b><br />Tegelikult ei pea sugugi putukaid sööma, valku saab ka taimedest. Kui inimesed sööksid ära kõik need sojaoad, mis loomadest läbi lastakse (kasutegur munakana ja piima puhul u. 20 protsenti, mujal vähem), poleks mingit valgupuudust. Ah et maitse ja liha tahaks ka? Indoneesias lastakse keedetud soja kallale teatud hallitus ja tekib kook nimega tempeh või tempe. Seda siis praetakse ja tehakse muid toite sellest. Pidada maitsema üsna liha moodi - struktuur kiuline ja oamaitse kaob. Liha söövad nad ainult harvadel pidupäevadel. Tempet on põhja pool ka hernestest jm. teraviljadest tehtud. Sama maisiga (riisi kõrval kõige saagikam teravili) - Mehhikos on see senini inimtoit (maisitortillad). Oad ja mais ja põhilised toitained olemas. Jälle asi selles, et mais vajab erilist töötlemist leelisega, et inimene sellest vajalikud ained omastaks. Indiaanlased teadsid seda ja mehhiklased teavad siiamaani. Aga valged ei teadnud ja ei taha siiamaani teada. Sõid niisama, jäid haigeks ja leidsid, et mais kõlbab ainult sigadele. </blockquote><br/><br/>Valk ei ole lihtsalt valk. Inimene lagundb valgu aminohapeteks ja sünteesib neist organismile vajalikud valgud. Taimsed valgud lihtsalt ei sisalda kõiki vajalikke aminohappeid.
Osad taimsed valgud on koostiselt loomsele valgule lähedasemad kui teised, eriti lähedased on sojavalgud ja ka aedoa valgul ei ole midagi viga. Aastasadu inimkatseid on ka selja taga. Kui mingit aminohapet ongi vähem, kulub seda taimset valku lihtsalt veidi rohkem, ülejääk muudetakse energiaks (pole vahet, kas see saadakse valgust või süsivesikutest). Harjumuse jõud on peamine pidur. Lisaks see, et inimesed nälgivad suuresti mitte selle pärast, et toitu ei ole. Nad lihtsalt ei jõua seda osta ja keegi ei suuda toota seda nii odavalt, et suudaksid osta. Ainult tasuta jagades saaksid söönuks. Inimeste tootmine on ainus asi, mis poolkõrbelistes piirkondades hästi käpas on.
Siin on üks hea artikkel sellest, kuidas üks kaasaegne kasvuhoone Eestis töötab. Artiklis ei ole küll seda mainitud, aga kasutatakse seal mitte mulda, vaid just mullaasendajat.<br/><a target="_blank" href="http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/fotod-luunja-kurgitaimed-kasvavad-10-sentimeetrit-24-tunniga-ja-annavad-kurgi-paevas.d?id=62693576">http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/fotod-luunja-kurgitaimed-kasvavad-10-sentimeetrit-24-tunniga-ja-annavad-kurgi-paevas.d?id=62693576</a>
"ning eestimaalasteni jõuab igati tervislik ja kvaliteetne toode." Lugu lugedes tekkis samas mõte, et tuleb kurgi söömist piirata suve ja sügisega kui vähem tehislikud kurgid müügil. Millest see tervislik toitelahus huvitav koosneb?
Kurgid kasvavad Luunjas mineraalvillal (see on lihtsalt selleks, et oleks juuri kuhugi kinnitada), toitained saavad toitelahusest. Võimalik ka selline süsteem: taimetoidulised kalad, basseinid kasvuhoones, vesi käib omakorda läbi samas kasvavate söödavate taimede, mis puhastavad vee liigsetest toitainetest ja selle kaladele kõlbuliku hoiavad. Lisavett vajatakse ainult niipalju, kui seda aurab. Et kala ei pea hoidma kõrget kehatemperatuuri, toodab ta liha kõige tõhusamalt.
Suvised kurgid on sama tervislikud nagu talvised, ega nad siis issanda armust kasva vaid ikka väetisest, veest ja putukamürgist. Kui kurgitaime ei väeta, siis saad kümme punni. Kui jätad pritsimata, saad viis. <br/><br/>Kuniks veel vaba maapinda on, ei tule mingeid universaalkasvuhooneid kalade ja muu värgiga. Ärge unistage. Liiga keeruline. Lihtne põllumees tahab ikka kõplaga maad taguda ja oma päevalille peale soristada et see paremini kasvaks - ja kui sa teda kasvuhoonest toitma hakkad siis pead välja mõtlema, mida talle võimetekohast teha anda, muidu otsib ta vanaisa kalashnikovi kapist välja ja tuleb sulle külla.<br/><br/>
Maailma teravilja tootmismaht aastal 2011 lõi kõikide aegade rekordi - 2,3 miljardit tonni - 3,5% rohkem kui eelmisel aastal. Eelkõige tänu Venemaa, Ukraina, Kasahstani tootmismahtude kiirele suurenemisele. Tugevalt taastunud ka teravilja laovarud.<br/>Paanikakülvajatele loodatavasti natuke mõtlemisainet jälle.<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.fao.org/worldfoodsituation/wfs-home/csdb/en/">http://www.fao.org/worldfoodsituation/wfs-home/csdb/en/</a>
<blockquote><b>mx77</b><br /><br/><br/>Valk ei ole lihtsalt valk. Inimene lagundb valgu aminohapeteks ja sünteesib neist organismile vajalikud valgud. Taimsed valgud lihtsalt ei sisalda kõiki vajalikke aminohappeid.</blockquote><br/><br/>See on üks suuremaid valesid, mida loomakasvatajad hoolega levitavad. Tegelikult suudab inimorganism kõik puuduvad ka ise sünteesida ;)
Kõike ei suuda. Organism lammutab valgud aminohapeteks ja paneb neist siis oma valgud kokku. Aminohapped jagunevad asendatavateks (organism võib toota ühest teist) ja asendamatuteks. Neid viimaseid peab toiduga valmis kujul saama ja loomses valgus on neid harilikult rohkem ja paremas vahekorras. Aga leidub ka head taimset valku. Üks tähtsamaid aminohappeid on näit. lüsiin. Kui seda on puudu, ei kasuta organism ka teisi saadavaid aminohappeid ära keha ehitamiseks - valk läheb siis lihtsalt keha kütteks.
Päris kõike ikka ei suuda inimorganism sünteesida. Mineraalaineid, nagu kaltsium, tsink, raud jms., mida leidub taimses toidus mittepiisavas koguses, ei suuda kohe üldse. D-vitamiini suudab organism küll sünteesida ultraviolettkiirguse toimel, aga et põhjamaades on selle päikesepaistega nagu on, siis peaks taimetoidule lisaks ikkagi ka D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid mugima. B2 ja B12 vitamiinide sünteesimisega jääb organism kah hätta. Eriti ohtlik on neist viimase puudus, kuivõrd see kahjustab närvisüsteemi ning vaegusest tingitud tüsistuste ilmnemine võib võtta aastaid. Ohus pole mitte ainult taimetoitlased ise, vaid ka nende lastel esineb vaimset alaarengut ja neuroosi.<br/><br/><a target="_blank" href="http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiin_B12">http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiin_B12</a>
<blockquote><b>PeaLiK</b><br />Päris kõike ikka ei suuda inimorganism sünteesida. Mineraalaineid, nagu kaltsium, tsink, raud jms., mida leidub taimses toidus mittepiisavas koguses, ei suuda kohe üldse. D-vitamiini suudab organism küll sünteesida ultraviolettkiirguse toimel, aga et põhjamaades on selle päikesepaistega nagu on, siis peaks taimetoidule lisaks ikkagi ka D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid mugima. B2 ja B12 vitamiinide sünteesimisega jääb organism kah hätta. Eriti ohtlik on neist viimase puudus, kuivõrd see kahjustab närvisüsteemi ning vaegusest tingitud tüsistuste ilmnemine võib võtta aastaid. Ohus pole mitte ainult taimetoitlased ise, vaid ka nende lastel esineb vaimset alaarengut ja neuroosi.<br/><br/><a target="_blank" href="http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiin_B12">http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiin_B12</a></blockquote><br/><br/>Pole minu võitlus, aga . . .<br/>1. Pean ennast parandama = täpsustama <br/>"Tegelikult suudab inimorganism kõik puuduvad ka ise sünteesida" - pidasin silmas inimorganismi koos lahutamatute bakteritega (soolestikus), mis suure eeltöö ära teevad<br/>2. Nimetetud vitamiin B12 ei ole loomset päritolu, vaid bakteriaalse tegevuse tulemus: alternatiivne kokkuvõte <a target="_blank" href="http://www.paikesetoit.ee/vitamiin-b12-paris-algusest-ja-kuni-lopuni-valja/">http://www.paikesetoit.ee/vitamiin-b12-paris-algusest-ja-kuni-lopuni-valja/</a><br/>3. Wikipeedia on küll hea, aga kindlasti mitte ainus infoallikas;)
<blockquote><b>urmas13</b><br />alternatiivne kokkuvõte <a target="_blank" href="http://www.paikesetoit.ee/vitamiin-b12-paris-algusest-ja-kuni-lopuni-valja/">http://www.paikesetoit.ee/vitamiin-b12-paris-algusest-ja-kuni-lopuni-valja/</a></blockquote><br/><br/>Ajee! See kultistliku alatooniga lehelt pärinev ohtrate kirjavigadega vürtsitatud nupp, mille argumentatsioon põhineb väitel, et "kogu teadusmeditsiin "tugineb B12 vitamiini osas "ekslikule valestandartile" (kirjaviis muutmata), polnud just päris see...
PeaLiK<br/>. . .reaktsioon oli ette arvatav :P<br/>Õnneks on maailm palju kirjum (ja inimkeha keerulisem), kui esialgu välja paistab. Oma (eksi)arvamustega tuleb tööd teha, sest lisaks paisuvale universumile on ka teadmistel omadus suureneda.<br/>Alati on tore, kui õigekiri paigas on. Sellegipoolest on mõislik ikka teksti mõttesse süüvida. Või oli liiga keeruline ?
Lugesin seda päikesetoidu lehte ja jube hakkas. Eriti õõvastavad on "vastutustundlikud vanemad". Meie suguvõsas tegeles üks selline juba Vene ajal esoteerikaga ning sundis oma lastele peale taimetoitluse, kaldudes isegi toortoitluse poole. Mida see tähendas toonast toiduainete defitsiiti ning üksluist valikut arvestades, võite ise ette kujutada. Lapsed jäid ellu ja kasvasid üles tänu koolitoidule ning kaastundlikele naabritele. Olukorra tegi veelgi veidramaks asjaolu, et ise pidasid nad lehmi ja kanu ning müüsid piima ja munad naabritele, kes siis salaja nende lapsi toitsid. Just nimelt: salaja, sest kui lapsed vahele jäid, said nad karistada. Isegi näpud aeti kurku. <br/><br/>Mitte et ma taimetoitlasi kuidagi halvustaks või nende dieeti laidaks. Lihtsalt ei maksa esoteerikasse langeda. Muidu võib juhtuda nii nagu ühes Eesti väikekoolis, kus bioloogia õpetaja koos kohaliku raamatukoguhoidjaga leidsid vahva raamatu, kus propageeriti destvee dieeti ning tutvustasid seda ka õpilastele. Kui krambid massiliseks muutusid, kutsuti kiirabi. <br/><br/>"Raamatud võivad olla väga ohtlikud. Kirjutab näiteks üks mees raamatukogus midagi ning enne kui keegi arugi saab, surevad kümned tuhanded inimesed nälga -- kuigi nemad polnud üldse seda raamatut lugenud --, sest need kes lugesid, ei saanud aru, et tegemist oli naljaga." T. Pratchett<br/><br/>Muutsin: paar trükiviga jäi sisse.
Kulla urmas13, tegemist on pseudoteadusliku, religioosse tekstiga, mis koosneb: a) tõlke-referaadist teemal "Vitamiin B12"; b) autori isiklike uskumuste ja eelistuste eksponeerimisest, kus tuumikväiteks on, et teadlased eksivad.<br/><br/>Ma ise pean ennast tugevalt üle keskmise looduslähedaste vaadetega isikuks, ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid hindan kõrgelt ning leian, et õhtumaade tsivilisatsiooni toiduratsioonis on loomse toidu osakaal kaugelt suurem, kui see tervisele hea oleks, aga no jutt tasemel: "<i>mugulaid (kartul, porgand, peet, jne.) tuleks mitte pesta (Minu lehm armastab koorega mugulaid.)</i>" on liiga totter mistahes mõistuslikkuse piiresse jäävate hinnangute kontekstis.<br/><br/>Autor tõdeb ise väga kenasti, et tema üksik hääl ei suuda teadlaste ja mikrobioloogia professionaalide vastu saada ning lepime parem meiegi tõdemusega, et sedalaadi kirjatükkide viitamine, mille autori hariduslik taust on vähemalt tekstis sisalduvate ohtrate õigekirjavigade, olematu erialaterminoloogia ja nigela toortõlkekvaliteedi põhjal otsustades suureks küsimärgiks, on ühekordne piinlikuvõitu intsident (mille ma viisakusest olen valmis unustama).
PeaLiK<br/>Ütlesin, et pole minu võitlus ;)<br/>Nii, et rahu maa peal :)
http://majandus.delfi.ee/news/arvamus/jaan-omblus<a target="_blank" href="http://http://majandus.delfi.ee/news/arvamus/jaan-omblus-pollumajandus-on-jargmine-majandushullus.d?id=65025258">http://http://majandus.delfi.ee/news/arvamus/jaan-omblus-pollumajandus-on-jargmine-majandushullus.d?id=65025258</a>
Õmblus on kobamisi ka millelegi pihta saanud. Põllu- ja metsamaad rabatakse hetkel tõesti hullumeelselt. Inimestel on raha hoiustel hoidmisest vist villand saanud. Maatulundusmaa näol on tegemist ka ainukese kinnisvara liigiga, mis kinnisvarakrahhi käigus pole langenud. Kui kinnisvaramulli tipus 2007 aastal ulatusid kõige paremate, Ia boniteedi metsamaa hektari hinnad 10 000 kroonini, siis nüüd pole ka II boniteedi hektari eest alla €1500 juttugi. Müügiks lähevad isegi liigiisked lodud ja liivmuldadega nõmmepealsed, kus midagi ei kasva ega hakkagi kunagi kasvama. Soomes/Rootsis on maatulundusmaa hinnad ca 50% madalamad, kui hetkel Eestis.
<blockquote><b>PeaLiK</b><br />Õmblus on kobamisi ka millelegi pihta saanud. Põllu- ja metsamaad rabatakse hetkel tõesti hullumeelselt. Inimestel on raha hoiustel hoidmisest vist villand saanud. Maatulundusmaa näol on tegemist ka ainukese kinnisvara liigiga, mis kinnisvarakrahhi käigus pole langenud. Kui kinnisvaramulli tipus 2007 aastal ulatusid kõige paremate, Ia boniteedi metsamaa hektari hinnad 10 000 kroonini, siis nüüd pole ka II boniteedi hektari eest alla €1500 juttugi. Müügiks lähevad isegi liigiisked lodud ja liivmuldadega nõmmepealsed, kus midagi ei kasva ega hakkagi kunagi kasvama. Soomes/Rootsis on maatulundusmaa hinnad ca 50% madalamad, kui hetkel Eestis.</blockquote><br/><br/>Õmblus on pihta saanud ainult arvuti klaviatuurile. Tegemist on heietusega talle võõral teemal.<br/>Kahtlen, et Soomes/Rootsis haritava maa hinnad on odavamad kui Eestis. Metsamaa kohta ei võta sõna.
PeaLik, kas saaksid palun viidata allikale:<br/>"Soomes/Rootsis on maatulundusmaa hinnad ca 50% madalamad, kui hetkel Eestis."
<blockquote><b>hillzo</b><br />PeaLik, kas saaksid palun viidata allikale:<br/>"Soomes/Rootsis on maatulundusmaa hinnad ca 50% madalamad, kui hetkel Eestis."</blockquote><br/><br/>Tuleb tunnistada, et ajasin sellega nüüd vist pada. Rajanesin seda väites vananenud infole. Uurima hakates selgub, et ka Skandinaavias on vahepeal maatulundusmaa hinnad jõudsalt kasvanud.
Põllumajandusmaa maksab näiteks soomes ligi 7000 eurot aga eestis makstakse suurema konkorentsiga piirkondades 2000 eurot. Nii et vahe on ikka suur.
Paari aasta tagune hinnamull ning hirmujutud toidujulgeoleku teemal on viimas selleni, et arenevad riigid on juurutamas vanakooli Euroopa põllumajanduspoliitika tüüpi skeeme. Meid ootavad tuttavaks saanud piimajõed ja teraviljamäed, aga seekord Indias ja Hiinas. Miks küll kunagi ei õpita teiste vigadest, vaid ikka ja ainult enda omadest. Ühtlasi võib sellega hauakivi panna WTOle ja üleüldisele kaubanduse liberaliseerimise püüdlustele. Valeks on osutumas ka mõni aeg tagasi populaarsed olnud seisukohad, et "kõrged toiduhinnad on tulnud et jääda," "seekord on kõik teistmoodi" ning "põllumajanduses majandusreeglid ei toimi." <br/><br/><a target="_blank" href="http://economictimes.indiatimes.com/news/economy/agriculture/grain-mountain-grows-despite-push-for-exports/articleshow/18687543.cms">http://economictimes.indiatimes.com/news/economy/agriculture/grain-mountain-grows-despite-push-for-exports/articleshow/18687543.cms</a>
Venelased ja eriti kasahhid on samuti avastanud, et vilja toodangut on (vähemalt mõnda aega) suurendada päris lihtne, tassi korralik tehnika Saksamaalt kohale, küli kevadel ja viska väetist ka. Kasvab mis mühiseb, loeti juba rõõmsalt ekspordidollareid kokku ja hõõruti käsi.<br/><br/>Ebameeldiv uudis, millest keegi ei hoiatanud, oli aga see, et kui tõsta viljasaaki ühe aastaga viis korda (nagu mitmelgi pool juhtus), siis:<br/>a) megasaaki pole millegagi põllult minema vedada<br/>b) pole kuskil säilitada, sest selliseid koguseid ei planeerinud N Liidus keegi<br/>c) pole vaguneid<br/>d) korralik pargas ei mahu Volga-Doni veeteelt läbi<br/>e) aga pole vanu pisikesi pargaseidki<br/>f) kui saab kuskilt vaguneid, siis on raudtee mäda ja vedu aeglane, ja nii 2000 km<br/>g) sadamasse jõudes pole jälle elevaatoreid<br/>h) ka terminali läbilaskevõime on nagu ninatilgapudelil<br/>Tulemusena mädanes Kasahhi ning Lõuna-Siberi heast viljasaagist suur osa lihtsalt talvega ära.
Sis oleks pidanud viinaks ajama :)
<a target="_blank" href="http://www.postimees.ee/2880067/suurmetsaomanikud-panevad-maa-kohalike-jaoks-lukku">Suurmetsaomanikud panevad maa kohalike jaoks lukku</a><br/><br/>Olen mitmel korral varemgi siin-seal teemades viidanud, et maatulundusmaa turul on viimasel 7-8 aastal toimunud väga veidrad arengud. Mingid "nimetud" välismaa fondid ostavad valimatult ja täiesti müstiliste hindadega maid kokku. Tegemist ainukese kinnisvaraliigiga, mis ka 2007-2008 kinnisvaramulli lõhkemisel kallinemist jätkas. Kusjuures mitte ükski ka igapäevaselt maatulundusmaa ostu-müügiga tegelevatest inimestest pole osanud pakkuda, kes nende fondide taga võiks olla.<br/><br/>Üksjagu kummaline on asja juures see, et ka väga hea majandamise korral teeniks puhtalt maa tootlust arvestades see praeguste kokkuostuhindade juures investeeringu tagasi ehk 30-40 aastaga. Eriti metsamaadel, kus mingeid erilisi eurotoetuseid pole. Kes on need investorid, kes sellistest max P/E=30+ tootlusega investeerinutest huvituvad? Või tehakse panused maatulundusmaa hinna jätkuvale mitmekordistumisele ka järgnevatel kümnenditel? Ma ei suuda siin enam majanduslikku loogikat näha.
<blockquote><b>PeaLiK</b><br /><a target="_blank" href="http://www.postimees.ee/2880067/suurmetsaomanikud-panevad-maa-kohalike-jaoks-lukku">Suurmetsaomanikud panevad maa kohalike jaoks lukku</a><br/><br/>Olen mitmel korral varemgi siin-seal teemades viidanud, et maatulundusmaa turul on viimasel 7-8 aastal toimunud väga veidrad arengud. Mingid "nimetud" välismaa fondid ostavad valimatult ja täiesti müstiliste hindadega maid kokku. Tegemist ainukese kinnisvaraliigiga, mis ka 2007-2008 kinnisvaramulli lõhkemisel kallinemist jätkas. Kusjuures mitte ükski ka igapäevaselt maatulundusmaa ostu-müügiga tegelevatest inimestest pole osanud pakkuda, kes nende fondide taga võiks olla.<br/><br/>Üksjagu kummaline on asja juures see, et ka väga hea majandamise korral teeniks puhtalt maa tootlust arvestades see praeguste kokkuostuhindade juures investeeringu tagasi ehk 30-40 aastaga. Eriti metsamaadel, kus mingeid erilisi eurotoetuseid pole. Kes on need investorid, kes sellistest max P/E=30+ tootlusega investeerinutest huvituvad? Või tehakse panused maatulundusmaa hinna jätkuvale mitmekordistumisele ka järgnevatel kümnenditel? Ma ei suuda siin enam majanduslikku loogikat näha.</blockquote><br/><br/>Maa on väga piiratud ressurss. Vaata mis bitcoiniga on juhtunud. Ei imestaks kui tekib turuolukord kus maa hind hakkabki püstloodis tõusma ja saavutab uue "normaalsuse" näiteks kümme korda kõrgemal praegusest. On ju sellel ka teatud inflatsiooniline kaitse ja parem kui kullal.<br/>Võrreldes bitcoiniga on vahe selles, et maa väärtusel ei ole kunagi ohtu kukkuda nulli.
Tundub, et toiduainete tarbijate jaoks hakkavad vahepealsed erakorraliselt head ajad läbi saama. Ilmselt tänavukevadine uputus Kesk-Läänes + triple blow Hiinas (seakatk, armyworm ja lõpuks veel linnugripp ka) hakkab prognoosidesse vaikselt sisse pugema. US soja on veel suht stabiilne, tõenäoliselt tänu Trumpile, aga mais lendab ja nisu tuleb ka järele.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/6/3629270664a6f58accdb4086435c387312259464.png"/><br/>
<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/7/4/746d2218c3a0568f2a95769784169e28543d74e8.png"/><br/><br/>2010-2011 tipu põhjus vist La Niña, mis ka sel aastal jälle end näitab. <br/>La Niña, known as the cool sister of the better-known El Niño, occurs every few years. Characterized by cooler-than-normal waters in the Pacific Ocean, it's causing dry weather in parts of the globe and heavy rainfall in others.<br/><br/>Past La Niñas have created significant market volatility and raised prices for many foods, and the <b>current edition is already pushing up prices of crops such as corn</b> and reducing supplies of pineapples and mangos. This event has the potential to last till the Northern Hemisphere spring, according to US, JAP, AUS gov forecasters. So far, dry conditions have been reported in BRA, ARG, parts of US and excessive rain in AUS and parts of SE Asia.<br/>“La Niña 2020 has evolved quicker and with stronger intensity than many leading climate models predicted,” analysts from JPMorgan said in Nov, calling it the “primary supply-side wild card” for agricultural markets going into 2021.<br/>Prices of some US crops have climbed this year, thanks in part to increased demand from China and a pandemic fueled baking craze. Futures prices for soybeans, corn and hard red winter wheat—the kind used in bread—have risen by as much as a third since a rally began on Aug.10. Maisi hind @CBOT:<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/2/527bef3e83a2594cad62774fe7a8d782086d07cf.png"/>